Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis varimajanduse uuring, mis käsitleb illegaalset alkoholi ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2014. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel ja statistika analüüsil.
„Varimajanduse mõju ja osakaal Eesti majanduses on stabiilselt vähenemas, üha suurem hulk ettevõtjaid ja töötajaid peab oluliseks ametlike lepingute alusel töötamist ja maksude ausat tasumist,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalkade vähendamiseks teinud suure töö ära ettevõtjad ise, kes on tulnud kaasa töötamise registreerimise muudatusega. „Eelmise aasta tuludeklaratsioonide järgi tekkis ametlik sissetulek esmakordselt üle 20 000 isikul. Samal ajal on püsivalt suur probleem osalise ümbrikupalga maksmine. Selle lahendamisel on oluline roll ka ettevõtjatel, et tulla vastu töötajate kasvavale ootusele saada ametlikku sissetulekut,“ rääkis Kuuse.
Salaalkoholi uuringu põhjal selgus, et alkohoolseid jooke tarbis 2014. aastal üldse 79% vastajatest ja neist 3% oli aasta jooksul ostnud ka salaalkoholi. Eelnenud aastaga võrreldes on illegaalse alkoholi tarbijate osakaal vähenenud 1%-punkti võrra. Salaalkoholi osteti peamiselt odavama hinna tõttu – madala hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin 30% odavam. Illegaalse alkoholi kaubandus on muutunud varjatumaks ja müük on aina enam avalikest kohtadest liikunud privaatsemasse keskkonda -nii oli 2014. aastal 73% tarbijatest ostnud salaalkoholi müüja juurest kodust. Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste alusel tarbiti 2014. aastal ühtekokku 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis moodustas Eesti elanike tarbitud viinast 17-21%. Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 11,8 miljonit eurot.
Ka illegaalsete sigarettide tarbimine on vähenenud. Salasigarette oli 2014. aastal ostnud teadlikult 19% suitsetajatest, aasta varem oli neid 21%. Peale ostjate vähenemise tarbiti salasigarette ka harvemini – neid pidevalt ostnud suitsetajate osakaal langes 5%-lt 3%-le. Kõige enam oli salasigarettide ostjaid Kirde-Eestis, kus neid oli teadlikult ostnud 56% suitsetajatest. Illegaalsete sigarettide ostjaid oli enam ka mitte-eestlaste, 18-29 aastaste ja madalama sissetulekuga elanike hulgas. Salasigarettidega kaubitsetakse kõige sagedamini tänaval, kust neid oli hankinud ligi pool illegaalsete sigarettide ostjatest. Peamiselt on salasigaretid pärit Venemaalt, aga ka Valgevenest. EKI arvutuste kohaselt realiseeriti 2014. aastal Eestis 430 miljonit salasigaretti, mis moodustas 19-22% kogu sigarettide siseturumahust (st. turistide ostusid arvesse võtmata). Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 58,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.
Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal 2014. aastal langes, moodustades 7% kõigist palka saanud inimestest (2013. aastal 11%). Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest 33% (2013. aastal 39%). Kõige rohkem on mustalt töötamine levinud ehitusvaldkonnas, kust oli töötasu saanud 31% kõigist ümbrikupalga saajatest. Tööl käivatest elanikest 71% ei pooldanud ümbrikupalkade maksmist, samas 7% oli mustalt töötamise poolt. Ümbrikupalga saajatest pooldas illegaalset töötasu aga 30%. Kuigi ümbrikupalkade maksmine on vähenenud märkimisväärselt, jäi riigil selle tulemusel 2014. aastal laekumata maksude näol saamata 93 miljonit eurot.
Colliersi turuülevaade: 
Tallinna Linnavaraamet korraldab Kopli poolsaarel asuva kasutuskõlbmatuks muutunud Vasara tn 9 elamu lammutamise.
AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 20.04.2015 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) märkimiseks pakkumise protsessiga.
Eesti Omanike Keskliidu poolt maikuus koduomanike seas läbi viidud uuringust ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus. 
Alates 2010.a kehtiva perekonnaseaduse regulatsioon võimaldab abielusuhetes kohaldada kolme liiki varasuhteid: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Vaikimisi kehtib varaühisuse vararežiim ning kuigi abikaasad võivad nii abiellumisel kui ka abielu ajal valida neile sobivaima varasuhte, on ülekaalukalt levinuimaks varasuhteks varaühisus. 
Uus eestlastele kättesaadav tasuta veebitööriist võimaldab luua ehitisest virtuaalse simulatsiooni alates ideest ja eelarve planeerimisest kuni teostuseni.
26.05.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Kantauro OÜ vastu võla nõudes.“
Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5%. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärsaelt kasvanud ning ei tee seda ka lähemas tulevikus.
Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Estonia puiestee ja Tatari tänava ristumiskohale kuni seitsme maapealse korrusega ärihoone ehitamist võimaldava detailplaneeringu algatamise.
Kinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus 
Iga asi siin elus algab ühestainsast mõttest, ideest või visioonist. Nii on ka majaehitusega. Pange oma silmad korraks kinni ja kujutage endale ette sellist maja, milles soovite elada. Esimese hooga kerkib silme ette maja väline kuju ning fassaad, vahest mõned detailid ja värvid. Võib-olla näeme seda maja kuskil metsatukas või künkal loodusega ühte sulamas ja sinna hästi sobitumas.
In 2014, household deposits grew in all three Baltic States due to the rise in incomes, trust towards banks, and also due to the adoption of the euro in Lithuania. This year the volume of financial assets is expected to grow due to the growth of incomes and the low inflation, reveals the Baltic Household Outlook compiled by SEB.
