Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 27.05.2025

20.05.2025 Margot Toompark

27.05.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate, millal tuleb ehitamine dokumenteerida ning milliseid ehitusdokumente ja millises vormis tuleb koostada.

Koolitusele on oodatud:

ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvad spetsialistid;
ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kõik, kes on seotud ehitamise valdkonnaga;
omanikujärelevalve spetsialistid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 27.05.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Falling interest rates are attracting buyers

20.05.2025 Adaur.ee

Declining interest rates and solid wage growth, especially in Riga and Vilnius, increased housing affordability.
The ECB could cut rates three more times this year, which will support affordability going forward.

Housing markets in the Baltic capitals seem to be faring well against the backdrop of skyrocketing global uncertainty. Easing inflation pressures in the eurozone have allowed the ECB to cut interest rates three times since January. Wage growth confidently outpaced apartment price increases, especially in Riga and Vilnius. This has improved housing affordability in the first quarter for all three capitals.

Market activity remained relatively high, with most transactions concentrated in the secondary market. The situation in the primary market is varied, though. Activity in the Vilnius primary market has doubled year on year, and Riga finally seems to be emerging from a slump. Tallinn will also likely follow suit, but it is taking longer there for the primary market recovery to start.

Swedbank forecasts three more rate cuts by the ECB, reducing the deposit rate to 1.5% at the end of 2025 (markets currently price in two cuts). Lower rates will support affordability in all Baltics. In Latvia and Lithuania, net wage growth will provide an additional boost to affordability, while net wages in Estonia will see only limited growth. Improving economic activity might lift consumer confidence and could also support housing market activity going forward.

Read full analysis here

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 10 aasta korterihindade muutus – Jõgeval 254 ja Ida-Virus 31%

20.05.2025 Tõnu Toompark

2024. a Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2040 €/m². Kümne aasta tagusest on Eesti korteritehingute hinnad 119% kõrgemal. Korterite hinnad on märkimisväärselt kerkinud kõikides maakondades, maakonnakeskustes ja maakondades väljaspool linnasid.

Kümne aastaga on kõige enam kerkinud korteritehingute hinnad Järva maakonnas, kus 2024. a tehingute hind 548 €/m² oli 254% kõrgemal kui 10 aastat varasem hind 155 €/m². Sedavõrd suure hinnatõusu tagamaa on kümne aasta tagune hinna madal võrdlusbaas.

Sama kehtib Valgamaa kohta, kus korteritehingute hind kasvas 119 €/m² tasemelt 10 aastaga 403 €/m² tasemele ehk 239%.

Maakonnakeskustest näitas 10 aastaga rekordilist hinnakasvu Jõgeva, kus hinnad kerkisid 556 €/m² peale ehk 287%. Tallinna hinnatõus oli samal ajal tagasihoidlik 106% ja Tartus 113%.

Kõikide maakondade, maakonnakeskuste ja väljaspool linnasid asuvate maakondade piirkondade korteritehingute hinnad on 10 aastaga kerkinud üle 100%. Ainus erand on Ida-Virumaa, kus 10 aasta hinnatõus oli 31%, Narva linn 20% ja Ida-Viru maakond väljaspool linnud 44% hinnatõusuga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.04.2025

20.05.2025 Adaur.ee

The net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,53 euros at the end of April, increasing by 1,6% per month. The fund earned a net profit of 449 thousand euros in April and a net profit of 1,15 million euros during the four months of 2025 (last year at the same time 331 thousand euros). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11,58 euros, increasing by 1,4% per month.

In April, the fund received the biggest profit (274 thousand euros) from its investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ. During the month the last terraced houses of the development’s second stage were transferred to clients in the Uus-Järveküla (real right agreements were concluded), from which the company earned a profit of 342 thousand euros. The next stage of the development (17 terraced houses) is scheduled to be completed in June 2025. To date 14 terraced houses of the development stage have been booked by clients.

Cash balance of the EfTEN United Property Fund’s increased by 1,582 thousand euros in April, including the payment of loans and interest from Invego Uus-Järveküla OÜ totalling 1.5 million euros and the receipt of dividends of 277 thousand euros. The fund returned the bank’s overdraft in the full amount of 167 thousand euros.

On May 29, the fund will make the largest income distribution in its history in the amount of 1.416 million euros, or 57 euro cents per fund unit.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_042025

EKFL: Kinnisvaraturu osaliste ootused astusid pika sammu positiivsuse suunas

19.05.2025 Adaur.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu valdkonna juhtide ja tippspetsialistide seas kaks korda aastas korraldatava kinnisvaraturu sentimendi uuring näitab turuosaliste positiivsete ootuste suurenemist. Reipamad on ootused elamispindade tehingute ja hindade osas. Pisut tagasihoidlikumalt prognoositakse äripindade turu arenguid, analüüsis uuringu tulemusi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turu ostu-müügi- ja üüritehingute osas ootavad enamik turuosalisi stabiilsust või kasvu. Vaid mõne üksiku küsitlusele vastanu ootused on tehingute arvu vähenemise ja/või hinnalanguse suunas.

„Oluline pööre on toimunud ootustes elamispindade ostu-müügihindade osas. Alates 2022. a sügisest on märgatav hulk turuosalisi näinud hinnalanguse riske, mis aga pole realiseerunud. Tõenäoliselt nii majanduskasvu taastamise esmased märgid ja allapoole veerenud Euribor on tegurid, mis tänavuseks kevadeks on enamiku uuringus osalenuid pannud ootama tehingute aktiveerumist ja elamispindade hinnatõusu,“ kommenteeris Tõnu Toompark.

Ootused äripindade turu osas kalduvad neutraalse ja õrnalt negatiivse poole. Äripindade ostu-müügi- ja üürihindade osas on kasvu ootuseid vähem kui languse nägijaid. Tehingute arvu osas on plussi ja miinuse ennustajad tasakaalus.

„Rohkem vastuolulisi arvamusi äripindade turu arengute osas näitab, et ärisektoris võtab pildi klaarumine enam aega. Küll tasub välja tuua, et kahe aasta tagused väga pessimistlikud hinnangud liiguvad iga poole aastaga samm-sammult positiivsemate prognooside poole,“ leidis Tõnu Toompark.

Üle kolme aasta on suure hüppe teinud ootused kinnisvaraettevõtete töötajate arvu ja käibe kasvatamise osas.

„Kinnisvaraturu põhjast läbikäimist võiks järeldada küsitlusele vastanute julgel wmääral paranenud hinnang töötajate arvu ja käibe kasvatamise osas. Tänavusega võrreldavaid töötajate arvu ja käibe suurenemise ootuse hinnanguid nägime viimati 2021. aastal, mil majanduslangus, sõda ja kehv tarbijakindlus olid teadmata tegurid,“ võttis Tõnu Toompark uuringu tulemused kokku.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 71 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Bigbank Eesti juht Jonna Pechter lahkub, kohustused võtab üle Arthur Taavet

19.05.2025 Adaur.ee

Viimased seitse aastat Bigbank Eesti tegevust juhtinud Jonna Pechter lahkub 31. mail ametist ning tema kohusetäitjaks saab panga hoiuste ja turundusüksuse juht Arthur Taavet.

Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts rõhutas, et Jonna Pechteri juhtimisel on märkimisväärse arengu läbi teinud nii Bigbanki Eesti äritulemused, meeskond, struktuur kui kõik peamised pangasisesed protsessid. “Kindlasti ei ole panganduses kellelegi jäänud märkamatuks, kui head tööd on Jonna teinud. Bigbanki jaoks on meie meeskonna liikmete pidev areng erakordselt oluline ja oleme selle üle uhked ka siis, kui see avab uksi uuteks väljakutseteks,” kommenteeris Länts ning meenutas, et viimase kuue aastaga on Bigbanki eraisikute laenuportfelli maht kuuekordistunud ning Bigbanki soovitusindeks on sektori tipus.

Jonna Pechter ütleb, et viimased aastad on olnud suurte muutuste ja kiire kasvu aeg. “Bigbank on kogu Eesti pangandusturu selge suunanäitaja hoiuste valdkonnas ja võidelnud endale välja tugeva positsiooni kodulaenude segmendis,” loetles Pechter panga viimaste aastate suuremaid õnnestumisi. “Täna on Bigbank valmis, et saada iga Eesti inimese kodupangaks, mis pakub arvelduskontot, pangakaarte ja teisi olulisi igapäevaseid pangateenuseid. Lahkuda ei ole kunagi lihtne, aga selle uue ajajärgu lävel on olemas mõtteline ajaaken teatepulga edasi andmiseks ja uue väljakutse vastu võtmiseks,” kommenteeris Jonna Pechter.

Bigbanki Eesti üksuse juhi kohustused võtab 1. juunist üle panga hoiuste ja turundusüksuse juht Arthur Taavet, kes on Bigbankis töötanud pea kolm aastat ja läbinud ka Bigbanki juhtide arenguprogrammi. Eesti äriüksuse juhtkonna liikmena on tal hea ülevaade panga äriüksuse fookusest, riskidest ning tegevusest. „Juhi vahetumisega Bigbanki hoog ei rauge – jätkame kodulaenudega turuosa võtmist ning toome üha kiiremini juurde ka arveldavaid kliente. Bigbank on olnud juba aastaid tähtajaliste hoiuste paremaid intressipakkujaid, kuid nüüd pakume ka igapäevase arvelduskonto jäägilt igale kliendile selgelt turu parimat 2% intressi,“ kommenteeris Arthur Taavet.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märtsi 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 2,9 miljardit eurot ning omakapital 271 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 169 000 aktiivse kliendi ning üle 550 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nõuanded üüriinvestoritele: üüriinvesteeringute tasuvus 05.2025

19.05.2025 Tõnu Toompark

Arengud üüriturul on vastuolulised. Üürihinnad on olnud pikas stagnatsioonis. Seda suure üüripakkumise tõttu. Alates 2025. a jaanuarist-veebruarist on üüripakkumist hakanud vähemaks jääma, kuid üürihindadesse ei ole see veel jõudnud. Elamispindade hinnatõusu vaade ehk kallinemise perspektiiv on ebakindel.

Kuidas mõjutavad elamispindade turutrendid üüriinvestorit?

Milline on üüriinvesteeringute tootlusemäär?
Kuidas suhestuvad omavahel rahavooline ja kapitalitootlus?
Millises suunas on üüriinvesteeringu tootlused edasi liikumas?
Millised on tegurid, mis mõjutavad uue üüriinvesteeringu tegemise perspektiivikust?
Kus oleme praegu ja kuhu liigume edasi?

Kas vajad üüriinvestorina nõus?

Kas teha uusi investeeringuid? Millised peaksid olema adekvaatsed ootused tootluse osas?
Kas müüa olemasolevad üüriinvesteeringud? Või tasub olemasolevat hoida?

Aitan…

Aitan kokku panna tervikliku pildi, kus on üüriturg praegu ja kuhu liikumas?
Millised on üüriinvesteeringute pikemad ja lühemad väljavaated?
Põhjendan seisukohti numbrite ja faktidega.
Aitan püstitada küsimuse üürituru ja -investeeringute osas, mida sa võib-olla ise esitada ei oska.

Helista ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN: EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

19.05.2025 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 20.05.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 19.05.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 57 euro senti osaku kohta 29.05.2025 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Tallinn: Linn toetab kirikute ja ajalooliste hoonete korrastamist ligi 800 000 euroga

19.05.2025 Tallinn.ee

Tallinn eraldas restaureerimistoetuste teises voorus ligi 800 000 eurot. Suurem osa toetussummast läheb kirikute ja ajalooliste kogudusehoonete restaureerimiseks, kuid sel aastal lisandusid ka uued võimalused: nüüd saab taotleda toetust ka restaureerimisprojekti koostamiseks ning linna ajaloolistel kalmistutel asuvate hauatähiste ja -piirete korrastamiseks.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus selgitas, et tänavu muudeti restaureerimistoetuste korda ning esmakordselt sai toetust küsida ka restaureerimisprojekti koostamiseks. „Uus meede on ajalooliste hoonete omanike poolt hästi vastu võetud. Toetust eraldati kuuele korteriühistule, mis asuvad miljööalal või vanalinnas – nad saavad nüüd koostada vajalikud restaureerimisprojektid,“ sõnas Lippus. „Lisaks avanes võimalus taotleda ka toetust Tallinna ajaloolistel surnuaedadel asuvate hauapiirete ja -tähiste restaureerimiseks. Esimesel korral oli küll huvi selle meetme vastu tagasihoidlik, kuid loodame, et teadlikkuse kasvades suureneb edaspidi ka huviliste arv.“

Tänavu toetab linn suuremahulist ja kulukat Toomkiriku kesklöövi restaureerimist ligi 205 000 euroga. Suurem tähelepanu on suunatud Nõmmel asuvate kogudusehoonete korrastamisele. Toetust määrati Nõmme Rahu kiriku kellatorni katuse restaureerimiseks ja Saksa Lunastaja kiriku õpetaja elamu restaureerimisprojekti koostamiseks ning katuse restaureerimiseks. Need vajalikud tööd on kogudus seni edasi lükanud, kuid sel aastal otsustati need ette võtta. Linn toetab Nõmme Rahu kogudust nende tööde tegemisel samuti kokku ligi 205 000 eurot.

Jätkuvad Oleviste kiriku lõunalöövi katusetööd, mida linna poolt toetatakse pea 129 000 euroga.

Lisaks on tähelepanu sel aastal kirikuruumide soojapidavuse parandamisel ja energiatõhusamaks muutmisel. Linna toel restaureeritakse ja soojustatakse Pühavaimu kiriku vitraažaknad, Kaarli kiriku kaheksa akent ning samuti Jaani kiriku kantselei tööruumide aknad.

Restaureerimisprojektide koostamiseks eraldati toetust kuuele korteriühistule veidi üle 43 000 euro. Lisaks eraldati 1000 eurot toetust Rahumäe surnuaia Vana-Kaarli osas asuva ajaloolise hauapiirde korrastamiseks.

Tallinna linnal on 2025. aastaks restaureerimistoetusteks planeeritud üle 1,5 miljoni euro. Esimeses taotlusvoorus toetati 35 muinsuskaitsealuse hoone omanikku kokku ligi 700 000 euroga, et aidata kaasa pealinna ajaloolise miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Pärnu: Pärnu on maailma parima elukvaliteediga linnade edetabelis 150. kohal

19.05.2025 parnu.ee

Pärnu on Londoni Elukvaliteedi Instituudi poolt koostatud maailma kõige õnnelikumate linnade edetabelis 150. kohal, Eesti linnadest pääsesid edetabelisse üksnes Tallinn ja Pärnu.

Londoni Elukvaliteedi Instituut (Institute of Quality of Life ) pani ritta 200 kõige õnnelikumat ehk parima elukvaliteediga linna maailmas. Edetabeli koostamisel arvestati 82 kriteeriumi. Nende seas on näiteks kogukondlikkus, keskkonna kvaliteet, tervishoid, liikuvus, valitsemine ja majanduslik stabiilsus, aga ka vaimne tervis, turvalisus, toitumine ning töö- ja eraelu tasakaal.

Hindajad jagasid õnnelikumad linnad kolme kategooriasse. 31 esimest said kuld-, 32.-100. kohal olevad linnad hõbe- ja 101.-200. kohal olevad linnad pronkstaseme. Maailma parima elukvaliteediga linn on Kopenhaagen, talle järgnevad Zürich ja Singapur.

Pärnu sai hindajatelt 626 punkti, 109. kohal asuv Tallinn 702. Vilnius ja Kaunas on Eesti linnadest eespool, Riia tagapool.

Tartu: Algab Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu avalik väljapanek

19.05.2025 Tartu.ee

Esmaspäeval, 19. mail algab Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Planeeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu on avalikul väljapanekul 19. maist 30. juunini 2025 ning sellega saab tutvuda üldplaneeringu kaardirakenduses, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Tagasisidet saab anda kaardirakenduses, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavakirjaga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu).

Planeeringulahendust tutvustav arutelu toimub 29. mail kell 18 Ilmatsalu kooli saalis, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on üldplaneeringu laiem eesmärk Ilmatsalu aleviku kasvatamine sellisel moel, et uute elanike lisandumine loob paremad eeldused uute teenuste ligimeelitamiseks. „Teenuste lisandumisel piirkonda tõuseb elukvaliteet, samuti väheneb autoga sundsõitude tegemise vajadus linna ja aleviku vahel. Lisaks sellele laiendab uus veekogu puhkamisvõimalusi ja golfiväljak toob Tartu piirkonda juurde külastajaid,“ selgitas Kiivet.

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.
Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.
Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN: EfTEN United Property Fund distribution payment ex-date

19.05.2025 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) will fix the list of investors for distribution on 20.05.2025 at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

Proceeding from the above, the date of change of rights related to the securities (ex-date) is 19.05.2025. As of this date, the new owner of the fund units is not entitled to the distribution.

EfTEN United Property Fund will make a distribution to unitholder’s bank account via cash transfer in the amount of 57 euro cents on 30.04.2025. The distribution is subject to taxation according to the law.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ruumilise planeerimise eest seisjad leppisid kokku väärtusruumis

16.05.2025 Adaur.ee

Ruumilise planeerimisega seotud ministrid, Maa-ja Ruumiamet, ülikoolid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja erialaliidud allkirjastasid Eesti Planeerijate Ühingu eestvedamisel valminud ruumilise planeerimise deklaratsiooni.

Ruumiline planeerimine on avalik kokkulepe ruumi kasutamise põhimõtetes ja püsivates lahendustes, mis on üldisem ja strateegilisem kui projekteerimine ning laiapindsem kui mõjude hindamine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab hästi läbimõeldud ja eesmärgipärane ruumiline planeerimine luua kvaliteetsema elukeskkonna ning tugeva ja kestva majanduse. „Kui ruumi kasutatakse targalt ja planeerimisprotsess on sujuv, saavad tööstused kerkida kiiremini, kogukondadel on vähem ootamatusi. Tervikuna kasvab meie majanduse konkurentsivõime, millest võidavad nii ettevõtted kui ka inimesed,“ ütles Keldo.

„Kui tahame Eestis asju teha kiiresti ja arvestavalt – olgu selleks uus tee, tehase laiendus või rohelisem linnakeskkond –, peab ruumiline planeerimine olema hästi korraldatud. Inimestel peab olema võimalus kaasa rääkida ning kasutada tuleb nutikaid digilahendusi, mis aitavad otsused arusaadavalt ja ilma liigse bürokraatiata kokku leppida. Nii saavutame ka tasakaalu inimeste ja looduse heaolu ning majandusarengu vahel,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.

“Eesti Planeerijate Ühingul on väga hea meel, et ruumilise planeerimisega seotud osapooled suutsid ühiselt sõnastada ruumilise planeerimise väärtused”, tõdes ühingu juhatuse liige Pille Metspalu. “Ruumiline planeerimine ei ole pelgalt bürokraatlik menetlusprotsess, vaid võimalus läbi arutada pikas perspektiivis ruumis kavandatavad muudatused. Planeerimispraktika peab kujunema senisest veelgi sisulisemaks ja arusaadavamaks. Eesti Planeerijate Ühing näeb ruumilise planeerimise deklaratsioonis kompassi planeerimise väärtuspõhiseks arendamiseks ajal, mil valdkonnas on toimumas suured muutused”.

Ruumilise planeerimise deklaratsioon kuulutatakse välja planeerijate iga-aastasel tähtsündmusel Tartu X Planeerimiskonverentsil, Eesti Rahva Muuseumis 15. mail 2025 kl 10.30.

Merko: Ehitusleping Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Tallinn-Pärnu lõigul

16.05.2025 Adaur.ee

16. mail 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS allianssi hankemudelit järgiva projekteerimis- ja ehituslepingu OÜga Rail Baltic Estonia.

Lepingu raames rajatakse Rail Baltica raudtee põhitrassi pealisehitus Ülemiste reisiterminali ja Pärnu vahelisel lõigul ning Tootsi ja Pärnu vahelisel lõigul ka raudtee alusehitus. Leping hõlmab raudteetrassi kogupikkusega 142 km. Tööd teostatakse alliansslepingu vormis, kus raudtee rajatakse tihedas koostöös tellija, ehitaja ja projekteerija vahel.

Tellija on eeldanud projekteerimise ja ehituse kogumaksumuseks 394 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt allianss-hankelepingu põhimõttele selgub projekteerimis-ehitustööde ajakava ja tegelik maksumus osapoolte koostöös lepingu arendus- ja teostusfaasi jooksul.

Allianssi juhtiv partner on GRK Eesti AS. AS Merko Ehitus Eesti hinnanguline osakaal ehitustöödest on 20%.

Merko: 2025. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

16.05.2025 Adaur.ee

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2025. aasta esimese kvartali müügitulu oli 85,2 miljonit eurot ning puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Kontserni esimese kvartali müügitulust 30% moodustas kinnisvaraarendus, mille müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle kahe korra.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul iseloomustavad esimese kvartali tulemusi eeskätt Leedus aktiveerunud kinnisvaraturg ja kinnisvaraarenduse müügitulu kasv ning tugeva ehitusteenuste portfelli realiseerimisega jätkamine ja osa objektide tööde teostamine ennaktempos.

Kinnisvaraturg on eelmise aastaga võrreldes selgelt paranenud Leedus ning kuigi Eestis ei ole uute korterite müük oluliselt kasvanud, on Merko siin kasvatanud oma turuosa. Kui 2024. aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaraarenduse osakaal kontserni müügitulust 16%, siis tänavu esimeses kvartalis andis see kontserni käibest ligi 30%. Mõistagi tuleb silmas pidada madalat võrdlusbaasi 2024. aasta müügimahtude näol. Korteriostjad eelistavad täna osta valmis või lähiajal valmivaid kortereid, märkimisväärselt vähem ollakse valmis sõlmima lepinguid korterite ostuks ehitusega veel mitte alustatud projektides. Sellest tulenevalt hoitakse kontserni korterite jääki varasemate aastatega võrreldes veidi kõrgemal tasemel.

Esimeses kvartalis sõlmisid Merko kontserni ettevõtted eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suuremas mahus uusi ehituslepinguid. Kuigi teostamata tööde jääk on väiksem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, on kontserni portfell tugev ja samas suurusjärgus 2022. aasta mahuga. Suurimad töös olevad objektid on Leedus erinevate tuuleparkide taristurajatiste ja riigikaitselised projektid, Lätis Vārme päikesepark ning Tallinnas City Plaza 2 büroohoone ja sisetööd Arteri kvartali 28-korruselises hoones, kuhu kolib Swedbanki peakontor. Viimastel kuudel on Merko esitanud nii mõnelgi suurel hankel parima või edukaks tunnistatud pakkumise, kuid objektide keerukusest tulenevalt ei ole tellijad veel jõudnud lõplike otsusteni. Merko kontsern sõlmis 2025. aasta esimeses kvartalis uusi ehituslepinguid 50,6 miljoni euro väärtuses võrreldes 10,5 miljoni euroga 2024. aasta samal perioodil. Kontserni teostamata tööde jääk oli kvartali lõpu seisuga 332 miljonit eurot.

Merko andis 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 121 korterit ja ühe äripinna võrreldes 59 korteri ja 7 äripinnaga eelmise aasta esimeses kvartalis. Kinnisvaraarenduse müügitulu oli 2025. aasta esimeses kvartalis 26 miljonit eurot võrreldes 2024. aasta esimese kvartali 13 miljoni euroga. 2025. aasta esimeses kvartalis on Merko käivitanud Tallinnas Allveelaeva 2 ning Vilniuses Šnipiškių Urban arendusprojekti. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2025. aastal esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Hyatt hotellihoone, Arteri kvartal, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2025. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 11,6 mln eurot (3 kuud 2024: 5,2 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 13,6% (3 kuud 2024: 6,4%).

2025. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 10,5 mln eurot (3 kuud 2024: 4,4 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 12,3% (3 kuud 2024: 5,5%).

MÜÜGITULU

2025. aasta 3 kuu müügitulu oli 85,2 mln eurot (3 kuud 2024: 81,2 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 5,0% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 45,6% (3 kuud 2024: 62,3%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2025 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 331,9 mln eurot (31. märts 2024: 419,0 mln eurot). 2025. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 50,6 mln eurot (3 kuud 2024: 10,5 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2025. aasta 3 kuuga müüs kontsern 121 korterit, 2024. aasta 3 kuuga 59 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2025. aasta 3 kuuga 24,7 mln eurot ning 2024. aasta samal perioodil 10,8 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 78,5 mln eurot ning omakapital 264,7 mln eurot (61,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2024. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 88,4 mln eurot ning 216,6 mln eurot (50,8% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2025 oli kontserni netovõlg negatiivne 53,4 mln eurot (31. märts 2024: negatiivne 39,6 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	2025.a. 3 kuud	2024.a. 3 kuud	2024.a. 12 kuud
Müügitulu	85 236	81 185	539 049
Müüdud toodangu kulu	(70 323)	(72 301)	(443 162)
Brutokasum	14 913	8 884	95 887

Turustuskulud	(1 275)	(1 068)	(5 030)
Üldhalduskulud	(4 275)	(4 142)	(21 908)
Muud äritulud	561	1 324	5 724
Muud ärikulud	(41)	(953)	(2 190)
Ärikasum	9 883	4 045	72 483

Finantstulud (-kulud)	1 717	1 157	3 931
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse	–	–	(5 087)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt	1 501	1 568	9 951
intressikulud	(210)	(655)	(1 823)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	115	(190)	(948)
muud finantstulud (-kulud)	311	434	1 838
Kasum enne maksustamist	11 600	5 202	76 414

Tulumaksukulu	(1 140)	(818)	(11 820)

Perioodi puhaskasum	10 460	4 384	64 594
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	10 460	4 427	64 668
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist	–	(43)	(74)

Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel	(59)	106	105
Perioodi koondkasum	10 401	4 490	64 699
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist	10 401	4 526	64 764
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist	–	(36)	(65)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	0,59	0,25	3,65

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	31.03.2025	31.03.2024	31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	78 525	88 353	91 879
Lühiajalised deposiidid	17 000	–	10 000
Nõuded ja ettemaksed	62 815	58 929	51 419
Ettemakstud tulumaks	105	6	270
Varud	197 861	196 518	196 521
	356 306	343 806	350 089
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad	23 072	23 483	21 571
Muud aktsiad ja väärtpaberid	80	80	80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	19 044	20 427	40 196
Edasilükkunud tulumaksuvara	4 830	4 998	5 056
Kinnisvarainvesteeringud	12 525	16 740	12 606
Materiaalne põhivara	17 419	16 093	17 147
Immateriaalne põhivara	388	487	350
	77 358	82 308	97 006

VARAD KOKKU	433 664	426 114	447 095

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	10 110	12 909	21 303
Võlad ja ettemaksed	114 153	134 216	129 786
Tulumaksukohustus	6 487	6 335	7 101
Lühiajalised eraldised	8 564	10 551	7 678
	139 314	164 011	165 868
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	15 002	35 882	12 102
Edasilükkunud tulumaksukohustus	6 539	4 489	6 148
Muud pikaajalised võlad	8 150	5 342	8 719
	29 691	45 713	26 969

KOHUSTUSED KOKKU	169 005	209 724	192 837

OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus	–	(191)	–
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital	7 929	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793	793
Realiseerimata kursivahed	(100)	(739)	(41)
Jaotamata kasum	256 037	208 598	245 577
	264 659	216 581	254 258
OMAKAPITAL KOKKU	264 659	216 390	254 258

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	433 664	426 114	447 095