Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

NREF 2026 kicks off with Olof Sundblad (Swedbank)

03.02.2026 Adaur.ee

We’re excited to welcome Olof Sundblad, CEO of Baltic Banking at Swedbank, Main Speakers at Nordic Real Estate Forum 2026 — opening the day with a keynote that sets the tone for the entire event!

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

📍 4 March 2026 | Tallinn Creative Hub

🎟 Tickets are still available for those who haven’t registered yet.
👉 See the full program and speaker lineup: www.nordicreforum.com

🌐 Format: On-site & Online

What’s ahead:
▪️ 50+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

Päivi Tomula, Pontos Group
Olavi Lepp, Swedbank
Roberto de Silvestri, Colonna Capital
Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
Kristjan Tamla, EfTEN Capital
Madis Raidma, East Capital Real Estate
Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
Albin Rosengren, East Capital Real Estate
Risto Kukk, BOLT
Martin Otsa, East Capital Real Estate
Are Altraja, SPORTLAND
Ülo Kaasik, Eesti Pank
Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
Nicklas Lindberg, ECHO Investment
Adrian Karcewicz, Skanska
Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
Ero Viik, Swedbank
Arle Mölder, Novira Capital
Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
Monika Nedzinskaitė, NEWSEC
Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
Piret Üts, Port of Tallinn
Kristi Hakkaja, Moderan
Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
Rasmus Udde, Sunly
Malgorzata Morek, HILTON
Olga Kozina, Zenith Family Office
Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
Tarmo Sumberg, Legendhotels
Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
Raivo Vare, Expert
Markus Brugger, CC Real Group
Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
Romet Roosalu, Solarstone
Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
Martti Krass, Hepsor
Frank Reul, ACCOR
Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
Kian Bennani, Hi Homes
Alex Petrov, Solvilla
Giorgio Emiliano Pinna, CEPI

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank: Maksuküüru kadumine võimaldab osta kümnete tuhandete eurode võrra kallima kodu

03.02.2026 Karel Hanni

Maksuküüru kadumise tulemusel laekub sellest aastast palgapäeval Eesti inimeste kontole suurem rahasumma. Kuna pangad lähtuvad kodulaenu arvestamisel netosissetulekust, tähendab see paljude jaoks võimalust soetada senisest kallim kodu. Millised on inimeste tegelikud võimalused ja millest kodu valikul lähtuda, selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Uue süsteemi järgi kehtib kõigile ühtne 700-eurone maksuvaba tulu kuus ehk 8400 eurot aastas. Isegi kui brutopalk ei muutu, saavad inimesed igakuiselt rohkem raha kätte. „Kui netosissetulek kasvab, kajastub see ka laenuvõimekuses. Kodulaenu puhul paneb just netopalk paika põhilised piirid,“ selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Tema sõnul annab suurem netopalk võimaluse julgemalt kinnisvaraturul ringi vaadata.

Kodulaenu suurus sõltub mitmest tegurist

See, kui palju on võimalik kodu ostuks laenu saada, sõltub kliendi sissetulekust, senisest finantskäitumisest ja olemasolevatest kohustustest. Pank hindab neid tegureid koosmõjus, et anda realistlik hinnang inimese võimele laenu kogu perioodi vältel vastavalt kokkulepitule tagasi maksta.

Lisaks sissetulekule mõjutavad laenusummat taotlejate arv, ülalpeetavad ning muud rahalised kohustused. „Igakuised laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole inimese sissetulekust, kuid paljude jaoks on turvalisem hoida laenukoormus pigem madalamal tasemel. Praktikas näeme oma klientide põhjal, et pea kolmveerand laenuvõtjatest hoiab laenumakse vahemikus 20–40% oma sissetulekust,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht.

Keskmise palgaga kuni 10 000 eurot rohkem kodulaenu

„Eesti keskmise palga ehk ligikaudu 2100-eurose brutotulu juures on maksuküüru kadumisest tulenev netosissetuleku kasv juba selgelt tuntav. Keskmist palka ja sellest enam teeniv inimene saab nüüd palgapäeval kätte ümmarguselt 150 eurot rohkem kui varem – kui eelmisel aastal laekus pangakontole ligi 1580 eurot, siis tänavu on see summa umbes 1730 eurot,“ selgitas Pärgma.

Suurem netosissetulek suurendab ka maksimaalset laenusummat. Näiteks kui keskmise palgaga ja ilma ülalpeetavateta üksiku taotleja maksimaalne kodulaenusumma oli mullu ligikaudu 104 000 eurot, siis tänavu on see tõusnud umbes 114 000 euroni.

Kuna kodu lõplik ostuhind kujuneb laenusumma ja omafinantseeringu koosmõjus, tähendab see võimalust osta ligikaudu 126 000–134 000 euro maksev kodu. Väiksema, 10% suuruse omafinantseeringu puhul (EISi käendusega) on sissemakse suurus sellisel juhul umbes 12 000 eurot, tavapärase 15% omafinantseeringu korral aga ligikaudu 20 000 eurot.

„Ka perede puhul on muutus märgatav: kahe keskmise palgaga taotleja ja kahe ülalpeetavaga perel on maksimaalne laenusumma kasvanud võrreldes eelmise aastaga ligi 25 000 eurot,“ lisas ta.

Laen peab toetama elukvaliteeti

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma rõhutas, et maksimaalse laenusumma kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette ning panga vaates peaks kodulaen toetama inimese elukvaliteeti, mitte muutuma liigseks koormaks.

„Pank hindab laenuvõimekust senise finantskäitumise ja sissetulekute põhjal, kuid ei näe inimese tulevikuplaane. Kui on teada, et lähiaastatel võivad igapäevakulud kasvada, tasub seda juba kodu ostu planeerimisel arvesse võtta. Laenu tasub võtta täpselt nii palju kui vaja – ja mitte rohkem,“ pani Pärgma südamele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kaamose Pärli Residentsi uusarenduses valmivad uued A-energiaklassi elu- ja äripinnad

03.02.2026 Adaur.ee

Kaamos Kinnisvara alustab Pärli Residentsi arenduse müügiga. Paldiski mnt 125 aadressil valmivad uued kodud, mitmekülgsed äripinnad, kolm ridaelamut ja esinduslikud kaubanduspinnad hoone esimesel korrusel.

Kaamos Kinnisvara alustab Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 125 Pärli uusarenduse müügiga, tuues turule kaasaegsed ja energiatõhusad kodud ning äripinnad, mis on loodud vastama kaasaegse elustiiliga linnainimese ootustele. Tegemist on tervikliku uusarendusega, kus on fookuses läbimõeldud planeeringud, esinduslik arhitektuur ning tasakaal linnaläheduse ja rohelise elukeskkonna vahel.

Pärli Residents paikneb kiiresti arenevas Mustjõe piirkonnas, kus on hea ühendus kesklinnaga ning mugav ligipääs igapäevastele teenustele. Samal ajal pakub ümbruskond rahulikku ja privaatset elukeskkonda, mis sobib nii noortele peredele kui ka neile, kes hindavad funktsionaalset ja energiasäästlikku kodu.

Kaamos Kinnisvara tegevjuhi Taimo Mureri sõnul on Pärli Residents vastus muutunud ostjakäitumisele. „Ostjad on muutunud teadlikumaks – järjest enam otsitakse kodu, mis oleks energiatõhus, hästi planeeritud ja asuks terviklikus elukeskkonnas. Pärli projekt ühendab need ootused ning sobitub hästi tänasesse turuolukorda, kus otsuseid tehakse pikema vaatega,“ selgitas Murer.

Pärli Residentsis valmivad kodude kõrval ka kaasaegsed äripinnad ning avarad kaubanduspinnad, mis loovad piirkonda lisaväärtust nii elanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Ruume on võimalik kohandada erineva valdkonna teenusepakkujatele – alates kohvikutest ja iluteenustest kuni väikekontorite ja esinduspoodideni. Tänavatasapinda avanevad vitriinaknad, hea ligipääs ning piirkonna kasvav rahvaarv toetavad äritegevuse elujõulisust ning muudavad arenduse atraktiivseks nii koduostjatele kui ka investoritele.

„Näeme, et turule on tagasi tulemas uute koduostjate kindlustunne. Huvi uusarenduste vastu kasvab eeskätt seal, kus projekt on läbimõeldud ja esinduslik arhitektuur toetab pikaajalist väärtust. Pärli Residentsid on just selline arendus,“ lisas Murer.

Pärli Residentsi arendus on osa Kaamose laiemast arendusportfellist, millega ettevõte jätkab uute elamu- ja äriprojektide turule toomist nii Eestis kui ka Lätis. Kaamos prognoosib, et 2026. aasta jooksul jätkub mõõdukas, kuid stabiilne kasv uusarenduste segmendis, mida toetavad paranev tarbijakindlus ja stabiliseeruv majanduskeskkond.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maal elavad pered saavad elamistingimuste parandamiseks taotleda toetust hajaasustuse programmist

03.02.2026 Adaur.ee

Tänasest on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist. Toetust saavad taotleda hajaasustusega piirkondades elavad pered nii vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks kui ka koduõuele viiva juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi jaoks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik.

„Üle Eesti on veel palju peresid, kes elavad majapidamistes, kus puuduvad kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonilahendused ning ligipääs kinnistule on raskendatud. Hajaasustuse programm on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edukamaid, aga ka vajalikumaid meetmeid – selleks, et tagada elamisvõimalus igas Eesti külas ja pakkuda tuge maal elavatele peredele. Maapiirkondade elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks suuname tänavu riigieelarvest programmi 2,4 miljonit eurot,“ lausus minister.

Vähemalt sama suure summa eraldavad oma eelarvest programmi täiendavalt kohalikud omavalitsused, samuti peab iga taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on hajaasustuse programm olnud läbi aastate taotlejate hulgas väga populaarne. „Eelmisel aastal osales programmis 67 omavalitsust ning programmi abiga toetati 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi rajamist, lisaks tehakse programmi abil korda 113 juurdepääsuteed ja kolm majapidamist saab autonoomse elektrisüsteemi,“ selgitas ta.

Taotleja peab olema hiljemalt 1. jaanuari 2026 seisuga rahvastikuregistri andmetel majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis osalema programmi rahastamises ja rakendamises.

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsemat teavet saab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

1Partner: keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele

03.02.2026 Adaur.ee

Tallinna korteritehingute arv jaanuaris langes, kuid keskmine ruutmeetri hind kasvas 3193 euroni, mis on kõrgeim alates 2023. detsembrist, mil hind kerkis seni rekordilise 3353 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Lõppenud kuul müüdi Tallinnas 621 korterit, mida on ligi 12% vähem kui detsembris, kus oluliselt väiksema arvu tööpäevade jooksul toimus 707 korteritehingut. “Jaanuar on küll ka ajalooliselt tehinguvaesem, eriti võrreldes detsembriga, kuid täna võib öelda, et väiksem tehingute arv ja samas kõrgem hind on pigem olnud mitme viimase kuu trend,” analüüsib Elia Vääri pealinna kinnisvaraturul toimuvat.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus jaanuaris 3193 euroni, mis on üle 3% kõrgem võrreldes detsembrikuise 3092 euroga. “Sellest kõrgem oli keskmine hind viimati üle kahe aasta tagasi, 2023. aasta detsembris. Eelmise aasta kõrgeim näitaja oli 3136 ning see fikseeriti juunikuus ehk vahetult enne käibemaksu tõusu,” märgib 1Partneri analüütik ning lisab, et enam kui 3% kasvas ka mediaanhind, mis tõusis 2987 euroni ruutmeetri kohta (detsembris 2897€).

Jaanuaris sõlmiti Tallinnas kinnisvaraga kokku 800 tehingut ning kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus 165 miljoni euroni. Kalleim korter müüdi lõppenud kuul 1 000 000 euroga. Lisaks müüdi möödunud kuul Tallinnas 15 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 4 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 699 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

03.02.2026 Margot Toompark

Varjatud puudused on kinnisvaratehingutes sage vaidluste allikas ning võivad kaasa tuua vastutuse nii müüjale kui ka maaklerile. 18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“, mida viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Osalemine aitab ennetada vaidlusi, hinnata riske ja tegutseda kinnisvaratehingutes kindlal õiguslikul alusel.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: Tallinna korteritehingute arv suurenes 2025. aastal 7,5 protsenti

03.02.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Tallinnas 8979 korteritehingut ehk aasta varasemast 7,5% rohkem. Suurima korteritehingute arvuga 1872 tehingut oli Tallinna Lasnamäe linnaosa.

2025. a jooksul kasvas korteritehingute arv pea kõikides Tallinna linnaosades. Vaid Nõmme linnaosas tehti 2025. aastal 308 korteritehingut ehk sama palju kui aasta varem.

Kõige enam suurenes korteritehingute arv Pirita linnaosas, kus tehingute arv 198 oli 2024. aastast 18% suurem.

Tehingute arvu kasvu poolest järgnes Piritale Kristiine linnaosa. Kristiines sõlmiti 2025. a 737 korteritehingut ehk aasta varasemaga võrreldes 16% rohkem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Park Rae esimese hoone rajamiseks

02.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja East Capital Park Rae OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade rajamiseks aadressil Pähklimäe tee 11. Lepingu maksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitusperiood kestab 13 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN United Property Fund’i 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused

02.02.2026 Adaur.ee

2025. aasta oli EfTEN United Property Fund’i tegevusajaloo esimene täisaasta, mil fond ei teinud uusi suuremaid investeeringuid ning majandustulemused kajastasid täiel määral investeeritud portfelli tootlust. Fond teenis aasta jooksul senise suurima puhaskasumi, mis kasvas võrreldes 2024. aastaga 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024: 1,62 miljonit eurot), mis moodustab ligikaudu 14% fondi investeeritud kapitalist ning umbes 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud suurenesid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning 2025. aastal tegi fond investoritele väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.

Fondi majandustulemusi toetasid eelkõige Uus-Järveküla elurajooni arendusprojekti kasumlikkuse paranemine ning Kristiine kaubanduskeskuse lisandumine fondi portfelli, kuhu fond investeeris usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kaudu. Uus-Järveküla elurajooni kõik valminud paaris- ja ridamajade osad olid 2025. aasta lõpuks müüdud. Arenduse viimase etapi, mis hõlmab 32 ridamaja osa, valmimine on planeeritud 2026. aasta kevadesse, kusjuures aasta lõpu seisuga oli klientide poolt broneeritud viimase etapi 20 ridamaja osa.

Kristiine kaubanduskeskuse külastajate arv kasvas 2025. aastal 0,4%, ulatudes 6 miljonini ning üürnike käive suurenes aastaga 5,4%. Keskuse puhas üüritulu ületas prognoositud eelarvet 4% võrra ning detsembri lõpu seisuga puudusid keskuses vabad üüripinnad.

Detsembris mõjutas majandustulemusi fondi investeerimisobjektidele kuuluva kinnisvaraportfelli korraline hindamine, mille tulemusel kasvas fondi neljanda kvartali kasum 1,46 miljoni euroni. Olulises osas oli kasum seotud fondi tütarettevõtte Invego Uus-Järveküla OÜ väärtuse kasvuga, sisaldades oodatavat kasumit Uus-Järveküla arenduse viimases etapis valmivatest ridamajadest.

Fondi kõik üürivoo investeeringud näitasid 2025. aastal positiivset rahavoogu. Intressikulude alanemise tuules saab EfTEN United Property Fund alusfondidesse tehtud investeeringute 2025. aasta tulemustelt eeloleval kevadel prognoositavalt ligikaudu 800 tuhat eurot väljamakseid. See on pea kaks korda rohkem kui 2025. aasta kevadel. Sellele lisanduvad veel Uus-Järveküla arendusest eelmise aasta lõpus laekunud 100 tuhat eurot ja 2026. aasta jooksul laekuvad omaniklaenu intresside ning kasumi väljamaksed. Fond plaanib nimetatud laekumised investoritele jooksvalt välja maksta 2026. aasta jooksul.

Koondkasumiaruanne

	IV kvartal		12 kuud
	2025	2024	2025	2024
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu	97	118	510	565
Alusfondidest laekunud tulud	155	142	575	402
Intressikulu	0	-2	-6	-2
Muud finantstulud	3	0	7	5
Neto kasum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt	1 268	877	2 695	851
Investeeringutelt tütarettevõtetesse	1 173	214	1 957	100
Investeeringutelt alusfondidesse	95	663	738	751
Tulud kokku	1 523	1 135	3 781	1 821

KULUD
Tegevuskulud
Valitsemistasud	-23	-28	-105	-112
Fondi administreerimise kulud	-11	-10	-33	-31
Muud tegevuskulud	-26	-9	-75	-55
Tegevuskulud kokku	-60	-47	-213	-198
Ärikasum	1 463	1 088	3 568	1 623
Kasum enne tulumaksu	1 463	1 088	3 568	1 623

Aruandeperioodi puhaskasum	1 463	1 088	3 568	1 623
Aruandeperioodi koondkasum kokku	1 463	1 088	3 568	1 623
Osakuomanikule kuuluva fondi puhasväärtuse kasv	1 463	1 088	3 568	1 623

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,59	0,44	1,44	0,65

Finantsseisundi aruanne

	31.12.2025	31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	1 774	0
Lühiajalised hoiused	0	120
Antud laenud	1 516	3 519
Muud nõuded ja viitlaekumised	300	1 039
Käibevarad kokku	3 590	4 678

Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande	23 474	21 063
Investeeringud tütarettevõtetesse	3 111	1 154
Investeeringud alusfondidesse	20 363	19 909
Antud laenud	2 149	2 149
Põhivarad kokku	25 623	23 212
VARAD KOKKU	29 213	27 890

KOHUSTUSED
Panga arvelduskrediit	0	400
Lühiajalised kohustused	2	12
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	2	412

FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	29 211	27 478
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku	29 213	27 890

EfTEN United Property Fund 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

Fondivalitseja EfTEN Capital AS viib EfTEN United Property Fund´i tulemuste ja ettevaate tutvustamiseks 17.02.2026, algusega kell 14:00 (EET) läbi internetipõhise eestikeelse veebiseminari. Huvilistel on võimalik küsimusi esitada nii veebiseminari ajal kui ka sellele eelnevalt saates need ette hiljemalt 16. veebruaril kella 17.00-ks (EET) e-kirja teel: united@eften.ee. Veebiseminaril osalemiseks palume registreeruda aadressil: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Osalejatele saadetakse üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-kiri. Veebiseminar salvestatakse ja avalikustatakse fondi kodulehel https://eftenunitedpropertyfund.ee ning YouTube kanalis.

EUPF_12_kuud_2025_EST

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 4th quarter and 12 months of 2025

02.02.2026 Adaur.ee

The year 2025 was the first full year in the operating history of EfTEN United Property Fund in which the Fund did not make new larger investments, and the financial results reflected the full performance of the existing portfolio. During the year, the Fund generated its highest net profit to date, increasing 2.2 times compared to 2024. In 2025, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 3.57 million euros (2024: 1.62 million euros), representing approximately 14% of the Fund’s invested capital and around 17% of its market capitalisation. The Fund’s revenues increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros year-on-year, and in 2025 the Fund made distributions to investors in an amount exceeding 9% of its market capitalisation.

The Fund’s financial performance was supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and by the addition of Kristiine Shopping Centre to the portfolio, acquired through the EfTEN Real Estate Fund 5. By the end of 2025, all completed semidetached and terraced houses in the Uus-Järveküla residential area had been sold. Completion of the final stage of the development — 32 terraced houses — is planned for spring 2026, with 20 already booked by customers as at year end.

The number of visitors to Kristiine Shopping Centre increased by 0.4% in 2025, reaching 6 million, while tenant sales grew by 5.4% year-on-year. Net rental income exceeded the budgeted forecast by 4%, and as at the end of December, the centre had no vacant rental premises.

In December, the Fund’s financial performance was influenced by the regular revaluation of its real estate portfolio, resulting in a fourth quarter profit of 1.46 million euros. A significant portion of this profit was attributable to the increase in the value of the Fund’s subsidiary, Invego Uus-Järveküla OÜ, reflecting the expected profit from the final stage of the Uus-Järveküla development project.

All of the fund’s investments in rental real estate showed positive cash flow in 2025. Supported by falling interest costs, EfTEN United Property Fund is expected to receive in the upcoming spring approximately 800,000 euros in distributions from the 2025 investment results of the underlying funds. This is almost twice as much as in the spring of 2025. In addition, there will be interest and profit distributions from the Uus-Järveküla development received at the end of last year (approximately 100 thousand euros) and to be received during 2026. The fund plans to distribute these to investors during 2026.

Statement of the comprehensive income

	4th quarter		12 months
	2025	2024	2025	2024
€ thousand
INCOME
Interest income	97	118	510	565
Income from underlying funds	155	142	575	402
Interest expenses	0	-2	-6	-2
Other financial income	3	0	7	5
Net profit from assets recognised in fair value through the statement of comprehensive income	1 268	877	2 695	851
Investments in subsidiaries	1 173	214	1 957	100
Investments in underlying funds	95	663	738	751
Total income	1 523	1 135	3 781	1 821

COSTS
Operating expenses
Management fee	-23	-28	-105	-112
Costs of administering the Fund	-11	-10	-33	-31
Other operating expenses	-26	-9	-75	-55
Total operating expenses	-60	-47	-213	-198
Operating profit	1 463	1 088	3 568	1 623
Profit before income tax	1 463	1 088	3 568	1 623

Net profit for the reporting period	1 463	1 088	3 568	1 623
Total comprehensive profit for the reporting period	1 463	1 088	3 568	1 623
Increase/decrease in the net asset value of the fund owned by unit holders	1 463	1 088	3 568	1 623

Ordinary and diluted profit per unit (EUR)	0,59	0,44	1,44	0,65

Statement of financial position

	31.12.2025	31.12.2024
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	1 774	0
Short-term deposits	0	120
Loans granted	1 516	3 519
Other receivables and accrued income	300	1 039
Total current assets	3 590	4 678

Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss	23 474	21 063
Investments in subsidiaries	3 111	1 154
Investments in underlying funds	20 363	19 909
Loans granted	2 149	2 149
Total non-current assets	25 623	23 212
TOTAL ASSETS	29 213	27 890

LIABILITIES
Bank overdraft	0	400
Current liabilities	2	12
Total liabilities, excluding net asset value of the Fund attributable to unitholders	2	412

NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the Fund attributable to unitholders	29 211	27 478
Total liabilities and net asset value of the Fund attributable to unitholders	29 213	27 890

The unaudited 4^th quarter and 12 months of 2025 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EfTEN Capital AS will hold a webinar in Estonian on 17.02.2026, starting at 14:00 (EET), to introduce the results and outlook of the EfTEN United Property Fund. Questions can be asked during the webinar as well as by sending them in advance by e-mail at: united@eften.ee no later than February 16 at 17:00 (EET). To participate in the webinar, please register at: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Participants will be sent a reminder email one hour before the start of the webinar. The webinar will be recorded and made public on the fund’s website https://eftenunitedpropertyfund.ee and on the YouTube channel.

EUPF_12_kuud_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nordecon: Construction contract (Park Rae first building)

02.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and East Capital Park Rae OÜ have signed a contract for the construction of the first building and the related outdoor areas of the logistics and light industrial park Park Rae, planned in Rae municipality, located at Pähklimäe tee 11. The value of the contract is €15.8 million, plus VAT, and the works will be completed in 13 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 425 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Allan Parik: laenunõudluse kasv näitab optimismi taastumist

30.01.2026 Adaur.ee

SEB Grupp avaldas täna 2025. aasta majandustulemused. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt: SEB Eesti üksuste 2025. aasta kasum oli 166,9 miljonit eurot ja pank maksis Eesti riigi tuludesse 102,6 miljonit eurot. Pangandust mõjutas eelmisel aastal stabiliseerunud Euribor ja turud eeldavad, et 6-kuu Euribor jääb tänavu 2,1–2,5 protsendi vahele. See tähendab, et oleme naasnud majanduskeskkonda, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.

Vaatamata erinevatele maksutõusudele, taastus eraisikute majandusaktiivsus. Rekordarv SEB kliente alustas eelmisel aastal raha kogumisega, et kindlustada oma finantsiline heaolu. SEB kogumishoiuste maht kasvas aastaga ligi 54 protsenti. Rekordiline oli ka uute investorite lisandumine, eelmisel aastal alustas oma investeerimisteekonda rekordarv uusi investoreid, lausa 45 protsenti rohkem kui varasemalt. Kogumise ja investeerimise kõrval kasvasid ka meie klientide pensionivarad, aastaga 11,3 protsenti. Aasta lõpu seisuga oli SEB eraklientide deposiitide maht 3 miljardit eurot ning investeeringute ja pensionivarade maht 1,9 miljardit eurot.

SEB andis Eestis eelmisel aastal ligi 2,1 miljardi euro eest uusi laene ja liisinguid. Neist 1,3 miljardit äriettevõtetele ja ligi 800 miljonit eraisikutele. SEB finantseeris 5129 kodu ostu ja 5510 ettevõtte äriplaani. Ettevõtete laenuportfell kasvas aastaga 9,5 protsenti ja eraisikutel 7,2 protsenti. Laenunõudluse kasv näitab ettevõtete julguse taastumist. Eelkõige on aktiivne kodumaine kapital, kuid ka väliskapital tegi eelmisel aastal Eestisse olulisi investeeringuid.

Alanud aastal soovib SEB ette valmistada SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade ühinemise, et 2027. aastast toetada suurema, tugevama ja tõhusama pangana klientide kasvuplaane. Ühinemise tulemusena tekib Baltimaade kõige suurema kapitalibaasi ning rahastamisvõimekusega pank. See võimaldab senisest rohkem toetada SEB klientide kasvuambitsioone. Samuti lihtsustuvad oluliselt järelevalve ja aruandluse protsessid. SEB regionaalne peakontor hakkab paiknema Tallinnas.

Eelmisel aastal jätkusid mitmed ühiskonnas kaalu omavad algatused ja lisandusid uued. SEB Heategevusfond kogus annetajate toel 2025. aastal 365 756 eurot laste heaks, kes ei saa elada koos oma perega. Alanud aastal tähistab SEB Heategevusfond oma 20. tegevusaastat. Selle aja jooksul on fond kogunud 6,1 miljonit eurot ning toetanud noori enam kui 3500 stipendiumiga, viinud ellu ligi 2000 sündmust, teinud lastele 16 000 jõulukingitust ja palju muud.

Oktoobris allkirjastasime Eesti Loodusmuuseumiga koostööleppe, millega toetame uue Loodusmaja avanäituse valmimist nii rahaliselt kui ka erialateadmistega. SEB panus projekti on aegade üks suurimaid erasektori toetusi muuseumitele.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2025. aasta 166,9 miljoni euro suuruse kasumiga (2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 293,3 miljoni euroni (2024. aastal 352,7 miljoni euroni) ning tegevuskulud 90,9 miljoni euroni (2024. aastal 85,0 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 1,5 miljoni euro ulatuses (2024. aastal vähendati 5,6 miljonit eurot). Grupp maksis 2025. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 102,6 miljonit eurot (2024. aastal 108,0 miljonit eurot) erinevaid makse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2%

30.01.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak.

Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus,“ märkis ta.

Detsembris jätkus toidukaupluste müügimahu kahanemine

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli eelmise aasta detsembris 1 miljard eurot ning müügimaht jäi 2024. aasta sama kuu tasemele. Detsembris suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes tööstuskaupade kaupluste müügimaht 1% ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10%. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka detsembris ning müügimaht kahanes aastaga 5%,“ kommenteeris Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas detsembris taas kasvama ning suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes 1%. Kõige rohkem ehk 9% kasvas müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht suurenes veel 2% apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes. Tööstuskaupadest vähenes müügimaht 6% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 5% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Samuti kahanes müügimaht 4% nii posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes 2%.

„Novembriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht detsembris 13%, mis on tavapärane hüpe, kuna detsembris toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid,“ selgitas Pihlak. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid

30.01.2026 Adaur.ee

Tallinnas Fahle linnakus aasta lõpuks valmiva Eesti esimese puitkonstruktsiooniga kõrghoone üüripindadest on tänaseks juba 83% kaetud sõlmitud lepingutega. Fahle Terrassid nimelise hoone eksklusiivsematel pindadel saavutati Eesti ärikinnisvara rekordhinnad ehk ligi 30 eurot ruutmeetri eest, samas kui tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele.

Neutra Capitali arendatava kaheksakorruselise büroohoone vastu on üürnike huvi olnud märkimisväärselt suur. Ankurüürnikuks on If Kindlustus, kuid puidust kõrghoone pakutava lisandväärtuse on avastanud ka teised tuntud ettevõtted nagu Akzo Nobel, Uus Maa Pro, Mediserv jne.

“Oleme turu tagasisidega väga rahul. Hoone eksklusiivsematel pindadel, kus on juurdepääs roheterrassidele ja parimad vaated kesklinnale, Ülemiste järvele ning merele, oleme saavutanud üürihinnaks ligi 30 eurot ruutmeetri eest – see on Eesti ärikinnisvara tänane tipptase. Tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele,” selgitas Neutra Capitali nõukogu esimees Kenneth Karpov.

Karpov lisas, et üürnike tagasiside nii hoone kontseptsiooni kui tänaseks valminud kinnise karbi vastu on olnud väga positiivne. „Nagu prognoosisime, pakub puidust kõrghoone klientidele lisandväärtust, mis on toonud äripindade vastu suure huvi. Puidust hoone pakub töötajatele tervislikumat ja mugavamat töökeskkonda ning ettevõtetele võimaluse oma jätkusuutlikkuse eesmärke reaalselt ellu viia. Need pole lihtsalt loosungid – esimesed üürnikud kinnitavad, et need väärtused on neile olulised ja mõjutavad otseselt nende valikut,” märkis ta. Eriti kõrgelt hindavad üürnikud paremat sisekliimat, head akustikat ja keskkonnasõbralikkust.

Hoone esimesed pinnad antakse üürnikele üle 2026. aasta sügisel ning hoone valmib täielikult aasta lõpuks. Kolm büroopinda on veel saadaval.

Fahle Terrassid büroohoone

Tartu maantee 84B kinnistul asuv hoone on Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone. Kaheksakorruselises hoones on kokku 6 920 ruutmeetrit A-klassi büroopinda. Hoone eripäraks on alates neljandast korrusest algavad astmeliselt suurenevad roheterrassid, mis pakuvad vaadet kesklinnale ja merele.

Hoone järgib kaasaegse ehituse põhimõtteid ja trende. Suured aknad tagavad rohke päevavalguse, tervislikkust lisavad naturaalsed materjalid ja tõhus ventilatsioon. Liigutatavad vaheseinad annavad paindlikkuse pindade kujundamisel.

A-energiaklassiga hoone vastab kõrgeimatele energiatõhususe standarditele. Ristkihtpuidust (CLT) konstruktsioonid on ökoloogiliselt väikese jalajäljega, kuna taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Hoones rakendatakse ka muid keskkonnasäästlikke lahendusi, sealhulgas päikeseenergia kasutamist ja vihmavee kogumist. Tänu puidust konstruktsioonidele ja spetsiaalsetele summutuspaneelidele pakub hoone üht parimat akustikat Eesti büroohoonete seas.

Neutra Capital investeerib Fahle Terrassid büroohoone ehitamisse 13,4 miljonit eurot. Maja kavandas Lumia arhitektuuribüroo arhitektid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna Eestis pole varem nii kõrget puitmaja ehitatud, tehti projekteerimisel koostööd TalTechi ning ETH Zürichi ülikoolide teadlastega.

Neutra Capital AS on 2004. aastal asutatud ja tänaseks Eesti üheks suuremaks ärikinnisvara arendajaks kasvanud ettevõte, mis tegutses eelmise aasta sügiseni nime all Fausto Capital AS. Ettevõtte portfelli väärtus ulatub 232,4 miljoni euroni, hõlmates üle 60 000 ruutmeetri üüripindu. 13-liikmelise meeskonnaga ettevõtte kinnisvaraportfelli kuuluvad muuhulgas Fahle linnak, Kompassi maja, Neutra Torn ärimaja Maakri tänaval, Tartu Telia ärihoone ja mitmed muud ärihooned.

Fotode autor: Rasmus Kooskora

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Luminor: Ekspert: Tallinna korterite hinnad kasvavad mõõdukas tempos

30.01.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti kinnisvaraturu kvartaliülevaade näitab, et Tallinna korterite hinnad on kerkinud nii uute kui ka järelturu elamute puhul, kasvades aastaga veidi üle 5%. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul liigub turg küll ülespoole, kuid hinnakasvu potentsiaal on uute ning vanemate korterite puhul erinev.

„Uute ja järelturu korterite hinnad on aastaga kasvanud üsna sarnases rütmis, kuid tulevase hinnakasvu osas on turuloogika järelturu poole kaldu,“ ütles Ollik. Ta märkis, et Tallinna uute korterite ruutmeetri hind kerkis 2025. aasta neljandas kvartalis 4591 euroni, mis on 5,3% rohkem kui aasta varem. Järelturul tõusid hinnad samal perioodil 5,2% ning keskmine ruutmeetrihind ulatus 2945 euroni.

Olliku sõnul on pikemas vaates hinnavahe uusarenduste ja järelturu vahel muutunud liiga suureks. „Viimase nelja aastaga on uusarenduste hinnad kasvanud 47%, samas kui järelturul on hinnatõus piirdunud 28%. Just hinnakäärid avavad järelturule rohkem ruumi edasiseks kasvuks, samal ajal kui uusarenduste hindu kergitada on juba märgatavalt keerulisem.“

Erinevus kajastub selgelt ka tehingute aktiivsuses. Olliku sõnul müüdi Maa- ja Ruumiameti asjaõigustehingute järgi Tallinnas detsembris järelturul 635 korterit, mis on viimaste aastate detsembrite võrdluses üle keskmise hea tulemus. „Uusarenduste puhul oli pilt vastupidine – vaid 72 tehingut, mis on viimaste aastate võrdluses väga madal näitaja ja kinnitab ostjate hinnatundlikkust,“ ütles ta.

Maa- ja Ruumiameti kvartalistatistika keskendub kahetoaliste korterite hinnatasemele. Selle kohaselt maksis Tallinnas 2025. aasta neljandas kvartalis keskmine uus kahetoaline korter 220 636 eurot. Ollik märkis, et kõrgeim hinnatase oli aga Põhja-Tallinnas, kus uue kahetoalise korteri keskmine hind ulatus vastavalt 257 011 euroni. Kõige madalam oli hind Haaberstis, kus sai kahetoalise korteri keskmiselt 182 970 euro eest.

Järelturu puhul kujunes Tallinna kahetoalise korteri keskmiseks hinnaks 136 213 eurot. Ollik märkis, et järelturu puhul oli kalleimaks piirkonnaks Kesklinn, kus kahetoaline korter maksis 2025. aasta neljandas kvartalis keskmiselt 178 662 eurot. Kõige soodsamalt sai järelturu kahetoalise korteri Mustamäel, kus hinnaks oli keskmiselt 115 027 eurot.