Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

08.09.2014

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet.

SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 2,9%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta II kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, kaubanduse ning energeetika tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Veel pidurdasid SKP kasvu oluliselt tervishoiu ning transpordi tegevusalad.

Kaupade eksport vähenes neljandat kvartalit järjest, samas suurenes jätkuvalt teenuste eksport. Kaupade väljaveo kahanemine oli enim mõjutatud elektroonika-, muude tööstustoodete ning keemiakaupade väljaveo vähenemisest. Kaupade ja teenuste import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,7%.

Netoeksport oli 2014. aasta II kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,7%. Viimati oli netoeksport sarnasel tasemel 2011. aastal.

Eesti majandust toetas jätkuvalt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 4,4% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,6%. Enim suurenesid kulutused toidukaupadele, rõivastele ning toitlustusteenustele. Varude muutusele avaldasid enim mõju tooraine ja kaupade varu suurenemine.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas II kvartalis 0,7%. Kasv oli tingitud peamiselt ettevõtete sektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse. Samas vähenesid valitsemissektori investeeringud ja ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Sisenõudlus oli II kvartalis väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 96,9%.

Diagram: SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Statistikaamet revideeris SKP aegridu alates 2000. aastast. Arvestusi on korrigeeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Lisaks sellele muudeti aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta 2005. aastalt 2010. aastale.

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

08.09.2014

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%.

Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010. Revideerimise käigus vaadati üle ka kõik eelnevad arvestused, täiendati uute andmetega ning mõnel juhul täiustati arvestusmetoodikaid. Selle tulemusel on korrektsioonid erinevates aastates erineva suurusega, ulatudes -0,2% 2002. ja 2003. aastal kuni +2,3%-ni 2010. aastal.

2010. aastal, mis on arvestuste uus baasaasta, olid SKP taseme olulisemad mõjutajad:

  • ESA 2010 metoodika juurutamine suurendas SKP-d 1,3%.
  • Tavapärase andmete ülevaatamine ja uute andmeallikate lisandumine lisas 1,1%.
  • Metoodikauuenduste tõttu vähenes SKP 0,1%.

Rahvamajanduse arvepidamise aegreas uuendati ka 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal korrigeeritud rahvaarvuga seotud näitajaid, eluruumide arvestusi ja rahvamajanduse arvepidamise näitajatega kaasnevaid tööturunäitajaid. Samuti viidi aheldamise metoodikas referentsaasta 2005. aastalt üle 2010. aastale.

SKP jooksevhindades ning revisjonide mõju, 2010–2013
2010 2011 2012 2013
SKP enne revideerimist (miljonit eurot) 14 371,1 16 216,4 17 415,1 18 434,7
ESA 2010 muudatused, % 1,3 1,4 1,4 1,5
Tavapärane revisjon, % 1,1 -0,1 0,3 1,0
Muud metoodikauuendused, % -0,1 -0,1 -0,4 -0,9
Kõikide muudatuste mõju SKP-le kokku, % 2,3 1,2 1,3 1,6

Ajaloorubriik: Tallinna päris oma majad

08.09.2014

Lenderi-tüüpi majade edasiarendusena sündis Esimese ilmasõja eelõhtul teine kohalik kortermaja tüüp nn Tallinna maja, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse.

Eenduva kivitrepikojaga 2-3 korrusega puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Täna on neid alles 500 ringis. Suuremal hulgal Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla, Torupilli, Kassisaba, Uue Maailma, Kadrioru ja Veerenni asumis. Kõik need alad on miljööväärtuslikena kaitse all.

Esimesed kivitrepikojaga puumajad ehitati Kopli liinidele juba 1912. aastal. Tõelise hoo sai Tallinna-tüüpi majade ehitus aga sisse 1920. aastate teises pooles ja kestis see kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Tallinna majade edasiarendusena püstitati veel esimesel nõukogude aastal enne sõda lihtsamaid, nn rahvakortereid Pelgulinna, Sitsi mäele ja Majaka tänava äärde.

Võrreldes Lenderi majadega on Tallinna majad suuremad ja sealsed korterid avaramad.

Mardi
Üks väheseid säilinud Tallinna-tüüpi maju Keldrimäe asumis aadressiga Mardi 14. Ehitatud arhitekt Karl Taravse projekti järgi 1930. aastate keskpaigas.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Riiklike kinnisvaraettevõtete esindajad üle maailma kogunevad Eestisse

07.09.2014

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimub 8.–10. septembrini Tallinnas ülemaailmse riiklike kinnisvaraettevõtete võrgustiku The Workplace Network (TWN) ja üleeuroopalise samalaadse võrgustiku The Public Real Estate Network (PuRE-net) ühine aastakonverents, kuhu on oodata 50 delegaati 20 riigist.

Konverentsi fookuses on kinnisvaraportfelli haldamine ja hooldamine ning energiastrateegia ja selle elluviimine. Samuti käsitletakse nüüdisaegsete ja efektiivse pinnakasutusega töökohtade loomise suundumusi meil ja mujal ning tutvutakse eri riikide praktikaga.

„Pidevalt arenev tehnoloogia muudab maailma, võimaldades inimestel kasutada tööaega tõhusamalt ja paindlikumalt. See seab uued nõuded töökeskkonnale ning väljakutsed selle kavandajale, ehitajale ja haldajale. Nüüdisaegsete ja parimate lahenduste pakkumisel on vajalik rahvusvaheline koostöö,“ ütles TWN president, RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Konverentsil esinevad liikmesorganisatsiooni esindajatele lisaks tunnustatud külalisesinejad, teiste seas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetooli juhataja Roode Liias ning Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski.

Eestisse kogunevad mõlema võrgustiku liikmed Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Hollandist, Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Kanadast, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Türgist ja Tšehhist.

Aastakonverentsi avab esmaspäeval, 8. septembril kell 9 Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory rahandusminister Jürgen Ligi.

Paldiski maantee 70c detailplaneering linnavolikogus kehtestatud

07.09.2014

Arco Vara04.09.2014 kehtestas Tallinna Linnavolikogu Paldiski maantee 70c detailplaneeringu, millega on nimetatud elamukvartali avalik planeerimisprotsess lõppenud.

Tulemuseks on, et arendusprojektis lubatud maapealne ehitusmaht on 32 000 m2 ning hinnanguline müüdav pindala on 27 500 m2. Arendusprojekti omanik on kontserni 100% tütarettevõte AS Kolde.

AS Kolde viib läbi elamukvartali arhitektuurikonkurssi. Projekteerimislepingu sõlmimine on plaanis 2014.a. 4. kvartalis ning ehitustööde alustamine 2015. a. II poolaastal.

Seoses detailplaneeringu kehtestamisega ja kinnistule ehitusõiguse saamisega pöörab kontserni juhatus tagasi 31.12.2012 tehtud vara väärtuse allahindluse summas 572 tuhat eurot.

Korteritehingute arvu langus toob endaga kaasa muutused

07.09.2014

Käesoleva aasta teises kvartalis juhtus Tallinna korteriturul midagi, mida me pole näinud pea kolm aastat – tehingute arv näitas aasta baasil langust. Tegemist ei olnud mingisuguse protsendi-paarise tehingute arvu anomaaliaga, vaid mehise 11-protsendilise tehingute arvu vähenemisega.

Viimased 2-3 aastat kiiret kasvu nii tehingute arvus kui hindades kogenud korterituru jaoks on see midagi täiesti uut, sest loomulikult on juba ammu meelest pühitud 2006.-2009. aastal toimunud hindade ja turuaktiivsuse kukkumine.

Kes mineviku ei mäleta…

Mõeldes sellele, kas tehingute arvu langus toob endaga kaasa turu kollapsi, tasub pilk heita mineviku suunas. 2006 II kvartalis pöördus kvartal varem 30-protsendilist aastast tõusu näidanud Tallinna korteritehingutearv 16-protsendilisse miinusesse.

Vaatamata tehingute arvu ootamatule kukkumisele kasvasid tehingute keskmised hinnad tempokalt edasi. 2006 II kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind ületas aastatagust meeletuna tunduva 56%.

Esmasest tehingute arvu korrektsioonist võttis veel aasta aega, mil hinnad kerkisid. Hinnad jõudsid tippu 2007 II kvartalis ehk aasta peale tehingute arvu vähenemise algust. Sellele järgnes kiire allakäik, mis oli põhjustatud nii utoopilistest hindadest Eesti kinnisvaraturul, kui kogu maailmamajanduse krahhist.

Kas tänane olukord erineb toonasest?

Tänase korterituru puhul võime tõmmata otseseid paralleele kaheksa aastat tagasi toimunuga. Korterite hinnad kerkisid tempokalt ostjate sissetulekute tõusu arvestamata. Kortereid rabati kui sooje saiu, sest ostuga viivitades võis pakkumisest ilma jääda. Kinnisvaraturg tundus kui igavest rikkust pakkuv rahapuu

Aga on ka erinevusi. Tänased korteriostjad ostavad kodu enda tarbeks või üürileandmiseks, mitte tühjana seisma nagu buumi parimatel aastatel. Tänane korteriostja ostujõud on heal tasemel ega ole hinnatõusu tõttu kukkunud ebanormaalselt madalale. 2007. aasta hindade tipus sai keskmise sissetuleku ja keskmise hinnaga opereeriv korteriostja soetada endale 20 m² elamispinda tänase 45 m² asemel.

Eeltoodutele ja siin mainimata teguritele toetudes võime julgelt öelda, et tänane kinnisvaraturg on märksa tugevamatel jalgadel, kui majandus- ja kinnisvarabuumi tippaastatel möödunud kümnendil.

Mida tehingute arvu langus endaga kaasa toob?

Tehingute arvu ehk ostjate ja müüjate kokkuleppele jõudmiste vähenemine on märk nõudluse vähenemisest. Nõudlus ehk ostjate arv väheneb, aga pakkumine kasvab. Pakkumine kasvab nii uute turule paisatavate korterite arvelt, kus iganädalaselt mõni suurem ja siis jälle väiksem projekt müüki lükatakse. Juurde tuleb ka vanemaid kortereid, sest uute ostjad peavad olemasoleva vara maha müüma.

Sellises olukorras on suhteliselt keeruline prognoosida kinnisvara väärtuse kasvu. Majandusloogika ütleb üsna selgelt, et kui nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis surub see hindu allapoole.

Inflatsioonilises keskkonnas, kus hinnatase ja sellega paralleelselt sissetulekud tõusevad võiksid heal juhul hinnad nominaalselt paigal seista. Tänane inflatsioon on aga nulli lähedal põigates aeg-ajalit isegi miinusesse. Nii ei ole mõningane hindade korrektsioon sugugi välistatud.

Hirmul ei tohiks olla liiga suured silmad

Tänane laenuturg on aktiivne, pangad annavad eluasemelaene üsna mõistlikult, laenukäibed kasvavad vaatamata tehingute arvu vähenemisele. Intressimäär on kõigi aegade madalaim, see soosib kinnisvaraturu hingespüsimist. Sissetulekud on kasvanud tempokalt jäädes küll oluliselt alla korterihindade tõusule, kuid koduostjate ostujõud on täiesti tugeval tasemel.

Seetõttu ei tohiks hirmul liiga suured silmad olla ehk 2008. aastal toimunud 50-protsendiline korterihindade kukkumine ei ole tänases keskkonnas reaalne. Pigem räägime me viie-, pessimistide hinnangul kuni 15-protsendilisest hinnalanguse potentsiaalist.

Välised riskid ei jäta meid puutumata

Üle ega ümber ei saa välistest riskidest, mis on seotud Venemaa-Ukraina kriisiga ja selle mõjudega Euroopale ehk meile. Tänased majandussanktsioonid ei jäta Eestit puudutamata. Iseasi, kui suured need mõjud on. Poliitikute rahustav toon, et midagi ei muutu, ei ole usutav.

Igal juhul saab majandus läbi skantsioonide mõjutatud, lisaks väheneb tarbijate kindlus. Viimane on aga väga oluline tegur, mis mõjutab eluaseme ostuotsuse positiivset langetamist.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaramüüjad kaotavad järjest positsioone ja peavad aastataguse võimutsemise asemel hakkama rohkem ostjate huvidega arvestama. Veel pole seda nähtavalt toimunud, kuid mõningate ülehinnatud projektide hinnalangetamised ei ole sugugi vähetõenäolised.

Koduostjal ei tasu kodu ostmise ostsust odava hinna lootuses kaugele tulevikku lükata. Pigem ongi tänane aeg hea ringi vaatamiseks, kus pakkumist on rohkem ja valikuvõimalus on laiem. Edasilükatud ostuotsus võib tähendada, et koduostja jaoks sobilik ja tema vajadusi rahuldav kaup turult kaob.

Kinnisvaraarendajad peavad tuleviku osas võtma tänasest pisut konservatiivsema hinnangu. Kui täna uus korter müüb, kuid kui neid tuleb senise suvise tempoga turule peale, siis uppume me uute korterite pakkumistesse juba enne jõuluvana saabumist.

Nähes, et tänane turg on vaatamata mõningatele ebakõladele siiski üsna tugev võib prognoosida, et kui välised riskid meid liiga valusalt ei salva, siis näeme kinnisvara- ja elamispindade turul mõningat seisakut, et seejärel aasta-kahega taas hoogsam elu sisse saada.

Tallinna korterituru näitajate muutus

Kommentaar ilmus 04/09/2014 väljaandes ÄP Kinnisvara.

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 30-09-2014

07.09.2014

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 30/09/2014 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub teisipäeval 30/09/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinnas renoveeritakse kaunis saja-aastane villa

06.09.2014

Tallinnas, südalinna ja Kadrioru piiri vahetus läheduses, Tina tänaval, on renoveerimisel aastaid tühjana seisnud kaunis juugendlike elementidega väike villa, mille autoreiks on legendaarsed arhitektid Karl Burman ja Artur Perna. J. Sihveri poolt tellitud ja 1913. aastal valminud hoonesse kavandati algselt kaks korterit. Esimesel korrusel asusid salong ja eluruumid, teisel korrusel aga magamistoad.

Kuigi 101 aasta jooksul on see maja üle elanud palju segaseid aegu, ümberehitusi ja hüljatuna ka kutsumata külaliste visiite, on hoone pisiasjadeni stiilipuhtad interjöörid siiski hästi säilinud. Tegemist on arhitektuurimälestisega ja korterites restaureeritakse palju erinevaid ajaloolisi detaile (aknad, uksed, ahjud, põrandakatted jne). Ehitus- ja restaureerimistööde tegemisel lähtutakse muinsuskaitse eritingimustest.

Nüüd on majas viis eriilmelist ja stiilset korterit, millest osa ulatub läbi kahe korruse. Korterite üldpinnad jäävad vahemikku 74-125,5 ruutmeetrit.

Veidi ka arhitektidest. Nii Burman kui Perna on 20. sajandi Tallinna korterelamute arhitektuuri jätnud oma kustumatu jälje, tuues väikesesse pealinna suurlinliku tunnetust. Burmani projekteeritud juugendelamuid pole sugugi palju, kuid nende tuntus ja fenomenaalsus on pea ületamatud. Kõik arhitektuuri- ja linnahuvilised teavad hooneid aadressil Tatari 21b ja Raua 39, kuid tema loodud elumaju ja ühiskondlikke hooneid leidub ka mujal, näiteks Viljandis ja Tartus.

Artur Perna tuntumad tööd on näiteks Tallinna 21. kooli hoone Raua tänava alguses, Kaitseliidu maja Tallinnas ning koos Johann Ostratiga kavandatud Toompea lossi Valge saali ja peaministri kabineti interjöör.

tina

KV.EE: Äripindade üüripakkumisi jääb vähemaks

06.09.2014

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti augustis Tallinnas üürile 3477 äripinda. Äripindade üüripakkumiste hulk on aastaga vähenenud 6%.

Üüripakkumiste arv on tagasi tõmbunud kõikides Tallinna linnaosades peale Kesklinna ja Kristiine linnaosa. Kesklinnas suurenes äripindade üüripakkumine viifmase aastaga 8%. Kristiines jäi eelmise aasta tasemele.

Proportsionaalselt kõige enam vähemes portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumiste arv Haaberstis, kui mulluse 101 üüripakkumise asemel oli sel aastal turul vaid 69 pakkumist. See teeb pakkumise arvu kukkumiseks 32%.

Esile kerkib Mustamäe, kus pakkumiste arvu aastane kahanemine oli 27%. Mustamäel pakuti augustis üürileandmiseks 448 äripinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
08/2013 08/2014 Muutus, %
Haabersti 101 69 -32%
Kesklinn 1 349 1 459 8%
Kristiine 440 442 0%
Lasnamäe 484 470 -3%
Mustamäe 616 448 -27%
Nõmme 152 146 -4%
Pirita 23 NA
P-Tallinn 256 212 -17%
Vanalinn 123 93 -24%
 
Tallinn 3 695 3 477 -6%
 
Eesti 4 917 4 632 -6%
Harjumaa 3 872 3 734 -4%
 
Narva 38 45 18%
Pärnu 200 158 -21%
Tartu 487 446 -8%

Äripindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE

Linnaruumikonkursi “Teistmoodi avalik ruum” näitus ja võitjate väljakuulutamine

06.09.2014

Tallinna noortenädala raames saab alates esmaspäevast, 8. septembrist tutvuda linnaruumi konkursile “Teistmoodi avalik ruum” laekunud töödega. Konkursitööd on väljas Tallinnas Rotermanni kvartalis, Rotermanni 8 aatriumis. Linnaruumikonkursi „Teistmoodi avalik ruum“ võitjate väljakuulutamine toimub 9. septembril kell 17.00.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koos Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnaga kuulutasid suve alguses välja tudengitele suunatud linnaruumikonkursi “Teistmoodi avalik ruum”, mille eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad Tallinna avalikust ruumist üliõpilased ning millised on nende ettepanekud avaliku linnaruumi muutmiseks ning uute ja funktsionaalsete ruumilahenduste loomiseks. Konkursi töö pidi näitama nii probleemi kui ka lahendust, teemavaldkond jäi osalejate endi valida.

Rotermanni kvartalis on näitusel väljas kõik konkursile esitatud 17 tööd: makett koos seletuskirjaga ühel A4 lehel.

Olete oodatud võitjate autasustamisele ja tööde tutvustamisele teisipäeval, 9. septembril algusega kell 17 näitusel, Rotermanni 8 aatriumis. Lisaks publikule on kohale oodatud kõik konkursist osavõtjad.

Konkursi töid hindasid Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, arhitekt Villem Tomiste (EAL), Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, arhitekt Katrin Koov (EKA) ning arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Korraldajad otsustasid tõsta algselt väljakuulutatud auhinnafondi suurust, sest komisjon soovis esile tõsta plaanitud kolme töö asemel neli. Žürii otsuse kohaselt antakse välja üks I koht (auhind 1000 €) ja kolm II kohta (á 500 €).

Nelja auhinnalise võistlustöö märgusõnad tähestikulises järjestuses on: “110 meetrit tänavasporti”, “Oaas”, “Taevatee” ja “Valgus”.

Konkursi žürii esimees Endrik Mänd: “Tore on tõdeda, et noored liiguvad linnaruumis silmad lahti, märkavad, jätavad meelde, teevad järeldusi… sain olla tunnistajaks omanäolisele ja hästi õnnestunud linnaruumi ideevõistlusele. Osalejad olid märganud avaliku ruumi kitsaskohti, need esile toonud ja enamustel juhtudel ka pakkunud välja teravmeelse lahenduse, kuidas olukorda parandada. Loodan, et mõni võistlustöödest kunagi ka linnaruumis ellu viiakse.”

Kõik esitatud tööd on leidnud positiivse viisi suhestumaks Tallinna linnaruumiga ja pakuvad erinevaid võimalusi selle parandamiseks. Sekkumised on väga erinevas skaalas, suurejoonelisest sadamaala planeeringust kuni väikse vihmavarju pakkuva paviljonini. Mitmed tööd tegelevad ruumi parema organiseerimisega jalakäijate ja muu kergliikluse tarbeks ning võimaluste leidmisega alakasutatud mitteatraktiivsete avalike kohtade meeldivaks keskkonnaks muutmisel.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis tunneb heameelt, et konkursile esitatud töödes on ootamatult palju personaalseid ja täpseid tõdemusi Tallinnast, mis ei ole jäänud võõraks ülevalt alla vaatamiseks vaid on jõudnud ettepanekuni ausaks lokaalseks sekkumiseks.

Näitus Rotermanni kvartalis on avatud kuni 28. septembrini E-L kell 10-20, P kell 11-18. Näituse kuraator on Kaidi Õis.

“Teistmoodi avalik ruum” konkurssi ja näitust toetavad Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Eesti Arhitektuurimuuseum.

Hinnalangus augustis süvenes

05.09.2014

Eesti PankTarbijahindade alanemine augustis süvenes, jõudes aastavõrdluses 0,7%ni. Juuliga võrreldes langes hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Tarbijahindade langus kiirenes peamiselt energia hinna alanemise, kuid ka toiduainete odavnemise tõttu. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus Eurostati esialgse hinnangu kohaselt augustis 0,3%ni. Euroalal tervikuna põhjustas inflatsiooni aeglustumist samuti valdavalt energia odavnemine.

Eesti kodutarbijate jaoks odavnes energia augustis aasta varasema ajaga võrreldes 4,7%. Sellesse panustasid mootorikütuse ja soojusenergia, kuid kõige enam elektri hinna langus. Elektri hinnatase elektribörsil oli tänavu suvel madal samas kui eelmisel aastal hoidsid elektri hinda kõrgel tootmiskatkestuste tõttu piiratud tootmisvõimsus terves Baltikumis ning ebapiisav ligipääs Skandinaavia elektriturule. Elektri börsihind oli seejuures Eestis augustis 30% madalam kui Lätis ja Leedus.

Toiduainete hinnatase maailmaturul on langenud alates maikuust. Rahvusvaheline Teravilja Nõukogu andis juulis-augustis hinnangu teraviljade oodatavale saagikusele maailma eri piirkondades, mille järgi ulatub tootmine kõigi aegade suurima mahu lähedale. See soodustab teraviljade edasist hinnalangust. Lisaks sellele jätkub kevadel alanud puu- ja köögiviljade hinnalangus, sest hinnad kohanduvad endiselt allapoole eelmise aasta kõrgelt tasemelt, mida tingis aiasaaduste kasvuks ebasoodne ilm.

Lähiajal kandub arvatavasti Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu mõju üle tarbijahindadesse, sealhulgas liha, kala, puuvilja ja piimatoodete hindadesse. Venemaa turu sulgemine osale toiduainetele on praegu avaldunud eelkõige toorpiima kokkuostuhindade languses. Seetõttu ilmselt raugeb augustis veel jätkunud kiire piima ja piimatoodete hinnakasv. Ülemäärase hinnalanguse tõkestamiseks on Euroopa Liidus otsustatud kasutada turukorraldusmeetmeid nagu eraladustamine ja sekkumiskokkuost, mis võimaldavad turgu mõnevõrra stabiliseerida.

Alusinflatsioon augustis palju ei muutunud. Teenused ilma sideta kallinesid 2,2%, kuid koos sideteenuste 3,8% odavnemisega vaid 1%. Teenuste hulgas pidurdus enim puhkusereiside ja majutusteenuste hinnakasv, samas kui üüri hinnakasv oli endiselt kiire, küündides 13%ni Tööstuskaupade hinnad pöördusid juba juunis langusesse ning sellele järgnevatel kuudel on hinnalangus püsinud. Hinnalangus on sel ajal hõlmanud eelkõige püsikaupu – autosid ja koduelektroonikat.

thi2

thi1

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

II kvartalis vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus

05.09.2014

StatistikaametEesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%.

Vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk vabade ametikohtade määr on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tänavu II kvartalis oli see 1,4%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutus ja toitlustus tegevusalal ning haldus- ja abitegevustes (mõlemas 2,9%) ning kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,1%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli ehituses ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal. Ehituses oli vabu ametikohti 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 73% rohkem ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 58% enam. See võib olla mõjutatud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, tööde hooajalisusest, ametiala palgatasemest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade territoriaalses paiknemises pole muutust toimunud, jätkuvalt on kõige rohkem ametikohti Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas (vastavalt 1,7% ja 1,6%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,1%).

II kvartali 7600 vabast ametikohast oli 6000 erasektoris ja ülejäänud avalikus sektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,1% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Diagramm: Vabade ja hõivatud ametikohtade arv

Tööjõu liikumist iseloomustab tööjõu käive — tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2014. aasta I kvartalis 60 000 töötajat, mis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga kasvas 5,5%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal on valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

05.09.2014

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta augustiga võrreldes 0,7% ja teenused 0,8% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,7%.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 7,6% ja soojusenergia 3,9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 20% odavam köögivili ning alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,7% ja 6,3%.

Mootorikütus oli aastataguse ajaga võrreldes 3,5% odavam. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud konservpiim (19%) ning odavnenud suhkur (37%) ja õunad (31%).

Juuliga võrreldes mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit enim värske köögivilja 21%-line odavnemine. Suurem mõju indeksile oli veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning 2,4% odavnenud mootorikütusel. Toidukaupadest odavnesid kuuga enim magus pipar (45%) ja tomat (38%) ning kallines hiina kapsas (19%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2014

Kaubagrupp August 2013 –
august 2014, %		 Juuli 2014 –
august 2014, %
KOKKU -0,7 -0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid -1,7 -1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,7 -0,2
Riietus ja jalatsid 1,4 4,0
Eluase -2,1 -0,4
Majapidamine 0,8 0,2
Tervishoid 2,8 -0,2
Transport -2,7 -0,8
Side -3,8 0,4
Vaba aeg 1,7 0,1
Haridus ja lasteasutused -14,4 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,2 -0,9
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,8 0,2

Merimetsa on planeeritud korterelamud

04.09.2014

TallinnLinnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis lubab ehitada Merimetsa asumisse Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamuid.

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneering määrab, et 4,25 hektari suurusele maa-alale võib ehitada üheksa kuni 5-korruselist ning neli kuni 4-korruselist korterelamut. Hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS.

Planeeritav ala asub Stroomi parkmetsa kõrval Paldiski maantee ja Pelguranna tänava vahel ning on valdavalt hoonestamata. Tootmismaa sihtotstarbega Paldiski mnt 70c kinnistu omanik on AS Kolde. Nagu selgitas abilinnapea Eha Võrk, on osaliselt tegu Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute alaga, aga see piirneb magistraaltänava ärivööndiga ja juba varem kavandatud kuni 12-korruselise hoonestusega Paldiski maantee ääres. Detailplaneeringus on seetõttu, aga ka arvestades lähedust linnakeskusele, ettepanek muuta see korruselamute alaks. Planeeringu teostamisel säilib kõrghaljastus, mis peab tagama lindudele pesitsustingimused.

AS Kolde on võtnud linnaga sõlmitud lepingu kohaselt kohustuse tagada avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise oma vahenditest.

Nõudlus kallima kinnisvara järele on endiselt olemas

04.09.2014

Nõudlus kõrgekvaliteedilise ja kallima kinnisvara järele on endiselt olemas, mida näitab ka Tallinna vanalinnas, aadressil Harju tänav 3 renoveeritava 103 aasta vanuse juugendliku elumaja korterite aktiivne müük. Tänaseks on enam kui pooled korteritest müüdud.

„Huvi korterite vastu on olnud suur, 16-st korterist 10 on endale juba ostja leidnud, ehkki müük on kestnud vaid pool aastat,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild. „Enamik ostjaist on olnud kohalikud inimesed ja ostetud on nii endale elamiseks kui ka investeerimiseks. Ostjad on andnud hea hinnangu maja ehituskvaliteedile ning siseviimistlusmaterjalide valikule. Kindlasti on korterite müügile kaasa aidanud ka maja suureärane asukoht ja soliidne ilme.“

1911. aastal projekteeris Peterburis õppinud kunstnik-arhitekt Gans (Hans) Schmidt krundile 3-korruselise mansardkorruse, keldri ja keskse trepikojaga kivist elumaja. Hoone I korrusel oli rida väikesi, suurte vitriinakendega ärisid. Teisel korrusel asus tõenäoliselt majaomaniku korter, kõrgematel korrustel aga üürikorterid.

1939. aastal ehitati Alfons Krusapi projekti järgi hoonele uus juurdeehitus, mille fassaad lahendati analoogiliselt vanema majaosaga. 1957. aastal kohandati hoone esimese korruse äriruumid kontoriteks ja aknad ehitati väiksemaks.

Täna, maja sünnist 103 aastat hiljem, käivad hoogsad renoveerimistööd ning hoone saab taastatud endises hiilguses. Kortereid on kokku 16 ja äripindu 3.

Hoone arendaja on Hepsor OÜ ja ehitaja Mitt & Perlebach OÜ.

1 2 3 … 1,201 1,202 1,203 … 1,578 1,579 1,580