Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Kuidas müüa maja?

25.09.2015 Tõnu Toompark

Maja müümine on aeganõudev ja keeruline protsess, kuid korrektse projektdokumentatsiooni, ausa suhtumise ja vajalike ettevalmistustega saab müüki kiirendada.

Üheks sagedamini esinevaks probleemiks vanemate majade müügi juures on dokumenteerimata ümber- või juurdeehitused. Kui tehakse ehitustöid, siis viiakse need tihti läbi omal jõul või kasutatakse selleks mõne tuttava ehitusmehe abi, kuid muudatuste kohta jäetakse vajalik dokumentatsioon koostamata. Sageli on majas elatud, omamata selleks kasutusluba.

Dokumentatsiooni puudumine võib aga osutuda suureks komistuskiviks, sest pangad ei soovi taolise vara tagatisel potentsiaalsele ostjale laenu anda ja maja müük takerdub.

Projektide koostamist peetakse tüütuks ja kulukaks, kuid tegelikult on see oluline investeering tulevikku – kui kunagi peaks mingil põhjusel oma maja müüma, siis on projekti olemasolu suureks plussiks. Omanik müüb ju usaldust ja ostjad ostavad kindlat väärtust. Kirjeldamata ümberehituste korral tekib kohe hulk küsimusi, et kas need on tehtud seaduslikult, milliseid materjale on kasutatud jne.

Samas võib tuua positiivseid näiteid, kus majaomanikul on olemas isegi ehitustööde fotoarhiiv ja materjalide kirjeldused.

Kommunikatsioonid korda

Elektri-, kütte- ja veesüsteemidel peaksid samuti olema projektid. Kõik süsteemid peaksid olema töökorras ja nende ohutust kinnitama vastavad paberid või litsentsid. Näiteks käesoleva aasta 1. septembrist peab vastavalt tuleohutuse seadusele igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt.

Tühjalt seisvaid maju on eriti talvel keeruline näidata, kuna omanikud lülitavad kommunikatsioonid välja. Millisele ostjale meeldib pime ja külm maja?

Ole aus

Võimalike puudujääkide likvideerimiseks ja probleemide lahendamiseks peaks omanik ennekõike olema valmis maaklerile objekti vigadest ausalt rääkima. Vigu pole vaja varjata, sest need tulevad varem või hiljem välja niikuinii. Pädev maakler oskab nõua anda, kus suunas asja edasi ajada, kuidas dokumentatsiooni täiendada ja mil määral vara parendamisse enne müüki panustada.

Kui maja on renoveerimata, siis kerge sanitaarremont hinda tõsta või hoida ei aita, müüja võiks selle kulutuse tegemata jätta.

Kui müüakse osa majast, siis tõusetuvad kaasomandi küsimused – milline osa müüakse, milline on ruumide kasutuskord, millised on plaanid ja kokkulepped.

Hind loksub ajaga paika

Tasub teada, et kui müüki pandud kasutatud maja hind on 10-20 protsenti turuhinnast kõrgem, siis müüakse objekti 1,5 – 2 aastat ja jõutakse tavaliselt ikka alghinnani välja. Arco Varas käivad objektid läbi hindamiskomisjonist, mille järel saab reaalse pildi maja tegelikust turuhinnast.

Ostja tahab reeglina osta kohe ja ostab omale kodutunnet – seega on tähtis, et objekt oleks korras ja näeks hea välja. Seejuures peaks müüja arvestama, et ostjad ei satuks objekti vaatama tulles keset pereelu, vaid leiaks eraldi aega objekti näitamiseks.

Sirli Reinhaus
Kutseline maakler
Arco Vara Tartu esindus

Artikli allikas on
Arco Vara

Mis toimub kinnisvaraturul?

25.09.2015 Tõnu Toompark

Korterite hinnatõus on tekitanud arutelusid kinnisvaraturu ülekuumenemisest. Kas oleme tagasi 2007. aastas? Räägime, kuidas olukord tegelikult on ja millises suunas kinnisvaraturg areneb.

Viimase kahe aasta jooksul toimunud uute korterite märkimisväärne hinnatõus on tekitanud arutelusid selle valdkonda ülekuumenemisest, sest hinnad on jõudnud 2007. aasta tasemeteni ja mõnes kohas isegi ületatud. Tallinna kesklinna uusarenduste hinnad on taskukohased väga piiratud ostjaskonnale. Hinnaerinevused uute ja vanemate korterite vahel on kahanemas. Turule tuuakse uusi kortereid, mille omahind on kõrge, sellest hoolimata teevad arendajad kampaaniate korras hinnasoodustusi.

Hindade kõrval on kasvanud ka pakkumiste maht. Harjumaal on müügis üle 2000 uue korteri, millest suur osa on veel ehitusjärgus. Positiivsed turuarengud on tekitanud olukorra, kus arendajatel on piisavalt julgust teha keskmisest suuremaid projekte. Täna on ehitusjärgus või planeerimises üle 50 korteriga arendusi rohkem kui aasta aega tagasi.

Arvestades konkurentsi tihedust pööravad arendajaid enam tähelepanu hoonete kvaliteedile (sh. energiatõhususele) ja ostjal on võimalik arendajaga rohkem läbi rääkida nii hinna kui ka korteriga seotud detailide osas (planeering, siseviimistlus jne). Samuti mõtlevad kinnisvaraarendajad, et uued projektid oleksid taskukohasemad erinevatele klientidele.

Võrreldes viimaste perioodide arenguid aastatel 2006-2008 toimunuga, võib märgata sarnasusi kui ka erinevusi. Peamine sarnasus on tänased pakkumishinnad. Peamine erinevus on aga mahtudes ja kvaliteedis. Kuigi arenduses olevate korterite hulk on aastaga sisuliselt kahekordistunud, moodustab see siiski vaid umbes poole buumiaegsest rekordist. Samuti on varasemaga võrreldes oluliselt erinenud arenduste finantseerimine. Tänased kinnisvara arendajad kaasavad projektide teostamiseks oluliselt tagasihoidlikumal määra pangalaenu kui seda tehti varasemalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et viimaste aastate arengud kinnisvara turul on olnud positiivsed. Viimaste kuude uute korteritega tehtud tehingute andmeid vaadates ilmneb, et pakkumiste kasv on oluliselt mõjutanud hinnakasvu pidurdumist. Seega elukondlik kinnisvaraturg on jätkuvalt muutumas ostja kasuks.

Jana Kosk
Eluasemelaenude osakonna partnersuhete juht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Elu korteriühistus: Korteriühistu jagunemine

24.09.2015 Kätri Sarapuu

Meie kinnistul on kolm maja, mille kohta on moodustatud kõigest üks korteriühistu. Meie majaga on kõik korras, kuid teistel majadel on vaja teostada märgatavalt suuremas mahus remondi- ja hooldustöid. Sellest lähtudes jagatakse ka arved kõigi kolme maja vahel võrdselt ära.

Küsimus: Kas on võimalik, et igale majale moodustataks eraldi korteriühistu, kuna ma ei ole nõus tasuma teiste majade remondi eest? Mittetulundusühingut on võimalik seaduse järgi jagada.

Vastus: Korteriühistu on mittetulundusühing ja mittetulundusühingu jagunemine erinevateks mittetulundusühinguteks on seaduse järgi tõepoolest võimalik. Siiski korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega korteriühistu jagunemine hoonete kaupa oleks küll võimalik, kuid seda üksnes juhul, kui need hooned asuvad eraldi kinnisasjadel ehk kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Korteriühistu eristub mittetulundusühingutest just oma nö sundliikmesusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel (RKTKo 3-2-1-77-11). Juriidilise isiku jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning selle tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega.

Saan aru, et Teie juhtumi puhul on tegemist kolme hoonega, mis asuvad ühel kinnistul. Vastavalt eeltoodule tuleb märkida, et Teie korteriühistut mitmeks korteriühistuks ei ole võimalik jagada.

Teil on siiski lahendusena võimalik kaaluda kinnisasja jagamist hoonete arvust sõltuvalt (eraldi katastriüksuste moodustamist). Sellisel juhul saab iga korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldamiseks moodustada eraldi korteriühistu. Teine võimalus oleks reguleerida kinnisasja kasutuskord ja valitsemine detailsemalt, näiteks määratleda, et iga maja kulud jäävad vastava maja elanike kanda, või sätestada korteriühistu põhikirjas kulutuste jaotamise põhimõtted erinevate hoonete osas.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Growth in corporate and household deposits remains fast

23.09.2015 Taavi Raudsaar

The volume of loans and leases to Estonian companies and households was the same at the end of August as in July at 15.8 billion euros. This meant the financing portfolio had increased by 3.5% since August last year.

Annual growth in loans and leases to companies stood at 3.1% in August. Lending has increased fastest in recent months to companies in trade, infrastructure and manufacturing. The loan portfolio for real estate development companies grew rapidly in the first half of the year, but that growth has now slowed somewhat. The portfolios for companies in logistics and agriculture shrank however, as those sectors have been affected by the difficult external environment and by problems within the sectors.

The volume of housing loans increased over the year to August by 3.9%, which was about the same as in the preceding months.Growth in new housing loans was slower than in spring and early summer, but 10% more was issued in loans in August than a year previously. The volume of other loans and leases to households grew by 4.4% over the year, with the growth led by car leases, which increased by 13% in volume.

There was a slight increase in August in loans not repaid on time, but the total volume remains small. The share of loans overdue by more than 60 days in the loan portfolio was 1.7% at the end of the month. Loan quality has mainly declined in recent months for companies in manufacturing and agriculture, while it has improved for real estate companies.

The interest margins on long-term loans to companies fell slightly in August, while those on housing loans increased, as has been the case throughout the year. The average interest rate for new long-term loans taken by companies was 2.2%, while the rate for housing loans rose to 2.3%.

Growth in corporate and household deposits remains fast. Corporate deposits increased by 9.6% over the year to August to 4.7 billion euros. Total household deposits stood at 5.6 billion euros at the end of August, which was 7.6% more than a year earlier.

Taavi Raudsaar
Economist at Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv on jätkuvalt kiire

23.09.2015 Taavi Raudsaar

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht oli augusti lõpus 15,8 miljardit eurot, sama palju kui juuli lõpus. Möödunud aasta augustiga võrreldes kasvas finantseerimisportfell 3,5%.

Ettevõtetele antud laenude ja liisingute aastakasv oli augustis 3,1%. Viimastel kuudel on laenamine kasvanud kõige kiiremini kaubandus-, taristu ja tööstusettevõtetele. Kinnisvaraarenduse ettevõtete laenuportfelli kasv, mis oli aasta esimesel poolel tempokas, on nüüdseks mõnevõrra aeglustunud. Logistika ja põllumajanduse ettevõtete laenuportfell aga vähenes, neid tegevusalasid on mõjutanud nii vilets väliskeskkond kui ka sektori muud probleemid.

Eluasemelaenude maht suurenes augustis aasta võrdluses 3,9%, ligikaudu sama palju kui eelmistel kuudel. Uute eluasemelaenude kasv on kevade ja suve algusega võrreldes aeglustunud, augustis väljastati neid 10% suuremas mahus kui aasta eest. Majapidamiste muude laenude ja liisingute maht kasvas aastaga 4,4%. Seda kasvu veab autoliising, mille maht suurenes 13%.

Tähtajaks tasumata laenude maht augustis pisut suurenes, kuid on jätkuvalt väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli kuu lõpus 1,7% laenuportfellist. Laenukvaliteet on viimastel kuudel halvenenud peamiselt tööstus- ja põllumajandusettevõtete seas, aga paranenud kinnisvaraettevõtete hulgas.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude intressimarginaalid augustis pisut vähenesid ja eluasemelaenude omad suurenesid.Selline suundumus on kestnud terve selle aasta. Ettevõtetele antud uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes 2,2%ni ja eluasemelaenude oma tõusis 2,3%ni.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kiire kasv jätkus. Ettevõtete hoiuste maht suurenes augustis aastaga 9,6%, 4,7 miljardi euroni. Majapidamiste hoiuste maht oli augusti lõpus 5,6 miljardit eurot, aasta võrdluses 7,6% suurem.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Väole kavandatakse äri- ja tootmislinnakut

23.09.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Lasnamäe linnaosas linna piiril asuva Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada alale äri- ja tootmishooned.

Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,60 ha suuruse maa-ala Lasnamäe linnaosas Väo asumis Lagedi tee ääres.

Detailplaneeringualast moodustatavatele hoonestamata kruntidele on kavandatud kokku kuni 12 äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonet, neist madalaimad kuni 4- ning kõrgeim kuni 14-korruseline. Lisaks on alale kavandatud kahe maa-aluse korrusega parkla. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 2. veebruaril 2015 sõlmitud lepingule.

Osa planeeritud maa-alast paikneb maardla alal ning osaliselt jääb planeeringuala arheoloogiamälestiseks tunnistatud asulakohta ja selle kaitsevööndisse. Planeeritava maa-ala naabruses olevad kinnistud on valdavalt hoonestamata. Planeeritavast alast ligikaudu 500 meetrit ida suunas paikneb Pirita jõgi, mis on ühtlasi linna halduspiiriks, planeeringuala lähipiirkonda jääb Tooma järv. Planeeringualast lääne pool, Väo karjääri alal, on kehtestatud detailplaneeringu alusel valmis ehitatud soojuse ja elektri koostootmisjaam koos mitmete tootmiseks vajalike kõrvalhoonetega. Planeeringuala põhjapoolsele naaberkrundile on kehtestatud detailplaneering, mis võimaldab ehitada alale kolm kuni 4-korruselist ja ühe kuni 14-korruselise äri- ja tootmishoone. Planeeringut ei ole ellu viidud.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve tööstusettevõtete ala, põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele mõeldud ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi. Uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on Lagedi tee poolse ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmisala koos ettevõtlusala kõrvalotstarbega ning Väo karjääri poolse ala maakasutuse juhtotstarbeks tootmis- ja laondusettevõtete ala. Detailplaneeringu lahendus vastab Tallinna üldplaneeringule ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule.

Kuna teisel pool Peterburi maanteed paiknevad tornelamud, siis linna sissesõidule värava efekti loomiseks on sarnased kõrged hoonemahud kavandatud ka Peterburi tee teljest lõuna poole. Kavandatud tornid moodustavad ansambli koos teisel pool Peterburi teed olemasolevate tornelamutega. Juurdepääs planeeritud kruntidele tagatakse Peterburi teelt Väo tee ning kõrvalala kruntide detailplaneeringu kohase tänava kaudu. Alale on planeeritud kokku 3200 parkimiskohta, enamik parkimiskohti on planeeritud maa-alustele korrustele.

2. veebruaril 2015 sõlmitud lepinguga nr 3 7/131 võttis TERASEKESKUS OÜ kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2015 korraldusega nr 1099-k ning oli 12. – 27. augustini 2015 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tartu linn müüb kortereid

22.09.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus müüb enampakkumisel mitmeid kortereid Supilinnas, Veski ja Uuel tänaval. Esmakordselt müüakse kortereid digitaalse enampakkumise korras internetioksjonite keskkonnas osta.ee.

„ Üle-eestilises müügikeskkonnas on võimalik kõigil soovijail enampakkumisel osaleda. Müüki lähevad puitmajades asuvad remontivajavad ahjuküttega korterid,“ ütles linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Supilinnas asuv Oa 8-2 kahetoaline 38,3 m2 suurune korter asub teisel korrusel. Ahjuküttega korteri alghind on 30 000 eurot.

Enampakkumisele läheb ka viis korterit Piiri tn 6 elamust, mis asub samuti Supilinnas. Renoveerimist vajavas elamus asub kokku seitse korterit. Enampakkumisele lähevad korterid nr 1, 2, 4 ja 5, mis on 19 ruutmeetri suurused pesemisvõimaluseta kööktoad. Kortereid müüakse kahe kaupa alghinnaga 30 000 eurot.

Korter nr 8 (24 m2) koosneb läbikäidavast köögist ja toast. Sanitaarremonti vajava korteri alghind on 20 000 eurot.

Müüki pannakse ka viis korterit Uus tn 45 majas. Ülejõe linnaossa jäävas puitmajas lähevad müüki korter 3 (alghinnaga 14 000 eurot), korter 5 (20 000 eurot), korter 6 (20 000 eurot), korter 7 (14 000 eurot) ja korter 8 (17 000 eurot).

Linn võõrandab enampakkumise korras ka Veski tn 28 asuva 67 m2 suuruse mitteeluruumi, mis asub kahekorruselise ahiküttega puumaja esimesel korrusel. Korter on kasutuses äripinnana ja on rahuldavas seisukorras. Enampakkumise alghind on 57 000 eurot.

Müükipandavate korteritega saab tutvuda siin: http://www.osta.ee/tartulv

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek

22.09.2015 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Avalik väljapanek toimub Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2) ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis (Vabaduse väljak 7) 8.–22. oktoobrini. Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee.

Tallinna Linnavalitsus võttis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu vastu 9. septembri 2015 korraldusega nr 1299-k.

Põhja-Tallinnas asuva 11,65 ha suuruse maa-ala detailplaneering loob võimaluse riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile kuni kahekümne maksimaalselt 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaitseväehoone ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse suletud Miinisadama alale kaasaegne kaitseväe linnak. Mereväebaasis luuakse uued töökohad, paremad olmetingimused ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet – Miinisadama katlamaja koos korstnaga, aku- ja torpeedokoda ning ladu – ning rekonstrueeritakse ka sadamakai. Amortiseerunud ja linnapilti sobimatute hoonete asemele on kavandatud uued kuni neljakorruselised hooned.

Detailplaneeringus kavandatu heakorrastab piirkonda, ühtlustatakse piirkonna hoonestuse rütmi ja suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ning planeeritud ja olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi on detailplaneeritava maa-ala peamisteks juhtfunktsioonideks riigikaitselise sadama maa, tehnoehitiste maa, haljasala maa ja raudtee maa. Detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2.-9. detsembrini 2013 ja 7.-17. aprillini 2014. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 10. detsembril 2013 ja teistkordselt 22. aprillil 2014.

Kaitseministeerium on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste väljaehitamise.

Küsimuste korral palume pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse Lasnamäe, Pirita ja Põhja-Tallinna osakonna detailplaneeringute arhitekti poole telefonil 640 4446 või Põhja-Tallinna Valitsuse arhitekti poole telefonil 645 7003.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tulekul Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu

22.09.2015 Tallinn.ee

Teisipäeval, 6. oktoobril algusega kell 16 toimub Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu.

Avalikul arutelul käsitletakse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväiteid.

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k, 3. augustist kuni 3. septembrini 2015 oli detailplaneering kolmandat korda avalikul väljapanekul. Avaliku arutelu objektiks on Kalaranna tänava ja mere vaheline avaliku arhitektuurivõistluse ala.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee. Lisainfo telefonil 645 7003.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Eluasemeturul on riskid suurenenud

22.09.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti poolt eile avaldatud teise kvartali numbrid näitavad, et kinnisvara hinnad on Eestis oma kiiret tõusu jätkanud. Eurostati andmebaasis oleva 27 riigi hulgas on kinnisvara hinnatõus Eestis alates 2010. aastast olnud lausa kõige kiirem.

Korterite hinnad on Eestis alates 2011. aastast kasvanud 11% võrra aastas ja majade hinnad 7% võrra aastas. Selle aasta esimesel poolel on korterite hinnatõus küll mõnevõrra aeglustunud, samas on kiirenenud majade hindade kasv. Ehitus- ja kasutuslubade statistika näitab kinnisvaraarenduse hoogustumist 2014-2015. Uute eluasemete arvu oluline kasv peaks tulevikus kinnisvara hindade kasvu pärssima.

Jõudsalt kasvanud sissetulekud võimaldavad majapidamistel oma elamistingimusi parandada. Järjest rohkem inimesi ostab kinnisvara ka investeeringuna, kuna intressimäärad on madalad ja kinnisvara välja üürimine on tänu rendihindade kiirele kasvule muutunud järjest tulusamaks. Nõudlus kinnisvara järele on kasvanud ja kinnisvara ostu-müügitehingute arv on alates 2012. aastast alates suurenenud.

Kuna kinnisvara keskmised hinnad on 2010. aastast alates keskmisest netopalgast kiiremini kasvanud, on kinnisvara kättesaadavus Eestis keskmise palgasaaja jaoks viimase viie aasta jooksul halvenenud. Alates 2014. aasta keskpaigast toimunud intressimäärade langus on samas alandanud eluasemelaenude hindu.

Nõudlus eluasemelaenude järele on suurenenud kooskõlas kinnisvaratehingute arvu kasvuga. Samas on pankade laenutegevus eelmise buumiga võrreldes konservatiivsem ja majapidamiste eluasemelaenu jäägi kasv hetkel väga tagasihoidlik. Umbes 60% kinnisvarast ostetakse laenu abil.

Allikas: Swedbank

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Teenuseid eksporditi ja imporditi enim veonduse ja laonduse tegevusalal

22.09.2015 Statistikaamet

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2015. aasta I poolaastal Eestist teenuseid jooksevhindades 2,5 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2014. aasta I poolaastaga jäi 2015. aasta I poolaastal teenuste eksport samale tasemele ning import kahanes 2%. 2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordi-impordi ülejääk 780 miljonit eurot.

Enim eksporditi teenuseid veonduse ja laonduse (31% kogu Eesti teenuste ekspordist), info ja side (10%) ning töötleva tööstuse (7%) tegevusalal tegutsevate majandusüksuste poolt. 2014. aasta I poolaastaga võrreldes kasvas teenuste eksport enim ehituse (27 miljoni euro võrra), info ja side (20 miljoni euro võrra) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (17 miljoni euro võrra) tegevusalal. Teenuste eksport kahanes enim haldus- ja abitegevuses (24 miljoni euro võrra), töötlevas tööstuses (15 miljoni euro võrra) ning veonduses ja laonduses (11 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem importisid 2015. aasta I poolaastal teenuseid veonduse ja laonduse (17% kogu Eesti teenuste impordist) ning info ja side (8%) tegevusalal tegutsevad majandusüksused. Võrreldes varasema aasta sama ajaga kahanes enim teenuste import elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (41 miljoni euro võrra), veonduses ja laonduses (26 miljoni euro võrra) ning ehituses (20 miljoni euro võrra). Enim suurenes teenuste import hulgi- ja jaekaubanduses (8 miljoni euro võrra), muus teenindavas tegevuses (6 miljoni euro võrra) ning avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (4 miljoni euro võrra).

2015. aasta II kvartalis võrreldes 2014. aasta II kvaraliga kahanes nii teenuste eksport kui ka import kumbki 1%.

Teenuste eksport ja import tegevusalade järgi, I poolaasta 2015
Tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK2008) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama perioodiga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama perioodiga, %	Bilanss, mln eurot
Tegevusalad kokku	2 499,9	100,0	0	1 719,5	100,0	-2	780,4
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (A)	2,5	0	-32	2,9	0	-29	-0,4
Mäetööstus (B)	0,4	0	-76	1,9	0	46	-1,5
Töötlev tööstus (C)	176,2	7	-8	116,8	7	-3	59,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (D)	19,4	1	-15	28,7	2	-59	-9,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäsitlus (E)	3,1	0	7	2,0	0	0	1,1
Ehitus (F)	101,7	4	36	29,1	2	-40	72,6
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (G)	125,2	5	6	117,4	7	7	7,8
Veondus ja laondus (H)	782,0	31	-1	289,9	17	-8	492,1
Majutus ja toitlustus (I)	19,5	1	43	4,7	0	-10	14,8
Info ja side (J)	251,3	10	9	141,8	8	-1	109,5
Finants- ja kindlustustegevus (K)	60,2	2	1	45,3	3	3	14,9
Kinnisvaraalane tegevus (L)	12,4	0	1	12,1	1	27	0,3
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (M)	142,7	6	14	65,4	4	4	77,3
Haldus- ja abitegevused (N)	155,3	6	-13	123,0	7	-3	32,3
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (O)	10,5	0	0	23,2	1	20	-12,7
Haridus (P)	2,5	0	-4	2,5	0	39	0,0
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (Q)	9,5	0	-17	1,8	0	-10	7,7
Kunst, meelelahustus ja vaba aeg (R)	14,6	1	23	15,5	1	20	-0,9
Muud teenindavad tegevused (S)	14,3	1	21	18,8	1	45	-4,5
Tegevusala määramata	596,6	25	-5	676,7	39	6	-80,1

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statikaamet sidus majandusüksuse tegevusalaga. Kui tegevusala ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte põhitegevusala kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Tegevusala määramata“.

Teenuste ekspordi ja impordi statistikat hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja tegevusalade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Risks at the housing market

22.09.2015 Tõnu Toompark

Growth of house prices one of the fastest in Europe
House prices have grown faster than households’ incomes
Surge in supply should slow future price growth

Growth of house prices one of the fastest in Europe

Of the 27 countries Eurostat has data for, Estonia has seen, since 2010, the biggest increase in dwelling prices. The prices of apartments (which amount to around 75% of all purchase-sale transactions in real estate) have increased the most, by around 11% a year since 2011. Higher incomes are enabling households to improve their living standards. Real estate is also an attractive investment option, as nominal interest rates for loans and deposits are very low and housing rents have increased substantially. Construction prices have also risen a bit since 2010, but much less than dwelling prices.

House prices have grown faster than households’ incomes

Since 2010, the prices of dwellings in Estonia have risen faster than average net wages. Since mid-2014, a fall in interest rates has improved housing affordability somewhat for those who wish to purchase a dwelling with a mortgage. Despite the fast increase in real estate prices, demand for housing has grown, and the number of purchase-sale transactions has been rising since 2012. Although demand for housing loans has increased in line with the rise in activity on the real estate market, the role played by the loan market has been smaller, and lending more conservative, than during the previous growth cycle.

Surge in supply should slow future price growth

Construction data show that the development of new dwellings has picked up in 2014-2015. A substantial number of new dwellings has reached or will reach the market soon. The larger supply should reduce the growth of real estate prices, especially in the apartments segment.

PDF: swedbank_ee_newsletter_real_estate

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: korteritehingute hind kerkib palgast kiiremini

22.09.2015 Tõnu Toompark

Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu.

Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m². Korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 13,4%.

Läbi viimase viie aasta on korteritehingute keskmine hind kasvanud märksa kiiremini kui keskmine palk. See tähendab, et koduostjate ostujõud on vähenenud ehk keskmise palga eest saab korteriostja vähem ruutmeetreid kui veel mõni aeg tagasi.

Seejuures tuleb tähele panna, et viimase aasta-pooleteise jooksul on korteritehingute ruutmeetri hinnatõusu taga nö statistiline hinnatõus, mis on tingitud uute korterite tehingute arvu osakaalu suurenemisest.

See tähendab, et näiline uutest korteritest tingitud hinnatõus ei ole reaalset ostujõudu viimase aasta jooksul oluliselt muutnud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing tunnustas teenekamaid liikmeid

21.09.2015 Adaur.ee

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) tunnustas 20nda aastapäeva puhul oma kõige teenekamaid liikmeid ühingu teenetemärgiga.

Ühingu kuldse teenemärgi saajad:

Tambet Tiits – ühingu asutajaliige, olnud 20. aastat EKHÜ juhatuse esimees;
Ene Kolbre – ühingu asutajaliige, emeriitprofessor, EKHÜ hindamiskomisjoni esimees.

EKHÜ hõbedase teenetemärgi saajad:

Martin Kõiv – olnud 10. aastat EKHÜ juhatuse aseesimees, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“;
Veronika Ilsjan – asutajaliige, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“;
Aivar Tomson – asutajaliige, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“.

EKHÜ teenetemärk anti välja esmakordselt 20nda aastapäeva puhul ning tegemist on ühingu kõrgeima tunnustusega.

Euroliidu määruste mõjust kinnisvara hindamisele

21.09.2015 Tõnu Toompark

Neid ja teisi vähemglobaalsemaid hindajate igapäevatööd puudutavaid küsimusi arutati 17-19.09 toimunud rahvusvahelisel Läänemeremaade hindajate konverentsil (BVC2015). Ettekannetega astusid üles ettekandjad 11 riigist.

Avaettekanne puudutas just Euroopa Liidu määruste mõju hindamisele Eestis ja Euroopas. Ja nagu ettekandest selgus, on EL määruste ja direktiivide mõju palju suurem kui me seda esmapilgul tajume, eriti just laenutagatiste hindamisel.

Konverentsi teemadeks olid veel riigi omanduses oleva kinnisvara hindamise erisused, materiaalse ja immateriaalse vara kajastamine ning kinnisvarainvesteeringute maksustamine ning riikide erinev praktika selles vallas.

Ettekannete raames tutvustati mitmete uuringute tulemusi: nt veekogude, parkide naabruse mõjust kinnisvara väärtusele USA näitel, piirkonna brändi mõjust piirkonna kinnisvarahinnale Soome näitel, ettevõtete väärtuse muutumist kriisi eel ja järel Leedu riigi näitel, kinnisvara pakkumishindade ja müügihindade diferentsi Soome näitel ning bensiinijaamade hindamise erisust Poola ja RICS-i standardite näitel.

Läänemeremaade hindajate konverentsi oli EKHÜ-l oli au korraldada juba kolmandat korda, järgmine konverents toimub 2016. aastal Poolas.

Andres Teder
EKHÜ juhatuse esimees