Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
Teabekeskuse läbiviidud uuringud Baltimaades on juba aastaid näidanud, et kuigi sääste omavate inimeste arv tasapisi tõuseb, ei ole suuremal osal elanikkonnast piisavalt rahalist tagavara, et hakkama saada näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia.
Vastvalminud Balti leibkondade kindlustatuse analüüsi andmeil tunnistab 66% Läti, 65% Leedu ja 63% Eesti elanikest, et neil puuduvad säästud, millega tagada oma perekonna majanduslik toimetulek õnnetusjuhtumi korral. Abi oleks tagavaraplaanist, näiteks oma elu, vara või tervise kindlustamisest, kuid uuringu järgi suur osa inimestest ei kasuta seda võimalust, et riske maandada.
Ühtegi vabatahtlikku kindlustustoodet ei ole 39% Läti, 37% Leedu ja 24% Eesti leibkondadest. „Üldiselt on Baltimaade elanikud kindlustuse osas positiivselt meelestatud ja nad usuvad, et enda kindlustamine on tähtis. Samas on suured käärid hoiakute ja käitumise vahel – reaalselt kindlustatud inimeste arv jääb oluliselt alla,“ rääkis teabekeskuse juht Lee Maripuu ja lisas, et mitte-kindlustamise peamise põhjusena nimetati piiratud rahalisi võimalusi ja kahtlusi hüvitiste väljamaksmise osas. „Kindlustuse kohta käivad müüdid, näiteks, et kindlustushüvitist on õnnetusjuhtumi korral raske kätte saada, on visad kaduma ja sageli seotud inimeste teadmatusega,“ kinnitas Maripuu.
Uuringust selgus, et kõige rohkem on kindlustuse kasutajaid Eestis. Samas on kõikides riikides suur osa elanikke (Lätis 52%, Leedus 30% ja Eestis 45%), kes kasutavad kindlustust, sest see on kohustuslik. „Näiteks soetades kodu laenuga, on selle kindlustamine lepingutingimuseks, samamoodi on autot liisides kohustuslik kaskokindlustus. Sellega tagatakse vara säilimine ka võimaliku õnnetusjuhtumi korral,“ lisas Maripuu. Kõigis kolmes riigis on kõige populaarsem eluaseme ja koduse vara kindlustus, mis on olemas 46% Eesti, 29% Leedu ja 23% Läti leibkondadest. Kui Eestis ja Lätis järgneb populaarsuselt sõidukite kaskokindlustus, siis Leedus on teisel positsioonil elukindlustus. Nii Eestis kui Leedus on elukindlustus igal viiendal leibkonnal, lätlastest on elukindlustus aga vaid igal kümnendal.
Riigiti on erinev ka elanike valmidus kindlustuse peale kulutada – eestlased ja leedulased on selleks altimad kui lätlased. Peamiselt ollakse valmis oma elu ja vara kindlustamiseks välja käima kuni 10 eurot kuus. Lätis on selliseid elanikke 48%, Leedus 38% ja Eestis 27%. ”Eestlaste puhul jaotusid vastused rahasummade vahemikel ühtlasemalt. Näiteks Läti ja Leeduga võrreldes oli Eestis oluliselt rohkem neid, kes on valmis kindlustusele kulutama üle 40 euro kuus,“ selgitas Maripuu.
Üle poole Balti elanikest kindlustab selleks, et tunda end turvaliselt. Emotsionaalsetele põhjustele end ja oma lähedasi kaitsta järgnesid ratsionaalsed argumendid – 29% leedulastest ja eestlastest ning 43% lätlastest arvab, et odavam on kulutada kindlustusele selle asemel, et võimalike õnnetusjuhtumite korral kulud oma säästudest maksta. „Rahalise tagavara kogumine on pikaajaline protsess ja kui juba arvestatav kogus sääste on koos, ei olegi mõistlik seda õnnetusjuhtumi likvideerimiseks kasutada. Paraku ei ole harvad olukorrad, kus endale või teistele tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb säästude puudumise korral ka laenu võtta. Seetõttu on suuremate riskide maandamiseks otstarbekas end ootamatuste vastu kindlustada,“ võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.
2015. aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.
Elanikkonna kindlustatuse indeksi metoodika on valminud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja uuringuettevõtte Spinter Tyrimai’ga. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning indeksis on kaalutud kolme komponenti: elanikkonna kindlustusalased teadmised, hoiakud ja käitumine.
