Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

3 soovitust kinnisvara pärandamisel

22.03.2015 Marge Tõnnis

Domus Kinnisvara Rohkem või vähem meiega seotud lahkunud jätavad paratamatult endast maha erinevat vara ja kohustusi, millega siiajääjatel tuleb otsustuskorras tegelema asuda.

Olen maaklerina kokku puutunud väga erinevate olukordadega pärimistemaatika vallas ning ikka pidanud erinevatele küsimustele vastuseid otsima. Iga inimene saab ennetada ja vähendada enda lahkumisega seotud kitsaskohti ning seeläbi muuta ka pärijate elu lihtsamaks. Alljärgnevalt toon ära 3 põhilist võimalust, mille seaduslikku vormistamist võiks iga kinnisvara omav isik oma eluea jooksul tõsiselt kaaluda:

Notariaalne testament ehk isiklik tahteavaldus on parim võimalik viis hoida nii enda kui teiste jaoks tulevikus asjad kontrolli all. Seadus võimaldab olla selles osas piisavalt paindlik – erinevate näidetena väärivad äramärkimist abikaasa kasuks tehtud testament või tingimuslik testament või hoopis heategevuseks annetatud (kinnis)vara testament.
Abielupaaridel on mõistlik koostada vastastikune testament, mille põhiolemuseks on teha oma surma puhuks ühiselt korraldusi ning siduda omavahel selliste ühiste korralduste kehtivus.
Vabas kooselus elavaid inimesi aitab samal eesmärgil pärimisleping. Antud lepinguga võivad pooled kokku leppida ka muudes tingimustes, nagu annaku tegemine kolmandale isikule vms.

Seadusejärgset pärimist ehk isevooluteed minemist ei saa kindlasti soovitada, kuna olen praktikuna korduvalt näinud, kui palju energiakulu ja probleeme tekkivad olukorrad põjustavad.

Kõige kindlam viis on avaldada oma soovid ja mõtted notarile, kes ära kuulates oskab tõendada iga inimese jaoks parima võimaliku lahenduse. Kõik notariaalselt vormistatud sellekohased dokumendid hoiustatakse pärimisregistris, mida peab Notarite Koda. Enne notari poole pöördumist on mõistlik üle vaadata pärimisseadus ja võimalusel vastav kirjandus, mis annab teemast põhjalikuma selguse.

Marge Tõnnis
Regiooni juht / Kutseline maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Riigikohtu praktika: Kulutuste hüvitamine olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on tühine

21.03.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-168-14 pidi Riigikohus vastama küsimusele, kas isikule tuleb hüvitada kulutused, mis on tehtud kinnisasja omandamise eellepingu alusel juhul, kui müügileping jääb sõlmimata.

Isik, kellele lubati eellepinguga maatükk müüa, tegi enne maa omandamist kulutusi, sh tasus elektrivõrguga liitumise eest, tasus ehitusloa riigilõivu, tellis maa-ala plaani, arhitektuur-ehitusliku projekti jms. Kohtus väitis kulutusi teinud isik, et talle kinnitati korduvalt, et kohe kui notari juurde leitakse aeg, vormistatakse müük notariaalselt. Lõpuks müüdi kinnistu siiski kolmandale isikule ja pealegi madalama hinnaga. Maatüki müünud isik väitis, et kuna eelleping oli sõlmitud lihtkirjalikult, oli see tühine ja ta ei pidanudki seda lepingut täitma.

Riigikohus selgitas, et pooled ei omanda tühisest eellepingust küll lepingulisi kohustusi, kuid kokkuleppeid sõlmides ja lubades neid täita luuakse teises pooles usaldus, et leping sõlmitakse. Seadus ütleb, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.

Kui seda siiski tehakse, on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue. Sellisel juhul on tegemist usalduskahjuga, mille puhul tuleb üldjuhul hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms). Siiski võib kohtu arvates usalduskahju teatud asjaoludel hõlmata ka ebaõnnestunud läbirääkimiste tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega võib kohtu hinnangul kahjustatud pool nõuda, et kahju tekitaja hüvitaks lisaks läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutustele ka need kulutused, mida ta tegi uskudes, et temaga leping ikkagi sõlmitakse.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Konkurents surub KV.EE indeksi tõusu maha

21.03.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kerkinud 78,5 punkti tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on see 14,4% kõrgemal. Viimati olid kinnisvaramüüjate ootused hinnataseme osas niivõrd kõrgel kuus aastat tagasi ehk 2009. aasta märtsis, mil KV.EE Indeks liikus 77-78 punkti lähedal.

Kõrgeim oli KV.EE Indeksi näit kaheksa aastat tagasi ehk 2007. aasta kevadel, mil indeks oli 107-108 punkti tasemel. Selleks, et elamispindade pakkujate tänane hinnaootus jõuaks samale tasemele peab see hetke baasilt kasvama veel enam kui kolmandiku võrra. Teisisõnu on kinnisvaramüüjate tänane hinnaootus kunagisest rekordist 27% allpool.

Kinnisvaratehingute hinnad on tipptasemele lähemal

Kui KV.EE indeks peegeldab pakkumishindu ehk kinnisvaramüüjate ootusi, siis tehingute hind näitab seda, kus nõudlus ja pakkumine reaalselt kokku saavad.

Võrreldes ajalooga on Eesti keskmine korterite tehinguhind 2007. aasta kevadisest rekorditasemest 16% allpool. Tallinnas, kus hinnatõus on olnud kiire, jäävad tänased korterite hinnad 2007. aasta tipptasemele 8% alla. Tartus kaubeldakse korteritega koguni 1% võrra kõrgemal tasemel, kui kaheksa aastat tagasi.

Konkurents elamuarenduses järjest suureneb

Tehinguhindades aeglasemalt kerkinud pakkumishinnad näitavad, et kinnisvaramüüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud. See peaks andma hea võimaluse tehingute tegemiseks.

Tulevikusuunas pilku heites võib arvata, et madal intressimäär hoiab ostujõudu heal tasemel. Samas on uusi arendusprojekte turule tulemas kui seeni peale sooja sügisvihma. See suurendab konkurentsi nii uute kui vanemate korterite turul ega anna võimalust hinnatõusu jätkumiseks.

Nii võime prognoosida, et KV.EE Indeks jätkab küll uute korteripakkumiste lisandumise tõttu kerkimist, kuid seda mitte liiga kiires tempos, sest konkurents surub hinnatõusu maha.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veebruaris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

20.03.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide tootmises.

2014. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hinnatõus metallitootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Veebruar 2015 – jaanuar 2015, %	Veebruar 2015 – veebruar 2014, %
KOKKU	-0,9	-2,7
Töötlev tööstus	-0,2	-2,3
Mäetööstus	0,7	4,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-9,6	-10,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ja võrreldes 2014. aasta veebruariga -4,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning paberi ja pabertoodete hinnad, samas langesid keemiatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,5% ja võrreldes 2014. aasta veebruariga -4,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste, jookide ja rõivaesemete hinnad, samas langesid ehitusmaterjalide, keemiatoodete ja toiduainete hinnad.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli nelja viimase aasta suurim

20.03.2015 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 10,1%.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad IV kvartalis 1% ning majade hinnad tõusid 1,8%. Kolmest vaadeldavast piirkonnast kahes olid korterite hinnad languses: Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga -4,8% ning ülejäänud Eestis -4,5%, vaid Tallinnas korterite hinnad tõusid 1,1%.

2013. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 10,2% ja majade hinnad 9,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 12,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,6% ning ülejäänud Eestis 8,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 11,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,3% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 9,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Hüpoteegi kehtivus kui kinnisasja omandamise leping on tühine

20.03.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-147-14 asjas oli küsimuse all olukord, kus varasemalt oli tuvastatud, et kinnisasja omandamise tehing oli tühine kuid samas oli kinnistule seatud hüpoteek. Analüüsiti, kas selline hüpoteek kehtib. Hüpoteegi omandaja omandas hüpoteegi teadmata, et kinnisasja omandi üle käib kohtus vaidlus. Lisaks pidi kohus ütlema, kas juhul, kui pärast hüpoteegi seadmist kantakse kinnistusraamatusse keeld kinnistut müüa või seda muul viisil käsutada, tohib sellise hüpoteegi tagatisel laenu võtta.

Nimelt oli varasemalt käinud vaidlus, kus isikule oli jäetud vara tagastamata omandireformi käigus ja see vara erastati teisele isikule. Kuna kohus leidis, et erastamisleping oli tühine, vaidlustas isik ka hüpoteegi seadmise, sest hüpoteegi olemasolu takistaks kinnistu riigile tagastamist.

Kohus leidis, et erastamistehingute tühisuse tuvastamine ei too automaatselt kaasa hüpoteegi seadmise tehingu tühisust, vaid seda, kas hüpoteek kehtib või mitte, tuleb hinnata eraldi. Lisaks selgitas Riigikohus, et seadus kaitseb isikut, kes omandab asja heauskselt (st tuginedes kinnistusraamatu kandele) ja kui hüpoteegi omandamise ajal ei teatud sellega seotud probleemidest, ei saa hüpoteegi omandamist tagasi pöörata. Vastupidine seisukoht tähendaks kohtu arvates hüpoteegi kui majanduskäibes väga olulise laenude tagamise vahendi kahjustamist.

Veel märkis Riigikohus, et hüpoteegi kasutamine tagatisena laenulepingute sõlmimisel ei ole seadusega keelatud ka juhul, mil ajaliselt pärast hüpoteeki on sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Riigikohus selgitas, et kinnisasja käsutamise keelamine ei ole samastatav hüpoteegi käsutamise keelamisega.

Kuna kohus leidis, et hüpoteeki ei ole võimalik enam kustutada, siis ei ole võimalik taastada ka erastamislepingu sõlmimisele eelnevat olukorda. See omakorda tähendab, et isik, kellele jäeti ebaõigesti maa tagastamata, saab nõuda ainult kahju hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

20.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali, et kinnisvaraostu omaosalus katta ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, siis lisatagatis on enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad nemadki. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Pensionifondide investeeringud rendikinnisvarasse

19.03.2015 Tõnu Toompark

Raha paigutamine kinnisvarasse on Eesti inimeste hulgas laialt levinud, seda kinnitavad nii makrotasandi näitajad kui ka inimeste hulgas tehtud küsitlused. Nii näiteks investeerisid Eesti elanikud aastatel 2004–2012 Eurostati andmetel kinnisvarasse keskmiselt 10,5% oma kasutatavast tulust. Seda on üle poole rohkem kui näiteks Lätis ja Leedus ning ka rohkem kui mitmes oluliselt jõukamal elujärjel olevas vana Euroopa riigis.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus korraldas 2013. aastal kinnisvara- ja säästuteemalised uuringud. Nendest selgus, et peaaegu pool vastanuist peab kinnisvara tulusaimaks investeerimise võimaluseks ning üle kolmandiku vastanuist on pensionipõlve kindlustamiseks soetanud kinnisvara.

Eesti pensionifondid on kinnisvarasse investeerinud keskeltläbi vähem kui vana Euroopa fondid. Näiteks Hollandis, Taanis ja Soomes, kus pensionisüsteemil on pikk ajalugu, on pensionifondid paigutanud kinnisvarasse kohati koguni 15% oma portfellidest. Mitmes riigis on pensionifondid läinud isegi nii kaugele, et on asutatud eraldi ettevõtted, mis pensionifondide raha kinnisvaraturule paigutavad.

Pensionifondide kinnisvarainvesteeringud kasvavad

Kuna paljude riikide keskpangad on võtnud ette rahatrüki, on globaalsete finantsvarade hinnad kerkinud kõrgele. Eriti tugevalt on seda näha võlakirjaturgudel, kus intressimäärad on juba kohati negatiivsed. Seetõttu on investorid (sh pensionifondid) kogu maailmas hakanud otsima püsivat tulu toovatele võlakirjadele alternatiive. Korralikku renditulu andev ärikinnisvara on siin üheks näiteks.

Eesti turul on odav laenuraha juba väiksematesse ärikinnisvara objektidesse jõudnud ning nende hindu tugevalt kergitanud. Seetõttu oleme otsustanud minna Swedbanki pensionifondidega üle 10 mln eurose tehingumahuga kinnisvaraobjektide turule, kus nõudlus ja hinnatõus on olnud väiksemad, kuid samas on ka riski vähem. Partneriks kinnisvarasse investeerimisel oleme valinud Eften Capitali, millel on pikk ja usaldusväärne kogemus Balti riikide ärikinnisvara turul.

Veebruari alguses sai meie fondide esimeseks kinnisvarainvesteeringuks üle mitme aasta Radissoni hotell Tallinna kesklinnas. Swedbanki pensionifondid plaanivad jätkata investeerimist tugeva rendituluga stabiilsetesse ärikinnisvara objektidesse. Investeerides koos Swedbanki Läti ja Leedu pensionifondidega, saame teha tehinguid, mis jäävad paljudele teistele investoritele, sh väiksematele pensionifondidele, kättesaamatuks.

Kristjan Tamla
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Algab Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimine

19.03.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis Läti arhitektuuribürooga SIA REM PRO lepingu Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks. Projekteerimistööde maksumus on 737 373 eurot, millele lisandub käibemaks. Nüüdisaegse kinnipidamisasutuse projekt peab valmima 2016. aasta aprillis.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid möödunud aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Möödunud aasta detsembris kuulutas RKAS välja rahvusvahelisele projekteerimistööde riigihanke, millele laekus üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.

Eesti Pangas toimub loeng eluasemelaenude andmise nõuete kohta

18.03.2015 Eesti Pank

Neljapäeval kell 15 toimub Eesti Panga muuseumis avalik loeng, kus keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask tutvustab uusi nõudeid, mida pangad peavad alates märtsist eluasemelaenude väljastamisel arvestama.

Märtsi algusest hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Umbes ühe tunni kestva loengu käigus selgitab Jana Kask nõuete kehtestamise eesmärki ja räägib nende mõjust Eesti eluasemelaenuturule.

Loengust osavõtuks palume registreeruda telefonil 6680760 või e-postil muuseum@eestipank.ee.

Eesti Panga eluasemelaenude andmise nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Korteriühistute Liit korraldab 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi

18.03.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab homme, 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi, mille peateemaks on uudsed lahendused kortermajade renoveerimisel. Konverents toob Tallinna elamumajanduse tippeksperdid Euroopast, eraldi keskendutakse Baltikumi elamufondi olukorrale ja renoveerimisvõimaluste finantseerimisele.

Konverents toimub Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3) 19. märtsil kell 10-17. Konverentsi täpse ajakava leiab EKÜL kodulehelt:http://www.ekyl.ee/index.php?id=32950

Konverentsi üheks peaesinejaks on Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe’i president Marc Galon, kes on ka Hollandi suure elamuorganisatsiooni Aedes juht. Samuti astub Tallinnas kuulajate ette ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustab hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest. Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg vaatleb areneva elamumajanduse ja kaasaegse linnakeskkonna suhestumist.

“Eesti riik koos Eesti Korteriühistute Liiduga on olemasoleva elamufondi säilitamiseks palju ära teinud. Eesti on nädanud, et kui on olemas riiklik toetus ning see on inimestele kättesaadav, ollakse hoonete kaasajastamisest väga huvitatud,” rääkis Marc Galon.

“Eesti on majade renoveerimisel ning sellele riikliku finantstoetuse andmisel olnud kahtlemata Euroopas paljudele eeskujuks,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Tänavusel konverentsil on hea võimalus enda saavutatut lõunanaabritega võrrelda ning kuulata ja kõrva taha panna nn. vanade Euroopa riikide kogemusi,” rääkis Jaadla.

Konverentsil keskendutakse suuresti Balti riikide elamufondi olukorrale: kõne all on Eesti kortermajade tervikrenoveerimise rahastamine, Läti riigi finantslahendused ja toetused kortermajade renoveerimiseks, samuti milliseid alternatiivseid rahastusvõimalusi kortermajadele praegu Lätis välja töötatakse ning antakse ülevaade, kuidas Leedu oma elamufondi parandada püüab. Vaatluse all on ka energia- ja elamuvaldkond 2020: Euroopa väljavaated,lahendused kortermajade renoveerimisel Eestis, Lätis ja Leedus,kaasaegsed linnad ja arenev elamumajandus, Eesti energiavaldkonna tulevik ja selle mõju elamute energiatõhususelening üleeuroopalise liginullenergia energiakasutuse võimalusi uurinud projekti – Nearly Zero Energy Challenge! tulemused ja järeldused Eesti jaoks.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Turu tn äärde kavandatakse ligi 2-kilomeetrist kergliiklusteed

18.03.2015 Tartu.ee

Linnavalitsus kavandab Turu tänava äärde kergliiklusteed, mis kulgeb Teguri tänavast kuni Ringtee tänavani ning ühendab linna kergliiklusteede võrgustikku Ropka, Karlova ja Ihaste linnaosad.

Valminud on kergliiklustee sobiv lahendus koos ülekäikude ja märgistusega, ristmikele on rajatud kergliiklust arvestavad lahendused. Rajatav 1819 meetri pikkune kergliiklustee eraldatakse sõiduteest.

Turu tänava kergliiklustee ehitust rahastatakse EL linnaliste piirkondade arendamise programmist. Projekti heakskiitmisel summas 165 000 eurot on linna omafinantseering 24 750 eurot.

Kergliiklustee valmib sügiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu liikmete volituste pikendamine

18.03.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus juhatus otsustas 17. märsil 2015 pikendada UAB Merko Statyba nõukogu liikmete Andres Trinki, Tõnu Toomiku ja Signe Kukini volitusi alates 13. aprillist 2015 kolmeks aastaks, s.o kuni 12. aprillini 2018.

UAB Merko Statyba nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Signe Kukin.

Vastavalt UAB Merko Statyba põhikirjale valitakse ettevõtte nõukogu liige kolmeks aastaks.

Kuidas kahe tunniga lõpetada lahkarvamus võlgu oleva üürnikuga

17.03.2015 Villu Otsmann

Äripinna üürnik, kes tegeles jalanõude müügiga, oli võlgu ning kokkuleppele kuidagi ei jõutud. Lahenduse tõi viivitamatu üürileandja pandiõiguse teostamine kui intensiivse muutuse korraldamine.

Ettevaatusabinõud koheselt

Läbirääkimiste ebaõnnestumine selgus õhtul ning samal õhtul võeti üürniku pinnad väliselt erilise valve alla ning valmistati ette õiguslik positsioon ning sellekohased dokumendid.

Vaata kas õige punt on koos ja eeldused täidetud

Hommikul tuli advokaat ja veendus, kas olemas on klient, sest on vaja teha käigult otsuseid; lukksepp, kes suudab lukke vahetada; turvavalve, kes suudab korra tagada; õiguslik abi, sest olukord võib minna üsna intensiivseks ja vaja on rahulikult eemalt riske hinnata ning üürniku esindaja, sest ilma tema kaasamiseta lahkarvamusest ühist arvamust ei saa.

Järgnevalt veendus advokaat, kas kõik usaldavad üksteist ja selles, mida ollakse tegemas. Üürniku esindaja jättis ta esialgu kõrvale ning selgitas üksnes välja tema otsustamis- ja käitumisviisi, samuti kas eeldus, et üüripinnal on vara, ikka kehtib.

Selgita eesmärk, sõnasta õnnestumise hüpotees ja koosta tegevusplaan

Advokaat pidas kliendiga vestluse ning selgitas välja, et tegelik huvi on nii kiiresti kui võimalik üüripind vabastada ja saada võla katteks 55 000 eur. Peamise õnnestumise hüpoteesina sõnastati, et tuleb olla väga eesmärgi ja enesekindel tegevusplaani elluviimisel, sh võimalikud eksimused vms. on hilisema kohtuvaidluse teema ning et üürnik suudetakse muutustesse kaasata.

Koostati tegevusplaan: kõigepealt kaasatakse üürnik, lukud tehakse vajadusel jõuga lahti ning vahetatakse, sisenetakse üüripinnale, antakse üle vajalikud õigusdokumendid ning filmitakse üürpinnal olev vara ning selle kohta kirjutatakse alla akt, näidates inventuuri tegemise aja. Võetakse vara väljumine üüripinnalt kontrolli alla ning selgitatakse üürnikule, et järgneb vara kiirmüügi elluviimine ning kutsutakse tegema ettepanekut lahenduseks.

Ole valmis üllatusteks ja vastupanuks

Lukud olid rikutud. Siiski siseneti koos üürnikuga tema loal. Kui üürnikule selgus, et enam ära ei minda ja vara loetakse üles jne., muutus olukord intensiivseks. Ilmus üürniku advokaat, kes tutvudes olukorraga teatas, et üürnikul on õigust ülegi. Juhtus ka, et üürniku esindaja ähvardas advokaati laoruumis oleva autoga vastu laoust pressida. Ähvardati politsei ja oma turvameestega, kuni selleni, et „on kindlaks tehtav, kus advokaat elab“.

Jää kindlaks ja avalda survet, vajadusel vallanda (ajutiselt) üürniku esindaja

Tegevusplaaniga mindi edasi sõltumata üürniku tegevusest ja vastuargumentidest, et alust pole ja vara on kaugelt rohkem kui nõudeid jne. Advokaat selgitas, et varad müüakse kiirkorras ning vaidlust, kui seaduslik või mitte, saab hiljem vaielda kohtus. Üürniku esindaja reaktsiooni peale vajutati häirenuppu ning kohale tuli kaks turva patrullautot ning üürniku esindaja lahkus sündmuskohalt. Mõne aja pärast saabus järgmine advokaat, kes oli märkimisväärselt teisiti meelestatud ning vastutöötamise asemel katsus muuta oma argumendid kaubeldavaks väärtuseks. Peale mõningast vestlust ja nõupidamist esitati ettepanek 5 päeva jooksul välja kolida ning tasuda võla katteks 60 000 eurot.

Kokkulepe vormista lepinguks viivitamatult

Kokkulepe vormistati veerand tunni pärast. Kõik hingasid kergendatult, olid isegi rõõmsad ja ka ajutiselt „vallandatud üürniku esindajaga“ toimus suhtlus lugupidamise õhkkonnas. Tundus, et kõigile oli parem, et lahkarvamus on lahendatud.

Villu Otsmann

Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Uuring: Tallinna populaarseim linnaosa on Nõmme

17.03.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarafirma 1Partneri küsitluse kohaselt sooviks 2015. aastal Tallinna linnaosade võrdluses kõige rohkem inimesi elada Nõmmel.

Nõmmet eelistas elupaigana 29 ning Piritat 19 protsenti vastajatest. Järgnes 12 protsendiga Kristiine ning üheksa protsendiga Kesklinn ja Põhja-Tallinn.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Pirita alati olnud hinnatud, aga huvitava trendina eelistab tänapäeval Põhja-Tallinna ja Kesklinna elupaigana pea sama palju inimesi. “Kalamaja ja Uue Maailma näitel pole asumikultuur ja seltsiliikumine hipsterite eralõbu, vaid tõstab reaalselt piirkonna kinnisvara väärtust miljonite eurode võrra,” ütles Vahter.

“Kui kõdusest getost saab kümne aastaga linna üks kallemaid linnaosasid, siis vähesed usuvad, aga ka Lasnamäe on praegu kiiresti muutumas. Sotsiaalsed kihid segunevad ja kui tekivad uued tõmbekeskused, siis ärkavad ka Tallinna mäed.”

Läbiviidud küsitluses osales 200 inimest.