Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Eamets: põllumajandusliku maa hind on 10 aastaga praktiliselt kolmekordistunud

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud andmed põllumajandusliku maa hinna kohta toovad välja huvitavad seaduspärasused – kui vaadata põllumajandusliku maa hinna dünaamikat viimase 10 aasta jooksul, siis alates 2014. aastast on hind kasvanud 195%.

Ma ei tea kui paljudel fondidel on sama perioodi kohta ette näidata sarnane tootlus. Põllumajandusliku maa keskmine hind oli Eestis 10 aastat tagasi 2302 eurot hektar, aastal 2024 oli keskmine hektari hind juba 6447 eurot. Harjumaal oli keskmine põllumajandusliku maa hind mullu 8052 eurot hektar. Nii Hiiumaal kui Saaremaal oli hektari hind alla 4000 euro. Kui reeglina on tavapärased majandusnäitajad madalad Kagu-Eestis, siis Põlvamaal maksis eelmisel aastal põllumajandusliku maa hektar üle 8100 euro hektarist, olles kõige kallim Eestis.

Põllumajanduslik maa koosneb põllumaast ja rohumaast. Põllumaa hind on kallim ja hektar maksis eelmisel aastal keskmiselt 7000 eurot. Kui vaadata hinna muutust alates 2014, siis on huvitav täheldada, et esimese 5 aastaga kasvas põllumaa hind 1000 euro võrra (2400-lt 3400-le) ja alates 2021. aastast on hinnakasv oluliselt kiirenenud, tõustes näiteks ühe aastaga (2022 võrreldes 2021) üle 1300 euro. Arvata võib, et sellise hinnatõusu taga on mõne suurinvestori ostud, mis tänu kogustele viisid ka keskmise hektari hinna üles. Nagu üks mu tuttav maaomanik on öelnud: ta ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes on põllumaad liiga kallilt ostnud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas 1,416 miljonit eurot

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fundi (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse 57 euro senti osaku kohta. Väljamakse suurus moodustab 7% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fundi esimene rahaline väljamakse 2025. aastal. Alates EfTEN United Property Fundi noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,23 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on laekumised fondi neljast alusfondist (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, usaldusfond EfTEN Residential Fund, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5) ja Invego Uus-Järveküla OÜ arendusinvesteeringust.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 20. mail 2025. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 19. mai 2025. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 29. mail 2025. aastal ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohus: Riigikohus selgitas korteriomandi eriomandi esemest tekkinud kahju hüvitamist korteriomanike vahelistes suhetes

Riigikohus selgitas tänases määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitati, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult või -ühistult.

Kohtusse pöördus kindlustusandja (edaspidi avaldaja), kes nõudis kahju hüvitamist korteriomanikult, kelle korteri vaheseinas asunud äravoolutoru hakkas lekkima. Selle tagajärjel toimus veeavarii, mille tõttu sai kahjustada alumise naabri korter. Avaldaja hüvitas naabrile tekitatud kahju ning esitas kahju põhjustanud korteriomaniku vastu (edaspidi puudutatud isik) kahju hüvitamise nõude. Viimane aga leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistule, kuna veelekkega seotud torustik asub kaasomandis oleva seina sees, ning et korteriomanikul puudus võimalus toru seisukorda kontrollida.

Avaldaja oli seisukohal, et tekkinud veekahju lähtus puudutatud isiku eriomandi, mitte kaasomandi esemest. Seetõttu peaks kaebaja arvates hüvitama kahju puudutatud isik, mitte korteriühistu. Lisaks leidis avaldaja, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust.

Maa- ja ringkonnakohus jätsid avaldaja nõude rahuldamata. Riigikohus jättis samuti avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus selgitas, et ka juhul, kui kahju lähtub eriomandi esemest, on sellel korteriomanikul kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui ta on rikkunud enda kohustust, st kahju ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. Praeguses asjas olid kohtud tuvastanud, et veeleke oli tingitud ehitusveast, mitte korteriomaniku rikkumisest, mistõttu jätsid kohtud õigesti avalduse rahuldamata.

Riigikohus märkis, et sellises olukorras ei ole välistatud kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud kolmandate isikute vastu lepinguvälisel alusel või kolmandat isikut kaitsva lepingu instituudi alusel. Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikul ei ole endal lepingulist või lepinguvälist nõuet kahju tekitanud isiku vastu kahju hüvitamiseks, on võimalik, et kahju tekitanud isik vastutab tekkinud kahju eest mõne teise isikuga (nt teine korteriomanik) sõlmitud lepingu rikkumise tõttu.

Riigikohus täpsustas, et korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Selleks võib olla ka äravoolutoru, mis on vajalik üksnes ühe korteri reovee ärajuhtimiseks üldkanalisatsiooni. Samuti võivad eriomandi eseme hulka kuuluda korterisisesed seinad, mis on eemaldatavad ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tõnu Toompark: suur elamispindade turuülevaade – kevad 2025

Tõnu ToomparkTallinna korteritehingute arv on alates 07.2024 püsinud suur ehk üle ajaloolise keskmise. Korteritehingute keskmised hinnad liiguvad horisontaalis, turu segmentide sees on pisut huvitavamaid arenguid. Uute korterite müügitempo on endiselt nigel, kuid lootused tehingute arvu kasvu osas suured. Hinnaalandused ja soodustused on jätkuvalt olulisel kohal.

Üksikud infokillud on põnevad, kuid milline on suurem pilt? Milline on elamispindade turu liikumise suund ja kiirus?

Nii kirjeldatud detailid kui muud olulised elamispindade turu arengud võtab kokku suur elamispindade turuülevaade. Ülevaade analüüsib:

  • kuhu suunavad makromajanduse tegurid elamispindade turgu;
  • millised on liikumised laenuturul ja nende mõju elamispindade sektorile;
  • korterituru tehingud ja hinnad ning lühemad ja pikemad trendid;
  • uute korterite sektori liikumised – pakkumine, müük, uute projektide alustamine ja hinnad;
  • üürituru nõudlus ja pakkumine ning hinnad ja tootlus;
  • kokkuvõte ja prognoosid poole kuni pooleteise aasta vaates.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 16.09.2025 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid – kevad 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Luminor: eestlaste huvi Hispaania kinnisvara vastu on jahtunud. Pildile on kerkimas uus riik

Luminor BankHispaaniasse talvekodu soetamine on olnud paljude eestlaste unistus, mida veel paar aastat tagasi usinalt täideti. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks huvi Hispaaniasse kinnisvara ostmise vastu on raugemas ning kuhu suunas eestlased nüüd vaatavad.

„Luminoris näeme, et eestlased soetavad välismaale kinnisvara kõige sagedamini Hispaania lõunarannikule ja Soome,“ ütles Kikas. „Nüüd on Hispaanias läinud hinnad kõrgeks ning ka kohalikud on päris hädas, sest suurele osale on kinnisvara muutunud kättesaamatuks. Kuigi osade eestlaste jaoks on Hispaania kodude hinnad endiselt vastuvõetavad, siis seda paari aasta tagust koduostu „hurraad“ enam nii suures mahus ei ole,“ lisas ta.

Helina Kikas selgitas, et kui veel hiljuti paistis Hispaania silma soodsa hinnatasemega, siis tänaseks on hinnavahe Tallinnaga oluliselt vähenenud. Hispaania lõunaranniku korterite ruutmeetrihinnad jäävad nüüdseks keskmiselt umbes 3000 euro juurde, mis on sarnane Tallinna keskmise hinnatasemega. Kui Hispaania lõunaosas kasvas kinnisvara ruutmeetrihind eelmisel aastal piirkonniti 10–15%, siis Tallinnas oli kasv tagasihoidlikum – umbes 4%.

„Välismaa vaates troonis varasemalt meie koduostjate hulgas Hispaania suure edumaaga, kuid viimase aasta jooksul on selle kõrvale kerkinud ka Portugal,“ ütles Kikas. Ta märkis, et kinnisvarahindade kasvutempo jäi Portugali lõunaosas Hispaaniaga samasse suurusjärku, kuid Portugali korterite ruutmeetrihinnad on siiski mõnevõrra kõrgemad kui Hispaanias ja Tallinnas, jäädes olenevalt piirkonnast 3000–4000 euro vahele.

„Samas on hinnatõus pannud ostjaid seniseid piirkondi uuesti hindama – kui Hispaania on olnud eestlaste meelispaik juba aastaid, siis olenemata kallimast kinnisvarast, pakub Portugal praegu uudsemat valikut ja võimalust avastada seni vähem tähelepanu saanud piirkonda,“ lisas Kikas.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht märkis, et Lõuna-Euroopasse kinnisvara ostev eestlane on profiililt tavaliselt keskealine, keskmisest jõukam ja tihti reisiv inimene. „Sellise ostja jaoks on olulised nii elukeskkonna kvaliteet, piisavalt hea ühendus Eestiga kui ka kinnisvara väärtuse säilimine või kasv,“ ütles ta.

Kikase sõnul tuleb paljudele üllatusena, et Lõuna-Euroopasse kodu ostmiseks ei tule tingimata laenu võtta sealsest pangast. „Ka Luminor finantseerib kinnisvara ostmist välismaale, sh Lõuna-Euroopasse. See on võimalik ideelaenu abil, mille intressimäärade erinevus kodulaenuga võrreldes ei ole üldiselt kuigi suur. Samas peab arvestama, et laenu tagamiseks on vaja Eestis asuvat kinnisvara,“ selgitas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Arco Vara: Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco VaraAKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rotermanni 10, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 05.06.2025 kell 17:15 Tallinnas Kodulahe paviljonis (aadressil Lammi 8).

Korralise üldkoosoleku päevakord:

  1. 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • Kinnitada Arco Vara AS-i 2024. aasta majandusaasta aruanne.

  1. Kasumi jaotamine ja dividendi maksmine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Kanda 31.12.2024 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 624 tuhat eurot jaotamata kasumi hulka.
  • Maksta dividendi 0,02 eurot aktsia kohta. Dividend makstakse välja 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 12.11.2025 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride, kellel on õigus saada vastavat dividendi, nimekiri (record date) fikseeritakse seisuga 05.11.2025.

  1. Juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.

  1. Nõukogu volituste pikendamine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

        • kinnitada nõukogu liikmete Steven Yaroslav Goreliku, Kert Keskpaiga, Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Tarmo Silda volitused nende volituste lõppemise seisuga kuni käesoleva aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni;
        • pikendada aktsionäride käesoleva üldkoosoleku otsuse tegemise päevast viie (5) aasta võrra järgmiste isikute ametiaega nõukogu liikmena:

1.  Steven Yaroslav Gorelik,
2.  Kert Keskpaik,
3.  Hillar-Peeter Luitsalu,
4.  Allar Niinepuu,
5.  Tarmo Sild.

  1. Nõukogu töötasu kinnitamine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

• kinnitada nõukogu esimehe ametikoha tasuks 5000 eurot kuus (neto);
• kinnitada nõukogu lihtliikmete tasuks 500 eurot (neto) iga nõukogu koosoleku kohta.

  1. Põhikirja muutmine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • muuta Arco Vara AS-i põhikirja punkti 2.1 ja võtta kasutusele järgmine redaktsioon:

“Seltsi aktsiakapitali miinimumsuurus on 5 000 000 eurot ja maksimaalsuurus on 20 000 000 eurot.

  1. Aktsiakapitali suurendamine

Lutheri kvartali omandamiseks ja arenduseks valmistumiseks on vajalikud lisainvesteeringud. Sellega seoses on Arco Vara AS otsustanud suurendada aktsiakapitali suunatud aktsiaemissiooniga ning kaasata uusi investoreid, Lutheri kvartali kinnistute endisi omanikke Luther Factory OÜ ja Luther Factory Holding OÜ. Arco Vara AS-i enamusaktsionär Alarmo Kapital OÜ on samuti võtnud kohustuse oma enamusosaluse säilitamiseks emiteeritud aktsiaid märkida.

  • Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali järgmiselt:

    1. Lasta välja 6 980 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,7 eurot ühe aktsia kohta. Uued lihtaktsiad on samast klassist kõigi teiste Arco Vara AS-i aktsiatega.
    2. Ühe uue aktsia väljalaskehind on 2,5 eurot, millest nimiväärtus on 0,7 eurot ja ülekurss 1,8 eurot.
    3. Uus aktsiakapital on 12 157 856,90 eurot.
    4. Uute aktsiate märkimise eesõigus jaguneb järgmiselt:
    1. Alarmo Kapital OÜ (registrikood 11716173): 2 100 000 aktsiat. Alarmo Kapital OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 5 250 000 eurot;
    2. Luther Factory OÜ (registrikood 16151741): 3 309 999 aktsiat. Luther Factory OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest täies ulatuses rahalise sissemaksega, kokku 8 274 997,50 eurot;
    3. Luther Factory Holding OÜ (registrikood 14806675): 1 570 001 aktsiat. Luther Factory Holding OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 3 925 002,50 eurot.
    1. Välistada olemasolevate aktsionäride märkimise eesõigus uute emiteeritud aktsiate osas, et võimaldada punktis (d) loetletud isikutel teha soovitud investeering Arco Vara aktsiatesse;
    2. Juhatusel on õigus pikendada märkimisperioodi või tühistada aktsiad, mida märkimisperioodi jooksul ei märgitud, viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast märkimisperioodi lõppu;
    3. Senistel aktsionäridel ei teki uute aktsiatega seotud õigusi, sh äriseadustiku § 345 lõike 1 alusel märkimise eesõigust;
    4. Uued aktsiad annavad õiguse saada dividende alates märkimisperioodi lõpust;
    5. Ettevõte taotleb kõigi äsja emiteeritud aktsiate võtmist Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas kauplemisele ning aktsionärid volitavad ettevõtte nõukogu ja juhatust tegema kõik vajalikud toimingud ja sõlmima selleks kõik nõutavad lepingud. Uute aktsiate märkimise periood on neliteist (14) päeva alates aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kusjuures juhatusel on õigus märkimisperioodi lühendada, kui kõik aktsiad märgitakse enne tähtaega. Aktsiad loetakse märgituks rahalise sissemakse tasumisel AS Arco Vara arveldusarvele EE307700771000592876;

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcovara.com ja Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas aadressil Rotermanni 10 tööpäevadel kell 9.30-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 20.05.2025, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 01.06.2025. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.com ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 28.05.2025 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume informeerida meid sellest hiljemalt 01.06.2025 ja edastada digitaalselt allkirjastatud volikirjad e-posti aadressile info@arcovara.com. Juhul, kui puudub digitaalse allkirjastamise võimalus, palume saata skaneeritud volikiri e-posti aadressile info@arcovara.com ja originaal postiga aadressile Rotermanni 10, Tallinn 10111. Korralisest üldkoosolekust füüsiliselt osa võtta soovivate aktsionäride registreerimine algab 05.06.2025 kell 16:45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatakse ajalehes Postimees 13.05.2025.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Märtsis ööbimised vähenesid, kuid kvartali kokkuvõte toob rõõmusõnumeid

2025. aasta esimeses kvartalis tehti Eesti Panga andmetel Eestisse 775 208 väliskülastust (kasv 4 protsenti), neist 480 000 mitmepäevareisi (kasv 6 protsenti). Statistikaameti majutusandmete põhjal langesid aga ööbimised aastatagusega võrreldes 1 protsendi ja majutatute arv 7 protsendi võrra. Põhjusteks peamiselt tänavune lihavõttepühade nihkumine aprilli ning jahedad kevadilmad. Väliskülaliste kulutused kasvasid samas 10 protsenti, mis turisminõunik Aleksandr Michelsoni sõnul kinnitab turismi jätkuvat kasvu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul näitab Statistikaameti ja Eesti Panga värske statistika võrdlus 2025. aasta esimese kolme kuu kohta, et Eestisse reisitakse kokkuvõtvalt siiski üha rohkem.

Eesti Panga andmetes kajastuvad nii ühepäevased kui ka mitmepäevased väliskülastused ja ööbimiste puhul ei eristata, kus inimesed ööbivad – kas suures hotellis või külaliskorteris, sugulaste või sõprade juures. Eesti Panga andmetel tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 775 tuhat väliskülastust, mis on 4 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. 480 tuhat ehk 6 protsenti rohkem oli mitmepäevareise. Ühepäevased reisid moodustasid külastustest 38 protsenti.

Statistikaamet kogub ja avaldab andmeid üksnes ööbimiste kohta ja ainult nende majutuskohtade andmeid, kus on vähemalt viis voodikohta. Seetõttu jääb osa ööbimistest andmetest välja. Statistikaameti värsked andmed 2025. aasta märtsi kohta näitavad, et välisturistide ööbimiste arv kogu Eestis oli umbes 214 tuhat, mis oli 8 protsenti vähem kui 2024. aasta märtsis. Majutatute arv 2025. aasta esimeses kvartalis oli 7 protsenti väiksem kui 2024. aasta samal perioodil.

Ööbimiste ja majutatute arvu languse peamise põhjusena võib tuua pühad. Suur reede ja ülestõusmispühad langesid sel aastal aprillikuusse, kuid mullu olid need märtsis. Tegemist on nädalaga, kus lühema töönädala tõttu võetakse sageli puhkus. Lisaks mängivad rolli keskmisest jahedamad kevadilmad nii Eestis, kui kogu Euroopas, mis on vähendanud ka reisimist.

Eesti Panga ja Statistikaameti andmete võrdlus tuletab meelde, et trendide analüüsimisel tuleb arvestada sellega, mille kohta andmeid kogutakse. Kui vaadata ainult vähemalt viie voodikohaga ettevõtjate majutuskohtade andmeid, siis need annavad parema ülevaate olukorrast majutussektoris. Kui arvestame ka Eesti Panga andmetega, siis saame turismi olukorrast parema arusaama. Iga turist otsustab ise, kus ta ööbib – hotellis, hostelis, külaliskorteris, sugulase või sõbra juures. Igal juhul kulutab ta Eestis raha ja panustab Eesti ettevõtete käekäiku. Välismaalaste mitmepäevakülastuste korralik 6 protsendiline kasv näitab selgelt Eesti kui reisisihtkoha jätkuvat atraktiivsust välismaalaste jaoks.

Rõõmustav on ka see, et Eesti Panga andmetel kulutasid väliskülalised (nii ühepäeva- kui ka mitmepäevakülastajad) 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis 266 miljonit eurot, mis on 10 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Selline kasv ületab inflatsiooni enam kui kaks korda, mis tähendab, et väliskülalised kulutasid Eestis reaalselt rohkem.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: Arco Vara Acquires Luther Quarter Properties

Arco VaraArco Vara AS subsidiaries Arco L Factory OÜ, Arco L Torn OÜ, Arco L Torn II OÜ, and Grupi Halduse OÜ have acquired full ownership of the Luther Quarter. The quarter consists of 15 properties and is located in central Tallinn, between Pärnu Road, Tatari, Vana-Lõuna, and Vineeri streets. A detailed plan is in place for the area, allowing for a gross building volume of 95,000 m², including 18,500 m² of commercial space and 33,000 m² of net residential area. Most of the volume indicated in the plan is already covered by valid building permits.

The acquisition price of the Luther Quarter is €35 million. The total estimated investment for the project is €205 million.

Over the next eight years, Arco Vara will develop the former industrial area into a modern mixed-use urban quarter with commercial space, residential properties, and public areas. The planned contractor for the construction works is Arco Tarc OÜ. Construction is scheduled to begin in 2026, and the project will be carried out in phases. The presale of the first phase, which includes the development of four buildings, is also planned for 2026.

As a result of the financing structure of the deal, the purchase price will be paid to the sellers of the quarter in Arco Vara AS shares, cash, and through the modified assumption of loan obligations with AS LHV Pank by Arco Vara.

To finance the development of the Luther Quarter, an additional €17.5 million in investment is required. Therefore, Arco Vara AS has decided to carry out a share capital increase through a directed share issue. The issue is directed at Alarmo Kapital OÜ and, as new investors, the previous owners of the Luther Quarter properties – Luther Factory OÜ and Luther Factory Holding OÜ.

The planned directed share issue involves issuing a total of 6,980,000 new shares at an issue price of €2.50 per share, of which €0.70 is nominal value and €1.80 is share premium.

The share price of €2.50 was mutually agreed upon, taking into account the financial interests of both existing and new Arco Vara shareholders, the average market price before the deal, the synergy created by the transaction, and the added potential. Arco Vara’s balance sheet will maintain approximately the pre-transaction equity-to-debt ratio of 46/54.

As part of the project’s financing structure, Arco Vara AS entered into a loan agreement with majority shareholder Alarmo Kapital OÜ at an annual interest rate of 6%. Under the agreement, Alarmo Kapital OÜ will provide Arco Vara AS with a loan of €12 million. A share subscription agreement was also signed, under which Alarmo Kapital OÜ will subscribe to 2,100,000 Arco Vara AS shares for a total of €5.25 million. Following the planned share capital increase, expected to take effect by the end of June 2025, Alarmo Kapital OÜ will hold at least 8,780,000 Arco Vara AS shares, while new shareholders Luther Factory OÜ and Luther Factory Holding OÜ will jointly hold 4,880,000 shares.

Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS and representative of Alarmo Kapital OÜ, Tarmo Sild, stated: “With this transaction, the asset volume of Arco Vara doubles, but the equity-to-debt ratio remains unchanged. Alarmo Kapital intends to maintain its majority stake in Arco Vara and will inject over €5 million in equity into the company. Arco Vara’s potential will at least triple, as the post-transaction development volume backed by existing building permits alone exceeds 70,000 square meters. We are investing based on the belief that Tallinn is a growing city. Arco Vara’s team is fast-developing, capable, and led by strong management.”

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Arco Vara: Annual General Meeting of Arco Vara AS

Arco VaraNOTICE OF THE ANNUAL GENERAL MEETING, ITS AGENDA AND PROPOSED RESOLUTIONS

Dear shareholder of Arco Vara AS,

Notice is hereby given that the annual general meeting of Arco Vara AS (registry number 10261718; registered office at Rotermanni 10, Tallinn) will be held in Tallinn at Kodulahe pavilion (address Lammi 8) on 5 June 2025 at 5:15 pm at the Kodulahe Pavilion in Tallinn (address: Lammi 8).

The agenda of the annual general meeting:

  1. Approval of the annual report for 2024

The Supervisory Board proposes to the shareholders:

  • To approve the annual report of Arco Vara AS for 2024.

  1. Distribution of profit and dividend payment

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  • to cover the net loss of EUR 624 thousand for the financial year ended on 31.12.2024 from retained earnings.
  • to pay a dividend of EUR 0.02 per share. The dividend of EUR 0.02 per share will be paid to shareholders on 12.11.2025 via transfer to the shareholder’s bank account. The list of shareholders entitled to receive the dividend (record date) will be fixed as of 05.11.2025.

  1. Approval of the Management Board’s remuneration principles

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  • to approve the principles of remuneration of the Management Board of Arco Vara AS as set out in the materials of the general meeting and made available to shareholders.

  1. Extension of the Supervisory Board’s authorizations

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  • to approve the mandates of Supervisory Board members Steven Yaroslav Gorelik, Kert Keskpaik, Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu and Tarmo Sild as of the end of their term until adoption of this resolution of the general meeting of shareholders;
  • to extend the term of office of the following persons as members of the Supervisory Board for five (5) years from the date of this resolution of the general meeting of shareholders:
  1. Steven Yaroslav Gorelik;
  2. Kert Keskpaik;
  3. Hillar-Peeter Luitsalu;
  4. Allar Niinepuu; and
  5. Tarmo Sild.

  1. Approval of remuneration of the Supervisory Board

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  • to approve the remuneration for the position of the Chairman of the Supervisory Board in the amount of EUR 5,000 net per month;
  • to approve remuneration of regular supervisory board members in the amount of up to EUR 500 net per each supervisory board meeting.

  1. Amendment of the Articles of Association

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  • to amend clause 2.1 of Arco Vara AS’s Articles of Association and adopt the following wording:


“The minimum share capital of the Company is 5,000,000 euros and the maximum share capital is 20,000,000 euros.”

  1. Increase of Share Capital in the Form of Directed Share Issue

To acquire the Luther Quarter and prepare for development, additional investments are necessary. In this regard, Arco Vara AS has decided to increase its share capital through a directed share issue and involve new investors, the former owners of the Luther Quarter properties, Luther Factory OÜ and Luther Factory Holding OÜ. Arco Vara AS majority shareholder Alarmo Kapital OÜ, has also committed to subscribing to the issued shares to maintain its majority stake.

The Management Board, in coordination with the Supervisory Board, proposes to the shareholders:

  •  to increase the share capital of Arco Vara AS as follows:
    1. to issue 6,980,000 new ordinary shares with a nominal value of 0.7 euros per share. The new ordinary shares will be of the same class as all other shares of Arco Vara AS;
    2. the issue price of one new share will be 2.5 euros, of which 0.7 euros nominal value and 1.8 euros share premium;
    3. the new share capital is 12,157,856.90 euros;
    4. the pre-emptive right to subscribe for new shares is divided follows:
      1. Alarmo Kapital OÜ (registry code 11716173): 2,100,000 shares. Alarmo Kapital OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 5,250,000 euros;
      2. Luther Factory OÜ (registry code 16151741): 3,309,999 shares. Luther Factory OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 8,274,997.50 euros;
      3. Luther Factory Holding OÜ (registry code 14806675): 1,570,001 shares. Luther Factory Holding OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 3,925,002.50 euros;
    1. the subscription period for the new shares is fourteen (14) days from the adoption of the share capital increase resolution, whereas the Management Board has the right to shorten the subscription period if all shares are subscribed before the deadline. Shares are considered subscribed upon payment of monetary contribution to AS Arco Vara’s bank account EE307700771000592876;
    2. to exclude the pre-emptive subscription rights of existing shareholders for the newly issued shares to enable the persons listed in point (d) to make the desired investment into Arco Vara’s equity;
    3. the Management Board has the right to extend the subscription period or cancel the shares that were not subscribed for during the subscription period within fifteen (15) days after the end of the subscription period;
    4. the existing shareholders will not have any rights related to the new shares, including no pre-emptive subscription rights under § 345 (1) of the Commercial Code;
    5. the new shares will confer the right to receive dividends starting from the end of the subscription period;
    6. the Company will apply for all newly issued shares to be admitted to trading on the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, and the shareholders authorize the Company’s Supervisory Board and Management Board to carry out all necessary actions and conclude all required agreements for this purpose.

The materials for the annual general meeting of shareholders of Arco Vara AS are available on the company’s website at www.arcovara.com and at the Arco Vara AS office in Tallinn at Rotermanni 10 on working days from 9:30 AM to 5:00 PM.

Questions regarding the agenda items can be submitted by email to info@arcovara.com. The questions and answers will be published on Arco Vara AS’s website. In accordance with the law, shareholders have the right to obtain information from the Management Board about Arco Vara AS’s activities during the general meeting. Shareholders representing at least 1/20 of Arco Vara AS’s share capital may request additional items to be added to the agenda by submitting such a request no later than 15 days before the general meeting, i.e. by May 20, 2025. They may also submit draft resolutions regarding each agenda item by making proposals no later than 3 days before the general meeting, i.e. by June 1, 2025. Shareholders’ demands and proposals must be sent by email to info@arcovara.com and will be published in accordance with the law.

The list of shareholders entitled to vote at the meeting will be determined 7 days before the meeting, i.e. on May 28, 2025, based on the end-of-day data of the Nasdaq CSD Estonia settlement system.

Anyone wishing to appoint a proxy representative is asked to inform us by June 1, 2025 and send the digitally signed power of attorney to info@arcovara.com. If digital signing is not possible, a scanned power of attorney should be sent to info@arcovara.com and the original sent by post to Rotermanni 10, Tallinn 10111. Registration for shareholders wishing to physically attend the general meeting will begin on June 5, 2025 at 4:45 PM. Please bring an identity document for registration. Shareholder representatives should also bring a written power of attorney or documents proving the right of representation.

The notice convening the general meeting will be published in the newspaper Postimees on 13.05.2025.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes 1.416 million euros to investors

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 57 euro cents per unit from the fund to the unitholders. The distribution constitutes 7% of the fund’s latest closing price.

This is the first distribution of the EfTEN United Property Fund in 2025. Since the listing of EfTEN United Property Fund on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,23 euros per unit.

The distribution is based on receipts from the fund’s four underlying funds (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, EfTEN Residential Fund, EfTEN Real Estate Fund 5) and from the Invego Uus-Järveküla OÜ development project.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on May 20, 2025. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is May 19, 2025. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on May 29, 2025 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hepsor: Hepsor AS subsidiary sold 20 apartments and Hepsor AS acquires a 100% ownership stake in Hepsor 3Torni OÜ

HepsorHepsor AS subsidiary Hepsor 3Torni OÜ signed a real rights contract on April 30, 2025, under which 20 apartments in the Ojakalda Kodud development project (Paldiski mnt 227C, Tallinn) were sold to the company’s other shareholder, Artex KV OÜ. The transaction amount was four million euros, excluding value-added tax. The transaction was carried out under market conditions, and the average price per square meter of the apartments sold corresponded to the pricing level of comparable units previously sold within the same development.

Hepsor 3Torni OÜ will continue to sell the remaining 20 apartments owned by the company in accordance with the original development project strategy.

Within the framework of the Ojakalda Kodud development project, three apartment buildings with a total of 101 apartments have been completed, of which 61 have already been sold.

In addition to the sale of apartments, Hepsor AS entered into a transaction to acquire an additional 49% stake in Hepsor 3Torni OÜ from Artex KV OÜ. The transaction value is 1,225 euros. As a result of the transaction, Hepsor AS will become the sole (100%) owner of its subsidiary, Hepsor 3Torni OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Head emadepäeva!

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uus Maa: Kiili – kõige kiiremini arenev Tallinna lähipiirkond

Kiili valda iseloomustab kiire elanike arvu kasv. Viimase 10 aastaga on rahvaarv kasvanud enam kui poole võrra, ületades eelmise aastal 7000 elaniku piiri. Kasvu on tinginud valla soodne asukoht, mis on soosinud mitmete suuremate arendusprojektide valmimist, peamiselt Kiili alevis ning selle lähiümbruses, Lähtse ja Vaela külas. Rahvaarvu suurenemine on toonud kaasa arengud nii majandustegevuses kui ka avalike teenuste kättesaadavuse osas – rekonstrueeritud on Kiili staadionit, valminud on uus lasteaed Vaelas, kaasaegsete hoonetega on moderniseeritud Kiili tehnoparki.

Ka kinnisvaraturul on märgata olulisi muutusi – kui varem rajati piirkonda eelkõige taskukohasema hinnaklassi elamispindu, siis viimastel aastatel on lisandunud järjest terviklikumaid ja kvaliteetsemaid projekte. Üheks selliseks näiteks on Vaela külla rajatav Opmani elamute arendus, kus preemium-elukeskkond, loodusega harmoneeruv planeering ja läbimõeldud arhitektuur ühendatakse ühtseks tervikuks. Arendusse rajatakse peamiselt eramud, kuid ka üks paariselamu ning kaks kuue korteriga ridaelamut, mis jäävad arenduse ainsateks ridaelamuteks. Esimeses etapis ehitatakse kokku 20 kodu.

Kiire rahvaarvu kasvuga omavalitsusele omaselt sõltub kohalik kinnisvaraturg uusarendusprojektide mahust, samas kui järelturu tehingute osakaal on hiljuti soetatud kinnisvara rohkuse tõttu pigem väike. Nii sõlmiti vallas 2023. aastal 130 vabaturu korteritehingut, millest koguni 115 olid esmamüügid. Nõudluse languse tõttu kukkus tehingute arv 2024. aastal 84 peale, millest esmamüükide osakaal oli 69%. Tehingute mediaanhind oli 3114 €/m2, mis oli 6% kõrgem kui 2023. aastal. Viimase viie aastaga on kinnisvarahindade kasv olnud sarnaselt rahvaarvule väga kiire – tehingute mediaahind on kasvanud 70% ehk veidi enam kui 11% aastas ning viimase viie aasta tehingute arvestuses on Kiili valla korteritehingute mediaanhind Tallinna järel Harjumaa paremuselt teine, edestades ka Rae ja Viimsi valda. Tehingute ruutmeetrihinna tipp on jäänud ligi 4000 €/m2 juurde.

Majaosade ehk ridaelamute ja paarismajade turul on näha ostujõu langusest tingitud müüdavate ruutmeetrite vähenemist. Mullu müüdi Kiili vallas 65 majaosa ning nendest lausa 38 olid sellised, mille eluruumi pindala oli vähem kui 100 m2. Nii ei olnud haruldane ka vähem kui 85 m2 suuruste ridaelamukorterite müük. Müüdava pidala vähenemine pole aga müügihinda alla toonud – 2024. aastal tõusis tehingute mediaanhind 10% võrra, jõudes 305 000 euroni. Veel 2019. aastal oli tehingute mediaanhind umbes 150 000 eurot ehk kaks korda madalam, iseloomustades väga kiiret hinnakasvu.

Erinevalt korteri- ja majaosade turust toimus eramuturul mullu tehingute arvu kasv. Sõlmiti 49 tehingut, mis oli kindlasti viimase kümnendi kõrgeim näitaja. Samas on tehingute mediaanhind püsinud viimastel aastatel 350 000 euro juures, viis aastat tagasi oli tehingute mediaanhind 225 000 euro juures. See tähendab, et ka sellel turul on toimunud kiire hinnakasv, hinnad on viie aastaga kasvanud 50% ehk ligi 8,5% aastas.

Kiirest hinnakasvust hoolimata on Kiili vald võrreldes naabervaldadega, nagu Saku ja Saue, olnud seni tuntud pigem soodsama hinnaklassi arenduste poolest. Algul kolisidki siia peamiselt nutikad inimesed, kes tundsid ära hea elukeskkonna hoolimata sellest, et Kiili ei olnud kõige kuumem asukoht kinnisvaraturul. Nüüd on Kiili juba niivõrd tuntud ja hinnatud, et näiteks Opmani elamute projekti raames on alustatud ka preemium-klassi eramute rajamist. Kuid tänu nutikale planeeringule ja mahuefektile jäävad nende hinnad ikkagi soodsamaks võrreldes ise ehitamisega või naabervaldades pakutavaga.

Arenduse puhul pööratakse suurt tähelepanu energiatõhususele ja looduslikkusele – hoonete energiaklass on A ning kütmiseks ja jahutamiseks kasutatakse maasoojuspumpa. Lisaks säilitatakse võimalikult palju looduslikku metsatukka ning ehitatakse mänguväljak, mille rajamist toetab ka Kiili vald ja mis on avatud kõigile kohalikele lastele.

Terviklik keskkond tähendab ka seda, et kõik elamud ehitatakse ühekorraga ja kõigi hoonete puhul järgitakse ühtset arhitektuuristiili. See hõlmab ka, piirdeaedu, tänavadisaini ja puhkealasid. Seega saavad kliendi arvestada tervikliku elukeskkonnaga juba sissekolimise hetkest saati. Kiili valla puhul on unikaalne ka arenduse hoonete ehitusmaterjal – nii kasutatakse arenduse üksik- ja ridaelamute valmistamisel kvaliteetsed tehases valmistatud puitelemente. Samuti kasutatakse siseviimistluses looduslikke värve ja teisi pinnakatteid. Hoonete planeeringud on hoolikalt läbi töötatud, et ära kaotada kõik niinimetatud tühjad pinnad – koridorid, nurgatagused jms, mida eluks vaja ei lähe. Tänu sellele mahub väiksemale ruutmeetrite hulgale rohkem avaraid ruume. Lisaks on hoonete kuju ligilähedane ruudule, tänu millele on välisseinte pindala võimalikult väike ja seega vähenevad ka soojakaod.

Eramud valmivad hiljemalt 2025. aasta lõpuks, ridaelamud hiljemalt 2026. aasta veebruaris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Everaus: Miks on 2025 kodu ostmiseks paremate tingimustega kui viimased kolm aastat?

Arendajad julgustavad ostjaid väitega, et kodu ostmiseks on alati hea aeg. Praegu näib aga olevat ka erakordselt soodne aeg, sest mitmed tegurid on kokku langenud, luues ostjatele võimaluse leida endale sobiv kodu soodsatel tingimustel just nüüd.

Kinnisvarahinnad on kõrged, kuid sisuliselt kolme aasta tagusel tasemel, sest märkimisväärset hinnatõusu pole viimastel aastatel toimunud. Samal ajal on palgad kasvanud, intressid langenud ja inflatsioon pidurdunud, mis kokkuvõttes muudab koduostu täna oluliselt soodsamaks kui aasta-kaks-kolm tagasi.

Turutingimused, mis mängivad ostja kasuks

Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kasvanud stabiilselt 8-11% aastas ja tööturu seis on hea – töötuse määr on püsinud 7% kandis ja tööhõive määr 70% lähedal.

2025. aasta I kvartalis kasvasid tarbijahinnad eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,4% ja prognooside kohaselt jääb inflatsioon kogu aasta lõikes väiksemaks kui palgakasv.

Kõrgelt tasemelt alanenud intressimäärad jõudsid 2025. aasta I kvartali lõpuks 2,4% piirimaile. Tänaseks on 6 kuu euribor langenud veelgi – 2,193% peale. Suurem langus on tänaseks toimunud, kuid kui vaadata erinevaid prognoose, siis selle aasta lõpuks võiks euribor langeda veelgi. – Kodulaenumaksed ei lange ainult euribori languse tõttu, vaid ka tänu pankade konkurentsist tingitud intressimarginaalide langusele. Üldise hinnatõusu juures on laenuraha ilmselt ainus asi, mille hind on viimasel ajal läinud tunduvalt odavamaks.

Pakkumiste rohkus annab ostjale valikuvabadust

Tingimused on ostja vaates soodsad ka pakkumiste arvu silmas pidades. Uusarenduste müügipakkumised ja müümata valmis korterite varu olid 2025. aasta I kvartalis kerges langustrendis, kuid püsisid siiski viimaste aastate võrdluses enneolematult kõrgena (võrdluseks, kui 2025. aasta esimese kvartali lõpuks küündis müümata valmis korterite varu enam kui 1000 korterini, siis 2022. aastal vaevu 100 korterini). Seega koduostjate valikuvõimalus on lai ja turukonkurents kõrge.

Eelnev on mündi üks pool. Mündi teisel poolel terendab surve kinnisvarahindade tõusuks, sest sisendhinnad on oluliselt kasvanud ja ehitushind on näitab tõusutrendi. Hinnasurvet ülespoole mõjutab uusarendustes ka suvel saabuv käibemaksutõus. Näiteks 300 000 eurot maksva kodu puhul tähendab käibemaksumäära muutus 2% võrra pea 5000 eurost hinnatõusu. Juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi üleöö hinnamuutust kaasa tuua, kuid varasemad maksutõusud on näidanud, et maksutõus kandub edasi lõpphinda ehk järk-järgult hindu korrigeerima hakatakse. Samuti soosib hinnatõusu majanduse uus alanud kasvutsükkel ja sellega kaasnev üldine majandusliku kindlustunde kasv.

Mis tegelikult koduostu takistab?

Vaatamata soodsatele tingimustele tunnetame uusarenduste turul tõrget, mis võib tehinguaktiivsust pärssida. Kinnisvarahinnad pole viimastel aastatel tõusnud, kuid need pole ka langenud ja püsivad kõrgel tasemel. Kõrge hinnatase on muutnud koduvahetuse paljudele eestlastele keeruliseks katsumuseks, sest enamasti on eestlaste vara seotud olemasoleva koduga, mistõttu tuleb uue kodu soetamiseks ja omafinantseeringu katteks senine kodu müüa. See toob kaasa vajaduse ajutise elukoha järele, mis võib olla ebamugav ja stressirohke.

Sellest tingituna on mõned arendajad, sealhulgas Everaus Kinnisvara, langetanud esmase sissemakse määra. Väiksem esmane sissemakse aitab leevendada koduvahetusega seotud finantsilist pinget ja vältida olukorda, kus sissemakse tegemiseks tuleb olemasolev kodu müüa ja kuni uue kodu valmimiseni ajutisel elamispinnal elada. Usume, et sellised pakkumised avavad ukse uuele kodule kõigile neile, kes seni vaatamata soodsatele tingimustele on ostuotsust edasi lükanud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu liikme volituste pikendamine

Si Merko Ehitus juhatuse 9. mai 2025 otsusega on pikendatud AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme Martin Rebase volitusi kuni 10. maini 2028.

AS Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab neljaliikmelisena: Ivo Volkov (esimees), Tõnu Toomik, Urmas Somelar ja Martin Rebane.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele