Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kallimate korterite üürnikud on hakanud aina enam nõudmisi esitama

23.10.2014 Margit Sild

Kuigi Eesti kinnisvaraturul annavad tooni odavamad üürikorterid ning neid haaratakse nii-öelda lennult, siis aina enam tuleb turule ka eksklusiivsema grupi üüripakkumisi, mille hind algab 800 eurost ja võib ulatuda ca 3000 või enama euroni kuus. Kuna selliste korterite üürihuvilisi on piiratud hulk, on nad asunud aina enam tingimusi dikteerima.

Kalli korteri üürilised on tihtipeale väga nõudlikud ning neil on omajagu erisoove. Nii näiteks peaks üürileandja värskendama uue elaniku jaoks korteri siseviimistlust või veel enam, muutma seinte värvi vastavalt huvilise soovidele. Samuti tuleb ette, et välja on vaja vahetada voodi või diivan. Mõnikord, kuid siiski harva, tuleb omanikul aga kogu olemasolev mööbel korterist üldse ära viia. Hinna üle tingimist tuleb selliste korterite puhul ette aga pigem üksikutel juhtudel.

Kindlasti võiks korter olla varustatud kõige elementaarsega – seal hulgas korralikud toidunõud, kvaliteetne voodipesu ning elutoas olmetehnika. Sisustatud köök on elementaarne.

Omanik peaks olema valmis ka väga erilisteks soovideks. Nii näiteks võib üürilisel olla maalikogu, mida ta soovib korterisse üles panna. Sel juhul võiks sõlmida erikokkuleppe, kuidas kompenseeritakse seintesse puuritud augud.

Korraliku taustaga üürniku ja heade tingimustega lepingu puhul on üürileandjad mõistlikul määral üürnike soovidele valmis ka vastu tulema. Tihti on ka selliste korterite omanikel suuremad nõudmised üürnikule – eeldatakse pikemat üüriperioodi ning sageli küsitakse tagatisraha mitme kuu üüri suuruses summas.

Margit Sild
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Ehitusmaterjali kokkuhoid ei tohi käia tehnoloogia arvelt

23.10.2014 Eno Pappel

Ehitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.

Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.

Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.

Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.

Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.

Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.

Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti kinnisvaraturg jätkab mõõdukas tempos

23.10.2014 Mika Sucksdorff

Käesolev aasta on pärast mitut kasvuaastat olnud pigem stabiliseerumise aasta. Tehinguhinnad on jõudnud 2007. aasta tipphindadele väga lähedale ning seetõttu oli hoo mahavõtmine igati ootuspärane. Lähiperspektiivis näeme kinnisvaraturul sama trendi jätkumist.

Põhjuseid stabiliseerumisele on mitmeid. Pankade hoiusemahud on kasvanud rekordsuurteks, mis näitab, et eesti inimene kaalub oma ostuotsuseid hoolikalt ning tahab hoida likviidsust. Lähipiirkondade poliitiline ebastabiilsus on toonud turule teatud ebakindlust, mis ajaga on küll pisut vähenenud, kuid avaldab siiski mõju ka kinnisvaraturule. Teisalt oleme näinud ka „idaraha“ sissevoolu Eestisse, mis on nii mõnegi kohaliku kinnisvaraäri aluseks.

Vaatamata kujunenud olukorrale on kinnisvaraturg näidanud stabiilset arengut. Endiselt on turule tulemas mitmeid uusi projekte, mis toob pakkumiste arvu suurenemise. See omakorda ei lase hindadel enam hüppeliselt tõusta. Projekte tuleb järjest hoolikamalt planeerida ning arendajatel tuleb olla oma hinnaootustes pigem paindlikumad. Edukaid projekte eristavad teistest ka tulevikus nii asukoht, kvaliteet kui ka hind.

Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kinnisvaraturg käib ühte sammu üldise majandusfooniga ning majanduse elavnedes ja poliitilise olukorra stabiliseerumisega on oodata jälle turu elavnemist. Vaadates lähinaabrite ajalugu, näeme, et majanduslanguse järel tõusev kinnisvaraturg on alati saavutanud uue, varasemast kõrgema taseme. See kõik juba sõltub majanduse olukorrast.

Tasub jälgida tehingute arvu dünaamikat. Kogemus on näidanud, et selle arvu muutusele järgneb ka hindade muutus. Praegust situatsiooni arvestades võib hinnakasv aeglustuda, kuid samas on elu ka näidanud, et suurepärase asukoha ja kvaliteedi eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda. Kindlasti ei tasu plaane tehes lähtuda ühe kuu statistikast, sest see on liiga lühike aeg, mida saavad mõjutada kohati väga erandlikud sündmused.

Kokkuvõtteks võib öelda, et lähitulevikus me suuri muutusi ei näe. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas. Aktiivsuse kasvu oleme näinud ka teistes Eesti suuremates linnades. Oma kodu on eestlastele endiselt väga tähtis ning kodu omamine üürimise asemel näitab kohaliku mõttelaadi.

Kindlasti on majanduse areng ja sellest lähtuvalt inimeste usk tulevikku ühes väga oluliseks kriteeriumiks kinnisvaraturul. Sellele lisaks jälgigem lähipiirkonna poliitilist olukorda.

Soovin kõigile ilusat alanud sügist ning kodusooja.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Neljapäeval toimub Lõunakeskuse laiendamise eskiislahendust tutvustav arutelu

23.10.2014 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 23. oktoobril kell 15 toimub Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntide detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

Ränilinna linnaosas asuva planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 m². Planeering näeb ette alal asuva Lõunakeskuse laiendamise, büroo- ja konverentsikeskuse, meelelahutuskeskuse, kino, hotelli ja parkimismajade rajamise. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek Tartu linna üldplaneeringu muutmiseks alale kavandatud korruselisuse osas.
Planeeringulahenduse kohaselt on kaubanduskeskuse tarbeks juurde kavandatud 700 parkimiskohta.

Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub homme kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303. Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-13-009

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 17-11-2014

23.10.2014 Tõnu Toompark

Viieteistkümnendat korda toimuv “Üürikoolitus” annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, praktiliste näidete baasil antakse infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Lektor Tõnu Toompark selgitab eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning annab ülevaate riskidest. Kõik koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks. Evi Hindpere annab nõu üürilepingute õiguslikes küsimustes.

Üürikoolitus on suunatud maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu, eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile ning inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 17/11/2014 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kuidas hoiduda puuküürnikust?

23.10.2014 Tõnu Toompark

Pealtnägija järjekordne puuküürniku paljastamine paneb mõtlema, mis saab üks üürileandja teha selle nimel, et tema vara laiali ei kantaks. Olukorras, kus probleemid on juba tekkinud tuleb hakata neid lahendama.

Üürileandja jaoks on mõistlik proovida probleemide teket vältida. Üürniku maksedistsipliinist tulenevate riskide maandamiseks on kaks peamist võimalust.

Esiteks peab üürileandja küsima üürnikult tagatisraha vähemalt kahe kuu üürisumma ulatuses. Tavapäraselt küsivad üürileandjad tagatisraha vaid ühe kuu üürisumma ulatuses, kuid see on napp.

Kui üürnikul tekkib ühe kuu üüri tasumisel probleeme, siis lisanduvad sellele tõenäoliselt veel võlgnevused kommunaalkulude eest. Nii on probleemile juba pealiskaudselt lähenedes ilmne, et tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses ei taga üürileandja jaoks praktiliselt mitte midagi.

Peamine võimalus on üürniku persoonist tulenevate riskide maandamiseks on piisav taustauuring. Tänapäevane inforegistrite rohkus annab üürileandjale lihtsa võimaluse uurida, kes üürnik on ja kas tema varasemas käitumises on midagi sellist, mis ohumärgina ütleks, et üürilepingut ei ole temaga mõistlik sõlmida.

On ka kolmas võimalus. Eestis tasuks hakata vaikselt juurutama soovituskirjade praktikat. Endise üürileandja soovitus võiks olla täiendav vahend, mis näitaks, et üürnik on persoon, kellega võib julgelt üürilepingu sõlmida.

Hea üürisuhte alus on lepingupoolte tasakaalustatud õiguste ja kohustuste suhe. Olukorras, kus seadusandlus on oluliselt üürniku poole kaldu ei ole üürileandjal võimalust teha muud, kui maandada üürileandmise riskid läbi piisava tagatisraha ja tõsise taustauuringu.

Korterite üürileandmisest üldisemalt ja mh konkreetsemalt riskide maandamisest loe lähemalt käsiraamatust „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõudlus põllu- ja metsamaa järele on suurenenud

22.10.2014 Tõnu Toompark

Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigiomandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust. Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg.

Maa-ametil on kinnisvaratehingutest ülevaade alates 1996. aastast. Selle ajaga on Eestis tehtud umbes 620 000 tehingut, neist näiteks mullu 52 000. Enamuse tehingute puhul on tegu ostu-müügiga. Neist omakorda moodustab maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv 24%; näiteks 2013. aastal oli selliseid tehinguid 10 000 ringis.

Maa-amet korraldab avalikel enampakkumistel riigi omandis ehk Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki. Aastatel 2003-2013 on amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusummas ligi 129 miljoni euro eest.

2014. aasta septembrikuu lõpu seisuga on korraldatud 14 enampakkumist. Müügis on olnud 665 kinnistut, pakkumised tehti 378 kinnistule. Pakkumisi tuli rohkem maatulundusmaadele ehk haritavale maale ja metsamaale, vähem ehituspotentsiaaliga maadele. Suurim pakkumiste arv maatulundusmaadel ühele kinnistule oli 12; maatulundusmaade alghind kerkis enampakkumise tulemusena keskmiselt 45%.

Riigimaade müügil on maa alghinnaks harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Alghinna arvutamise aluseks on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid. Vajadusel tellitakse erakorraline hindamine. Enampakkumise nurjumisel võib riigivaraseaduse järgi alghinda alandada kuni 20%. Lõplik hind kujuneb enampakkumise käigus.

Viimastel aastatel on põllu- ja metsamaade hinnad jõudsalt kasvanud, selle taga on nii põllumajandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu toetused. 2013. aastal oli Eesti keskmine haritava maa hind 1600 €/ha, 2014. aasta esimesel poolaastal 1900 €/ha. Keskmine metsamaa hind oli 2013. aastal 2300 €/ha, tänavu on see jõudnud 2500 euroni hektarilt. Parema kvaliteediga metsaga maa eest ollakse nõus maksma ka üle 10 000 euro hektari kohta.

2014. aasta lõpukuudel on müüki minemas veel ligi kaks tuhat hektarit riigile kuuluvat maatulundusmaad, sellest haritavat maad üle tuhande hektari ja metsamaad ligi seitsesada hektarit. Kokku on müüki pandava maa alghind üle kolme miljoni euro.

Allikas: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1055&page_id=1&menu_id=1

Kai tänavale tuleb uus ärihoone

22.10.2014 Tõnu Toompark

Peatselt rikastub nõutud ja kiiresti arenev südalinnaga piirnev ala äritegevuseks uusi võimalusi pakkuva hoonega. 17. oktoobril 2014 sõlmisid OÜ Capital Mill tellijana ja AS YIT Ehitus peatöövõtjana ehituslepingu aadressil Kai tänav ärihoone rajamiseks.

Heade juurdepääsudega Kai, Sadama tänava ja Poordi tänava vahelisel alale kerkib kuuekorruseline büroohoone ligikaudu 6700m2 netopinnaga ning maa-aluse parkimiskorrusega. Esimesele korrusele on planeeritud äripinnad kaubandus- ja/ või toitlustusettevõtetele ning kõrgemalasuvatele korrustele on planeeritud bürooruumid. Silmapaistva arhitektuuriga hoones on üüritavat pinda kokku ca 5000m2, millele lisanduvad funktsionaalsed terrassid hoone esimesel ning kauneid vaateid pakkuvad terrassid 6. korrusel. Hoone arhitektiks on Tormi Sooväli.

Ehitustöödega alustab peatöövõtja YIT Ehitus novembris ning tellijale antakse valmis hoone üle 2016. aasta alguses. Hoone on kavandatud monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonidega ning selle fassaad kaetakse erinevat tüüpi klaasidega. Heakorrastatakse ala, rajatakse hoone välistrassid ning teed ja platsid.

Capital Milli esindaja Igor Möldri hinnangul on tegu taaskord ühe väga põneva objektiga, mis hakkab ilmestama Tallinna sadama piirkonda, muutes selle veelgi atraktiivsemaks ärikeskkonnaks. Capital Milli juhtimisel avati selle aasta alguses Navigatori büroohoone, mis on selle kandi üks tõelisi lipulaevu ning on tänaseks pea 100% välja üüritud. Tegu on piirkonnaga, kus toimuvad lähiaastatel suured muutused, kuna lisandumas on veel Promenaadi äri- ja eluhooned ning kokkuvõtvalt moodustab kõik ühtse, kaasaegse ja selgelt läbimõeldud terviku. Navigatori ehituses lähtuti tehnoloogia kõrgtasemest ning sama joont hoitakse ka Kai 1 arenduse puhul. YIT Ehituse näol on tegu meie pikaajalise partneriga, kelle asjatundlikkust ja professionaalset meeskonda oleme alati kõrgelt hinnanud.

Juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp YIT Ehituse esindajana väljendas rahulolu, et ettevõttel on taaskord võimaluse koostöös tugeva partneriga rajada tähelepanuväärne hoone Tallinna kesklinnas.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Baltikumis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest, lao-ja tootmispindadest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 170 miljonit eurot.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on ehituse peatöövõtt – hoonete ja rajatiste ehitamine – ning elamuarendus. 2013. aastal oli YIT kontserni käive ligikaudu 1,7 miljardit eurot. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Balti riikides ja Ida-Euroopas ning on tööandjaks enam kui 6000 töötajale. YITi aktsiad on noteeritud Helsingi NASDAQ OMX börsil.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ülemiste ühisterminali ideekonkursile saabus 15 tööd

22.10.2014 Tallinn.ee

Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile laekus Eestist ja välismaalt kokku 15 tööd.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatavale Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt, nõutud tingimustele vastas neist 14 ning nende hulgast valib žürii välja võidutööd.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja Raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Esitatud ideekavandid pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele“ nüüdisaegseid kõrgetasemelise arhitektuuriga lahendusi. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga.

Võitjad kuulutatakse pidulikult välja reedel, 31. oktoobril kell 12 Tallinnas Roosikrantsi residentsis (Roosikrantsi 4b).

Kõik ideekonkursi materjalid, sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt aadressil . Žürii teatab 29. oktoobriks samal aadressil võidutööde märgusõnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Vabaõhumuuseumi piirkonda kavandatakse elamukvartalit

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalused 5,4 ha suurusele maa-alale korter- ja ridaelamute rajamiseks.

Arendaja soovib kruntideks jagatavale Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistule ehitusõigust kuni kümne kolmekorruselise korterelamu, kaheksa kahekorruselise ridaelamu ning kahe kahekorruselise kahe korteriga elamu ehitamiseks.

Ühtlasi algatatakse linnavalitsuse korraldusega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu elamurajooni rajamine terviklikule metsaalale omab olulist keskkonnamõju.

Planeeringuala asub Haabersti linnaosas, Kakumäe poolsaarel, Vabaõhumuuseumi tee, Veerise tänava ja Õismäe raba vahelisel alal. Sotsiaalmaa sihtotstarbega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu kuulub sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi RAAM Arhitektid AI OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lisatud lahendusettepanek ja illustreeriv materjal, millega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/.

Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistul asunud hooned on valdavalt lammutatud, säilitatud on tehnorajatised. Kinnistu on kaetud metsaga ning alale pääseb mööda pinnasteed. Kinnistu on kaetud kõrghaljastusega.

Detailplaneeringu ala piirkond on hoonestatud peamiselt kahekorruseliste eramutega, kuid esineb ka korterelamuid.

Kuna detailplaneeringu ala moodustab osa Õismäe rabast, on oluline planeeringualale koostada võimalikult looduslähedane ja metsamaastikku säilitav detailplaneeringu lahendus, mis arvestab metsa ökoloogilise ja rekreatiivse väärtusega ning tagab ligipääsud Õismäe raba rohealale.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kristiine linnaossa määratakse kolm uut tänavanime

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab nime kolmele Lilleküla asumis paiknevale tänavale. Tänavad saavad nimeks Krüüsli, Haki ja Mänsaku tänav.

Ronga tänava ja Kaarna tänava vahelisele seni nimetule tänavalõigule pidas linnavalitsuse nimekomisjon sobivaimaks Haki tänava nime, kuna hakk on ronga ehk kaarna kõrval üks väheseid Eestis elavaid vareslasi.

Ronga tänava ja Algi tänava vahelisele nimetule tänavalõigule, mille ääres on praegu peamiselt Algi tänava aadressid, sobiks komisjoni hinnangul alklaste sugukonda kuuluva linnu nimi. Nimekomisjonile teadaolevalt esineb Eestis lisaks algile sellest sugukonnast veel krüüsel ja tirk, kuid kuna Tirgu tänava nimi on kalastusvahendite teemast tulenevalt Haaberstis juba olemas, siis peeti siia sobivaks Krüüsli nime.

Kaarna tänava ja Mooni tänava vahelisele Linnu teelt lähtuvale tänavaharule, mis on tajutav iseseisva tänavana ja mida on mitmetel kaartidel ekslikult Kaarna tänavana käsitatud, otsustati anda Mänsaku tänava nimi. Mänsak on Eestis leiduvate vareslaste hulka kuuluv lind.

Ühtlasi muudetakse või pikendatakse kolme Lilleküla asumis paikneva tänava – Kaarna tänava, Algi tänava ja Algi põigu – nime leviala.

Tartu alustab uue lasteaia projekteerimisega

22.10.2014 Tõnu Toompark

Tartu alustab Pepleri 1a kinnistule 120-kohalise lasteaiahoone projekteerimist.

„Kuigi lasteaiakohtade põud on Tartus tänu lastehoiuteenuse arendamisele tunduvalt leevenenud – tänavu lisandub veel 275 kohta, püsib endiselt suurem nõudlus just kesklinnas asuvate lasteaiakohtade järele. Kavandatav Pepleri tänava lasteaed rõõmustab kindlasti paljusid kesklinna piirkonnas elavaid-töötavaid lapsevanemaid,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Pepleri 1a kinnistule kuuerühmalise lasteaiahoone rajamiseks parima lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurne ideekonkurss, mille esikoha võitis töö märgusõnaga “Bios” (Boa OÜ, ideekavandi autorid Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper).

Pepleri 1a lasteaia projekteerimise riigihankel tunnistas linnavalitsus võitjaks ühispakkujate ASi Amhold ja Boa OÜ pakkumuse kogumaksumusega 129 600 eurot.

Lasteaia projekteerimine toimub aastatel 2014-2015.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada vanem või uuem korter?

22.10.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürinvestor soovib soetada uhiuue korteri, mida üürile anda, siis tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab üürileandja uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Seega on uuema ja kvaliteetsema korteri kvaliteetsema üürniku puhul üürileandja töö korraldusliku poolega seotud kulud madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

1Partner: Idaraha tungib kinnisvaraturule

21.10.2014 Tõnu Toompark

Venemaa majanduse ebastabiilsus ja riskide oluline suurenemine on loonud olukorra, kus raha põgeneb Venemaalt. Näpuotsatäis sellest rahast on juba jõudmas Eesti kinnisvaraturule, kus Vene investorid otsivad valdavalt rahavoogu pakkuvaid kinnisvaraobjekte, kommenteerib kinnisvaraturu uuemaid suundumusi 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Venemaalt tulevad investorid otsivad valdavalt kinnisvara, mis tagaks pikaajalise stabiilse rahavoo. Nii sobivad investeeringuteks hästi kaubandus- ja büroopinnad, kus toimivad üürilepingud on juba olemas,“ kirjeldab Tanel Tarum investorite ootusi.

Venemaalt raha väljaviimine ei ole seal maal soositud. Seetõttu hoiavad investorid valdavalt madalat profiili ega ole huvitatud enda tegevuse liigsest afišeerimisest.

„Turul on Venemaa venelasi, kes peavad sobivaks rahapaigutuseks sajakonna tuhande euro väärtuses olevat korterit. Samuti on suuremaid ja tõsisemaid investoreid, kelle investeeringusumma võiks olla miljon või paar eurot,“ paneb Tanel Tarum paika võimalike investeeringute rahalised mahud.

Sageli arvatakse, et Venemaalt tulev raha on nö loll raha, mis meeleheitlikult otsib paigutamisvõimalust, kus majanduslikud kaalutlused pole olulised.

Selle eksiarvamuse lükkab Tanel Tarum kindlalt ümber: „Venemaalt tulevad investorid on targad ja arukad ärimehed, kes on raha teeninud raske tööga. Kinnisvarainvesteering Eestisse ei ole idainvestori jaoks elumuutev otsus, kus iga hind on hea. Pigem tahab ta tingida ja heale kokkuleppele mittejõudmisel jääb tehing toimumata.“

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad käibekasvu

21.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist.

Küsitlusele vastas 87 kinnisvaraettevõtjat, enam kui pooled vastajatest ennustasid järgnevaks poolaastaks käibekasvu. Märkimisväärne on, et käibelangust nägi ette vaid alla 10% vastajatest.

Kinnisvaraturu suhtes on ettevõtjad mõõdukalt optimistlikud, lõviosa prognoosidest nägid ette nii hindade kui tehingute arvu stabiliseerumist. Kui eristada elamis- ja äripindade turg, siis eelkõige äripindade turult oodatakse ka kerget kasvu.

„Elamispindade osas oldi mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna kiire kasv leidis juba tänavu kevadeni aset ning eelkõige prognoositakse sellele turusegmendile stabiilsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Seda tähelepanuväärsem on, et vaatamata vahepeal veidi langenud turukonjunktuurile on ettevõtjate töötajate arvu ja käibe kasvatamise ootused optimistlikud,“ ütles Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 45 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.