Kinnisvara tegu 2013 laureaat on EfTEN Capital AS

25.04.2014

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna välja „Kinnisvara tegu 2013“ laureaadi, kelleks on EfTEN Capital AS.

„Põhjuseks, miks EfTEN Capital AS teiste nominentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on EfTEN Capital AS poolt juhitav EfTEN Kinnisvarafond“ märkis EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

EfTEN Kinnisvarafond, mis põhineb rahvuslikule kapitalile, on olnud viimase viie aasta aktiivseim varade konsolideerija Eesti ärikinnisvara sektoris.

Ühtlasi on EfTEN Kinnisvarafond oma 170 miljonilise varade mahuga suurim ärikinnisvarafond Balti riikides.

2013. aastal tegi fond rekordilised 11 uut investeeringut kogu summas 64,4 miljonit eurot. Eesti kroonides arvutatuna on see üle miljardi krooni jagu uus investeeringuid.

Auhinnale „Kinnisvara tegu 2013“ said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed. Nominentide hulgast valis võitja EKFL-i juhatus.

Aasta kinnisvara tegu märgitakse ära kord aastas ja võitja kuulutatakse välja EKFL-i igakevadisel konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“. Asjakohase tunnustuskirja juurde käib Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

  • 2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost
  • 2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Mardi: uusehitististe juurde luuakse liiga vähe parkimiskohti

25.04.2014

Eesti Korteriühistute LiitEesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul jäetakse uute kortermajade puhul pahatihti tähelepanuta autode parkimisvõimalused.

“Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras,” rõhutas Urmas Mardi.

“Uusehitiste rajajad loovad maja juurde vaid mõned parkimiskohad ning tihti pole korterile tasuta parkimiskohta üldse ette nähtudki, see tuleb osta täiendavalt ja mitte väikese raha eest. Siit tulebki uus probleem – pargitakse autod näiteks kõrvalmajade hoovidesse. Kalamajas, kuhu uusehitisi kerkib suisa marulise kiiruga, on juba kõik tänavaääred nii kinni pargitud, et seal pole praktiliselt kahesuunaliselt enam võimalik liigeldagi,” tõi Mardi näite.

Probleemiks tema sõnul on arendajate soov hoida maa hinnalt võimalikult palju kokku. Mardi meelest oleks lahenduseks maa-aluste parklate loomine või parkimismajade loomine lähikonnas. “Igale korterile peaks olema ette nähtud vähemalt kaks autokohta, samuti peaks olema maja juurde loodud korralik jalgrataste hoiustamise võimalus,” leiab Mardi.

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Ning muidugi parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi.

“Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi. Suure probleemi ees on ka need vanemad pealinna suured kortermajad, kus maad on parkimiskohtadeks ette nähtud liiga vähe – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt.

Nordecon 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

25.04.2014

NordeconNordecon AS-i nõukogu kiitis 24.04.2014 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2013. a majandusaasta puhaskasum on 4 642 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 6 039 tuhat eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 0,03 eurot aktsia kohta (923 tuhat eurot) ja mitte teha eraldisi reservkapitali.

2013. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Võrreldes 13.02.2014 avalikustatud esialgsete majandustulemustega on auditeeritud puhaskasum väiksem 561 tuhat eurot. Sellest olulise osa moodustab vahearuande avalikustamise järgselt lahendi saanud kohtuotsuse tulemuse (vastav börsiteade avalikustati 27.02.2014) kajastamine 2013. aasta finantsaruannete koosseisus.

KredEx teenis 0,9 mln eurot kasumit

25.04.2014

Sihtasutus KredEx teenis eelmisel aastal kasumit 0,9 mln eurot (2012. a. kasum 0,9 mln eurot). Kredex

„Lõppenud aastat iseloomustas aktiivne töö ettevõtete tegevuse ja investeeringute, elanike kodude soetamise ning elamute rekonstrueerimise finantseerimisel. Lisaks olemasolevate teenuste pakkumisele töötasime välja mitmeid uusi lahendusi nii laenude, riskikapitali kui ka käenduste valdkonnas. Ettevõtete tegevuse arendamisel on laenud endiselt olulisel kohal, samas alanes aasta jooksul majanduskeskkonna üldine riskitase ja tihenes pankade omavaheline konkurents, mistõttu on pangad valmis tugevamaid ettevõtteid finantseerima järjest soodsamatel tingimustel. Vajadus KredExi täiendavate tagatiste järele on eelkõige alustavatel ning väikestel ja mikroettevõtetel, mis moodustavad aasta käendusmahtudest tervelt 71,3%. Samuti on KredExi käendus oluliseks abiks eelkõige noortele peredele eluasemete soetamisel ning väiksematele või kaugemates piirkondades asuvatele kortermajadele renoveerimistööde teostamisel,“ ütles KredExi juhataja Andrus Treier.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 6,5 mln eurot, kahanedes 2012. aastaga võrreldes 8,3%. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 2,9 mln euroni ning intressitulud laenudelt 2,6 mln euroni.

Kahjude katteks moodustati 2013. aastal eraldisi kokku 2,3 mln eurot (2012. a. eraldised 3,4 mln). Kahjusid maksti 2013. aasta jooksul välja kokku 2,5 mln eurot (2012. a. 3,8 mln), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx välja maksnud kahjusid summas 22,1 mln eurot.

KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanike seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab KredEx võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Alates asutamisest 2000. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 5,0 mln eurot.

Eelmisel aastal loodi esimesed fondid Balti Innovatsioonifondi alla, kuhu Eesti riik on läbi KredExi investeerinud 20 mln eurot. „Balti Innovatsioonifondi eesmärk on rahastada Baltikumi kasvuettevõtteid. Aasta jooksul väljastati fondijuhtidele esimesed mandaadid ja toimuvad aktiivsed läbirääkimised erainvestorite kaasamiseks. Lisaks valmistab KredEx ette järgmist, eelkõige alustavate ja varase faasi ettevõtete finantseerimiseks mõeldud fondifondi. Nimetatud kahel fondil on oluline mõju seni suhteliselt väheaktiivse era- ja riskikapitali turu elavdamisel, luues pikaajalise aluse nii ettevõtetele vajalike investeeringute kaasamiseks kui ka investorite huvi äratamiseks siinse kapitalituru vastu,“ sõnas Treier.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx 2013. aastal 529 ettevõtet kogusummas 55,2 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 105,2 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 8484 töötajat ning projektide tulemusena plaanitakse luua 661 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1723 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 92,6 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 12,9 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 75 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,7 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2013. aastal 99 korterelamut summas 17,5 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 95 korterelamule kogumahus 8,3 mln eurot. Alates 2001. aastast on KredExi eluasemelaenu käendust kasutanud 22 250 leibkonda, korterelamu renoveerimislaenu käendust on kasutatud 721 korral.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 70,9 mln eurot, bilansimaht 201,3 mln eurot ning tagatisportfell kokku 148,0 mln eurot.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

25.04.2014

SEB PankMittetöötavad kodulaenud (võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem, näitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

2013. aastal tehtud rahvusvahelise uuringu* andmetel kogesid koguni 74 protsenti Läti peredest majanduskriisi negatiivset mõju – töökaotust või sissetulekute vähenemist. Eestis oli selliste perede osakaal 57 protsenti, mis on lähedane uuringusse kaasatud Euroopa ja Kesk-Aasia riikide keskmisele näitajale. Leedu perede, kus vähemalt üks pereliige kaotas töö, osakaal oli lähedane Eesti tulemusele, sissetulekute vähenemise mõju on võrreldav Lätiga.

Majanduskriisi tagajärjel kasvas Lätis mittetöötavate eluasemelaenude osakaal kogu eluasemelaenuportfellist 2009. aasta jooksul 4,8 protsendilt 15,4 protsendini ja 2011. aasta kolmandaks kvartaliks koguni 16,5 protsendini. Kuigi Lätis kasvas uute kodulaenude maht aastatel 2004 – 2008 vähem kui Leedus, on Lätis laenumaksetega raskustes oluliselt rohkem peresid. Kuna kodulaenu maksete tasumine on muude pere igakuiste kulutuste seas kõrge prioriteediga, peegeldab laenude kvaliteet Läti elanike väga tõsiseid rahalisi probleeme majandussurutise ajal.

Eestis ja Leedus olid probleemlaenude maksimummäärad vastavalt 4,5 ja 8,8 protsendi juures. Eestis hakkas kodulaenude portfell paranema juba 2009., Lätis ja Leedus alles 2012. aastal. 2013. aasta lõpus oli Eestis enam kui 60-päevase võlgnevusega eluasemelaenude osakaal eluasemelaenuportfellist 1,4 protsenti, mis on võrreldav kriisieelse tasemega, Leedus samal ajal 7,5, Lätis 10,2 protsenti.

“Laenukoormus, mis tundus headel aegadel üsna mõistlik, osutus sissetulekute vähenemise tõttu peredele ülejõukäivaks. Enne majanduslangust ei osanud ei laenutaotlejad ega pangad selliseid arenguid ette näha. Tänased probleemlaenud on enamasti tekkinud aastatel 2005 – 2007 tehtud otsuste tagajärjel. Hiljem antud laenudega esineb oluliselt vähem probleeme. Nii laenuvõtjad kui –andjad käituvad laenamisel varasemast oluliselt vastutustundlikumalt, pöörates tähelepanu nii laenutaotleja tänasele maksevõimele kui selle jätkusuutlikkusele tulevikus, “ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Tarbimislaenudega on jätkuvalt probleeme
Probleemsete tarbimislaenude osakaal Eestis ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis 9,5 protsendini kogu tarbimislaenude mahust. Tänaseks on ka tarbimislaenude portfell paranenud, sest uusi makseraskusi tekib vähem. Lätis ja Leedus oli mittetöötavate tarbimislaenude tase kõige kõrgem 2011. aasta teises kvartalis – vastavalt 22,6 ja 22,8 protsenti. 2013. aasta lõpus oli Leedus vastav näitaja 13,6 ja Lätis 17,4 protsenti.

“ Tegelikult on tarbimislaenudega hädas oluliselt rohkem peresid, kui näitab pankade poolt antud laenude statistika, sest see ei sisalda pangandussektorist väljastpoolt võetud järelmakse ja kiirlaene ning nende tagasimaksmise kvaliteedi kohta info puudub. Samuti on laenuportfellis arvestatav osa juba ümberkujundatud seniseid probleemlaene. Peredel, kellel on olnud raskusi seniste kohustuste täitmisega, on võimalused uute väikelaenude võtmiseks piiratud, mis omakorda tähendab, et tarbimislaenude portfell niipea kasvama ei hakka,“ lisas Triin Messimas.

*Brown, M. (2013). The Transmission of Banking Crises to Households. Lessons from the 2008-2011 Crises in the ECA Region. The World Bank Policy Research Working Paper No. 6528)

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: http://www.seb.ee/BHO_aprill_2014 ja esitlusega tutvuda: http://www.seb.ee/BHO_aprill_2014_esitlus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” alustab 05.05.2014

25.04.2014

Evi HindpereEsmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Kooloitust viib läbi pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC.  Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

  • esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • teisipäev  07/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

24.04.2014

StatistikaametKui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm osapoolt. Esiteks tarbijad, kelle heaolu tõstmise nimel üldse midagi tehakse. Teiseks töölised, kes müüvad oma tööjõudu erinevate tööde teostamiseks. Ja kolmandaks ettevõtjad, kes juhivad kogu seda keerulist masinavärki nimetusega majandus, koondades ressursse, inimeste oskusi ja vahendades toodangut.

Need osapooled on omavahel ka täiesti võrdses seisus. See tähendab, et kui panna kõrvuti nende omavahelised tehingud, selgub, et kõigi panus ühiskonna heaolusse on võrdväärne. Seda seepärast, et ettevõtja ei saa oma toodangut müüa kallimalt kui turul ollakse valmis maksma. Tarbijad ei saa maksta rohkem kui nad on võimelised töölistena teenima. Ja töölised ei saa teenida rohkem kui ettevõtjal on võimalik oma oodatavast sissetulekust neile palka maksta.

01

SKP-d on võimalik hinnata kolme erineva lähenemismeetodi kaudu.

Esimese, tootmismeetodi puhul, mõõdetakse majandustegevust läbi tootjate tegevuse. Selleks liidetakse omavahel kõik müüdud kaubad nagu näiteks tahvelarvutid, teksapüksid ja jahukotid, aga ka teenused nagu juukselõikus, autopesu ja mobiilne internet. Avaliku sektori toodanguna lisatakse eelnevale veel ka avalikele teenustele tehtud kulutused – nii haiglate kui ka koolide tehtud kulutused lähevad toodangusse kirja. Kui kõik hüved valmiksid algusest lõpuni ühes kohas, olekski SKP sellise lihtsa arvestusega valmis. Paraku tuleb aga teha siinkohal korrektsioon.

Nimelt tuleb toodangust maha arvata vahetarbimine ehk kaubad ja teenused, mida tootjad on oma töö käigus kasutanud. Seda on vaja selleks, et ei tekiks ühe ja sama hüve mitmekordset arvele võtmist.

Näiteks ostab pagarikoda omale mitmesuguseid tooraineid, mida ta kasutab saia küpsetamiseks. Kui nüüd omavahel liita nii küpsetatud saiad kui ka toiduainetootja valmistatud jahu, millest need saiad on tehtud, siis on sama jahu esindatud toodangus kahekordselt – üks kord jahuna, teine kord taigna komponendina. Kui lisada valemisse veel ka vilja kasvatanud põllumees, tekib juba kolmekordne arvestus. Kuid kuna tarbija saab heaolu lõpuks ikkagi saiast, tulebki toodangust maha arvata saia tootmiseks tehtud kulutused.

Vaatame näiteks olukorda, kus vili maksab €0,3 ühikust, jahu €0,7 ühikust ja sai €1 ühikust. Skeemi ülemine osa näitab meile, mis juhtub, kui liidame omavahel kõigi tegevuste toodangu. Alumine pool aga kirjeldab olukorda, kus leitakse iga tegevuse lisandväärtus eraldi, mis kokku liidetuna moodustavadki SKP.

021

Aga SKP-d saab ju arvutada veel kahe meetodi järgi. Teine, sissetulekumeetod tähendab, et SKP leitakse palkade ning sotsiaalmaksete ja ettevõtlusest teenitud kasumi pealt. Veel lisatakse arvestusse kulum, mis näitab tulu tootlikult kasutatud tootmisseadmetest ja -hoonetest. Ehk end tasateeninud investeeringute mahtu.

03

Kolmanda, tarbimismeetodi, puhul hinnatakse aga majanduse tarbimise poolt. Kui eraisikute puhul hinnatakse tarbimist nende igapäevaste väljaminekute järgi, siis ettevõtete tarbimiseks peetakse nende investeeringuid ja muutusi varude seisus. Juhul, kui leiab aset ka tehinguid välismaailmaga, tulevad tarbimismeetodil arvesse veel eksport ja import.

04

Joonisel näeme olukorda, kus majanduses ei toimu täiendavat investeerimist ja kõik ettevõtjad on oma töö korraldanud sellisel moel, et neil ei teki varusid. Näiteks ei investeeri pagar köögitehnikasse ja küpsetab kogu taigna ära. Kogu majanduskasv tuleb sellisel juhul saiade tarbimisest. See kattub olukorraga eelnevates näidetes. Kui aga toimuks ka investeerimine peaksime joonistele lisama veel tootmistehnoloogia valmistajad ja nende palgal olevate inseneride töötasu.

Kõigi meetodite puhul võetakse arvesse ka riigi poolt kogutud maksude ja välja makstud subsiidiumide mõju.

Samuti tehakse hinnanguid registreerimata ja illegaalsete tegevuste kohta. Seega saavad ka prostitutsioon ning salasigarettide ja -kütuse vedu SKP-sse arvestatud.

Eelnev annab põgusa ülevaate sellest, kuidas valmib konkreetse aasta SKP. Kuid need tulemused ei ole veel võrreldavad erinevate aastate kaupa. Kui me teame, et ühel aastal müüdi saiu €100 eest ja järgmisel €125 eest, ei ütle see meile iseenesest eriti midagi. Võib-olla müüdi saiu sama palju, kuid hinnad tõusid? Võib-olla müüdi saiu vähem, kuid oluliselt kallimalt? Võib-olla aga hinnad hoopis langesid ja saiu müüdi väga palju rohkem? Seda, kas ja kui palju on majandusse hüvesid juurde tekkinud, saab teada ainult hinnamõjusid kõrvaldades. Hinnamõju näitavad erinevad hinnaindeksid, näiteks mõõdab tarbijahinnaindeks tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Kui me jälgime hindade muutusi majanduses ja näeme, et saia hind tõusis aastaga 10 senti (ehk 10%), varasema €1 pealt €1,1 peale, saame väga lihtsa arvutusega viia SKP baasaasta (ehk võrdluseks võetava aasta) hindadesse ja leida reaalse majanduskasvu. Sellisel juhul on meie hinnaindeks 1,1 ja reaalkasvu leidmine toimub järgmiselt:

05

Reaalne majanduskasv näitabki meile, kui palju hüvede kogus majanduses tegelikult tõusis.

Tihtipeale võib kuulda majandusteadlasi vaidlemas selle üle, millele tuleks keskenduda kiirema majanduskasvu toetamiseks. On selleks tarbimine? Või ettevõttes töötamine ja millegi loomine? Kuigi tegemist on olulise majanduspoliitilise küsimusega, on SKP arvestuse seisukohast tegemist võrdväärsete tegevustega. Nagu eelnevast näha on tegemist sama mündi erinevate pooltega.

Või nagu on tõdenud majandusteadlane Jean-Baptiste Say, siis tööjaotuse tingimustes tekib iga toodetud hüve väärtuses kohe turg muudele kaupadele ja teenustele. Toodab ju ettevõtja siiski midagi vaid selleks, et see enda heaolu seisukohast olulisemate hüvede vastu vahetada. Seega on peamine vaid see, et toodetaks neid hüvesid, mida inimesed vajavad.

Robert Müürsepp, Statistikaameti vanemanalüütik

http://statistikaamet.wordpress.com/2014/04/24/sisemajanduse-koguprodukt-loob-majanduses-toimuvad-tehingud-kokku/

Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad

24.04.2014

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid  sisearhitekte ning nende loomingut. Täna 17. aprilil kell 16 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2013 aastapreemiate pidulik üleandmine, aastaraamatu “RUUMIPILT 2013” esitlus ja aastapreemia nominentide näituse avamine.

Sellel aastal kandideeris aastapreemiale üllatavalt palju töid, lausa 54, millest žürii valis välja 27 nominenti. Välja anti viis preemiat – kaks avaliku ruumi preemiat, üks preemia kodu interjöörile, üks preemia näitusekujundusele ning üks esemepreemia.

“Esitatud tööde hulk oli tänavu muljetavaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Ja just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,” ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, lisades: “võrreldes eelmiste aastatega esitati palju näitusekujundusi ning samuti torkas silma tänavune esemepreemiale kandideerivate tööde rohkus ja kõrge tase.”

2013 parima avaliku ruumi aastapreemia auhinnaga pärjati taas kaks tööd – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

2013 parima avaliku ruumi preemia – RMK BÜROOHOONE Tallinnas Toompuiesteel autorid on Reet Põime, Liisa Põime, Anu Põime, Andres Põime, Kristi Prinzmann, Lauri Kalm, Lauri Vaimel arhitektuuribüroost Studio 3.

“Mulle meeldib selle kujunduse lihtsus ja materjalikasutus – ilmselt on tellija soovil ruumides palju puitu. Kogu hoone on väga professionaalselt ja põhjalikult läbi töötatud,” räägib arhitektist žüriiliige Ott Kadarik.

 Foto: Kaido Haagen

2013 parima avaliku ruumi preemia VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUMI autorid on Pille Lausmäe, Kerli Lepp, Kristina Roots  sisearhitektibüroost Pille Lausmäe SAB. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid.

“Välis- ja sisearhitektuuri ühtsus, samade ja väheste materjalide ning värvilahenduste kasutus moodustavad hästi mõjuva ja töötava koosluse. Kõik on lihtne ja loomulik ning detailideni läbi mõeldud. Suur avatud mitmefunktsiooniline ruum justkui propageeriks kaasaegset avarat maailmapilti ja mõttelaadi,” ütles sisearhitekt ning ESLi aastapreemiate žürii esimees Tiina Mang.

 Foto: Jüri Seljamaa

2013 parima kodu aastapreemia auhinnaga pärjati RANNAMAJA LAULASMAAL, mille autor on Kätlin Ölluk ning kaasautorid Aet Kiivet ja Katy Seppel. Hoone arhitektid on ÖÖ-ÖÖ Arhitektid.

“Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud kõverdatud kaldpindadega. Lõpplahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja modernne. Koduna on see huvitav, lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline,” arvab arhitekt Peeter Pere.

2013 parima näituse kujunduse aastapreemia auhinnaga pärjati „KAAMOS. Eesti mood täna”, mille autor on Hannes Praks.

“Ma teadsin, et see näitus peab looma atmosfääri ja ruum võimendama selle kaamoslikku sõnumit. Hullud ideed tõrvast, tulest ja krattide ulgumisest turgutasid kujutlusvõimet ja huumorisoont, “ sõnas Kaamose autor ja kuraator Tanel Veenre.

2013 parima eseme aastapreemia auhinnaga pärjati mööbel DERELICT, mille autorid on Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

“Vanast ja väärikast puidust valmistatud originaalne ja heade proportsioonidega mööbel on jääv. Hindasime kõrgelt esemete omanäolisust, konstruktiivset selgust ja lihtsust. Samuti võlus vana materjali kasutamise oskuslikkus,” lausussisearhitekt ja žüriiliige Aulo Padar.

“Kui varasem aasta kulmineerus grandioossete objektide valmimisega, nagu Lennusadam, Tallinna Teletorn,  Narva Kolledž ja Balti Filmi- ja Meediakool, siis 2013. aasta nominentide hulgas äratab tähelepanu sotsiaalselt oluliste hoonete kontsentratsioon,” arvab aastapreemia žüriiliige Eve Arpo.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Katrin Kaevats, sisearhitekt Loreida Hein, kuraator Eve Arpo, arhitekt Ott Kadarik ning kunstiteadlane Piret Lindpere.

Aastapreemia auhinnafond on 6400 eurot, mis jagatakse võrdselt viie aastapreemia laureaadi vahel. Aastapreemia auhinnafondi on välja pannud Eesti Kultuurkapital.

Kõigist nomineeritud töödest on valminud ka aastaraamat Ruumipilt 2013, mille koostaja ja toimetaja on Maris Kerge ning kujundaja Margus Tammik. Aastapreemia nominentide näitus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis jääb avatuks kuni 30. aprlillini 2014.

SEB: Kõigi kolme Balti riigi perede majanduslik olukord järk-järgult paranemas

24.04.2014

Keskmine brutopalk on kolmandat aastat järjest kõigis Balti riikides kasvanud. 2013. aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutopalk aastatagusega võrreldes enim Eestis – 7,6 protsenti, Leedus ja Lätis 2013. aastal vastavalt 4,7 ja 4,6 protsenti. Eestis ja Leedus kasvas ka miinimumpalk. Uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et tänu palgatõusule ja madalale inflatsioonile kasvas perede tegelik ostujõud eelmisel aastal kiirenevas tempos.

Keskmine netopalk ületas kõigis Balti riikides kriisieelse taseme. Palgastatistika näitab peaaegu 50-protsendilist, sealjuures viimastel aastatel isegi suurenenud lõhet Eesti ja teiste Balti riikide keskmiste netopalkade vahel. Eesti keskmine netopalk on ligi 14 protsenti kriisieelsest tasemest kõrgem, ulatudes 2013. aasta viimases kvartalis 785 euroni, samas kui Lätis oli 2013. aasta lõpus keskmine netopalk 530 ja Leedus 524 eurot. Lätis ja Leedus ületab keskmine netopalk nüüd 2008. aasta taset kahe protsendi võrra.

„Eelduste kohaselt jätkub palgatõus ka sel aastal – Lätis ja Leedus kiirenevas, kuid Eestis ilmselt aeglustuvas tempos. Leedus oodatakse keskmise brutopalga kasvu 5,5 protsenti. Lätis võib brutopalga kasv sellel aastal küündida 5–5,5 protsendini, mida osaliselt põhjustab miinimumpalga tõus (12,5 protsendi võrra, 320 euroni kuus),“ kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

„Vaatamata Eesti aeglasele majanduskasvule säilivad palgatõusu mõjutavad tegurid nagu pingeline tööturg ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Lisaks tõsteti 1. jaanuarist miinimumpalka 11 protsendi võrra – 320 eurolt 355 euroni. Eestis võib oodata keskmise palga suurenemist viie protsendi võrra,“ lisas SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

2013. aastal kasvas reaalpalk enim Lätis – neljandas kvartalis 6,2 protsenti. Eestis ja Leedus oli reaalpalga tõus vastavalt 6 ja 4,2 protsenti. 2014. aastal oodatakse madala inflatsiooni tõttu kõigis Balti riikides tuntavat reaalpalga kasvu.

Viru tänava lilleturu arhitektuurse ideevõistlusel äramärgitud ja premeerimisele kuuluvate tööde autorite avalikustamine

24.04.2014

17. aprillil lõppes Viru tänava lilleturu arhitektuurne ideevõistlus.

Kuna ühegi esitatud töö puhul ei olnud täpselt järgitud võistlusülesannet ega muinsuskaitse eritingimusi, otsustas korralduskomisjon jätta esimese ja teise preemia välja andmata. Põnevate ja edasiarendamist väärivate ideede eest otsustati autasustada III preemiaga võistlustööd „Roheline Turg“ ning ergutuspreemiaga võistlustöid märgusõnadega „ENGAWA“ ja „VIRU UUED RAAMID“.

Preemiasaajate nimed avalikustatakse Kesklinna Valitsuse (Nunne tn 18) saalis 30.04.2014 kell 13 toimuval teemakohasel koosolekul, kuhu kindlasti ootame nimetatud märksõnade all esitatud tööde autoreid.

Puhke- ja spordirajatiste vette ehitamine muutub lihtsamaks

24.04.2014

Riigikogu võttis 79 poolthäälega (1 erapooletu) vastu veeseaduse muudatused, mis kehtestavad paindlikumad reeglid hoonestusloa andmiseks avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul. Muudatuse kohaselt on selliseks ehitiseks supelranda teenindavad kuni 60m2 ehitusaluse pinnaga puhke- ja spordirajatised.

„Seadusemuudatusega lahendame konkreetselt ära ka nn „Pärnu supelranna elevandi“ probleemi, mis tekitas kuurortlinnas elavat vastukaja. Muudatusel on loomulikult suurem mõju, mis lahendab veekogude lihtsamatele rajatistele ehitusloa andmise probleemi,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadusega (611 SE) täpsustati veekogusse rajatavate ehitistele antavate hoonestuslubadega seotud sätteid. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab kehtiva veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlust ei saa aga seaduse kohaselt menetlusse võtta, kui sama avaliku veekogu veeala suhtes on algatatud teine hoonestusloa taotlus või maakonnaplaneering ning selle koostamise menetlus ei ole lõppenud. Seadus muudab hoonestusloa menetluse algatamise paindlikumaks. Kehtestati sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering.

Eluasemelaenude käive kasvas aastaga 35%

24.04.2014

Eesti PankUusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35% suuremas mahus kui aasta tagasi. Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14%). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu. Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5% suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1% rohkem kui aasta tagasi. Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem. Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem. Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6%le. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,2%. Tänu stabiilsele marginaalile ja EURIBORile on intressimäärad püsinud sarnasel tasemel rohkem kui aasta.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele. Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi 8%le. Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes aastataguse ajaga oli puhaskasum 2% väiksem ning varade tootlus alanes 1,7%lt 1,6%le. Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu. Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8% eelkõige madala ressursihinna tõttu. Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7% kvartali puhaskasumist.

joonis_2_0

joonis_3_0

joonis_1_0

KV.EE: Elamispindade pakkumiste arvu kasv pidurdab hinnatõusu hoogu

24.04.2014

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on asunud üha kiirenevas tempos kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga on KV.EE indeks kerkinud 14%, viimase kolme kuuga koguni 6%.

KV.EE indeksit pressivad tõususuunas kasvavad eluasemelaenude käibed. Uute laenude väljastamine kanaliseerib paratamatult osaliselt kinnisvarahindade tõusu. Kui laenukäibed kerkivad kiiresti, siis tabab sama saatus ka kinnisvarahindu-

Tehinguhinnad veavad pakkumishindu ülespoole

Pakkumishindade märgatava kasvu teine, ehk isegi olulisem põhjus on tõusutrendis kinnisvarahinnad. Tänasel elamispindade turul näeme kiiret hinnatõusu Tallinnas-Tartus. Samuti on majade ja elamumaade turg aktiivsust kogumas, et järgmise raketina taeva suunas söösta.

Kerkinud tehinguhinnad on hea ja igati loogiline põhjus kinnisvaramüüjatel pakkumishindu ülespoole korrigeerida, mis viibki KV.EE indeksi kasvule.

Pakkumiste arv on hakanud kasvama

Kui veel 2013. aasta lõpus ja käesoleva 2014. aasta alguses olu väga oluline kinnisvarahindade kerkimise põhjus kinnisvarapakkumiste arvu vähenemine, siis nüüd on olukord muutunud.

Hetkel on portaalis KV.EE 17 719 elamispindade müügipakkumist, mis on 10% rohkem, kui 3 kuud tagasi.

Kerkinud kinnisvarahinnad on suurendanud kinnisvaraomanike motivatsiooni vara müüa ja see on asunud pakkumist suurendama. Kes teab – vahest annab pakkumise suurenemisest välja lugeda ka selle, et turuosalised on hakanud kahtlema senise kiire hinnatõusu kestlikkuses?

Turuhoovad toimivad

Tulevikusuunal pilku heites võiks oodata hinnatõusu aeglustumist. Liiga kiire hindade kerkimine suurendab riske, et ostjate loobumine tekitab nõudluse vähenemise ja see viib hinnad paremal juhul stagnatsiooni või halvemal juhul isegi langusesse.

Pakkumiste arvu tõus portaalis KV.EE on täna veel üks väike ja eks aeg näitab, kas oluline märk selles, et turuhoovad toimivad. Pakkumiste arvu kasv on selgelt tegur, mis tõmbab hinnatõusu hoogu maha.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 KV.EE indeks

Tasku tõusis suurima külastatavusega keskuseks Tartus

23.04.2014

Tasku külastuste arv kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 5 protsendi võrra 1,4 miljoni inimeseni, mis on võrreldes Tartu teiste kaubanduskeskustega kõige enam.

Tasku keskuses asuvate kaupluste müügitulud suurenesid esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 9 protsenti 6,9 miljoni euroni.

“Kasvame turust kiiremini ning uue bussijaama ning keskuse laienduse teostumise korral saame Tartusse tuua täiendavaid uusi kaubamärke ning ühtlasi külastatavust suurendada,” sõnas Tasku keskuse juhataja Eveli Opmann.

“Tänaseks on meil eskiisprojektid valmis ning koostöös spetsialistide ja linnakodanikega otsime praegu sobivamat lahendust. Meie kui arendaja eesmärk on leida paljude osapoolte vahel ühishuvi, luua olukord, kus bussireisija saaks mugava teeninduse, bussifirma korraliku logistilise lahenduse, kaupmees keskuse seotuse bussijaamaga, linnakodanik väärika linnavärava ning arhitekt professionaalse lahenduse,” märkis Opmann.

Uue bussijaama ehituse ja Tasku keskuse laienduse projekti järgi suureneb bussijaama ooteala ning busside väljumine viiakse katuse alla. Projekt näeb ette bussiterminali ala kahekordistumise seniselt 420m2 vähemalt 850m2. Plaanide järgi lisandub ka istekohti, kokku tuleb 154 istekohta, mida on enam kui Tallinna Bussijaamas.

Möödunud aastal külastas Tasku keskust 5,8 miljonit inimest, mis teeb keskmiselt igal nädalal külastusi veidi rohkem kui Tartus elab inimesi. Keskuse külastajate arv suurenes võrreldes eelneva aastaga kümnendiku võrra. Viie tegutsemisaastaga on keskuse külastuste arv üle kahe korra kasvanud. Kaubanduskeskuse käive suurenes möödunud aastal kuuendiku võrra 28,8 miljoni euroni.

Tasku keskus annab tööd 500-le inimesele ning hõlmab 48000-ruutmeetrisel pinnal üle 60 poe ja teenindusasutuse, kuue saaliga kinokeskust, kuut toitlustuskohta, kontoripindu, konverentsikeskust, bussijaama ning parkimismaja 500-le autole. Tasku keskuse arendaja on Lõuna-Eesti suurim kinnisvaraarendaja, 100-protsendiliselt Eesti kapitalil põhinev AS Estiko.

Õismäele kõrghooneid kavandav planeering pannakse tutvumiseks välja

23.04.2014

Haabersti Linnaosa Valitsuses saab 9.–23. maini tutvuda Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga.

Detailplaneering loob võimaluse rajada Õismäe servale, Haabersti ristmiku naabrusse kõrghooned – 6,6 ha suurusele planeeringualale on kavandatud kuus 15-30-korruselist korterelamut, kolme- ja neljakorruseline ärihoone ning kaks parkimismaja.

Detailplaneeringuga saab ülalnimetatud ajavahemikus tööpäeviti tutvuda Haabersti Linnaosa Valitsuses (Ehitajate tee 109A) kabinetis 205 esmaspäeval 8.15 –18.00, teisipäevast  neljapäevani kl 8.15 – 17.00 ning reedel kl 8.15 – 16.00. Detailplaneeringuga saab tutvuda ka linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus).

Detailplaneeringute jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Planeeringu eesmärgiks on luua omanäoline kogum kõrgetest ja saledatest elamutest. Elutsooni ümber rajatakse müra- ja tuuletõmbe kaitseks madalam hoonestus, mis tagab õdususe ja turvalisuse.

Detailplaneeringuga korrastatakse ka olemasolev linnaruum, likvideeritakse hiiglaslikud avaparklad ja rajatakse tänaste tornmajade tarbeks lisaparkimismajad. Planeeritavate parkimismajade katused haljastatakse ja muudetakse esteetilisteks puhkekohtadeks.

Alale on ette nähtud mänguväljakud erinevas eas lastele. Täiskasvanutele on planeeritud puhkekohad katuseaias, kuhu paigaldatakse erinevaid istumiskohti: pargipinke, lamamistoole jne, ehitatakse ka mõned varjualused, kuhu on võimalik rajada ka grillinurgad. Katuseaedadesse rajatakse laudteed ja nende vahele haljasalad.

Väljapoole katuseaedu on planeeritud erinevad spordiplatsid – spordiatraktsioonid, korvpalliväljak, kus talvel on võimalik uisutada.

1 2 3 … 1,239 1,240 1,241 … 1,578 1,579 1,580