Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Üüritulu aktiivne deklareerimine hindu ei tõsta

27.05.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5%. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärsaelt kasvanud ning ei tee seda ka lähemas tulevikus.

Selle põhjuseid on kaks ja need on tegelikult päris fundamentaalsed. Esiteks viimaste aastate arendustegevus kinnisvaraturul, mis toob pakkumisele üha uusi kortereid ning põhjustab omanike vahel suurt konkurentsi. Kuigi kuude lõikes võib pakkumiste hulk varieeruda, on pikas perspektiivis nende hulk suurenemas, kusjuures üürimiseks antakse välja peale uute korterite ka aina enam vanemaid elamispindu, sest endiselt investeeritakse ka neisse või siis antakse üürile oma endine, näiteks vanas paneelmajas asuv kodu.

Teiseks suureks hinnakasvu pidurdajaks on meie ühiskonna väike ostuvõime. Kui liita kokku igakuine üürimakse ja kommunaalkulud, saame piisavalt suure summa, mida ei saaks nii kergekäeliselt enam kasvatada. On hoopis omajagu näiteid, kus üürikorteri omanik tuleb hea maksekäitumise ja korralike eluviisidega üürnikule vastu, et ta korteris edasi elaks. Näiteks, hoides üürihinda enam paigal või alandades seda ajutiselt suurte küttaervete perioodil.

Seega tasub omanikel maksude maksmist võtta kui üht äritegevusega kaasnevat kohustust riigi ees ja seda üürnikele mitte edasi kanda. Nii võib ilma jääda potentsiaalsest kliendist või juba olemasolevast heast üürnikust, sest korterite valik on suur ja aina kasvav.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Projektbüroode Liit muutis nime

27.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on tänu partnerite ja liikmete aktiivsele osavõtule tegutsenud kakskümmend üks aastat. Meid tunnustatakse ja arvestatakse ekspertidena projekteerimise valdkonnas kõikide ehitusvaldkonnas tegutsevate osapoolte ja erinevate riiklike institutsioonide poolt.

Muudatused ühiskonnas ja meis enestes nõuavad kaasajastamist, paindlikumat tegevust, sageli ka laiemat haaret ja komplekssemat teenust nii ühiskonnale kui ka klientidele. Arhitektidest-inseneridest, kes mõnikümmend aastat tagasi piiritlesid ennast kui „kvalifitseeritud joonetõmbajad” või projekteerijad, on täna konsultandid, kes on tellija usaldusväärseks nõuandjaks kogu kinnisasja arendusprotsessi vältel – alates kinnistu ostuotsuse tegemisest kuni ekspluatatsiooni lõpuni.

Paljud meist ja meie võimalikest liikmetest tegelevad lisaks arhitekti- ja inseneritööle ka ehitusjärelevalve, tehnoloogia, muude ehituslike konsultatsioonitöödega, mida ei saa nimetada ainuüksi projekteerimiseks.
Seega, ehituskonsultatsiooniteenuseid osutavate ettevõtete ühendusele ei olnud nimi „Eesti Projektbüroode Liit” enam ajakohane.

Et meie organisatsioon käiks oma liikmetega „sama jalga” tegutseme edasi uue nimega Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), mis vastab rohkem tegelikkusele. EKELi tegevuse eesmärgiks on ehitusvaldkonnaga seotud konsultatsioonitegevuse arendamine ja oma liikmete huvide esindamine nii sise- kui välisturul.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Vabaduse väljaku naabrusse kavandatakse ärihoonet

27.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Estonia puiestee ja Tatari tänava ristumiskohale kuni seitsme maapealse korrusega ärihoone ehitamist võimaldava detailplaneeringu algatamise.

Estonia pst 19 // Tatari tn 1 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse luua võimalus ehitada kinnistule ühe maa-aluse ja kuni seitsme maapealse korrusega ärihoone. Planeeritava maa ala suurus on 0,32 ha. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi kinnistu omanik Tatari Ärimaja OÜ.

Tegemist on elava liiklusega linnasüdamega, kus paikneb nii äri- kui ka eluhooneid, samuti mitmeid haridus- ja riigiasutusi. Piirkonnas on ka mitu ehitismälestist. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Lisaks jääb planeeritav maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr–16. sajandist pärit asulakoha kaitsevööndisse.

Estonia pst 19 // Tatari tn 1 kinnistu on hoonestatud 1-korruselise ajutise müügipaviljoni, ühe kioski, ühe 4-korruselise ja ühe 2-korruselise büroo- ja ärihoonega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Algatamisettepanek ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kuna tegemist on linnaruumiliselt olulise asukohaga, viidi läbi arhitektuurikonkurss ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse DAGOpen OÜ võidutööst.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 02/06/2015 Tartus

27.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus hotellis Pallas, Riia tänav 4, teisipäeval 02/06/2015, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ehita unikaalne ja südamega kodu

27.05.2015 Eno Pappel

Iga asi siin elus algab ühestainsast mõttest, ideest või visioonist. Nii on ka majaehitusega. Pange oma silmad korraks kinni ja kujutage endale ette sellist maja, milles soovite elada. Esimese hooga kerkib silme ette maja väline kuju ning fassaad, vahest mõned detailid ja värvid. Võib-olla näeme seda maja kuskil metsatukas või künkal loodusega ühte sulamas ja sinna hästi sobitumas.

Kui aga üritada mõelda maja ruumide suuruste ja nende paiknemise peale on see juba keerulisem ja tervikuna ruumiplaani kohe ette kujutada pea võimatu ülesanne. Võimatu nii seetõttu, et tunneme, et ruumiplaan ja maja funktsionaalsus vajab põhjalikku läbimõtlemist ning ka seetõttu, et see pole korraga ei suuda me haarata tervikut.

Siinkohal tulebki mängu projekteerimine. Projekt on idee ja visiooni kirjapanek nii, et see on ka teistele arusaadav ja mõistetav. Projekteerimine on protsess, mille käigus kaardistatakse meie vajadused ja pannakse need joonistele kirja.

Tavaliselt tellija tunneb mõnevõrra aukartust projekteerimise ees ja usaldab selle töö täielikult arhitektidele ning projekteerijatele. Iga arhitekt püüab oma loomingus originaalse ja unikaalse käekirja poole ning seetõttu peaks arhitekti valikul tutvuma eelnevalt tema varasema loominguga. Kui tellijale arhitekti varasemad projektid meeldivad siis on eeldused heaks koostööks. Tellija aga ei tohiks unustada, et ainult tema ise peab oma visiooni arhitektile selgitama ja selle eest seisma, et tema ideed ja soovid projektis realiseeruksid. Kui tellija seda teeb, siis tunneb ta hiljem ennast oma majas koduselt ja hästi, sest antud panus projekteerimisel loob emotsionaalset sideme.

Projekti peetakse tellijate poolt sageli lisakuluks, mistõttu üritatakse projektile kuluvaid summasid hoida minimaalsed. Seetõttu on populaarsed erinevate majaprojektide kataloogid ning ehitusfirmade pakkumised, kus projekti koos ehitusega tellimisel on projekt tasuta või sümboolse hinnaga.

Ei saa öelda, et tüüpprojektides oleks probleeme, kuid kutsun ülesse ka tüüpprojektidesse tellijal omapoolset panust lisama, et unikaalsus ja oma perele sobivad lahendused saaksid ellu viidud. Tüüpprojektidesse tasub kindlasti sisse panna eripära ja nüansse. Kodus peame ennast hästi tundma ja seetõttu on iga samm selles suunas oluline ja ning läbi õnnestunud projekteerimise saame sellest hiljem iga päev osa.

Iga majaehitaja loeb hoolega raha ning tegelikult tuleks vaadata projekti kui võimalust muuta oma investeering majja võimalikult mõistlikuks ja optimaalseks. Hea projekt võimaldab kokkuhoidu läbimõeldud ruumiplaani, funktsionaalse pinnakasutuse ja erinevate tehniliste lahenduste osas, mis aitab kokku hoida ehitusmaterjali ja hilisemaid maja energiakulusid.

Projekteerimine on nagu paberil maja ehitamine, millesse tuleb suhtuda sama tõsiselt ja pühendunult nagu ehitamisesse endasse. Projekt ei ole ainult tehniline dokument vaid see peaks olema ka läbimõeldud visioon, mis loob kodutunde!

Panusta projektile oma aega ja saa vastu unikaalne ja südamega loodud kodu!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

The financial assets of Baltic families are growing despite low deposit interest rates

26.05.2015 Tõnu Toompark

In 2014, household deposits grew in all three Baltic States due to the rise in incomes, trust towards banks, and also due to the adoption of the euro in Lithuania. This year the volume of financial assets is expected to grow due to the growth of incomes and the low inflation, reveals the Baltic Household Outlook compiled by SEB.

Last year, private deposits grew 14.8 per cent in Lithuania. The growth of deposits was not as impressive in Latvia and Estonia, but still significant – 8 and 8.4 per cent, respectively. By the end of 2013, the volume of the deposits per resident reached EUR 4096 in Estonia, EUR 3416 in Lithuania and EUR 2618 euros in Latvia.

“The rapid growth of bank deposits in Lithuania was mainly related to the adoption of the euro. Cash was brought to banks to facilitate converting it into euros. The last data shows that unlike the other Baltic states, the money has not been withdrawn from the accounts after the adoption of the Euro,” commented Julita Varanauskienė, economist at SEB Lithuania.

Other factors promoting the growth of deposits – increased incomes and solid trust of the banking sector – are similar in all three Baltic States. In 2014, the growth of deposits surpassed the growth of salaries and pensions. Families saved a certain portion of their increased income and did not spend the entire amount on consumer goods, regardless of deposit interest rates being at a record low level.

“Further on, we are expecting growth in the financial assets of families in all three countries. The experience of the economic crisis emphasises the need to create a money reserve, and private persons are continuing to save in a favourable economic environment,” added Triin Messimas, financial expert at SEB.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

26.05.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 88 887 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2017 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 22 224 vahetusvõlakirja PKG7.

Enamus vahetusvõlakirjade PKG7 omanikke nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, üks investor soovis 22 224 vahetusvõlakirja PKG7 lunastamist.

AS Pro Kapital Grupp on 25.05.2015 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 248 883,6 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 62 227,2 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tselluloosivabriku alale kavandatakse kõrghooneid

26.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) on võimalik 27. maist kuni 2. juunini tutvuda Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu eskiisiga.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda tööpäeviti hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 – 17.00 ning reedel 8.15 – 16.00. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 3. juunil kell 14 Kesklinna valitsusesuures saalis.

Kesklinnas asuva planeeringuala suurus on 1,06 ha. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalus ehitada Ülemiste liiklussõlme naabrusse kuni 14-korruselised eluruumidega ärihooned. Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee ja Peterburi tee pikenduse (Lõunaväil) vahetus läheduses, kunagise tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil.

Tartu mnt 84c kinnistu omanik on aktsiaselts Kinnisvara Info. Kinnistu on hoonestamata ning osa krundist kasutatakse parklana. Piki Tartu maanteed kulgeb Tartu maantee sihiline vaatekoridor vanalinnale. Osa planeeritavast maa-alast jääb vaatekoridori, kus tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeritaval alal asub arhitektuurimälestiseks tunnistatud tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür. Tartu mnt 84c kinnistu jääb mälestise kaitsevööndisse. Lisaks jääb Tartu mnt 84c kinnistu arhitektuurimälestiseks tunnistatud tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehhi ja tselluloosi- ja paberivabriku leelisetorni kaitsevööndisse.

Detailplaneeringu algatamisettepanek on Tallinna üldplaneeringus sellele piirkonnale määratud juhtotstarbega kooskõlas. Planeeritav ala asub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohases Sossi kõrghoonete piirkonnas, kus hoonete kõrguseks merepinnast on lubatud kuni 83 meetrit. Sossi kõrghoonete piirkonda on soovitav ehitada multifunktsionaalsed kõrghooned, mille madalamatel korrustel paikneksid mitteeluruumid ja ülemistel korrustel eluruumid. Avaliku välisruumi loomiseks tuleb kavandada Tartu maantee linnast väljuva suuna äärde puiestee.

Kuna planeeritav maa-ala asub Ülemiste liiklussõlmele ja raudteele väga lähedal, tuleb ehitusprojekti koostamisel tagada, et müra ei ületa eluruumidele ette nähtud normtaset.

2008. aastal valmis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel Sossi mäe struktuurplaan, mis sisaldab piirkonna linnaehituslikku visiooni. Eesmärk on kujundada Sossi mäele tiheda linnaliku struktuuriga vaheldusrikas keskkond, mille moodustavad erineva kõrgusega hooned koos olemasolevate mälestistega.

Detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitanud RAAM Arhitektid AI OÜ lisas taotlusele ka planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB: Balti perede finantsvarad kasvavad vaatamata madalatele hoiuseintressidele

26.05.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal kasvasid kodumajapidamiste hoiused kõigis kolmes Balti riigis tänu suurenenud sissetulekutele, usaldusele pankade vastu ja Leedus ka eurole ülemineku tõttu. Tänavu on oodata finantsvarade kasvu jätkumist tänu sissetulekute kasvule ja madalale inflatsioonile, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Eelmisel aastal kasvasid eraisikute hoiused Leedus 14,8 protsenti. Hoiuste kasv Lätis ja Eestis ei olnud nii muljetavaldav, kuid siiski tähelepanuväärne – vastavalt 8 ja 8,4 protsenti. 2014. aasta lõpus ulatus hoiuste maht ühe elaniku kohta Eestis 4096, Leedus 3416 ja Lätis 2618 euroni.

“Leedu pangahoiuste kiire kasv oli peamiselt seotud eurole üleminekuga. Sularaha toodi pankadesse, et lihtsustada selle eurodeks ümbervahetamist. Viimased andmed näitavad, et erinevalt teistest Balti riikidest ei ole pärast euro tulekut kontodele toodud raha välja võetud,“ kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Teised hoiuste kasvu toetavad faktorid – suurenenud sissetulekud ja püsiv usaldus pangandussektori vastu – on kõigis kolmes Balti riigis sarnased. Deposiitide kasv ületas 2014. aastal palkade ja pensionide kasvu. Pered säästsid teatud osa oma suurenenud sissetulekust ja ei kulutanud kogu summat tarbimisele, kuigi hoiuseintressid on rekordmadalal tasemel.

„Edaspidi ootame kõigis kolmes riigis perede finantsvarade kasvu. Majanduskriisi kogemus rõhutab rahapuhvri kogumise vajadust ning eraisikud jätkavad ka soodsas majanduskeskkonnas säästude kõrvalepanemist,“ lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kasvas nii üüritulu deklareerijate kui esitatud tuludeklaratsioonide arv

26.05.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta kohta 588 531 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ehk 4,7 protsenti enam kui aasta enne seda. Üüritulu deklareerijate arv kasvas 27,5 protsenti.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul suurenesid võrreldes möödunud aastaga kõik deklareeritud tulu liigid, kokku deklareeriti möödunud aasta eest tulu 11,7 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 6,7 miljardit eurot.

Udde hinnangul väärib enim esile tõstmist üüritulu deklareerinud inimeste arvu kasv, mille tulemusel deklareeriti üüri- või renditasu möödunud aasta eest 12,2 miljonit eurot ehk 3,2 miljonit enam.

„Üüritulude deklareerimine on olnud aastaid probleemiks, kuid loodetavasti on inimeste teavitamine ja nõustamine ning koostöö kohalike omavalitsustega muutmas üldist suhtumist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimisse. Suur samm selles suunas on maksumaksjatel igatahes astutud,“ rääkis Udde. Üüritulude deklareerimine jääb MTA kõrgendatud tähelepanu alla ka edaspidi.

Deklaratsioonide arvu üldine suurenemine on toimunud aga eelkõige tänu töötamise registrile. „Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,“ selgitas Udde.

Seni on tulumaksu tagastatud 371 762 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot. 4399 deklaratsiooni kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata 452 530 eurot. Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2014. aastal eluasemelaen või juhtumeid, kus laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti lähevad kontrolli need deklaratsioonid, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kus eelmiste aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli, mil ligi 11 600 isikul tuleb juurde tasuda 3,1 miljonit eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 1. oktoober ja siis tuleb 12 468 isikul tasuda tulumaksu 22 miljonit eurot.

Veel olulisemaid numbreid esialgsest 2014. aasta tulude deklareerimise ülevaatest:

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti möödunud aasta eest 6,4 miljardit eurot.
Keskmiselt deklareeriti palgatulu 943 eurot kuu kohta, mis oli 45 eurot enam kui 2013. aastal.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksuvabalt tulult (51,6%), pensionidelt (23,8%) ja laste maksuvabalt tulult (6,6%).
Soodustuste deklareerijatest enim kasvas annetuste deklareerijate arv (33%), eluasemelaenu intresside deklareerijate arv kasvas 4,2%, koolituskulude deklareerijate arv jäi samale tasemele.
Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti kuues deklaratsioonis, mida on poole rohkem kui aasta tagasi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes aprillis 3,4%ni

26.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele Eestis tegutsevatest pankadest väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Finantseerimisportfelli maht suurenes kuuga 71 miljoni euro võrra, 15,4 miljardi euroni. Ligikaudu poole laenu- ja liisingujäägi kuisest kasvust moodustasid ettevõtete võlakohustused.

Ettevõtetele on kuu jooksul väljastatud uusi laene ja liisinguid umbes sama suures mahus kui eelmisel aastal. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele aprillis 769 miljoni euro ulatuses. Aprillis väljastatud uute pikaajaliste laenude maht jäi aga eelmiste kuudega võrreldes väiksemaks. Nii nagu eelmistel kuudel, väljastati aprillis enamik pikaajalistest laenudest kinnisvaraettevõtetele. Kahel viimasel kuul on pikaajalisi laene antud suuremas ulatuses ka põllumajandusettevõtetele.

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes aprillis 3,4%ni. Uusi eluasemelaene väljastati ligikaudu 82 miljoni euro ulatuses, umbes sama suures mahus kui eelmise aasta sügisel. Majapidamiste muude laenude ja liisingute mahu kasv on samuti viimastel kuudel kiirenenud. Majapidamiste autoliisingu uusmüük on seejuures olnud kahel viimasel kuul ligikaudu 40% suurem kui eelmisel aastal keskmiselt. Autoliisinguid on majapidamised rohkem võtnud osaliselt eelmisel aastal jõustunud ettevõtete sõiduauto maksustamise muudatuste tõttu. Ettevõtetele on tänavu väljastatud autoliisingut vähem kui eelmisel aastal.

Pankade väljastatud laenude intressimäärad on püsinud mitu kuud samal tasemel. Ettevõtetele aprillis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,6% ja eluasemelaenude oma 2,2%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osatähtsus laenuportfellis jäi eelmise kuu 1,5% juurde. Pikemaajaliselt viivises olevate laenude kaetus provisjonidega on jäänud samaks, moodustades aprilli lõpus 80%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 7,8%. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 51 miljoni euro võrra, 10 miljardi euroni. See kasvas peamiselt majapidamiste hoiuste suurenemise tõttu, mille aastakasv oli aprillis 8,1%. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga vähe, üksnes 3 miljoni euro võrra.

Eluasemelaenude portfell ja kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele Eestis tegutsevatest pankadest antud laenude ja liisingute mahu kuine muutus ja aastakasv

Kuu jooksul väljastatud sõiduautode liisingu maht

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Metro Capital pani müüki juba kolmanda Tivoli kortermaja

26.05.2015 Tõnu Toompark

Maikuus ehitusega alustatud Tivoli elurajoonis pani Metro Capital ostjate suure huvi tõttu müüki juba kolmanda kortermaja 55 korteriga. Nordeconi poolt ehitatavad esimesed 5-korruselised majad valmivad 2016 aasta kevadel.

Metro Capitali juhatuse liikme Ain Kivisaar`e sõnul on müük läinud üle ootuste edukalt. „Arvestades pakutavate projektide suurt hulka turul, erineb Tivoli peamiselt oma elitaarse asukoha ning tõesti terviklikuna väljaarendatava kontseptsiooni poolest. Sellised eelised nagu mereäärne promenaad koos kergliiklusteega, park, mürarikaste tänavate puudumine ning autovaba majadevaheline hooviala on tegurid, mis mõjutavad ostjate lõpliku valiku tegemist Tivoli kasuks.“

Tivoli korteriarendus asub Kadriorus, Pikksilma ja Tuukri tänavate nurgal, vaid 100 meetri kaugusel merepiirist. Tegemist on Kadrioru kõige merepoolsema elurajooniga, kus esimesed majad valmivad aasta pärast. Projekti esimese etapi arendusmaht on kokku 150 korterit. Projekti arendajal Metro Capitalil valmis 2015 aasta alguses koostöös Nordeconiga samas piirkonnas luksuslik korterelamu Meerhof, mis oli juba enne valmimist välja müüdud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn rajab õpetajate maja

26.05.2015 Tallinn.ee

Tallinn rajab Lasnamäele Uuslinna tn 3a kinnistule kaks korterelamut, et toetada linna koolide ja lasteaedade õpetajaid eluasemeprobleemi lahendamisel.

„Uuslinna tn 3 kinnistule korterelamute rajamisega loome õpetajatele võimaluse taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis korterelamute projekteerimiseks lepingu riigihankele parima pakkumuse esitanud AS-iga Sweco Projekt. Projekteerimislepingu maksumus on 102 000 eurot, lepingu kohaselt kestavad projekteerimistööd kuni kümme kuud.

Projekteeritavad elamud peavad olema parima võimaliku energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogilise lahendusega, esimesed liginullenergia korterelamud Tallinna linnas.

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse järgmisel kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks.

„Kava kohaselt ehitatakse Uuslinna tn 3a kinnistule kaks viiekorruselist korterelamut,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neisse on kavandatud kokku 70 ühe- ja kahetoalist korterit,“ ütles Võrk.

Võrk rõhutas, et projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse, et tulemuseks oleksid võimalikult energiasäästlikud ja seega madalate ülalpidamiskuludega eluruumid. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürimajade ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Õpetajate maja ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on rekordiliselt madal

26.05.2015 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude intressimäär jätkab Eesti Panga andmetel rekordilisel tasemel. Märtsikuised uued eluasemelaenud väljastati keskmiselt intressimääraga 2,2%.

Intressimäära aitab endiselt all hoida euribor. Ühe kuu euribor on juba kaks kuud olnud miinuse poolel. Paljude eluasemelaenude baasiks olev kuue kuu euribor oli märtsi keskmisena 0,1%.

Erakordselt soodsa nominaalse intressimäära kõrval peab arvestamanegatiivse inflatsiooniga ehk deflatsiooniga. Deflatsioon tähendab, et reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud eluasemelaenude intressimäär on kasvanud 2,8 protsendini.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Aeglasem palgakasv toetab töökohtade säilimist

25.05.2015 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5%ni ja brutotunnipalga oma 5,8%ni. Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9%, kasvas reaalpalk 5,4%.

Kohalike omavalitsuste haldusalas palgakasv esimeses kvartalis kiirenes, 8,5%ni. Selle hulka kuulub suur osa haridusvõrgust ja ka tervishoiuasutustest. Riigi haldusalas on palgakasv olnud viimase aasta jooksul sama suur kui Eesti eraettevõtetes, aga esimeses kvartalis aeglustus see riigi haldusalas peaaegu 7,5%lt 5,4%ni ja Eesti eraettevõtetes 4,8%ni.Selline palgakasv oli majanduse 1,2% kasvu juures endiselt üsna kiire.

Kuna majanduskasv on olnud viimastel aastatel kasin, on palgakasvu aeglustumine oodatav. Tööjõukulude kiire kasv koos ettevõtete kasumite vähenemisega sunnib tööandjaid varem või hiljem töökohtade arvu kahandama. Kui majanduskasv aeglustub, siis aitab töötuse kasvu vältida see, kui ettevõtted suudavad headel aegadel tööjõukulude kasvu ohjata. Palkade paindlikkus on Eesti jaoks oluline seetõttu, et meil on euroalaga ühine rahapoliitika ja majanduse avatus on suur. Majanduse kohandumine ja hinnakonkurentsivõime hoidmine saavad toimuda vaid tööjõukulude kaudu.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist