Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Pindi Kinnisvara: turuinfo 04/2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas aprillis enim mootorikütus

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta aprilliga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 0,1% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,1%.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 10,8% odavam mootorikütus. Veel oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,7%. Piima ja piimatoodete 4,7%-line odavnemine ning värske köögivilja 14,7%-line kallinemine nullivad teineteise mõju indeksile.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (26,6%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (25,8%), odavnenud aga suhkur (28%) ja kartul (20%).

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 19,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud lennukipiletid, 4,1% kallinenud puuvili, 8,6% kallinenud majutusteenused ning 1% kallinenud alkohoolsed joogid. Toidukaupadest kallines kuuga enim hiina kapsas (89%) ning odavnes kiivi (10%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2015
Kaubagrupp Aprill 2014 – aprill 2015, % Märts 2015 – aprill 2015, %
KOKKU -0,1 0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,2 1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,3 1,0
Riietus ja jalatsid 2,0 0,1
Eluase 0,0 -0,3
Majapidamine 1,2 0,6
Tervishoid 3,7 0,1
Transport -6,0 -0,4
Side 0,1 0,1
Vaba aeg 1,7 0,2
Haridus ja lasteasutused -20,7 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,2 2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3 0,6
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 03/06/2015

Raul Keba: Ehitus-ja kasutuloadKinnisvarakoolis toimub 03/06/2015 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, lubade väljastamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka riikliku järelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus „Ehitus -ja kasutusload“ toimub kolmapäeval  03/06/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: kuidas lahendada probleemid laenu tagasimaksmisel?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna ülesmäge, kuid minna võib ka teisiti. Pole sugugi erandlik, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ega laenuandja eest peitu pugeda. Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla. Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla.

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud. Olemasolev info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Iga inimese elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda. Pigem erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, siis üks võimalus on võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse või väiksemale ja odavamale üüripinnale.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara juhatuse kommentaarid I kvartali vahearuandele

Arco VaraEsimene kvartal on Arco Vara 2015. aasta kõige tugevam kvartal, mis annab peaaegu poole kogu 2015. aastaks oodatud müügitulust ja rohkem kui poole puhaskasumist. Kvartali müügitulemused on võimaldanud jõuliselt vähendada ka kontserni laenukohustusi, kokku 2,5 miljoni euro võrra. Esimese kvartali arendustöid Sofias ja Tallinnas rahastas kontsern seejuures omavahenditest, uusi laene võtmata.

Andsime klientidele üle enamuse Sofia Manastirski II etapi (blokk AB) korteritest. Kvartali lõpu seisuga oli kortermajas müümata veel ainult 11 korterit ja 3 äripinda 135-st ühikust. Sõlmitud eelmüügilepingu alusel ootab üleandmist veel 7 korterit, mille müügitulu kajastub teises kvartalis. Prognoosime, et aasta lõpuks on kõik bloki AB korterid, vaatamata korduvale hindade tõstmisele, müüdud.

Alustasime ka Manastirski projekti viimase, III etapi (bloki D), ehitust. Ka bloki D eelmüügitempo on olnud murettekitavalt kiire. Kahe kuuga, mil konstruktsiooni ehitus oli jõudnud kolmanda korruse tasandini, oli eelmüügilepingutega kaetud ligi pool kogu projekti mahust.

Kainestavalt tuleb ära märkida tõik, et lisaks korteritele peame edukalt realiseerima ka tänavaäärsed bloki D äripinnad, kokku kaheksa ühikut.

Väikeäride pidajate nõudluse tugevust saab hinnata pärast korterite müüki ja inimeste sissekolimist arenduspiirkonda. Müügitulu blokist D kajastub kasumiaruandes ja rahavoogudes olulisel määral alles 2016. aasta esimeses kvartalis, pärast ehituse valmimist ja kasutusloa saamist.

Kokkuvõttes, sellise tempoga jätkates on Manastirski korteriladu aasta lõpu seisuga ammendunud. Sofias 2017. aasta jätkuarenduseks vajaliku maatüki soetamine on muutunud pakilisest küsimusest kriitiliseks küsimuseks, seejuures ei tohi me kaotada aega Tallinnas Paldiski maantee 70c (Kodulahe) arendusprojektiga.

Sofias, Madrid Blvd hoone pindade (äripinnad, kontoripinnad) renditulu püsib stabiilne, tasemel 235 tuhat eurot kvartalis ning vastab meie ootustele.

Suurimaks väljakutseks ja riskiks on renditulu pikaajaline stabiliseerimine ning vajadusel uute rentnike leidmine kontoripindadele alates 2015. aasta III kvartalist.

Ettevõte on alustanud ettevalmistusi rendipindade moderniseerimiseks ja ümberkujundamiseks. Rõõmustav on Madrid Blvd rendikorterite (14 ühikut) täituvus üle 65% ning nendest saadav täiendav renditulu, mis aasta baasil ületab 100 tuhande euro piiri.

Kuna kontsern teostas I kvartalis Madrid Blvd hoonel lasuva pangalaenu graafikujärgse tagasimakse summas 950 tuhat eurot, on pangalaenu põhiosa tagasimaksetähtaeg pikenenud detsembrini 2017, ning see võimaldab teha pikaajalisi plaane hoone kui rendiobjekti kasumlikuks realiseerimiseks või hoidmiseks kontserni bilansis stabiilselt raha teeniva objektina.

Müüsime esimeses kvartalis ka kaks Madrid Blvd korterit ja tagastasime täiendavalt projekti pangalaenu summas 203 tuhat eurot. Müügis olevate ja rendile antud korterite laoseis on sellega vähenenud kokku 30 ühikuni. Korterite müük ei ole siiski piisavalt kiire võrreldes kasvõi meie enda Manastirski arendusega, ning kaalume lisainvesteeringut laokorterite järk-järguliseks väljarentimiseks.

Tallinnas, Paldiski maantee (Kodulahe) projekteerimisprotsess vastab planeeritud ajakavale ning loodame esimese etapi kortermaja, mahuga üle 120 korteri, ehituse ja eelmüügiga alustada 2015. aasta lõpus. Esimeste korterite üleandmine on plaanis 2017. aasta I kvartalis. Eesmärk on tulla turule eluasemetootega, mis ületab Tallinna turul väljakujunenud tarbijaootusi.

Arendustoodete müük Riias (Bišumuiša-1 korterid ja Marsili elamukrundid) on praktiliselt soikunud ning ainus hea aspekt selle juures on, et Riia arendustoodete laoseis ja selle all olev raha hulk on väike. Probleemiks on turu vähene makse- ja laenuvõime ning lähiaasta ebaselge perspektiiv. Uusi arendusi kontsern 2015. aastal Lätis ei plaani.

Prognoositavalt on kontserni II kvartali tulemused seoses väheneva laoseisu ja sellest johtuvalt vähenevate müügimahtudega nõrgemad esimese kvartali tulemustest. III kvartal omakorda peaks olema nõrgem II kvartalist, kuna laoseis on selleks ajaks vähenenud veelgi. IV kvartali lõpuks valmiv Manastirski blokk D võib mõjutada kvartali müügitulemusi, ning tõsta korterite laoseisu korraks uuesti 80 ühiku võrra.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kesklinn kasvab mühinal, Lasnamäe kahaneb

TallinnTallinna kaheksast linnaosast kasvab elanike arv kõige kiiremini Kesklinnas.

Selle aasta esimese nelja kuuga on Kesklinna elanike arv rahvastikuregistri andmetel kasvanud 668 inimese võrra. Pealinna teine magnet- Mustamäe jääb Kesklinnale alla enam kui poole võrra. Mustamäe elanike arv kasvas aasta esimese nelja kuuga 323 inimese võrra.

Kesklinn on olnud viimased viis aastat pealinna kõige kiirema elanike arvu kasvuga piirkond. Varem oli selleks Lasnamäe.

„Kesklinn on parim paik elamiseks,“ tunnistab linnaosa vanem Alar Nääme. „Ja me oleme selle nimel palju tööd teinud.“

Sama tempo jätkudes elab sügisel Kesklinnas rohkem inimesi kui Põhja-Tallinnas.

Kolmes Tallinna linnaosas elanike arv seevastu vähenes. Haaberstis vähenes elanike arv 66 , Lasnamäel 51 ja Nõmmel 36 inimese võrra.

Aasta algusest on Tallinna elanike arv kasvanud 1413 inimese võrra.

Tallinnas elas 1.mai seisuga 435 839 inimest, neist Lasnamäel 118 386, Mustamäel 66 517, Põhja-Tallinnas 59 131, Kesklinnas 58 576, Haaberstis 43 930, Nõmmel 39 465,Kristiines 31 996 ja Pirital 17 868.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko: esimese kvartali tulemused on tänases turuolukorras ootuspärased

MerkoMerko Ehituse esimese kvartali müügitulu oli 45,6 miljonit eurot ning puhaskasum 0,8 miljonit eurot. Esimeses kvartalis teeniti ligi 42% müügituludest väljaspool Eestit, sealjuures Läti müügitulude osakaal ulatus 37%ni kontserni müügituludest. Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal tõusis 24%ni kontserni kogutuludest ning Merkol on valmisolek alustada tänavu 450-500 uue korteri rajamisega Baltimaades. Balti ehitusturu keerulisest olukorrast tulenevalt on kontserni fookuses projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine, paindlikkus ja efektiivsus.

„Esimese kvartali majandustulemused on ootuspärased ja peegeldavad 2014. aastal Balti ehitusturul toimunud arenguid – vähenenud tellimuste mahtu ning hinnakonkurentsi survet marginaalidele –, mille mõju jätkub nii 2015. kui tõenäoliselt ka 2016. aastal,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „2015. aasta on ehitusettevõtetele uute tellimuste osas keeruline, kuna ehitusturul kasvu näha ei ole, uute hangete ettevalmistus võtab kaua aega ja pakkujad võtavad ehitushangetel suuri riske. Kasvuperspektiivid võivad paraneda alates 2016. aastast, mistõttu on lähiajal väga olulised paindlikkus ja efektiivne tegutsemine.“

Merko Ehituse 2015. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,6 mln eurot (3 kuud 2014: 48,9 mln eurot), millest 41,8% teeniti väljaspool Eestit. Ettevõte jääb rahule ehitusteenuste müügitulu kasvuga Lätis, kusjuures Läti müügitulude osakaal on 2015. aasta 3 kuuga kasvanud ligi 37%ni kontserni müügituludest. Leedu ehitusteenuste müügitulu oli I kvartalis eelmise aasta tasemel.

Kontserni juhtkond ei ole rahul uute ehituslepingute mahuga – tänavu I kvartalis sõlmis kontsern uusi ehituslepinguid 22,4 mln euro ulatuses võrreldes 48,6 miljoni euroga samal perioodil eelmisel aastal. „Eeskätt tulenevalt EL-i poolt rahastatavate riigihangete väljakuulutamise vaheperioodist ning eratellijate ebakindlusest uute arenduste käivitamisel, on lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine meile suur väljakutse. Hea koostöö ja samuti projekteerimisalase kogemuse ning projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine eratellijatele on jätkuvalt kontserni fookuses. Uute tellimuste vähesus on tinginud turul tugeva hinnakonkurentsi, mis avaldab survet marginaalidele ja mille tõttu võetakse ehituslepingute sõlmimisel ühe suuremaid riske nii ehitaja kui tellija poolel,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse esimese kvartali brutomarginaal oli 7,8% (3 kuud 2014: 8,1%) ning kasum enne makse 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 1,1 mln eurot). Puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2014: 1,5%) ning 2015. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 0,7 mln eurot).

Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 mln eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.

Esimeses kvartalis müüs kontsern 62 korterit võrrelduna 99 korteriga eelmise aasta samal perioodil. „Korterite kajastamine kvartaalses müügitulus on seotud projektide valmimise tähtaja ja korterite lõpliku ostjatele üleandmise hetkega. Kuna 2014. aasta I kvartalis andsime suuremas mahus kortereid ostjatele üle Lätis, siis on ka vastav võrdlusbaas kõrgem. Esimese kvartali lõpuks sõlmitud korterite eelmüügi lepingute tasemega võib rahule jääda – nõudlus Merko poolt arendatavate ja ehitatavate korterite järele püsib,“ kommenteeris Andres Trink korterite arenduse valdkonda.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Merkol töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine Tallinnas ning Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Lisaks Narva Veepuhastusjaama, Liepaja multifunktsionaalse kontserdikeskuse, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes, ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama ehitustööd Klaipedas, samuti prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

RE/MAX: Eestlased on usinad kolijad

RemaxRE/MAX Europe viis läbi üle-Euroopalise uuringu, mis ütleb, et kõige usinamad kolijad on soomlased, rootslased ja šveitslased, kes vahetavad elukohta keskmiselt kuus korda elu jooksul. Eestit küll uuringusse ei olnud kaasatud, kuid hinnanguliselt võib eestlased kolimise valmiduse osas jagada kahte vanusegruppi, kommenteeris RE/MAX Eesti juhatuse liige Heiti Karafin.

Üle 50-aastased Eesti inimesed on tõenäoliselt märksa paiksemad, kui nooremad. See on tingitud paljus nende inimeste noorusaja võimalustest, kus elukoha võis inimese enda vaba tahte asemel määrata riiklik suunamine.

„Seevastu noorem generatsioon on olnud väga muutuste aldis. Tihtipeale juhtub, et varastes kahekümnendates noored elavad sõbrapäeval ühes üürikorteris, jaanipäeval teises ja jõulud võtavad vastu taas vanematekodus,“ tõi Heiti Karafin näite otse elust. „Nii kolivad tänased noored kindlasti sagedamini, kui on RE/MAX Europe uuringu alusel tänane Euroopa keskmine ehk neli korda.“

Elukoha vahetamise taga võivad kõige muu kõrval olla kinnisvara kvaliteedist tulenevad põhjused. Nõukogudeaegne elamufond on paljus moraalselt vananenud. Selle remontimise kõrval võib lihtsam tee olla kolimine kvaliteetsemale uuele pinnale, mille omamise kulu on soodsam.

„Kiiresti muutunud maailm on vähendanud juurtest iga hinnaga kinnihoidmise mentaliteeti, kus inimene elas sünnist surmani esiisadelt päritud kodus. Kodu vahetamine vastavalt vanusele, vajadustele ja võimalustele on tänapäevane Euroopa standard,“ järeldas Heiti Karafin.

RE/MAX Europe uuringu alusel on paiksemate eluviisidega hispaanlased, poolakad ja slovakid, kes kolivad elu jooksul kõigest kaks korda. Tšehhid, itaallased ja portugallased kolivad eluea jooksul kolm korda.

Vaata kogu RE/MAX Europe läbiviidud uuringu tulemusi: http://rem.ax/1IiTTyF

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Heiti Karafin
RE/MAX Estonia
+372 507 1031
heiti.karafin@remax.ee

How often Europeans move

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EstateGuru investorid aitavad Pakri teadus- ja tööstuspargil laieneda

EstateGuruEsimese 24 tunni jooksul on 60 EstateGuru investorit rahastanud Pakri Teadus- ja Tööstuspargi laienemisplaani juba ligi 150 000 euro ulatuses.

Tegemist on EstateGuru portaali tänaseni suurima projektiga ning teaduspargi laienemiseks plaanitakse kaasata 490 000 eurot. Investorid saavad investeerida 11.25% intressi pakkuvasse hüpoteegiga tagatud laenutaotlusesse läbi EstateGuru.eu keskkonna.

Projekti kokkuvõte

  • Laenuvõtja on edukas teadus-ja tööstuspargi arendaja Paldiskis
  • Laenuvõtja omandab rahavoogu genereeriva tootmishoone Paldiski linnas
  • Laenuvõtja on edukalt juhtinud ostatetava hoone haldamist viimased 3 aastat viies ruumide vakantsuse 8%-ni
  • Hoone on valdavas osas välja üüritud erinevatele üürnikele, summaarne üüritulu kuus on 8663 eurot + km
  • Laenu intressimakse ühes kuus on 5410 EUR
  • Intressimakse moodustab igakuisest üüritulust 62.4%
  • Laenu kattekordaja on kõrge- 1.6X
  • Laenuvõtja annab laenuandjatele lisaks isikliku käenduse
  • EstateGuru maksab laenuandjatele lisaks 6% aastaintressi sünditseerimisperioodi eest

Pakri Teadus- ja Tööstuspark

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 03/06/2015

Raul Keba: Ehitus-ja kasutuloadKinnisvarakoolis toimub 03/06/2015 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, lubade väljastamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka riikliku järelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus „Ehitus -ja kasutusload“ toimub kolmapäeval  03/06/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: perede keskmine rahapuhver on 5-6 kuu palga suurune

SEB Pank2014. aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis likviidsete varade maht ühe elaniku kohta vastavuses soovitava rahapuhvri suurusega, kuid samas väitis suur osa Läti ja Leedu elanikke, et neil säästud üldse puuduvad. Olukord pikaajalise kogumisega oli kehvem – kogutud summa ühe elaniku kohta ei ületa isegi tänast ühe kuu keskmist pensionit, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

“2014. aasta lõpus võrdus keskmine hoiusemaht ühe elaniku kohta Eestis viie, Lätis 4,6 ja Leedus 6,2 kordse keskmise kuupalgaga. Need suhtarvud on vastavuses soovitusliku rahapuhvri suurusega, mis võiks olla võrdne 3-6 kuu kulutuste summaga. Samas, lähtudes Eurostati andmetest ei ole 39 protsenti Eesti elanikest võimelised ootamatute kulutustega toime tulema. See näitaja on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest (39,8 protsenti) ning on lähedal rikkamatele riikidele nagu Ühendkuningriik (38,9) ja Itaalia (38,7 protsenti). Leedus ja Lätis on perede osakaal, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama, tuntavalt kõrgem – vastavalt 57 ja 67 protsenti. Läti ja Leedu elanikest on suur osa finantsiliselt üsna haavatavad, kui peame silmas likviidse rahapuhvri olemasolu,“ kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Pikaajaliselt raha kogumise osas, eelkõige silmas pidades säästmist pensionieaks, on kõigi kolme Balti riigi elanikud üsna võrdselt ebakindlas olukorras. Vabatahtlikult pensioni- ja elukindlustuslepingutesse kogutud summa ühe elaniku kohta on Eestis 258, Lätis 284 ja Leedus 295 eurot. See on vähem kui keskmine Eesti või Läti vanaduspension (vastavat 350 ja 286 eurot) ja ainult veidi rohkem kui keskmine vanaduspension Leedus (241 eurot).

“Õnneks on olukord paranemas. 2014. aasta jooksul kasvas pensioni- ja elukindlustuslepingute maht Leedus 21,3, Lätis 19,1 ja Eestis 11,6 protsendi võrra. Suuremad paigutused pikaajalisse kogumisse näitavad perede senisest väiksemat vastumeelsust investeerimisega seotud riskide võtmise vastu, kindlust sissetuleku saamise osas ka tulevikus, usaldust finantsturgude vastu ja suurema tootluse teenimise soovi. Positiivsed investeerimistulemused on samuti kaasa aidanud pikaajalise kogumise kasvule. Keskmine pensioni III samba fondide tootlus 2014. aastal oli Leedus ja Eestis 7,8 protsenti ning Lätis 6,6 protsenti,“ lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arvamus: Teeme Sillamäest ägeda linna

Uus MaaIda-Virumaa on teemaks ning on hea, et Eesti on oma nägu lõpuks sinnapoole pöörama hakanud. Kuigi maakond on kireva ja traagilise ajalooga, püüavad aktiivsed kohalikud norutamise asemel kasutada ära olemasolevat, meelitamaks külalisi ja pakkumaks põnevat tegemist-vaatamist. Ida-Virumaa inspireerib ka mind, erinevad linnad-asulad tekitavad vähem või rohkem realistlikke ideid. Kõige enam, juba aastaid, olen ma mõelnud Sillamäe peale.

See, nõukogude-aegne suletud linn, on väärtuslik peamiselt viiekümnendate alguses rajatud uusklassitsistliku kesklinna poolest, mis on Eestis kõige komplekssem. Kuigi paljud majad on ehitatud tollaste üle-Venemaaliste tüüplahenduste järgi, leiame sealt ka suure hulga ainuprojektide järgi valminud ehitisi. Meie kontekstis on selline „liialduste arhitektuur“, nagu seda Hruštšovi ajal kutsuma hakati, igal juhul väga ainulaadne. Pole siis ka ime, et kogu sealne „vanalinn“ kaitse alla soovitakse võtta.

Aga nagu paljusid Eesti väikelinnu, pitsitab ka Sillamäed rahvastiku vananemine ja väljaränne ning iive on negatiivne. Selleks, et linn oma ilus ja suursugususes säiliks, on vaja positiivset programmi. Midagi, mis sinna kutsub elama ja puhkama, midagi, mis tagaks, et majad ei jääks tühjaks ning omaniketa.

Juba 19. sajandil kujunes Sillamäest kuurort suvilate ja ühiskondlike hoonetega. Ning kuigi ta ei saavutanud kunagi sellist kuulsust, nagu Narva-Jõesuu, oli sel siiski oma lojaalne puhkajaskond olemas. Maailmasõjas kõik hävis ning 1940ndate teisel poolel kavandati asula üles ehitada tollaste põhimõtete järgi. See tähendas regulaarset tänavavõrku ja perimetraalset hoonestust ning tänavanurkade pidulikumat rõhutamist. Samuti ehitati hulk ühiskondlikke hooneid, millest mõnigi paistab silma ohtra dekoori ja paleeliku suursugusega. Kirsiks tordil oli peaväljakult mereni viiv puiestee (nüüd Mere pst). Kuna rand jäi tollal piiritsooni, mere äärt ei korrastatud.

Nüüd, mil suurtööstus on linnas koomale tõmmanud ja linna algusaegne funktsioon hääbumas, on paras aeg mõelda, millist elu sinna luua.

Minu peast on läbi käinud sellised mõtted nagu kuurort (tuleb aga uurida, kuidas mõjutab sadam merevett), ravilinn väikeste pansionite ja puhkekodudega, hoolde- ja vanadekodud (sarnaselt muu Euroopaga saab see ka Eestis tulevikus oluliseks majandussektoriks) ning muidugi võiks ehitada ka mõne spa. Tasuks mõelda ka mõne festivali või spordisündmuse algatamisele.

Nii tekiks linna, lisaks eelmainitule, ka muid ettevõtteid – poode, kohvikuid ja majutusasutusi, mis kõik loob hea pinnase töökohtade tekkele ja vähendab praegust monofunktsionaalset sõltuvust tööstusest. Aga samuti aitaks see kaasa Ida-Virumaa suuremale sidumisele Eestiga.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppekompleks sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tartu maavalitsuse maasekretär Tõnu Vesi, Mäksa vallavanem Timo Reinthal, Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ja YIT Ehitus ASi ehitusdirektor Toomas Rapp pidulikult nurgakivi Maarjamaa Hariduskolleegiumi tulevasele õppekompleksile Tartumaal.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Tartumaale Mäksa valda kaheksast hoonest koosneva ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbraliku koolikeskkonna, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Ehitustööd lähevad maksma 5,47 miljonit eurot. Kool alustab uutes ruumides õppetööd 2015. aasta sügisel.

Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel ruumid võrgustikutööks, ruumid intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused.

Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi, maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76.

„Meil on heameel, et saame aidata kooli õpilased ja personali, kes seni tegutsenud 1980. aastal valminud õmblustsehhi tootmishoones ja hiljem Kaagvere Erikooli õppe- ja ühiselamuhoones asunud ruumides, ehitustööde tähtaegse teostamisega algaval kooliaastal Maarjamaa Hariduskolleegiumi uude tänapäevasesse õppekompleksi,“ ütles AS YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nordecon: Kohtulahend vaidluses Tivoli Arendus OÜ’ga

Nordecon23.04.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppenuks tuvastamiseks, võla, viivise nõudes, garantii tagastamise nõudes ja Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS vastu leppetrahvi, viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise saamiseks.“

Kohus tuvastas, et leping on lõppenud Nordecon AS’i poolt lepingust taganemisega ning Tivoli Arendus OÜ’l ei ole õigust realiseerida Nordecon AS’i poolt ehituslepingu tagatiseks antud pangagarantiid summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Samuti mõisteti Nordecon AS’i kasuks välja võlg ning viivis ligikaudses kogusummas 182 tuhat eurot.

Tivoli Arendus OÜ vastuhagis esitatud nõuded jättis kohus täies ulatuse rahuldamata. Tivoli Arendus OÜ’l on võimalus esitada apellatsioonkaebus hiljemalt 23.05.2015.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SEB: Families have an average money reserve of 5-6 months’ pay

SEB PankAt the end of 2014, the volume of liquid assets per resident was on par with the recommended money reserve in all three Baltic States, but at the same time a significant number of the residents of Latvia and Lithuania stated that they do not have any savings whatsoever. The situation with long-term savings was worse – the sum accumulated per resident does not even exceed the sum of one month’s pension today, reveals the new SEB Baltic Household Outlook.

“By the end of 2014, the average deposit amount per resident was 5 times the average monthly income in Estonia, 4.6 times in Latvia and 6.2 times in Lithuania. These ratios are in compliance with the recommended money reserve amount, which should be equal to the expenses of 3–6 months. At the same time, based on Eurostat data, 39 per cent of the residents of Estonia are not able to handle unexpected expenses. This figure is a bit lower than the European Union average (39.8 per cent) and is closer to the wealthier countries like the United Kingdom (38.9 per cent) and Italy (38.7 per cent). In Lithuania and Latvia, the number of families who are not able to handle unexpected events financially is significantly higher – 57 and 67 per cent, respectively. A large number of the residents of Latvia and Lithuania are quite vulnerable financially, when it comes to having a liquid money reserve,” commented Julita Varanauskienė, economist at SEB Lithuania.

As for long-term savings, mainly the savings for retirement, the residents of all three Baltic States are in an equally uncertain situation. The sum accumulated in the voluntary pension and life insurance contracts per resident is EUR 258 in Estonia, EUR 284 in Latvia and EUR 295 in Lithuania. This is less than the average retirement pension in Estonia or Lithuania (EUR 350 and 286, respectively) and only slightly more than the average retirement pension in Lithuania (EUR 241).

“It is good to note that the situation is improving. In the course of 2014, the volume of pension and life insurance contracts grew by 21.3 per cent in Lithuania, 19.1 per cent in Latvia and 11.6 per cent in Estonia. Allocating more into long-term savings shows the decreasing reluctance of families to take investment risks, security in having an income in the future, trust of the financial markets, and the wish to earn a higher rate of return. Positive investment outcomes have also contributed to the growth of long-term savings. The average rate of return of the 3rd pillar pension funds was 7.8 per cent in Lithuania and Estonia, and 6.6 per cent in Latvia in 2014,” adds Triin Messimas, financial expert at SEB Estonia.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus