Igas Tallinna asumis kerkib uusi hooneid, kuid ikka on tunne, justkui oleks sobivaid kortereid puudu.
Ehkki korterite puuduse või ülejäägi koha pealt eksperdid ühist keelt ei leia, ei tormaks nad ka uut linnaosa ehitama, pigem soovitatakse linna tihendada ja lagunenud hoonete asemel uusi ehitada, kirjutab 9. novembri Äripäev kinnisvara rubriigis.
Hiljuti ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, et puudu on odavaid magalakorterid, nii et võiks ehitada lausa uue Lasnamäe.
Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi analüüsi järgi on Tallinnas kortereid müügid vähem, kui oleks nõudlust. “Pindu on vähe,” möönis ta. Ta ütles, et käib linnastumine, aga maal on endiselt palju inimesi, kes pole veel linna kolinud.
Siiski ei uskunud Toompark, et tarvis oleks tervet uut linnaosa. Ka ei usu ta, et mõni olemasolev linnaosa tühjaks jääks. “Tihendmine on võlusõna. Uusi kortereid on vaja,” märkis ta. Kõige suurem probleem pole mitte elupindade puudus, vaid nende madal kvaliteet, ütles Toompark.
Tallinn pole Kopenhaagen
Uue linnaosa järele ei näe vajadust ka Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. “Kust see kasv tuleks?” küsis ta. “Sellise projekti on ette võtnud näiteks Kopenhaagen, mis Malmöga koos on kasvanud Euroopa üheks tõmbekeskuseks,” lisas ta. Nii ehitatakse seal uut 100 000 inimesele mõeldud linnaosa, samas kolib Taani pealinna igal aastal 10 000-20 000 inimest nii mujalt Taanist kui ka teistest riikidest. “Tallinnasse sellist tungi ma praegu ei näe,” ütles Allmann.
Elupindade kasvu veab ka inimeste jõukuse kasv, tänu millele soovivad inimesed suuremat ja paremat kodu. Ka selle arvel ei näe arhitekt olulist kasvu. “Tõesti inimesed on magalarajoonidest majadesse kolinud, kuid seda saavad endale lubada vähesed,” märkis ta.
Tarvis on uue aja kortereid
ASi Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku hinnangul pole tarvis uut Lasnamäge, vaid mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega kortereid, rõhuasetusega moodsal elukeskkonnal.
Ta tõi näiteks Paepargi arenduse, mis asub küll Lasnamäe linnaosas, ent kuhu on rajatud kaunis ja roheline elukeskkond. “Esimeste majade müük oli keerulisem, aga iga etapi valmimisega elukeskkond areneb ja täieneb ning Paepargi muutub järjest atraktiivsemaks piirkonnaks,” ütles ta.
Kuusiku hinnangul ei ole kinnisvaraturul korteritest puudu. “Praegu on valmis või aktiivses müügis pea kahe aasta korterite müügimaht. Pakkumist on palju ning oma korteri leiab iga klient.”
Absurd oleks lammutada Hiina müür
Visionäärid on mänginud mõttega lammutada näiteks Mustamäe majad, et ehitada asemele uued moodsad korterid. Toompark ei pea seda realistlikus. “Võtame näiteks Lasnamäe kuulsa nn Hiina müüri, kus on sadu kortereid. Selle lammutamine oleks absurd,” märkis Toompark, viidates omandisuhetele ja projekti keerukusele.
“Räägitakse jah, et las vanad lagunevad, saame nii-öelda nõukogudeaegsest jamast lahti ja ehitame uued asemele,” lisas ta, kuid nentis, et selleks pole sageli raha ning inimeste soov, et kulud jääks riigi kanda, pole tõsiseltvõetav.
Toompargi sõnul käib kinnisvaraarendus hooti – kohati on ülepakkumist, siis alapakkumist, kuid kümne aasta arvestuses on turg tasakaalus. Tema sõnul on praegu pakkumises umbes 2000 uut pinda, kuid ka nõudlus on suur – nõudlust oleks 2500 uuele korterile, soodsatel tingimustel isegi 3000-le. “Turg ei võtaks 10 000 uut korterit vastu,” lisas ta.
Küllalt piirkondi, mida saaks tihendada
Toompargi sõnul on pealinn roheline ja on piisavalt ruumi, et olemasolevate majade vahele uusi ehitada. Turg ootab tema hinnangul uusi, pisut madalamaid, kvaliteetsemaid ja inimsõbralikumaid lahendusi kui mägede paneelmajad. Samas peaks hind olema taskukohane ning taristu hästi toimima.
Toompargi sõnul on ruumi ka suurematele arendustele nagu näiteks Skanska Astangu projekt, kus kerkib 400 korterit. “Tallinn kasvab Viimsi, Rae valla ja Tabasalu poole,” ütles Toompark uusarendustele viidates.
Astangule ja Pärnaõue 40 majani kasvavad asumid jäävad Allmanni hinnangul pahatihti taristuga ühendamata, ent see suurendab autostumist. “Tallinnas on palju sõja-arme, tööstustest tühjaks jäänud ruume ja hooneid, mida korrastada,” lisas ta. “Linn vajab tihendamist. Ka mereäärsetel arendustel kuni Kopli liinideni on suur potentsiaal,” ütles ta.
Hinnas kvaliteet
Kuusiku sõnul hindavad kliendid korteri ostmisel asukohta, ehituskvaliteeti, terviklikku elukeskkonda, head energiaklassi ning läbimõeldud ruumiplaneeringut. Kesklinna korterite puhul on väga oluline ka helikindlus.
“Kasutame enamasti põrandakütet, mis on samuti klientidele uueks standardiks saanud,” ütles Kuusik. “Kõige kiiremini lähevad meie kogemusel müügiks pigem väiksemad – ühe-kahetoalised korterid – mida tihti ostetakse ka investeeringuks ehk üürile andmiseks,” märkis ta.
Suuremaid kortereid ostetakse perekorteriteks, kodudeks ning nende müügitempo on aeglasem. “Põhjuseks ka asjaolu, et tulenevalt suuremate korterite kõrgematest hindadest on nende ostmisel panga roll suurem, samuti lähevad mõnikord korteriostja soovid ja võimalused vastuollu.”
Vahter: vaja on uut Lasnamäge
Tallinna kinnisvaraturu nõutuim kaup on odavad ja kvaliteetsed uued magalakorterid, mistõttu oleks vaja uut Lasnamäge, märkis 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
Vahter tõi tõestuseks aastaid hästi müünud Pärnaõue arenduse. “Nende korterite ruutmeetrihind jääb 1500 euro piirile ja selle eest saab heas asukohas uue ja ausalt ehitatud korteri,” ütles ta.
Tema sõnul otsib enamik ostjaid lihtsat, odavat ja mõistliku kvaliteediga elamist, kuid arendajatele meeldib teha glamuurseid ja erilisi projekte. Vahteri sõnul on Tallinn suhteliselt hõreda ehitustihedusega, nii et siia mahuks lisaks “mägedele” mõni teine soodne rajoon küll.
Vahter märkis, et praegune trend soosib ka ameerikalike äärelinnade teket. “Näiteks annab Peetri alevik juba linnaosa mõõdu välja. See on kesklassi eestlase käegakatsutav unistus,” lisas Vahter.
Allekand: vanad magalad vajavad uut nägu
Oponeerides Martin Vahterile arvab Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast, et õigem oleks olemasolevaid elamupiirkondi arendada.
Allekand nentis, et meie elamufond on vana ning uuenemine ei käi piisavalt tempokalt. Lahendusi sellele probleemile pakub tema sõnul energiamajanduse arengukava, mis paneb rõhu olemasolevate magalapiirkondade renoveerimisele. Selline valik on Allekandi hinnangul pikas perspektiivis küsitav, kuid põhineb korralikul analüüsil ja on seega vähemalt mingil määral põhjendatud.
Allekand ütles, et praeguse kinnisvaraturu mootor on noored pered, kes hoiavad pöördeid sees nii uusarendustel kui ka järelturul. Need on noored, kes on sündinud 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. “Pärast seda aga langes sündivus kaks korda ja tundub üsna selge, et kümne aasta pärast on vajadus elukondlikute kinnisvaratehingute järele väiksem kui praegu,” lisas ta.
Allekand märkis, et vanad magalarajoonid tuleks muuta selliseks, et need vastaksid elanike ootustele ka 20 ja 30 aasta pärast. Kui praegu korrastatakse hoonete vahelist ruumi, fassaade ja katuseid, siis tegelikult võiks astuda sammu kaugemale. “Võiks teha mõne kvartali ümberkujundamiseks arhitektuurikonkursi, mille eesmärk on lahendada probleeme, mida tavaline korteriomanik või ka ühistu üksi ei suuda – parkimine, korterite planeeringud jms,” loetles Allekand.
Igal pool on uus Lasnamäe
Erki Korp, Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja
Lasnamäe-sarnaseid arendusi jagub linna erinevatesse piirkondadesse. Näiteks Mustamäe ja Nõmme piiril olevas Hõbemetsa arenduses on plaan ehitada 16 kortermaja ning igasse majja 26 korterit.
Haabersti üldplaneeringus on Astangu metsa, Pikaliiva põllu ning Mustjõe roostiku asemel korterelamute rajoonid. Mustamäel on Mäepealse, Karsti, Sipelga äärde, Kadaka aiandi asemel jne. Juba kutsutakse nimetatud YIT-arendust Vibu tänaval Kalamaja Lasnamäeks ning NCC arendust Pikaliival Kakumäe Lasnamäeks.
Ka päris Lasnamäe ehitus jäi pooleli – IX, X ja XI mikrorajoon jäid välja ehitamata, see on kogu ala Katlerist Lauluväljaku ja Kadrioruni. Võib ka väita, et Paepargi arendus on uus Lasnamäe.
Olemasolevate magalarajoonidega ei juhtu midagi erilist, kuna omandireformi tulemusena on kõik korterid (sund)erastatud. Tallinna Visioonikonverentsidel oli arutelu ka Berliini kogemuse kasutamisvõimalustest Mustamäel, kuid samas tõdeti, et nii majanduslik kui ka linnaehituslik keskkond on väga erinevad.
Mariliis Pinn, Äripäeva kaasautor
mariliis.pinn@aripaev.ee
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/06/kas-puudu-voi-ule
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,6%, teatab Statistikaamet.
Paljud remonti vajavate korterite omanikud on enne elamispinna müükipanekut kaalunud, kas teha remonti või mitte. Uuem sisu tõstaks idee kohaselt ju hoobilt hinda ja kiirendaks müüki, kuid tegelikult ei pruugi see käik olla sugugi seda väärt.
4. novembril, tutvustas Kurenurme Taastuvenergia Keskuse initsiatiivrühm Võru Maavanem Andres Kõivule ideed rajada Kurenurmes tegutseva päikesepargi juurde katsebaas ja –labor teadusuuringute läbiviimiseks.
Kolmandas kvartalis väljastasid pangad 528 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 30,7 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10,5%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 5%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 13%.
Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Lintsi laokompleksi II etapi ehitustööde teostamiseks. Esimeses järjekorras ehitatakse välja 20 ladu, tulevikus jääb tellijale võimalus tellida täiendavalt 12 lao ehitus.
Sõites oma isesõitvas autos kodu poole, jääb aega aknast mõnusalt välja vaadata. Liiklus on sujuv ja kiire ning peatselt keerab auto kodutänavasse. Kõiki tänavaäärseid maju katavad, otsekui paksu vaibana, erinevad päikeseenergiat kasutavad elektripaneelid ja –kiled, mõnel pool ulatuvad kõrgustesse suuremad ja väiksemad elektrituulikud. Tavaline elamurajoon näeb välja kui energiapark, kus iga väiksemgi päiksekiir või tuuleiil kinni püütakse ja kasutatakse ära energia saamiseks. Aasta on 2040.
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris teist kuud järjest. Oktoobris oli indeks 1,9% madalamal kui septembris, kuid võrreldes 2014. aasta oktoobriga oli 3,9% kõrgemal.
Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
SEB’s pan-Baltic survey of CFOs of large enterprises indicates an improved assessment of the business climate; however, Estonian enterprises remain more conservative in their forecasts than their neighbours to the south. The main concerns for large Estonian enterprises are low demand and mounting labour costs.
