Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Täiendkoolitused ehitus- ja planeerimisvaldkonna spetsialistidele

15.05.2025

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm on loodud kõigile, kes soovivad laiendada oma teadmisi ehitusprojektide planeerimisest, ehitusõigusest ja ehitusdokumentidest.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

Kõik koolitustel osalejad saavad peale õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Resolutions of the annual general meeting

15.05.2025

The annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, held on 15 May 2025, adopted the resolutions on the announced agenda items as set out below.

1. Approval of the annual report of the year 2024
It was decided to approve the annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2024.

2. Decision on distribution of profits
It was decided to:
(i) approve the net profit for the financial year 2024 as 64,667,471 euros;
(ii) to pay a total of 33,630,000 euros as dividends from the net profit of previous periods, which is 1.90 euros per share or 52% of net profit and is in line with the long-term dividend policy of paying dividends of 50-70% of the previous year’s net profit;
– shareholders entered into the share register of AS Merko Ehitus as of the close of the business of the settlement system on 30 May 2025 will be entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is set to 29 May 2025; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2024;
– dividends will be paid to shareholders on 2 June 2025 by transferring the respective amount to a current account linked to the shareholder’s securities account;
(iii) leave the rest of the net profit undistributed.

3. Election of the members of the Supervisory Board
It was decided to:
(i) approve the number of members of the Supervisory Board as 3 (three) until 06.05.2026;
(ii) elect Kristina Siimar as the member of the Supervisory Board, for a term of office until 16 May 2028 (inclusive), i.e. for three years.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Liven: Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

14.05.2025

LivenLiven AS korraline üldkoosolek toimus 14.05.2025 Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekul osales 22 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 11 032 527 häält, mis moodustab kokku 99,33% kõigist hääleõiguslikest häältest.

Korralisel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1.   2024. a majandusaasta aruande kinnitamine
      1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2024. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 032 527 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

2.   Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2024. majandusaasta puhaskasum summas 558 tuhat eurot.
2.2. Kanda kohustuslikku reservkapitali 2 tuhat eurot.
2.3. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 180 tuhat eurot.
2.4. Kanda 376 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.5. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 21.05.2025 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.6. Dividendide väljamakse toimub 28.05.2025 või selle lähedasel kuupäeval.

Otsuse poolt: 11 020 877 häält ehk 99,89% koosolekul esindatud häältest

3.   2025-2026 aastateks audiitori nimetamine ja audiitori tasustamise korra määramine
      3.1. Nimetada seltsi 2025–2026 aastate audiitorkontrolli läbiviijaks audiitorühing KPMG Baltics OÜ ja maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Otsuse poolt: 11 020 877 häält ehk 99,89% koosolekul esindatud häältest

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pärnu: Pärnu linn hakkab ettevõtetele kinnistuid pakkuma

14.05.2025

Pärnu linnavalitsus kavatseb peagi välja kuulutada enampakkumise Rehepapi 5 kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega, sügisel hakatakse uue tööstusküla kruntide hoonestajaid otsima.

Rehepapi 5 kinnistu asub Loode-Pärnu tööstuskülas Aknakoja tootmishoone kõrval. Kinnistu suuruseks on 6898 ruutmeetrit, maa sihtotstarbeks 100% ärimaa. Enampakkumise alghinnaks on 101 000 eurot, mis sisaldab endas tasu kinnisasja hoonestusõigusega koormamise eest kogu hoonestusõiguse perioodi jooksul ja kinnisasja võõrandamise eest.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks. Pool hoonestusõiguse tasust tuleb tasuda hiljemalt viie kalendripäeva jooksul alates hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimisest, veerand hiljemalt kahe aasta ja veerand hiljemalt kolme aasta jooksul hoonestusõiguse seadmise- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kui hoonestaja hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse ja ehituskohustused viie aasta jooksul täidab, võõrandatakse talle hoonestusõigusega koormatud kinnisasi.

Lisaks ettevõttele vajalike ehitiste püstitamisele peab hoonestaja omal kulul välja ehitama detailplaneeringus sätestatud avalikult kasutatavad rajatised, sealhulgas kanaliseerima drenaaži- ja sademevee eelvooluks Pärlimõisa tee 33 katastriüksusel ja rajama kergliiklustee koos tänavavalgustusega Rehepapi tänavalt Tallinna maanteele (Rehepapi tänav T2 ja Pärlimõisa tee 33 katastriüksustel). Kergliiklustee ja tänavavalgustuse ligikaudseks maksumuseks on 127 000 eurot.

Sarnase skeemi alusel on Pärnu linnavalitsus endise sõjaväelennuvälja territooriumist Loode-Pärnu tööstusküla arendanud alates 2013. aastast. Kõigepealt seati kinnistutele hoonestusõigused ning kui hoonestaja oli ehituskohustuse täitnud, tasunud hoonestusõigusetasu ja käivitanud äriplaanis kavandatud tootmise, anti kinnistud hoonestaja omandisse.

Tööstusküla alal oli 28 linna ja viis eraomandis kinnistut. Ala arendati kahes etapis: I etapp käivitati 2013. ja II etapp 2016. aastal. Teise etapiga arendati välja terviklik atraktiivne tööstusala piirkond ja ehitati vajalik taristu (ligipääs ja tehniline infrastruktuur ) 21 kinnistule. Pärlimõisa tee ühendati Voorimehe tänavaga ja Pärlimõisa tee Ankru tänavaga, mis omakorda loob paremad ühendused Vana-Sauga tänavaga.

Praeguseks on ehituskohustus täitmisel veel nelja kinnistu osas, kolmel kinnistul täitub see 2026. ja ühel 2028. aastal. Tööstuskülas on koha leidnud spordirõivaid disainiv ja valmistav Trimtex Baltic OÜ, eksklusiivseid pinglagesid koos eriilmeliste valgustuslahendustega valmistav Vecta Design OÜ, plastaknaid ja uksi tootev Aknakoda OÜ, Renault ja Dacia autosid müüv ja hooldav Pereauto OÜ, teedeehituse ja haljastusega tegelev Dozerland OÜ, täispuitmööblit tootev Skano Furniture Factory jpt.

Ettevalmistamisel on uue tööstusküla väljaarendamine Papsaare külas Hiiu arenduspiirkonnas. Detailplaneeringuga on sinna kavandatud 33 krunti: kuus ärimaad, 23 äri- ja tootmismaad, üks üldkasutatav maa ja kolm transpordimaad. Äri- ja tootmismaa krundid on kavandatud vahemikus 6729 – 16 961 ruutmeetrit, lubatud on planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide liitmine.

Kruntide arendamiseks seatakse kinnistutele algselt hoonestusõigus, mis kuulutatakse välja selle aasta sügisel. Kui hoonestaja on kokku lepitud ehituskohustuse täitnud ja alustanud majandustegevusega, antakse kinnisasi hoonestaja omandisse. Rohkem infot Hiiu tööstusküla kohta leiab Pärnu linna kodulehelt.

Abilinnapea Irina Talviste sõnul pöörduvad ettevõtted sageli linnavalitsuse poole, et laiendamisvõimalusi leida. „Mis saab olla veel parem kui ühise sünergia loomine erinevate ettevõtete vahel. Seda on suurepäraselt tõestanud Loode-Pärnu tööstusküla ja sama ootame ka Hiiu tööstuskülalt,“ rääkis Talviste.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tõnu Toompark: korterite uusarenduste konkurentsianalüüs 05.2025

14.05.2025

Tõnu Toompark

Uue arendusprojekti vaatest on määrava tähtsusega, millise suuruse ja toalisusega kortereid turg vajab. Korterite suuruse kõrval on oluline erinevate korterite hindade diferentseerimine.

Olen välja töötanud uute korteriarenduste konkurentsianalüüsi, mis hindab turul pakutavat ehk konkurentsisituatsiooni;

  • teise tegurina vaatab korterituru konkurentsianalüüs müügitemposid ehk millised korterid lähevad ostjatele kaubaks;
  • selle juures on vaadeldud korterite suuruseid nii pindala kui toalisuse vaates;
  • konkurentsianalüüsi oluline osa on põhjalik pilk turul pakutavate korterite hinnastamisele.

Konkurentsianalüüs on vajalik

  • korterelamu projekteerimise faasis, et projekteerida koheselt korterid, mille järele on nõudlus;
  • korterite hinnastamisel, et tuua arendusprojekt turule hinnatasemega, mis tagab optimaalse müügitempo;
  • müügiprotsessi käigus, et võrrelda projekti müügitemposid ja hinnapoliitikat konkurentidega.

Kas oled huvitatud korteriarenduste konkurentsianalüüsist? Kas vajad uute korterite värsket turuinfot? Võta ühendust ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tallinn: Uus detailplaneering toob Veerenni asumisse pargi ja lasteaia

14.05.2025

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks detailplaneeringu, millega kavandatakse muuhulgas pargiala ja lasteaia rajamist Veerenni, Herne, Tatari ja Vana-Lõuna tänavate vahelisse kvartalisse.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et detailplaneeringu keskseteks ülesanneteks on rajada planeeringuala läbiv põhja-lõuna suunal kulgev pargiala ning rajada uus lasteaed. „Park on kavandatud avaliku kasutusega, mida saab lasteaia tarbeks ka osaliselt aiaga piirata. Pargiala tagab asumi elanikele ligipääsu elukohalähedasele haljasalale, samal ajal pikendab Pille tänava kergliiklusteed loogilise läbikäiguna. Samuti on park planeeringuga loodavate eluasemete elanike hooviala pikendus ning koht, kus on hea kesklinnas aega veeta.” Olemasolev tänavaäärne haljastus on ette nähtud säilitada ja korrastada. Pargi ala lahendatakse eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Planeeritav ala asub Kesklinna linnaosas Veerenni asumis ning selle pindala on 1,91 hektarit. Tegemist on mitmekesise elamu-, äri- ja tootmispiirkonnaga, mis paikneb Veerenni, Herne ja Uus-Tatari tänava vahel. Ala kaguosas domineerivad uuemad, 3-6-korruselised korterelamud, põhjaosas aga ajalooline Herne-Magasini puitasum 2-3-korruseliste elamutega.

Algatamise eesmärgiks on luua Veerenni asumisse terviklik ja kvaliteetne linnaruum, mis oleks hästi ligipääsetav, mitmekülgne ning sobilik nii elamiseks, töötamiseks kui ka vaba aja veetmiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringus seni liiklusalaks määratud ala maakasutuse juhtotstarve kesklinna segahoonestusalaks.

Planeeringuga moodustatakse olemasolevatest äri-, transpordi- ja üldkasutatava maa kinnistutest uued krundid, mille sihtotstarbeks määratakse üldkasutatav maa, äri- ja elamumaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa. Samuti määratakse ehitusõigus kuni kahe 6-korruselise elu-, äri- ja/või ühiskondliku hoone ehitamiseks. Planeeringuga nähakse ette ka avaliku pargi rajamine ning parendatud tänavaruum, mille kaudu soovitakse soodustada avaliku ruumi aktiivset kasutamist.

Planeeringuga määratakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Lasteaia rajamisega soovitakse parandada piirkonna haridusvõrgu kättesaadavust ja tugevdada kogukondlikku linnaruumi.

Veerenni tn 20/20a/Tatari tn 47/Veerenni 22/Herne tn 1 kinnistute detailplaneeringu algatamist taotles Tallinna linnaplaneerimise amet eelmise aasta oktoobris. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürniku eluruumist väljatõstmine

14.05.2025

Miks ei või omanik lepingu lõppedes üürnikku eluruumist välja tõsta?

Kui üürnikule on eluruumi võtmed üle antud, võimaldamaks tal eluruumi kasutada vastavalt üürilepingu tingimustele, muutub üürnik eluruumi otseseks valdajaks ning eluruum tema koduks.

EV põhiseaduse kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Valdus on tegelik võim asja üle. Kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltub sellest, kas valdus põhineb õiguslikul alusel või mitte.

Kui üürnikuga on sõlmitud tähtajaline üürileping ja peale tähtaja lõppemist üürnik jätkab asja kasutamist, ei muutu valdus koheselt ebaseaduslikuks. Sellisel juhul muutub üürileping tähtajatuks, kui üürileandja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei avalda teistsugust tahet.

Samuti ei pruugi erakorraliselt üles öeldud leping tähendada lepingu lõppemist, kui üürileandjal puudub alus ühepoolselt leping lõpetada või lepingu ülesütlemise avaldus ei vasta seaduse nõuetele.

Ei aita siin ka ukselukkude vahetamine, kuna Riigikohus on ühes kohtuasjas selgitanud, et „Ukseluku vahetamisega isiku juurdepääsu takistamine ruumile, kus asusid isiku asjad, ning asjade paigutamine maja hoovi on kvalifitseeritav isiku valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi. Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline.“

Liiati sätestab asjaõigusseadus, et kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Lisaks on Riigikohus seisukohal, et võõrvaldaja poolt omaniku nõusolekuta kinnisasja edasikasutamine pärast valduse õigusliku aluse äralangemist (nt üüritud korteri kasutamine pärast üürilepingu kehtivuse lõppu) karistatav ei ole.

Selleks, et saaks üürnikku eluruumist välja tõsta, tuleb eelkõige hinnata, kas ülesütlemine vastas nõuetele. Vaidluse korral saab seda teha vaid kohus ning jõustunud kohtuotsus on aluseks üürniku väljatõstmiseks. Kuid ka siis ei saa üürnikku välja tõsta omanik vaid selleks tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes kohtuotsuse täide viib ja üürniku eluruumist välja tõstab.

Evi Hindpere – kinnisvarjurist
www.evihindpere.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa: kinnisvaraturg soosib investorite asemel flippijaid

14.05.2025

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul buumib praegu flippimine ehk müügi jaoks kehvas seisus korteri kordategemine, mistõttu odavamad pakkumised hakkavad otsa saama ning remontivajavate korterite nõudlus ja hind tõusevad.

„Raskematel aegadel on flippijad hästi aktiivsed – see on üürikorteritesse investeerimise asemel uus rahvussport. Ostetakse kehvas korras korter ja tehakse müügiks korda – sisuliselt ehitaja ja investor ühes isikus. Turg soosib flippijaid ka seepärast, sest ehitusmaterjalide hinnad pole tõusnud – värske remondi saab teha taskukohase hinnaga,“ ütles Habal.

„Kõige kasumlikum on muuta korteri planeeringut ja tubade arvu – kui ühesest saab kahene või kahesest kolmene, siis tõuseb korteri väärtus oluliselt. Flippimiseks otsitakse enim alla 100 000 euro jäävaid magalakortereid. Kui investeerida 500 eurot ruutmeetri kohta remonti, siis võib näiteks 2-toalise korteri pealt teenida 10–20 000 eurot ehk enam kui 10% kogutootlust korteri pealt. Kogu protsess võtab 3-4 kuud ehk seda on võimalik aasta jooksul samade vahenditega kolm-neli korda korrata. Sellisest tootlusest võib klassikaline üüriinvestor praegu ainult unistada,“ rääkis Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on üürikorterisse investeerimine madalseisus – laen kallines, üürid pole suurt tõusnud ning tõenäoliselt tuleb iga kuu ise peale maksta. „Küll aga flipitakse kortereid ka väljaüürimiseks – kui näiteks 1-toalisest teha kahene, siis saab selle eest juba kuus kuni 150 eurot rohkem küsida. Kuna flippimine on järjest levinum, siis pole ehitusturul ka väikestel ehitusfirmadel praegu tööpuudust näha,“ lisas Habal.

„Flippijad vaatavad kõigepealt hinda ja seda, kus turg likviidne ja ostjaid enim – kõige rohkem Tallinna kesklinnas ja magalates. Mõnes magalapiirkonnas, näiteks Mustamäel on vähe uusi kortereid, mis tõttu on keskmine ruutmeetri hind üpris kõrge – 4400-4500 euro juures. Paljud inimesed ei saa seda endale lubada ja vaatavadki vanemaid, aga heas korras kortereid,“ rääkis Habal.

„Flippimise turg pole tegus ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis – eriti hea infrastruktuuri ja ühendusega väikelinnades, kus on aktiivsem turg. Mõnes linnas on aga tekkinud flipitud korterite üleküllus, näiteks Tapal on praegu pakkumist rohkem kui nõudlust. Päris niiöelda maal pole flippimine rahaliselt väga ratsionaalne, sest ehitamine on kallim ja potentsiaalne turg piiratud,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Liven: Resolutions of the annual general meeting of shareholders of Liven AS

14.05.2025

LivenThe annual general meeting of Liven AS was held on 14.05.2025 at the salon office of Liven AS at Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor). The meeting was held in Estonian language.

The meeting was attended by 22 shareholders, whose shares represented 11 032 527 votes, which is a total of 99,33% of the total voting rights.

Resolutions adopted at the meeting:

1.   Approval of the annual report for 2024
      1.1. To approve the consolidated annual report for the year 2024 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

In favour: 11 032 527 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

2.   Distribution of profits
      To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1. To approve the net profit for the financial year 2024 in the amount of EUR 558 thousand.
2.2. To transfer EUR 2 thousand to the mandatory reserve capital.
2.3. To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 180 thousand.
2.4. To transfer EUR 376 thousand to the retained earnings from previous periods.
2.5. The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 21.05.2025 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.6. Dividends will be paid on 28.05.2025 or on a date close to that date.

In favour: 11 020 877 votes, or 99,89% of the votes represented at the meeting.

3.   Appointment of the auditor for the period 2025-2026 and determination of the auditor’s remuneration arrangements.
      3.1. To appoint KPMG Baltics OÜ as the auditor for the years 2025-2026 and to pay the auditor a fee in accordance with the contract to be concluded with the auditor.

In favour: 11 020 877 votes, or 99,89% of the votes represented at the meeting.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.04.2025

13.05.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS’i aprillikuu finantstulemused olid head. Konsolideeritud üüritulu ulatus 2 611 tuhande euroni, kasvades 55 tuhande euro võrra võrreldes märtsiga. Üüritulu suurenemine on peamiselt seotud esimese kuu üürituluga valminud ICONFIT logistikakeskuses Tallinnas ning märtsis soetatud Hiiu hooldekodus, mille renoveerimist fond alustab. Fondi kinnisvaraobjektide vakantsus vähenes aprillis võrreldes märtsiga 4,4%-lt 4,1%-le, s.h vähenes vakantsus L3 ja Evolution büroohoonetes Vilniuses ning Jurkalne ja Piepilsetase logistikahoonetes Riias.

Fondi EBITDA oli aprillis 2 183 tuhat eurot, mis on seoses kõrgema üüritulu ja madalamate kuludega 193 tuhat eurot rohkem kui kuu varem. Korrigeeritud rahavoog kasvas aprillis 1 010 tuhande euroni, so 170 tuhande euro võrra.

Aprillis maksis EfTEN Real Estate Fund AS oma tegevusajaloo suurima dividendi, kokku 12,7 miljonit eurot ehk 1,11 eurot aktsia kohta. Dividendimakse osaliseks finantseerimiseks ning kapitalistruktuuri parandamiseks refinantseeris fond viie kinnisvarainvesteeringu pangalaene kogusummas 6,3 miljonit eurot. Aprillis kajastati refinantseerimise arvelt makstavate dividendidega seotud tulumaksukulu kogusummas 1,4 miljonit eurot, mistõttu oli aprilli puhaskasum tavapärasest madalam – kokku 106 tuhat eurot.

Fondi kaalutud keskmine intressimäär langes aprillis 4,21%-ni (märtsis 4,37%). Aastases võrdluses on fondi konsolideeritud intressikulu 586 tuhat eurot väiksem.

Selle aasta nelja kuuga on EfTEN Real Estate Fund teeninud konsolideeritud üüritulu 10,3 miljonit eurot (+1% võrreldes 2024. aastaga) ning konsolideeritud EBITDA-d 8,4 miljonit eurot (eelmisel aastal samal perioodil 8,6 miljonit eurot). EBITDA languse on olulises osas põhjustanud büroosegmendi vakantsus ning Tähesaju Hortese müük eelmise aasta suvel.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta (NAV) oli aprilli lõpu seisuga 19,64 eurot ning EPRA NRV 20,5 eurot. NAV vähenes seoses dividendide jaotamisega aprillis 5,3%. Ilma kasumit jaotamata oleks fondi NAV kasvanud 0,6%.

EREF_reports_monthly_04.2025

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 20.05.2025

13.05.2025

Kinnisvarakoolis toimub 20.05.2025 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

  • kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvara hindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 20.05.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’s net asset value as of April 30, 2025

13.05.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned strong financial results in April. Consolidated rental income reached 2,611 thousand euros, increasing by 55 thousand euros compared to March. The increase in rental income was primarily driven by the first rental payments from the newly completed ICONFIT logistics centre in Tallinn and the Hiiu elderly care home acquired in March, which is now undergoing renovation. The overall vacancy rate of the fund’s real estate portfolio decreased from 4.4% in March to 4.1% in April, mainly due to the improved occupancy in the L3 and Evolution office buildings in Vilnius and the Jurkalne and Piepilsetas logistics properties in Riga.

The Fund’s EBITDA amounted to 2,183 thousand euros in April, an increase of 193 thousand euros month-over-month due to higher rental income and lower expenses. Adjusted cash flow increased to 1,010 thousand euros, by 170 thousand euros compared to March.

In April, EfTEN Real Estate Fund AS paid the largest dividend in its history – a total of 12.7 million euros, or 1.11 euros per share. To partially finance the dividend payment and optimize the capital structure, the Fund refinanced bank loans on five properties for a total amount of 6.3 million euros. As a result of this refinancing, income tax expense related to dividend payments was accounted in the amount of 1.4 million euros, which led to a lower-than-usual net profit of 106 thousand euros for the month.

The Fund’s weighted average interest rate decreased to 4.21% in April (from 4.37% in March). Compared to the same period last year, consolidated interest expense has decreased by 586 thousand euros.

During the first four months of 2025, EfTEN Real Estate Fund has earned consolidated rental income of 10.3 million euros (+1% year-over-year) and consolidated EBITDA of 8.4 million euros (compared to 8.6 million euros in the same period last year). The decrease in EBITDA is mainly due to the higher vacancy in the office segment and the sale of the Tähesaju Hortes property in the summer of 2024.

The Fund’s net asset value (NAV) per share was 19.64 euros as of the end of April, and EPRA NRV was 20.50 euros. Due to the April dividend distribution, the NAV decreased by 5.3%. Without the dividend payment, the NAV would have increased by 0.6%.

EREF_reports_monthly_04.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: 2024. a tehti Tallinnas 8246 korteritehingut

13.05.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2024. a Eestis 20 301 korteritehingut. Võrreldes tehingute arvu 10 aastat varasemaga suurenes see 10,3%. Eesti maakonnakeskustest tehti kõige rohkem korteritehingute Tallinnas. Tallinna 2024. a korteritehingute arv 8246 oli 10 aasta tagusest 9,4% suurem.

Tehingute arvu vaatest järgnesid Tallinnale Tartu, Narva ja Pärnu vastavalt 1718, 768 ja 661 korteritehinguga 2024. a jooksul. Tallinnas-Narvas-Tartus-Pärnus tehti kokku 11 393 korteritehingut, mis on kogu Eesti korteritehingutest 56,1%.

Maakonnakeskuste tehingute koguarvust 12 903 moodustavad neli suuremat linna tehingute vaatest 88,3%.

Maakonnakeskustest kõige vähem tehakse korteritehinguid Kärdlas. Kärdlas tehti 2024. a 23 korteritehingut ehk iga kuu peale ei saanud isegi kahte tehingut kokku. Teisel kohal on Rapla 60 tehinguga. Kolmandat-neljandat tagumist kohta jagavad Jõgeva ja Põlva võrdselt 75 tehinguga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Arco Vara omandas Lutheri Kvartali kinnistud

12.05.2025

Arco VaraArco Vara AS tütarettevõtted Arco L Factory OÜ, Arco L Torn OÜ, Arco L Torn II OÜ ja Grupi Halduse OÜ omandasid tervikuna Lutheri Kvartali. Kvartal koosneb 15 kinnistust ja paikneb Tallinna kesklinnas Pärnu maantee, Tatari, Vana-Lõuna ja Vineeri tänavate vahel. Kvartalis kehtib detailplaneering, mis näeb ette brutoehitusmahu 95 000 m², sealhulgas 18 500 m² äripinda ja 33 000 m² elamispindade netopinda. Suurem osa detailplaneeringus toodud mahtudest on kaetud kehtivate ehituslubadega.

Lutheri kvartali omandamishind on 35 miljonit eurot. Projekti koguinvesteering on hinnanguliselt 205 miljonit eurot.

Järgneva kaheksa aasta jooksul arendab Arco Vara endise tööstuspiirkonna kaasaegseks äripindade, elamukinnisvara ja avaliku ruumiga segakasutusega linnakvartaliks. Ehitustööde kavandatud teostaja on Arco Tarc OÜ. Ehituse algus on kavandatud 2026. aastasse, projekt viiakse ellu etappidena. Esimese etapi eelmüük, mis hõlmab nelja hoone rajamist, on planeeritud 2026. aastasse.

Tehingu finantseerimisstruktuuri lõpptulemusena tasutakse ostuhind kvartali müüjatele AS-i Arco Vara aktsiates, rahas ja AS LHV Pank laenukohustuse modifitseeritud ülevõtmisega AS Arco Vara poolt.

Lutheri Kvartali arenduse eest tasumiseks on vajalik täiendavate investeeringute kaasamine mahus 17,5 miljonit eurot. Sellega seoses on Arco Vara AS otsustanud läbi viia aktsiakapitali suurendamise läbi suunatud aktsiaemissiooni. Emissioon suunatakse OÜ-le Alarmo Kapital ning uute investoritena Lutheri Kvartali kinnistute endistele omanikele Luther Factory OÜ ja Luther Factory Holding OÜ.

Kavandatud suunatud aktsiaemissiooni raames on plaanis lasta välja kokku 6 980 000 uut aktsiat väljalaskehinnaga 2,5 eurot aktsia, millest 0,7 eurot on nimiväärtus ja 1,8 eurot ülekurss.

Aktsia hind 2,5 eurot on määratud poolte kokkuleppel, silmas pidades nii tänaste kui uute AS Arco Vara aktsionäride varalisi huve, tehingule eelnenud keskmist börsihinda, tehinguga loodavat sünergiat ja täiendavat potentsiaali. Arco Vara bilansis säilib ligilähedaselt tehingueelne omakapitali ja intressikandvate kohustuse suhe 46/54.

Arendusprojekti finantseerimisstruktuuri raames sõlmis Arco Vara AS enamusaktsionäri Alarmo Kapital OÜ-ga laenulepingu intressiga 6% aastas, mille alusel Alarmo Kapital OÜ kohustub andma Arco Vara AS-ile laenu summas 12 miljonit eurot. Sõlmiti ka aktsiate märkimise leping, mille kohaselt kohustub Alarmo Kapital OÜ märkima 2 100 000 Arco Vara AS aktsiat tasudes väljalaskehinna summas 5 250 000 eurot. Kavandatud aktsiakapitali suurendamise jõustumisel eeldatavalt 2025. aasta juuni lõpuks omab Alarmo Kapital OÜ vähemalt 8 780 000 Arco Vara AS aktsiat ning uued aktsionärid Luther Factory OÜ ja Luther Factory Holding OÜ omavad kokku 4 880 000 aktsiat.

Arco Vara AS-i nõukogu esimees ja OÜ Alarmo Kapital esindaja Tarmo Sild: “Tehinguga kahekordistub Arco Vara varade maht, kuid omakapitali ja laenukohustuste vahekord ei muutu. Alarmo Kapital kavatseb säilitada Arco Vara enamusosaluse ja lisab ettevõttesse üle 5 miljoni euro omakapitali. Arco Vara potentsiaal aga vähemalt kolmekordistub, sest ainuüksi väljastatud ehituslubadega tagatud arendusmaht ületab tehingujärgselt 70 000 ruutmeetrit. Me paigutame oma raha arvestusega, et Tallinn on arenev linn. Arco Vara meeskond on kiiresti arenev, tubli kollektiiv, millel on tugev juht ja juhtimine.“

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Hepsor: Hepsor AS tütarettevõte müüs 20 korterit ja Hepsor AS omandab 100% osaluse Hepsor 3Torni OÜ-s

12.05.2025

HepsorHepsor AS tütarettevõte Hepsor 3Torni OÜ sõlmis 30. aprillil 2025 asjaõiguslepingu, mille alusel müüdi 20 korterit Ojakalda Kodude arendusprojektis (Paldiski mnt 227C, Tallinn) ettevõtte teisele osanikule Artex KV OÜ-le. Tehingu maksumus oli 4,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tehing viidi läbi vastavalt turutingimustele ning müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind vastas varasemalt samas projektis müüdud korterite hinnatasemele.

Hepsor 3Torni OÜ jätkab ühingule kuuluva 20 korteri müüki vastavalt algsele arendusprojekti strateegiale.

Ojakalda Kodude arendusprojekti raames on valminud kolm kortermaja kokku 101 korteriga, millest 61 on varasemalt müüdud.

Lisaks korterite müügile sõlmis Hepsor AS tehingu, millega omandatakse Artex KV OÜ-lt täiendav 49% osalus Hepsor 3Torni OÜ-s. Tehingu maksumus on 1 225 eurot. Tehingu tulemusel saab Hepsor AS tütarühingu Hepsor 3Torni OÜ 100%-liseks omanikuks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
1 2 3 … 118 119 120 … 1,675 1,676 1,677