Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Arco Vara: On aeg mõelda suvekorterite üürimisele

Arco VaraKuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.

Et näiteks Pärnusse suvekorterit saada, tuleks seda hakata otsima väga varakult. Suvekorterid broneeritakse sageli juba eelmisel aastal, aga hiljemalt märtsis-aprillis peab broneering kindlasti tehtud olema, ütleb Arco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein.

Suvitajad üürivad Pärnus tavaliselt heas korras kahe-kolme toalisi kortereid, mis asuvad kesklinna ja rannapiirkonnas. Samas on suvitajate seas hinnatud ka Mai korterelamute piirkond. Kõige rohkem otsivad suvekortereid soomlased. Neile järgnevad arvuliselt eestlased ja venelased.

Pärnu kahetoalise kesklinna ja rannapiirkonna korteri eest tuleb maksta nädalas 300 eurot ja kuus 1000 eurot ning rohkem. Mai piirkonnas leiab õigel ajal otsima hakates üürikorteri 200 euroga nädalas või 600 euroga kuus.

Suviti on Saaremaal ja Hiiumaal väga palju rahvast, kuid Pärnuga sarnanevat suvekorterite äri seal üldse pole. Enamus puhkajad sõidab kas oma tuttavate suvekodudesse, leiab lühemaajalise ulualuse külaliskorterist või turismitalust.

Arco Vara Saaremaa maakler Marju Lõbus märgib, et kinnisvarabüroodest otsitakse suveks üürikortereid Kuressaarde ja üürimiseks merelähedasi talukohti. “Venelased ja soomlased tahavad Kuressaare üürikortereid, viimasel ajal on hakanud just venelaste osakaal suurenema,” ütleb Lõbus, “soomlasi huvitavad lisaks ka merelähedaste korrastatud talukohtade üürimine, eriti Muhu saarel.”

Paraku pole kinnisvaraportaalidest saada absoluutselt mitte midagi, seal pole ainsatki pakkumist. Et Saaremaale suvekuudeks midagi saada, tuleks otsida vähemalt aasta ette. Marju Lõbus soovitab samas otsida külaliskortereid portaalist puhkaeestis.ee. Kokku on Kuressaares umbes 30 külaliskorterit.

Hiiumaal üüritakse kortereid välja tuttavatele ja tuttavatuttavale, avalikus pakkumises pole neid praktiliselt üldse. Hiiumaa korterite üürihinnad on samas nii madalad, et üürnik maksab tavaliselt terve aasta eest, kuid kasutab elamist ainult suvel. Hiiumaa üürikorteri hind oleneb korteri seisukorrast ja jääb vahemikku 35-120 € kuus.

Arco Vara kogemus näitab, et puhkajate seas on kuum piirkond ka Narva-Jõesuu, kuhu otsitakse kevadeti alati suvekortereid. Paraku on sinnagi vahetult enne suure suve kättejõudmist väga raske üürikorterit või –maja leida.

Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogensi sõnul tekkis aprilli lõpus-mai alguses eriti tugev nõudlus Narva-Jõesuu üürikorterite järele. “Päris tihti helistatakse ja tahetakse võtta korter kaheks nädalaks või kaheks kuuks,” ütleb Bogens. Kui mõne puhkaja varakult tehtud plaanid muutuvad ja tema broneeritud korter või maja vabaks jääb, haaravad teised suvekodu otsijad kinnisvaraomaniku pakkumise lausa lennult.

Kui teil on kasutuseta seisvat kinnisvara mõnes suvituspiirkonnas või selle lähedal, on see teile hea lisateenistuse võimalus. Arco Vara aitab teil oma kinnisvarale suveks üürilise leida. Pakkuda võib ka maamaju ja suvilaid, sest paljud pered sooviksid suveks linnast põgeneda, kuid neil pole päris oma kohta, kuhu minna.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Odavaimad majapakkumised leiab Paldiskist

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Harjumaal müügiks 3028 maja. Majade müügipakkumiste arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 5%, majade müügipakkumiste keskmine hind 6% võrra.

Harjumaa keskmise majapakkumise hind on 1135 €/m². Pakkumiste keskmine hind ületab seda Tallinnas, Rae ja Viimsi vallas, kus maja ruutmeetri eest küsitakse portaali KV.EE andmetel keskmiselt vastavalt 1298, 1464 ja 1334 €/m². Muude valdade hinnatase jääb Harju keskmisest allapoole.

Odavaimad majapakkumised võib leida Paldiskist, kus majapakkumiste keskmine ruutmeetrihind on 336 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  03/2014 03/2015 Muutus, % 03/2014 03/2015 Muutus, %
Harku vald 308 365 19% 942 978 4%
Jõelähtme vald 70 83 19% 1 139 927 -19%
Keila linn 37 69 86% 992 813 -18%
Keila vald 124 138 11% 711 760 7%
Kernu vald 115 100 -13% 420 426 1%
Kiili vald 32 30 -6% 911 846 -7%
Kuusalu vald 13 NA 1 039 NA
Loksa 25 NA 620 NA
Maardu linn 169 142 -16% 1 010 1 035

2%

Paldiski 20 26 30% 370 336 -9%
Raasiku vald 13 NA 832 NA
Rae vald 122 140 15% 1 191 1 464 23%
Saku vald 105 118 12% 704 779 11%
Saue linn 42 45 7% 952 908 -5%
Saue vald 59 67 14% 979 1 125 15%
Tallinn 1 311 1 292 -1% 1 168 1 298 11%
Viimsi 360 375 4% 1 308 1 334 2%
 
Eesti 5 121 5 410 6% 868 947 9%
Harjumaa 2 887 3 028 5% 1 068 1 135 6%
Narva 51 74 45% 394 420 7%
Pärnu 258 301 17% 845 953 13%
Tartu 316 467 48% 810 946 17%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sageli eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on ikka selles, kas ootamatu rahalaeva abil kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Märtsis tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 3%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märtsis veel toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmises.

Toodangu kasv muutus laiapõhjalisemaks – enam kui pooled tööstusharud ületasid märtsis eelmise aasta mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang keemiatoodete, ehitusmaterjali ja plasttoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes toodangu müük nii ekspordiks kui ka kodumaisele turule korrigeerimata andmetel ligi 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta märtsis tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses sama palju kui veebruaris.

2014. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 2% rohkem.

Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -1,0 4,0 1,4
Energeetika -11,3 -8,8 -10,1
Mäetööstus 3,4 0,1 -2,1
Töötlev tööstus 0,2 5,9 3,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -3,6 15,3 12,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,8 5,4 3,0
toiduainete tootmine 2,6 6,5 4,8
metalltoodete tootmine 0,3 8,1 4,4
elektriseadmete tootmine 0,7 4,9 1,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -2,4 -15,7 -18,3
mööblitootmine 3,8 12,3 8,4
mootorsõidukite tootmine 0,6 11,6 8,7
ehitusmaterjali tootmine 5,1 -3,1 -5,4
masinate ja seadmete tootmine -3,0 11,3 7,6

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kaheksa korteriomandit leidsid enampakkumistel uue omaniku

TallinnTallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.

Kalamajas asuvast Malmi tn 1//Vabriku tn 13 korterelamust oli enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,7 m2 – 24,9 m2 ning alghinnad 14 500 kuni 15 600 eurot. Enampakkumise tulemusena kujunesid müügihinnad alghinnast ligi kaks korda kõrgemaiks – 28 101 – 30 001 eurot.

Kesklinnas Kassisaba asumis paiknevast Wismari tn 31 koeterealamust oli enampakkumisel kaks ühetoalist korterit üldpinnaga 18 m2 ja 18,1 m2, mille müügihinnaks kujunes 18 900 ja 22 900 eurot, mis on alghindadest vastavalt 13% ja 30% enam.

Kesklinnas alghinnaga 14 200 eurot enampakkumisel olnud Herne tn 27-17 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 12,8 m2, leidis ostja hinnaga 16 126 eurot, mis on alghinnast 13,5% emnam.

Lasnamäe linnaosas asuv Tondiraba tn 3-33 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,60 m2, ostetakse hinnaga 41 341 eurot, alghinnast ligi viiendiku kallimalt.

Nelja kuuga teeniti kinnisvara müügiga linnakassasse 1 376 086,84 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pealinn.ee: Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

PealinnValitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

“Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles,” sõnas Toompark BNS-ile.

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. “Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.”

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. “Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.”

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

“Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,” rääkis Toompark.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti.

Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

Allikas: https://pealinn.ee/2015/04/30/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20 protsendilt 16 protsendile tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata.

«Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20-protsendilise langetusega võiks 70 protsenti üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,» ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark BNSile. «Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles.»

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. «Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.»

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. «Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.»

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks. «Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,» rääkis Toompark.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti. Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

http://majandus24.postimees.ee/3174933/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

“Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles,” sõnas Toompark BNS-ile.

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. “Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.”

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. “Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.”

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

“Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,” rääkis Toompark.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti.

Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu

RahandusministeeriumEelnõu korrastab lisaks renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.

Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma dokumente esitamata. Mahaarvamine muudab üüri maksustamise õiglasemaks ja suurendab eeldatavasti maksumaksjate õiguskuulekust üüritulu deklareerimisel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

PealinnValitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

“Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles,” sõnas Toompark BNS-ile.

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. “Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.”

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. “Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.”

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

“Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,” rääkis Toompark.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti.

Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

http://www.pealinn.ee/majandus/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Jaemüügi kasv märtsis jätkus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 412 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 314 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta märtsiga võrreldes 15%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes märtsis jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 42%. Keskmisest enam suurenes ka jaemüük posti või interneti teel (kasv 39%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 34%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük on viimastel kuudel näidanud stabiilset kasvu. Sarnaselt jaanuarile ja veebruarile suurenes ka märtsis nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 3%.

Võrreldes veebruariga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 14%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2015. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 483,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%, eelmise kuuga võrreldes 14%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.04.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Raid & Ko: Üürikorterite massehituse asemel otsetoetused

Andree RaidJuba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.

Enne raha vasakule ja paremale laiali loopimisega alustamist tasuks meelde tuletada, et riigi ülesanne on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine, mitte ettevõtlusega ise tegelema hakkamine ja riigikapitalismi edendamine. Massehitusse maksumaksja raha matmise asemel peab riik kaardistama abivajajad, et toetused otse neile suunata.

Esmalt peame määrama, kus me oleme

Ühest otsast kuulutatakse avalik sektor suunalt, et meil on üüripindu juurde vaja. Teisalt puudub konkreetne teadmine, kui palju üüripindu Eestis üldse olemas on. Üürifondi suuruse kohta eksisteerivad vaid arvamused, mida igaühel on lihtne enda soovitud suunas kallutada.

Selle kõrval puuduvad laiapõhjalised uuringud üürisektori muredest ja rõõmudest. Täna võime majandusministeeriumi kodulehelt leida ühe tudengite seas läbiviidud uuringu. Üliõpilased on küll kindlasti oluline ja huvipakkuv kinnisvaraturu klientide segment, kuid tegemist on siiski väga kitsa inimeste kildkonnaga paljude seast, kes üüriturgu mõjutavad.

Teadaolevalt puuduvad täielikult uuringud üürileandjate hulgas, kes ettevõtjatena vääriksid ses mängus ka ehk pisut tähelepanu.

Massehituse äriplaan ei tööta

Raha lugemata on lihtne välja hõigata populaarsust taotlev plaan luua odavad üürieluasemed. Arvestama peame, et uue korterelamu rajamine on igal juhul kallis. Peab ju arvestama kas või energiasäästunõuetega ja sellega, et isegi avaliku sektori rajatud elamu peab püsima 50-70 aastat.

Plaan pakkuda kallilt ehitatud maja odavalt üürile kuulub juba majandushuumori ehk teiste sõnadega poliitika valdkonda.

Massehitus loob korruptsiooniohu

„Kallilt ehitan, odavalt annan ära“ äriplaani juures on veel oht, mida ei tohi alahinnata. Kõiksugu vara ja soodustuste jagamisega seonduv on hindamatu võimalus korruptsiooni tekkeks.

Ei pea pilku lähiajaloos liiga kaugele heitma, et meenutada kunagisi korterite jagamisel tehtud korruptsioonilõhnalisi salasobinguid.

Või kas täna peame kartma hoopis, et eelarverahade eraldamise järel juba sobilike detailplaneeringute ja kruntidega arendusmeeskonnad juba ootel on?

Valged laigud tuleb kaardil kustutada

Probleemide lahendamise tõsise tahte korral peaks edasi liikuma ja üürituru kaardil olevad valged laigud kõrvaldama. Selle jaoks tuleb esmalt teha uuringud, mis selgitavad, millised on kogu üürisektori lahendamist vajavad valupunktid.

Tudengite uuring toob välja, et soodsa hinnaga ei ole hea üürikorterit võimalik saada. Meenutama peame, et valdav osa Eesti inimestest elabki tagasihoidliku kvaliteediga nõukogudeaegses paneelelamus. Majutada abivajajad uutesse ehk sisuliselt luksuskorteritesse ei tundu endaga napilt ise hakkama saavate inimeste seisukohast väga õiglane.

Turul toimuv tuleb selgeks teha nii üürnike kui üürileandjate poole pealt. Alles selle järel saab astuda järgmised sammud.

Spetsialisti ei tohi tõugata abivajaja staatusesse

Üsna tõenäoline on, et probleemide puntra lahti arutamisel selgub tõsiasi, et hambaravi tahetakse teha valest kohast lähenedes.

Avaliku sektori eluasemete rajamisel on sihtrühmadena mainimist leidnud arstid, õed, õpetajad. Nende ametimeeste näol on tegemist väljaõppinud spetsialistidega. Riik ei tohiks minna alandamise teed, kus inimeste tervise ja järelkasvu eest hoolitsejatele hakatakse jagama almusena kortereid üürnike getodesse.

Arstid, õed, õpetajad ja paljud teised väärivad inimlikku sissetulekut, nad ei pea sõltuma ametniku armust jagatavast korterist.

Abi tuleb pakkuda suunatult abivajajatele

Kui riik tahab abivajajaid aidata, siis sellele vastu seista on kohatu. Selleks riik ongi, et nõrgemate eest hea seista. Vajajatele abikäe ulatamiseks ei tule esmalt minna betooni valamise teed, esmalt tuleb siingi kaardistada, kellele abi suunata.

Pakkudes abi konkreetsele abivajajale isiklikult, mitte raha helikopterilt kõikjale puistates, säästab riik oluliselt rahalist ressurssi. Seejuures jääb rikkumata jalgu tugevalt alla saav erasektori üüriäri.

Üüriturg toimib järjest paremini

Vaatamata kuuldustest olematust üürisektorist võime siiski öelda, et pealinna korterite üüriturg toimib järjest paremini ja paremini. Riiklike elamuprogrammidega on võimalik aastatepikkune üürituru positiivsete arengute rajale piir ette tõmmata.

See siiski ei tohiks olla riigi eesmärk. Riik peaks jätkama pingutusi selle nimel, et üürisektor saaks iseseisvalt toimida. Kuuldavasti on sel teel näiteks võlaõigusseaduse ümberkirjutamine ja üüritulu õiglane maksustamine ette võetud.

Abivajajate eest hoolitsemisel tuleb neile anda õng, mitte kala. Riik peab kaardistama abivajajad ja neid vastavalt konkreetsele vajadusele toetama.

Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Rimi avas Tallinna vanalinna südames oma kümnenda mini-Rimi kaupluse

RimiTäna, 29. aprillil avas vanalinnas uksed Eesti väikseim Rimi, kus müügipinda on ligi 200 m² ning sortimendis keskmiselt 2500 toodet. Kauplus asub aadressil Pikk tänav 11.

„Vanalinna südames on alati olnud puudu kauplustest, kust saaks osta elementaarset toidukraami ning vajalikke esmatarbekaupu,“ sõnas Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. „Pika tänava Rimi on küll väikse müügipinnaga, aga see-eest väga kompaktne ja hubane. Oleme püüdnud sortimenti jätta kõik meie hitt-tooted, mida kliendid meeleldi ostavad. Kohapeal valmistatakse populaarset Rimi pitsat ja teisi pagaritooteid. Loomulikult ei puudu värske puu- ja köögivilja valik.“

„Loodan, et meie mini-Rimi saab paljude vanalinna elanike kodupoeks ning võetakse hästi vastu ka turistide poolt, kuna vanalinna keskmes on vähe selliseid kauplusi, kust saaks kuumal suvepäeval osta pudeli vett või haarata nälja kustutamiseks kiiresti sooja pitsalõigu,“ lisas Andrija Lilleoja.

Rimi Eesti Food AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi tugevuseks on tervislik kaubavalik, kvaliteetsed puuviljad ning mitmekesine omatoodete (privat lable) sortiment. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 235 kauplust, sealhulgas 40 hüpermarketit (neist 13 Eestis), 64 supermarketit (neist 22 Eestis), 133 odavmüügikauplust (neist 49 Säästumarketit Eestis). Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ettevõtete ja majapidamiste tugev finantsseis toetab pankade laenuportfelli kvaliteeti

Eesti PankEesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on sama moodi nagu eelmisel aastal väikesed. Lähema poole aasta suurim risk on väliskeskkonna võimalik halvenemine, mis võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade kinnisvara hinnad ja laenumaht on jätkanud suhteliselt kiiret kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvara hindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda.

Euroala majanduskasv möödunud aasta lõpus veidi kiirenes. Kasvu edasist elavnemist toetavad toormehindade madal tase, Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed ja euro vahetuskursi nõrgenemine. Mitme euroala riigi majanduse kiiremat kasvu pärsivad aga suure võlakoormuse ja tööpuuduse pikaajalised probleemid. Ebakindlust tekitavad kahtlused Kreeka riigi rahanduse kestlikkuse suhtes ja geopoliitilised pinged. Ekspansiivse rahapoliitikaga võib samal ajal kaasneda oht, et varade hinnad hakkavad liialt kiiresti tõusma.

Hoolimata ümbritseva majanduskeskkonna ebakindlusest kasvas Eesti majandus eelmisel aastal 2,1%. Kui väliskeskkond hakkab paranema, siis peaks majanduskasv mõnevõrra kiirenema. Kuigi mõne sektori ettevõtete majandustulemused on veidi halvenenud, sealhulgas osaliselt Venemaa-suunalise ekspordi kahanemise tõttu, on enamik neist ettevõtetest suutnud väiksemate tuludega toime tulla. Majapidamiste tarbimise ja säästmise võimet on toetanud hoogne palgakasv ja aeglane inflatsioon. Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugeva finantsseisu toel on pankade laenukvaliteet hea ja jätkanud paranemist. Tänu omakapitali kõrgele tasemele ja suurele kasumlikkusele suudavad pangad kanda kahjusid ka võimaliku negatiivse majandusarengu korral.

Suuremad Eestis tegutsevad pangad on seotud tihedalt Rootsi emapankadega likviidsusjuhtimise kaudu: likviidsust juhitakse pangagrupi tasandil ning suur osa siinsete pankade likviidsuspuhvritest hoitakse emapangas. Emapangast laenatud vahendite osatähtsus on viimastel aastatel olnud märksa väiksem kui oli majanduse kiire kasvu aastatel, kuid mõne panga puhul moodustavad need endiselt ligikaudu poole kohustustest. Eesti panganduse jaoks kujutab riski Põhjamaades jätkuv eluasemelaenude ja kinnisvara hindade suhteliselt kiire kasv. Sealse majanduse negatiivse arengu korral võivad seetõttu suureneda pangagruppide laenukahjumid ja halveneda rahastamisvõimalused. Põhjamaade keskpangad ja järelevalveasutused on võtnud meetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime suurendamiseks. Meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindade tõusule on jäänud seni väikeseks.

Pärast 2014. aasta alguse kiiret tõusu hakkasid kinnisvara hinnad stabiliseeruma. Kuigi eluasemete hinnad on tõusnud viimastel aastatel sissetulekute kasvust kiiremini, on kinnisvara hinnad suuresti kooskõlas majapidamiste sissetulekute tasemega ning eluasemelaenude kasv on jäänud mõõdukaks. Sissetulekute kasv ja madalad intressimäärad soodustavad kinnisvara ostmist ja võlakohustuste suurendamist, kuid võlakoormuse liiane kasv võib suurendada nii laenuvõtjate kui ka -andjate riske. Eluasemelaenude liigkiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada Eesti Panga märtsis kehtestatud eluasemelaenude andmise nõuded.

Kinnisvara hindade tõus on võimaldanud arendajatel suurendada ehitamist. Kuigi ehitusmahud on märksa väiksemad kui olid majanduse kiire kasvu aastatel, võivad kasvada arendajate laenumakseriskid, kui turule tuleb korraga suur hulk uusi pindu. Pangad on suurendanud uute laenude andmist kinnisvaraarenduse ettevõtetele, kuid nende laenude osatähtsus koguportfellis ei ole eriti muutunud. Riskide liigse kuhjumise vältimiseks on oluline, et nii laenuandjad kui ka -võtjad hindaks kinnisvarasse investeerimise ja laenamise riske ka edaspidi konservatiivselt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Merko29. aprillil 2015. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:

1. 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antud ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

Juhatuse kommentaar

Võime muutlikes oludes saavutatud 2014. aasta majandustulemustega rahule jääda, seda eelkõige paranenud kasumlikkuse, Läti ja Leedu müügitulude kasvu ning Eesti korterite müügi osas. Samas on uute ehitustellimuste maht Balti turul alates 2014. aastast järk-järgult langenud, seda eriti insenerrajatiste valdkonnas, tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest. Lisaks mõjutab eratellijate aktiivsust ärikinnisvara arendusel madal majanduskasv ning vähenenud investeerimiskindlus, lisaks napib arendajatel sageli omakapitali. See pikendab ehitusobjektide ettevalmistusperioodi ja mõjutab negatiivselt tellimuste mahtu büroo-, kaubandus-, tootmis- ja teiste ärihoonete valdkonnas.

Ehitusturu edasised kasvuperspektiivid sõltuvad paljuski uute riigihangete käivitamise kiirusest, kus prognoosime teatavat elavnemist alates 2016. aastast. Riigitellimuste vähenemisest tulenevalt on kõigis kolmes Balti riigis meie prioriteediks koostöö eratellijatega, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid ja optimaalseid ehituslahendusi, efektiivset ehitusprotsessi ja kindlust objektide tähtaegse valmimise osas. 2015. aastal näeme kasvuvõimalusi Leedus ning ootame hangete mahtude jäämist samale tasemele elektriehituse valdkonnas, kus need sõltuvad põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtete investeeringutest.

Balti korteriturg näitab peale viimase kolme aasta kiiret kasvu stabiliseerumise märke. Samas püsib nõudlus hea elukeskkonna ja kvaliteetselt ehitatud elamispinna järele, mida oma klientidele jätkuvalt pakume. Korteriturgu toetab ka madal intressitase, suhteliselt stabiilsed ehitushinnad ja elanike säästude kasv. Sellest tulenevalt on elamuehituse valdkond jätkuvalt meie fookuses ja käesoleval aastal plaanime oma arendusprojektidesse Balti riikides investeerida 45-50 miljonit eurot.

Tellimuste vähenenud mahud, hinnakonkurentsi surve marginaalidele ja suurenenud lepingulised riskid kajastuvad ehitusettevõtete 2015. ja 2016. aasta tulemustes. Kuna nõudluse tase Balti ehitusturul jääb lähema paari aasta jooksul nõrgaks, on kuluefektiivsus ja paindlikkus turuolukorra muutustele reageerimisel ehitusettevõtetele järjest olulisem.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

  1. kinnitada 2014.a. majandusaasta puhaskasum 12 416 623 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  3. õigus dividendidele on 22. mail 2015.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  4. dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2015.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
  5. jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Aktsiakapitali vähendamise otsustamine

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust Merko Ehituse kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Tulenevalt eeltoodust otsustati võtta vastu järgmised otsused:

  1. vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra, seniselt 12 000 000 eurolt 7 929 000 euroni;
  2. aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisega 0,23 euro võrra, seniselt 0,677966 eurolt 0,447966 euroni;
  3. aktsiate koguarv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat;
  4. vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale on aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital 6 000 000 eurot ning maksimumaktsiakapital 24 000 000 eurot;
  5. peale aktsiakapitali vähendamise kandmist äriregistrisse on aktsiaseltsi aktsiakapitali suuruseks 7 929 000 eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga ning mis koosneb 17 700 000 aktsiast, neist igaüks arvestusliku väärtusega 0,447966 eurot;
  6. aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga;
  7. aktsiakapitali vähendamisega seoses teha aktsionäridele rahalised väljamaksed 0,23 eurot aktsia kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.

4. 2015.-2017.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2015. kuni 2017.a. majandusaastateks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark