Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõuanded koduostjale: Kui kalli elamise võiks osta?

13.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.

Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta inimese adekvaatsetele võimalustele.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara alustab Bulgaarias Manastirski Livadi elamukompleksi III etapi ehitust

12.02.2015 Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i 100%-line tütarettevõte Bulgaarias Arco Manastirski EOOD sõlmis 11.02.2014 ehituslepingu Manastirski Livadi viimase, III etapi (nimetatud ka blokk D) ehituseks. Bloki D arendustoodeteks on 7 äripinda, 80 korterit ja 53 maa-alust garaažikohta. Ehituse maapealne müüdav pind (GSA) on ca 6 800 m2. Maa-alune osa on varasemalt osaliselt valmis ehitatud. Samuti ehitatakse valmis bloki D esine juurdepääsutänav.

Ehitus algab 16.02.2015 ning ehituse valmimise tähtaeg on novembri lõpp 2015. Ehituse peatöövõtuleping sõlmiti firmaga Komfort OOD, kes ehitas valmis ka Manastirski Livadi II etapi. Ehituslepingu maksumus jääb alla 2,4 miljoni euro ilma käibemaksuta.

Kogu ehitust finantseerib Unicredit Bulbank AD. Laenu intressimäär on 3 kuu Euribor + 4,5%. Sõlmitava laenulepingu pikkuseks on 22 kuud.

Ehituslepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on üle 15% projektist eelmüügilepingutega kaetud.

Arco Vara AS juhataja kommentaar: „Me peame hoolitsema nii selle eest, et kliendid saaksid meilt alati sobiva toote osta ning müügi- ja tarneahel ei katkeks, kui ka selle eest, et uued tooted ei kannibaliseeriks veel müümata kortereid. Seoses Manastirski Livadi II etapi kiire valmisehituse ning ootusi ületava müügitempoga saabus optimaalne hetk viimase etapi ehituse alustamiseks. II ja III etapi tooted on disainitud ja hinnastatud erinevaid sihtgruppe silmas pidades ning III etapi ehituse ja eelmüügi ajal jätkub ka Manastirski II etapi viimaste korterite väljamüük. Bloki D müügitulu hakkab tekkima 2016. aasta I kvartalis. Meie eesmärk on müüa bloki D tooted maha hiljemalt 2016. aasta lõpuks vähemalt 4,5 miljoni euro eest ning teenida vähemalt 1 miljon eurot puhaskasumit.“

Arco Varal on samuti kavas lähiajal tagasi osta või ennetähtaegselt lunastada kõik Manastirski võlakirjad, mille nominaalväärtus on 750 tuhat eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Mullu peatus majutusettevõtetes üle kolme miljoni turisti

12.02.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2014. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 4% rohkem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

2014. aastal peatus majutusettevõtetes ligi 2 miljonit välisturisti, mis oli 2% rohkem kui 2013. aastal. 46% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 14% Venemaalt ning Lätist ja Saksamaalt kummastki 6%. Võrreldes 2013. aastaga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2% ja 7%.

Samuti saabus rohkem turiste Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes aga kümnendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Majutusettevõtete teenuseid kasutas üle miljoni siseturisti, mis oli 2013. aastaga võrreldes 6% rohkem.

2014. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 218 000 sise- ja välisturisti, mis oli 2% vähem kui 2013. aasta detsembris. Siseturistide arv suurenes 11%, kuid välisturistide arv kahanes 9%. 2014. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 127 000 välisturisti ning 2013. aasta detsembriga võrreldes kasutas majutusettevõtete teenuseid rohkem Lätist, Leedust, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt saabunud turiste. Samuti suurenes Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kahest suuremast turismipartnerriigist Soomest ja Venemaalt saabunud turistide arv vähenes vastavalt 6% ja 45%. 2014. aasta detsembris kasutas majutusettevõtete teenuseid 91 000 siseturisti.

2014. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 892 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 42 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 37% ja 30%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot ning oli 2013. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, detsember 2014
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	892	181	55	91	250	315
Toad	18 670	8 145	1 283	1 247	4 040	3 955
Voodikohad	41 995	17 818	2 706	3 005	9 052	9 414
Tubade täitumus, %	37	54	27	22	27	22
Voodikohtade täitumus, %	30	43	22	19	24	17
Majutatud	218 066	135 619	10 197	10 520	31 937	29 793
Ööbimised	388 878	234 920	18 705	17 534	67 229	50 490
Eesti elanikud	140 979	41 060	12 680	13 489	35 475	38 275
väliskülastajad	247 899	193 860	6 025	4 045	31 754	12 215
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	35	39	36	28	27	26

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ettevõtete laenamisvajadus 2014. aastal mõnevõrra suurenes

12.02.2015 Taavi Raudsaar

Ettevõtete võime oma tegevust rahastada on endiselt suhteliselt hea. Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna nende rahastamisvõimalused on piiratumad ja laenu hind üldjuhul kallim kui suurettevõtetel.

Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus.Võõrkapitali on vaja rohkem peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu, mis on kahandanud ettevõttesiseseid vahendeid, millega tegevust rahastada. Lisaks on mõne tegevusala ettevõtted samal ajal suurendanud investeeringuid põhivarasse ja varudesse. Ettevõtete võlakohustused suurenesid seetõttu 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses 11%, 17,7 miljardi euroni*.

Majapidamiste rahastamisolukord 2014. aastal paranes. Majapidamiste ostujõud ja säästuvõime suurenesid tänu kasvanud sissetulekutele ja aeglasele inflatsioonile. Kuna kõiki lisandunud vahendeid ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2014. aastal üle 8%, 5,4 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel, aga suurenenud on ka sääste omavate majapidamiste arv.

Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt. Laenuaktiivsuse kasvu toetavad suurenenud sissetulekud ja paranenud finantsseis. Nõudlus on suurenenud enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka muude laenude järele. Eestis tegutsevate pankade eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes 2014. aasta lõpus 2,8%ni. Muude laenude portfelli kasv jäi samal ajal veel alla 1%. Pangandusväliste laenude ja järelmaksude kasutamine on samuti suurenenud.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2014. aastal nii baasintressimäära languse kui väiksemal määral ka intressimarginali kahanemise tõttu. Majanduse halvenenud väljavaate tõttu karmistas siiski mõni pank ettevõtetele väljastatud laenude standardeid.

Peamine risk ettevõtete ja majapidamiste rahastamisele on üldise majandusolukorra võimalik halvenemine. See halvendaks pankade laenupakkumise võimet ja riskihinnanguid. Lisaks vähendaks see ettevõtete ja majapidamiste võimet oma tegevust rahastada.

* Statistikat mõjutas märgatavalt paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

RE/MAX prognoosib: kinnisvaraturg ootab sissetulekute kasvu

12.02.2015 Elar Toomsalu

Tallinna elamispindade turu suuremad tõusud on tänaseks selja taha jäänud. Alanud 2015. aastalt võib oodata stabiilset või pisut vähenevat elamispindade tehingute arvu ja survet hindadele. Uute korterite turg on kasvava pakkumise valguses aktiivne, kuid siingi tuleb tegemist teha hinnasurvega, teeb prognoose kinnisvarabüroo RE/MAX Central kinnisvaramaakler Elar Toomsalu.

Tehingute arv hoiab hinnad kerkimast

Tallinna korteritehingute arv on käinud üles-alla nagu ameerika mägedel. Hinnad on kiirelt kasvanud ja see ei luba arvata, et tehingute arvul peaks olema põhjust järgmiseks spurdiks tõususuunas. Pigem võime oodata stabiilset või pisut vähenevat korteritehingute arvu.

Kui nõudlust jääb vähemaks, ei saa hinnadki tõusuteed jätkata. Nii ootame 2015. aastalt stabiilseid hindu, kuid pole sugugi üllatav, kui üksikutes piirkondades või üksikute arendusprojektide lõikes tuleb kinnisvara müümisel teha olulisi hinnaalandusi.

Konkurents uute korterite vahel tiheneb

Kiire hinnatõusu ajal ehk 2012.-2013. aastal tundus kinnisvaraarenduse perspektiiv lõputu. Paljud kinnisvaraarendajad alustasid siis projektide ettevalmistamist, millega alles täna turule jõutakse. Nii on hinnatõusu perioodi lõpuks pakkumisse jõudud hulk uute korterite projekte.

Suur pakkumine on loonud uue keskkonna, kus juba täna näeme, et mõnede projektide korterite müük on vaatamata aktiivsele müügi-ja turundustööle praktiliselt seiskunud.

Konkurentsi tihenemise tõttu prognoosime uute korterite hindadele 2015. aastal seisakut. Hinnad saavad kerkida ainult selle arvelt, kui ostjatele pakutakse paremat asukohta või mingit lisaväärtust. Lisaväärtusteks võivad olla hoone parem energiaklass, köögimööbel ja muu sisustus või näiteks nutikad lahendused kodu juhtimiseks.

Üüriturg vajab uut pakkumist

Aeglustuv korterite müük võib üüripakkumisse uusi kortereid juurde tuua. Üürikorterite nõudlus siiski ületab jätkuvalt pakkumist, seda eriti odavamate korterite sektoris. Seetõttu võib öelda, et üüripakkumiste lisandumine on igati tervitatav nähtus.

Pakkumise suurenemine võib avaldada üürihindadele survet languse suunas. Samas sunnib maksuameti töö üüritulu maksustamise nimel endise tulususe säilitamiseks üürileandjaid üürihindu kergitama.

Prognoosime, et korterite üürihinnad püsivad 2015. aastal stabiilsed. Üürihindade langus saab toimuda siis, kui pakkumine peaks hakkama väga kiirelt suurenema, kuid seda hetkel ette ei näe.

Finantseerimise turg toetab kinnisvarasektorit

Tänane ettevaade ei näita, et euribor ehk sellest tulenevalt intressimäärad peaksid hakkama kasvama. See teeb laenuvõtmise soodsaks. Finantseerimise turgu toetavad pangad, kel on küllaga hoiuseid, mille arvelt laenu pakkuda.

Prognoosime, et 2015. aasta finantseerimise turg ja intressimäärad on laenuvõtmist ja seeläbi kinnisvaraturgu toetav.

Suund edasi, kuid aeglasemalt

Korterite hinnad on alates 2009. aastast kerkinud oluliselt kiiremini kui sissetulekud. Seetõttu ootame, et käimasoleval 2015. aastal toimub turu rahunemine ja loodetavasti jõuab sissetulekute kasv kinnisvarahindadele järele.

Elamispindade turg rühib igal juhul positiivsete arengute suunas. Suuri tagasilööke või märgatavaid hinnalangusi ei peaks kinnisvaraturult ootama.

RE/MAX on esindatud 95 riigis üle maailma, Eestis opereerib RE/MAX nelja kontoriga ning enam kui 30 kinnisvaramaakleriga. RE/MAX on maailma suurim ja edukaim kinnisvara kaubamärk.

Elar Toomsalu
RE/MAX Central
+372 5697 9920
elar.toomsalu@remax.ee
www.remax.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko Ehituse 2014. aasta puhaskasum 12,4 miljonit eurot, ettepanek maksta dividendiks 0,41 eurot aktsia kohta

12.02.2015 Tõnu Toompark

Merko Merko Ehituse müügitulu oli 2014. aasta neljandas kvartalis 70,1 miljonit ning aasta kokkuvõttes 252,3 miljonit eurot. Ettevõtte puhaskasum kasvas neljandas kvartalis 96% 4,8 miljoni ning aasta kokkuvõttes 19% 12,4 miljoni euroni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ning aktsiakapitali vähendamiseks 0,23 eurot ühe aktsia kohta.

2014. aastal teenis Merko väljaspool Eestit 32% müügitulust – 2013. aastaga võrreldes Leedu müügitulu kahekordistus ning Lätis kasvas üle poole võrra. Merko müüs 2014. aastal kokku 395 korterit ehk 132 korterit enam kui eelmisel aastal, mille tulemusel suurenes kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu 48% võrra.

„Võime jätkuvalt keerulises turuolukorras 2014. aasta tulemustega rahule jääda, eelkõige kasumlikkuse paranemisega, kasvuga Lätis ja Leedus, samuti korterite müügiga Eestis. Eelmisel aastal jätkus oodatult ehitusmahtude langus insener- ja teedeehituse valdkonnas tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest, kuigi nende segmentide kasumlikkus ületas meie ootusi,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„2015. aasta saab avaliku sektori tellimuste osas olema keeruline, teatud elavnemist võib oodata 2016. aastast. Seetõttu on kõigis kolmes Balti riigis meie prioriteediks hea koostöö eratellijatega, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid ja optimaalseid ehituslahendusi ning efektiivset ehitusprotsessi. Ehitusturule jätab oma jälje ka nõrk majanduskasv ja madal investeerimiskindlus Baltikumis ja lähiriikides. Kasvuvõimalusi näeme enda jaoks 2015. aastal eeskätt Leedu ehitusturul, samuti korteriarenduse valdkonnas, kuhu plaanime eeloleval aastal investeerida ca 45-55 miljonit eurot. Eeldatavalt ei lange tellimuste maht ka elektriehituses, mis on meie jaoks oluline valdkond,“ lisas Trink.

Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 62,9 miljonit eurot, 2014. aasta uute lepingute maht kokku oli 170,4 miljonit eurot. 2013. aasta neljandas kvartalis sõlmiti uusi lepinguid mahus 48,6 miljonit ning 2013. aastal kokku mahus 254,3 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014 oli kontserni teostamata tööde jääk 179,1 miljonit eurot.

Merko Ehitus kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,8% ja puhaskasumimarginaal 4,9%, mis on mõlemad eelmise aastaga võrreldes paranenud. 2014. aasta kasum enne makse oli 13,3 miljonit ning neljandas kvartalis 5,3 miljonit eurot. Ettevõtte 2014. aasta puhaskasum oli 12,4 ning neljandas kvartalis 4,8 miljonit eurot, mis on mullusega võrreldes kasvanud vastavalt 19% ja 96%.

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%. Arvestades 2015. aasta väljavaateid ja toetamaks omakapitali tootlust, teeb juhatus ühtlasi ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 4,1 miljonit eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta). Nimetatud ettepanekud esitatakse kinnitamiseks 29. aprillil 2015 toimuvale korralisele aktsionäride üldkoosolekule.

„Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu ja osakaalu kasv on plaanipärane ning valdkonda viimasel paaril aastal tehtud investeeringute tulemus. 2015. aastal ootame korteriturult stabiilset hinnataset ning ostjate jätkuvat selektiivsust ja keskendumist kvaliteetsetele pakkumistele, kus hindame oma positsiooni tugevaks. Samas arvestame korterite müügiperioodide pikenemisega,“ lisas Andres Trink.

2014. aastal müüs Merko 395 korterit kogumaksumusega 39,4 miljonit eurot ning neljandas kvartalis 160 korterit kogumaksumusega 16,0 miljonit eurot (mõlemad numbrid käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 48% ning valdkonna müügitulu osakaal suurenenud 18%ni kontserni kogutuludest.

Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd, Marupes Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd ja Liepajas multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustööd. Neljandas kvartalis lõppesid viis aastat kestnud Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemistööd, mille tulemusena on Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud poolkoksimäed nõuetekohaselt suletud.

AS Merko Ehitus (http://group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Skanton Kinnisvara: Õige aeg on osta korter Koplisse

12.02.2015 Tarvo Tavast

Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas.

See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.

Kopli korteriturg on stabiilne ja hinnad kerkivad suure hooga

Statistika näitab, et Kopli korteritehingute arv on üsna hüplik. Valdavalt tehakse Kopli asumis 20-30 korteritehingut kvartali jooksul. Tehingute arv ei saanud hoopi ka mullu aasta keskel, mil Tallinna korteritehingute arv kukkus kümnekonna protsendi võrra.

Mis aga kindlasti Kopli korteriomanike rõõmustab, on hinnamuutus. Eelmise aasta lõpuks kerkis Kopli korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1136 euroni. Juba üle kahe aasta on Kopli korterite hinnad aasta baasil kerkinud vahemikus 20-30 protsenti.

Kopli liinide arendus toob uue hingamise

Kopli piirkonna üks suuremaid arengumootoreid saab lähitulevikus olema Kopli liinide arendamine. Kui mitmedki Kopli liinide enampakkumised huviliste puuduse tõttu ebaõnnestusid, siis täna noolivad juba kaks ettevõtet arendusprojekti ostuvõimalusi.

Aastate jooksul tuleb liinidele üle viiesaja uue korteri ja üle 30 ühepereelamu. See toob asumisse üle tuhande rõõmsa inimese.

Loodetavasti järgneb arendustegevusele lisaks kaubanduse-teeninduse invasioon. Hetkel pakub kogu Põhja-Tallinna elanikele head meelt äsja avatud uus Stroomi keskus, kus pinda on üle 15 000 ruutmeetri.

Kopli on arendajatel järgmisena sihikul

Kinnisvaraarendus Põhja-Tallinnas on alguse saanud Kalamajast, kus kogu asum on täis uusi ja uuenenud maju. See on hinnatasemeid kergitanud ja muutnud Kalamaja paljudele rahalises mõttes kättesaamatuks.

Sama laine on juba jõudnud Kalamajast üle raudtee Pelgulinna, kus leiavad aset täpselt samad suundumused, mis Kalamajas aastaid tagasi. Ettenägelikumad vaatavad kaks sammu ette ja näevad, et Kopli on juba jõudnud kinnisvaraostjate ja arendajate huviorbiiti. Seda kinnitab üldisele langusele vastu pannud korteritehingute arv kui kiirelt kerkiv hinnatase.

Nii võime tõdeda, et on õige aeg osta korter Koplisse.

10 põhjust, miks osta korter koplisse

mere lähedus
uued kaubandus- ja teeninduskeskused
paranev taristu
Kopli liinide arendusprojekti käivitumine
stabiilne korteriturg
kasvav korterite väärtus
kiire ühistranspordiühendus kesklinna ja muudesse linnajagudesse
palju rohelust ja parke
koolid ja lasteaiad
ühtne arhitektuur

Tarvo Tavast
Skanton Kinnisvara OÜ äri- ja elamispindade maakler
+372 552 0931
tarvo@skanton.ee

Nõrgast väliskeskkonnast hoolimata majandus IV kvartalis kasvas

11.02.2015 Kaspar Oja

Majandus kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,1%. Eelmise aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,8%. Majanduskasvu mõjutasid positiivselt töötlev tööstus, energeetika ja jaekaubandus, vähenes aga ehituse ning veonduse ja laonduse lisandväärtus.

Eksport kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata ja tugines peamiselt töötleva tööstuse müügi kasvule. Eksport Venemaale samal ajal vähenes, kuid kahanemisest moodustasid suure osa välispäritolu tooted, mille mõju Eesti majandusele on väike.

Tööstussektori kasvust andis suure osa elektroonikaseadmete tootmine, kuid kasvasid ka teised harud. Kuigi elektroonikaseadmete tootmine andis neljandas kvartalis suurima osa tööstussektori ekspordi kasvust, oli lisandväärtuse kasv harude võrdluses laiapõhjaline. Tööstusettevõtete ootused sektori arengu suhtes on üldjoontes optimistlikud. Kuigi tööstussektori tootmise ootused on madalamal tasemel kui enne kriisi, püsivad need siiski viimase kolme aasta tipptaseme juures. Tööstussektori käibe kasv võib ettevaates siiski aeglustuda, sest suure käibega elektroonikaseadmete tootmise tellimused detsembris vähenesid.

Majanduses on suurenenud tööjõutulu osakaal, mis on ergutanud tarbimist ja jaekaubandust. Tööjõutulu kiire kasvu jätkumisele neljandas kvartalis viitab sotsiaalmaksu laekumine, mis suurenes aastaga üle 8%. Ettevõtete kasumid on samal ajal juba mõnda aega kahanenud ja investeeringud vähenenud. Sellele viitavad nii ehitussektori lisandväärtuse kui ka kapitalikaupade impordi kahanemine. Investeeringute langus tuleneb peamiselt energeetikasektorist, kuid teiste harude investeeringud jäävad alla kriisieelsele tasemele. Investeeringute madal tase ei põhjusta majandusele lühiajaliselt probleeme, sest vähese nõudluse tõttu on endiselt vaba tootmisvõimsust.

2014. aasta SKP kasvu kiirhinnang oli Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Keskpanga prognoosi kohaselt kujuneb 2015. aasta majanduskasvuks 2,1%.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Uus Maa alustas kinnisvara vahendamist Lõuna-Hispaaniasse

11.02.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas korterite ja majade vahendamist suurepärase kliima poolest tuntud Lõuna-Hispaaniasse. Soodne hinnatase ja sõbralik igapäevaelu on sinna meelitamas aina enam eestlasi.

„Kinnisvara soetamine võõrasse riiki võib olla stressitekitav, kuna raske on orienteeruda kohalikes seadustes ja olla kursis sealse kinnisvaraturu kõigi nüanssidega. Meie poolt pakutav teenus annab inimesele kindlustunde, et sobiva kinnisvara leidmisel oleks olemas kogu vajalik info otsuse langetamiseks ning tehing toimuks korrektselt ja seadustele vastavalt,“ kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo Hispaania kinnisvara konsultant Marge Ambos.

„Meie koostööpartnerid Hispaanias on valitud hoolega ja läbi isikliku praktilise kogemuse, pidades oluliseks nende professionaalsust, usaldusväärsust ja head nime,“ lisas Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus. „Omame mitmeaastast kogemust Päikeserannikut. Teame täpselt, milline näeb välja kodu ostmise protsess, tunneme kohalikku juriidikat ja maksusüsteemi. Anname nõu ja abi kohanemisel võõra keskkonnaga: näiteks tervisekindlustus ja arstiabi võimalused, koolisüsteem, keeleõpe, juristid jms.“

Miks osta (suve)kodu Hispaaniasse? Lõunasse minnakse ikka kliima ja looduse pärast. 300 päeval aastas paistab päike ning liivarandu on 100 km. Talv on sarnane aga mõnusa eesti kevadega. Teiseks on Hispaania ilmselt kõige külalislahkem kant Euroopas vastu võtma legaalseid sisserändajaid, mistõttu pole kohaliku eluga integreerumine raske.

Tragidele inimestele leidub piirkonnas alati ka töökohti, sest Skandinaavia poolt tulevad inimesed on seal tuntud kui väga töökad ja kohusetundlikud. Lihtsat tööd leiab alati. Eelduseks oleks baastasemel hispaania keele oskus. Moodsad sidelahendused pakuvad aga häid võimalusi ka kaugtööga tegelemiseks.

Elu ja kinnisvara omamine Hispaanias pole kallis. Mõnusalt on võimalik ära elada sarnase kulubaasiga mis Eestis. Kinnisvara üürihinnad on Eestiga sarnased. Ostuhindade osas on skaala lai ning võimalusi palju. Muide, 80% sealsetest püsielanikest ei ela luksuslikes villades, vaid mõistliku hinnatasemega kortermajades, kus näiteks kolmetoaliste korterite ostuhinnad algavad 80 000 eurost.

Vaata lähemalt: http://www.uusmaa.ee/hispaania/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Viimsi Keskus toob piirkonda uusi söögi- ja meelelahutuskohti

11.02.2015 Tõnu Toompark

Sel sügisel avatavas Viimsi Keskuses seavad end sisse uued söögikohad, mille hulgas on pererestoran BabyBack Ribs & BBQ, kiirtoidukoht Hesburger ning mitmeid teisi. Lisaks maitsvale toidule saab keskuses nautida ka erinevaid meelelahutusvõimalusi.

“Uurisime möödunud aastal kohalikelt elanikelt, et milliseid uusi kaupluseid või teenuspakkujaid oleks piirkonda eelkõige vaja. Erinevaid söögikohti mainiti väga palju, sest siiani on Viimsis võimalused üsna piiratud,” kinnitab Viimsi Keskuse turundusjuht Piret Kull. “Näiteks tuli väga palju soove kiirsöögikoha avamise osas ning pered igatsevad hubast paika, kus lastega söömas käia. Seega peaks keskuses avatavad toidukohad viimsilasi igati rõõmustama.”

”BabyBackil on juba praegu Viimsis palju püsikliente, kes on seni harjunud külastama meie Tallinnas asuvaid restorane ning on huvi tundnud, kas plaanime koha avada ka nende kodu lähedal, ” sõnab BabyBacki turundusjuht Elena Revyakina. “Oleme rõõmsad, et kaua oodatud Viimsi Keskus valmib juba sügisel ning BabyBack saab siis igapäevaselt ka Viimsis oma külalistele parimaid BBQ roogasid pakkuda. Muidugi oleme mõelnud ka lastele – sel ajal kui vanemad naudivad meeldivat õhkkonda ja ameerikalikku toitu, saavad lapsed lõbusalt aega veeta avaras mängutoas.”

Lisaks BabyBackile ja Hesburgerile avavad Viimsi Keskuses uksed sushirestoran Silk Sushi, pizzarestoran New York Pizza, võileivarestoran Subway ja Balbiino Onu Eskimo jäätisekohvik. Toiduelamusi pakuvad ka Selveri kaupluse, Delicato gurmeepoe ja Krugeri veinipoe tootevalikud.

Meelelahutuskohtadest avatakse keskuses bowlingu- ja piljardisaalid, lastele pakub aga avastamisrõõmu põnev mänguala.

Viimsi Keskus rajatakse Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluvale 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks tulevad sinna erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad. Vaata ka www.viimsikeskus.ee<http://www.viimsikeskus.ee>

Viimsi Keskus

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvaraturu ülevaade: jaanuar 2015

11.02.2015 Kadri Lest

Käesolev aasta algas kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga langenud 13,2%. 2015. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2766 ostu-müügitehingut koguväärtusega 129,015 miljonit eurot.

Nii madala tehingute arvuga kuu oli viimati 2012. aasta veebruar. Detsembriga võrreldes teostati 39,9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 48,5%. Kui mitte arvestada detsembrikuus toimunud metsamaade müügi komplekstehingut, kus korraga müüdi üle Eesti ligi 1200 kinnistut, siis on tehingute arv langenud 18,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 87 978 229 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 23,3% ja tehingute koguväärtus 45,8%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 3,8% ja koguväärtus 4,9%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 532 korteriomandi tehingut, mis on 182 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 58 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind on alustanud käesolevat aastat uue rekordiga.

Kui novembris hüppas keskmine hind 2014. aasta kõrgeimale tasemele – 1530 €/m² (mediaan 1429 €/m²), siis käesoleva aasta jaanuaris jõudis keskmine ruutmeetrihind 1563 euroni(mediaan 1415 €/m²), viimati oli nii kõrge keskmine hind 2007. aasta novembris (1560 €/m²). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 12,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 20 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut. Detsembris teostati 29 ja aasta tagasi jaanuaris 1 hoonestamata elamumaa tehing rohkem.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 302 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 14 824 240 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19,5%. Samuti langes tehingute koguväärtus 48,5%, mis detsembris 2 kaubanduskeskuse müügiga hüppeliselt tõusis. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4,9% ja koguväärtus 39,8%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 93 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 3 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Peale eelmise kuu langust tõusis keskmine hind jaanuaris 2,8%, olles 1181 €/m² (mediaan 1131 €/m²). Võrreldes 2014. aasta statistilise keskmisega oli jaanuarikuu keskmine hind 2,0% kõrgem. 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 11,0%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati nii jaanuaris kui ka möödunud aasta detsembris 12 ostu-müügitehingut, aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega jaanuaris sarnaselt detsembrile Tartu linnas tehinguid ei toimunud. 2014. aasta jaanuaris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 189 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 009 563 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 19,2% ja tehingute koguväärtus 35,9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9,9% ja koguväärtus 18,3% tõusnud.

Pärnus toimus jaanuaris 52 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui detsembris ja 3 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 760 €/m² (mediaan 752 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes langenud 5,8% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 3,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 5 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 1 tehing. Detsembris tehinguid ei tehtud, kuid aasta tagasi jaanuaris teostati 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 117 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 036 412 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 54,1% ja tehingute koguväärtus 46,0%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 0,8% ja koguväärtus 2,7%, mis näitab, et käesolev aasta on Viljandi maakonnas alanud eelmise aastaga sarnaselt.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui detsembris ja sama eelneva aasta jaanuariga. 2014. aasta teises pooles alanud keskmise hinna langus detsembris peatus. 2015. aasta jaanuaris keskmine hind võrreldes eelneva kuuga tõusis 11,2%, jõudes hinnatasemeni 526 €/m² (mediaan 497 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 15,0% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes sama. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid detsembris, ega ka 2014. aasta jaanuaris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 89 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 911 174 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 38,6% ja tehingute koguväärtus 36,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 53,4% ja koguväärtus 56,2%.

Kui jaanuaris enamus ülevaates välja toodud linnades korteritega teostatud tehingute arv langes, siis Kuressaares korteritehingute arv tõusis. Kuressaares toimus 22 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 5 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Rohkem teostati tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega, mis tõi kaasa keskmise hinna languse. Jaanuarikuus oli keskmine hind 565 €/m² (mediaan 570 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 13.6% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 12,6% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Detsembris müüdi 2 eramut ning aasta tagasi jaanuaris 4 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka detsembris tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 192 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 386 323 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37,9% ja tehingute koguväärtus 60,3%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kalli tootmishoonega tehtud tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32,6% ja koguväärtus 43,7%.

Jaanuaris toimus Narvas 41 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui detsembris ja 24 tehingut vähem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind on püsinud viimased viis kuud stabiilsena, olles jaanuaris 510 €/m² (mediaan 488 €/m²). Detsembrikuuga võrreldes on keskmine hind 3,8% tõusnud ja aasta tagusega võrreldes tõusnud 15,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris ainult 1 ostu-müügitehing, mis on detsembriga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut vähem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad, detsembris tehinguid ei toimunud ja aasta varem müüdi 14 hoonestamata elamumaad.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

IV kvartalis kasvas majandus 2,7%

11.02.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%.

IV kvartalis panustas majanduse kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise toel.

Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni.

Tegevusaladest pidurdas IV kvartalis majanduskasvu enim transpordi ja ehituse lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvu panustas esialgsete arvestuste kohaselt oluliselt netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Oma osa selles on muutunud käibemaksu deklareerimise korral, mis rakendus 1. novembrist 2014. Netotootemaksude suurenemist mõjutas oluliselt ka aktsiiside laekumise kasv.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2014. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,6%.
Diagramm: SKP, kaupade ekspordi ja impordi kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Statistikaamet avaldab 2014. aasta IV kvartali täpsustatud SKP 11. märtsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Tallina linnavalitsus esitab linnavolikogule linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia

11.02.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia koostamise eesmärk pealinna ja seda ümbritseva üheksa omavalitsuse – Maardu ja Saue linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald – ühiste plaanide tegemine regiooni arendamiseks perioodil 2015–2020.

Vastavalt Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale aastateks 2014–2020 toetatakse prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” kaudu ka Eesti suuremate linnapiirkondade arengut. Kaasfinantseerimise saamise eeldus on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu. Plaani kohaselt rahastatakse projektitoetusega lasteaiakohtade rajamist ja liikuvusprojektide elluviimist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades.

Strateegia koostati kümne Tallinna linnapiirkonna omavalitsuse tihedas koostöös, omavalitsusi nõustas uuringu- ja konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ. Strateegia projekti on läbi vaadanud Sise-, Sotsiaal- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseministeeriumi kinnituse kohaselt vastab strateegia üldjoontes nõuetele ning on piisav alus linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks.

Strateegia esitab Tallinna linnapiirkonna omavalitsuste ühise visiooni, eesmärgid ja tegevussuunad kolmes koostöövaldkonnas – haridus, sotsiaalvaldkond ning liikumine ja transport. Nimetatud valdkondade arendamisel kavatsetakse teha mitmekülgset koostööd.

Strateegia visiooni kohaselt on aastaks 2020 omavalitsuste koostöös tagatud kõigile Tallinna linnapiirkonna elanikele kättesaadav ning kvaliteetne alus-, üld- ja huviharidus; mitmekülgne, kättesaadav ja erisusi arvestav sotsiaalhoolekanne; eri liikumisviise lõimiv ning inimsõbralik ja keskkonnasäästlik avalik ruum.

Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2015–2020 näol on tegemist kokkuleppelise strateegiadokumendiga, mille linnapiirkond (keskuslinn koos piirnevate omavalitsustega) on ühiselt koostanud ja heaks kiitnud. Strateegia elluviimiseks koostatakse järgnevalt tegevuskava, milles sätestatakse eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt prioriteetse suuna raames, s.o lasteaiakohtade rajamine ja liikuvusprojektide elluviimine.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Adrem Kinnisvara: Tegus maakler eelistab lauamaksufirmat

11.02.2015 Lauri Kolk

Aktiivne maakler peab jagama teenitud vahendustasu kinnisvarabürooga, kes soovib sellest sageli suurema osa endale saada. Adrem Kinnisvara pakub tegusale maaklerile tõhusat alternatiivi, kus lauamaksul põhinev süsteem aitab maakleril kulud ja tulud kontrolli alla hoida.

Selline koostöövorm pakub ennekõike pingevaba ja sõbralikku õhkkonda, võimalust planeerida tööaega ning reguleerida ise teenitava vahendustasu suurust. Lauamaksufirmas saab maakler kogu vahendustasu endale, millelt ta ise katab tööülesannetega seotud kulutused ja maksab maksud.

Reeglina on kõik maaklerid end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutsetakse endale kuuluva osaühingu nimel. See annab tublile kinnisvaravahendajale võimaluse olla ettevõtja.

Lauamaksufirma katuse all töötav maakler peab ettevõttele tasuma igakuiselt lauamaksu. Adrem Kinnisvara on väljatöötatud maaklerite jaoks erinevad paketid, mille hulgast saab valida, mida maakler lauamaksu eest soovib ja saab. Paketid sisaldavad kasutajakontosid kinnisvaraportaalides, kontori kasutamist, isiklikku meiliaadressi, Adrem Kinnisvara nime ja logo kasutamise õigust.

Sageli on raha see, mis on konfliktide ja lahkarvamuste põhjus. Konkreetse lauamaksu suuruse osas tehtud kokkulepe tagab hea ja pingevaba õhkkonna, kus maakler ei pea tundma, et hea käibega kuul peab ta enda teenitud vahendustasust liiga palju maakleribüroole loovutama.

Adrem Kinnisvara alustas oma tegevust 2002. aastal eesmärgiga pakkuda kliendisõbralikku ja eeskujulikku kinnisvaraalast vahendus- ja arendustegevust nii pealinnas, kui saartel ja mujal Eestis. Adrem Kinnisvara nime all töötavad aktiivsed ja kogenud maaklerid, kes on kinnisvaraalase vahendusega tegelenud aastaid.

Meiesõbraliku meeskonnaga ühinemiseks võta ühendust ja leiame sulle sobiliku lahenduse.

Lauri Kolk
Adrem Kinnisvara OÜ juhatuse liige
+372 51912950
lauri@adrem.ee
Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn
www.adrem.ee

Kinnisvarakool: Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 11/02/15.

11.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/02/2015 koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast, arvestades Riigikogus menetluse lõppjärgus oleva ehitusseadustiku sätetega.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 11/02/2015 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).