Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti puitmajasektor valmistub liginullenergiahoonete tootmiseks

24.09.2014 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaklaster korraldas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnaga seminari „Aasta liginullenergiahoones“. Seminaril räägiti TTÜ testmaja esimese kasutusaasta tulemustest ja sellest, kuidas ehitada juba lähitulevikus liginullenergiahoone nõuetele vastavaid ehitisi.

Tallinnas, Mäepealse tn 3 asuv testmaja on ühtlasi ehituskonstruktsioonide teadus- ja katselabor. Hoone ehitanud AS Mateki tegevjuht Sven Mats kinnitas, et testmaja on puitmaja. „Meie ülesanne oli ehitada hoone, kus investeeringud ja edaspidine ekspluatatsioon oleks tasakaalus,“ ütles Mats. Testhoone ehitusmaksumus ruutmeetri kohta oli küll Tallinna kõrgeim, kuid põhiosa summast kulus erinevatesse tehnosüsteemidesse. TTÜ testmaja on eelkõige moodne teadus- ja katselabor, selle seintes ja lagedes on erinevates pinnakihtides andurid, kasutatud on 12 erinevat katusekonstruktsiooni, erinevaid energiaallikaid, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme.

TTÜ liginullenergiahoone uurimisgrupi juhi, professor Jarek Kurnitski sõnul pakub Euroopa Liidus 2021 kehtima hakkav liginullenergia nõue reaalse võimaluse ehitada paremaid maju ja parandada ehitatud keskkonna energiatõhusust – põhimõttelised on tehnoloogilised lahendused juba praegu olemas. Kurnitski näeb selles võimalust ehitussektorile: „EL turgude arengutest on võimalik näha märke, et energiatõhususe parandamine viib parema sisekliima ja lõppkasutaja rahuloluni.“

Liginullenergia uuringu üheks eesmärgiks on hinnata majanduslikku tulusust, selle muutust ajas ning sobivaid lahendusi. „Liginullenergiahooned ei ole nüüdisväärtuse järgi majanduslikult tasuvad,“ ütles oma ettekandes TTÜ uurimisgrupi liige, doktorant Ergo Pikas. „Liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused on ootuspäraselt suuremad kui olemasolevate hoonete puhul. See näitab meile, et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt.“

Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil peab TTÜ testhoone projekti puitmajasektori tulevikuperspektiivides äärmiselt oluliseks: „Iga innovaatiline ehitusprotsess on algselt kallis, kuid vajalikud sammud liginullenerigahoonete ehitamiseks ning eelkõige seda toetavate tehnoloogiate uuringuteks tuleb teha juba praegu.“ Esimesed tulemused liginullenergiahoone testhoonest on meil olemas, ehk jõutakse koostöös TTÜ teadlastega lähiaastatel ka tüüplahendusteni. „Tuleviku energiatõhusad majad tulevad just puitmajatehastest,“ on Kivil veendunud.

Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster loodi eesmärgiga parandada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada lisandväärtust ning ekspordikäivet. Eesmärkide saavutamise vahendiks on rahvusvaheline koostöö ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste vahel ühisturunduse, tootearenduse ning kompetentside arendamise valdkonnas.

Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit ning klastrisse kuulub käesoleval ajahetkel kokku 33 partnerit, kellest 23 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad.

Tartu jätkab nõukogudeaegsete kasarmute lammutamist

24.09.2014 Tartu.ee

Tartu linn soovib alustada endiste sõjaväehoonete lammutamise 3. etapiga, mille käigus lammutatakse üheksa amortiseerunud ehitist.

Raadil asuvate nõukogudeaegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames. Kolmandas etapis lammutatakse üheksa hoonet ning nende juurde kuuluvad varemed kinnistutel Puiestee 114, Roosi 50, Roosi 83, Roosi 91, Jänese 40. Lammutustööd peavad olema tehtud 2015. aasta jooksul.

Lammutustööde esimeses etapis võeti maha 15 ja teises etapis 17 hoonet. Peale kolmanda etapi lõppu jääb Raadi piirkonda lammutamisjärge ootama umbes viis-kuus amortiseerunud sõjaväehoonet.

3. etapi lammutustööde kogumaksumus on 119 328 eurot sh KIKi toetus 107 396 eurot ja linna omafinantseering 10% – 11 932 eurot.

Linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, millega küsitakse luba riigihanke korraldamiseks vanade sõjaväehoonete lammutamise 3. etapiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürilepingus – kas saab ja tohib?

24.09.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub.

Võlaõigusseadus ütleb aga selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi üürnikult nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud ja sellega justkui leppetrahvi olemasolule nõusoleku andnud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks, sest seadus keelab üürniku vastu rakendatava leppetrahvi.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada, sest seadus määrab leppetrahvide tühisuse selgesõnaliselt.

Kui üürilepingus on leppetrahv, mida lepingu rikkumise puhul peab tasuma üürileandja, siis selline kokkulepe on lubatud. St kui üürileandja rikub üürilepingut ja üürilepingus on rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahv, siis on üürileandjal kohustus leppetrahvi maksta.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

23.09.2014 Eesti Pank

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

Joonis 1. SKP kasv enne ja pärast revisjoni

Muutus prognoositavas välistasakaalus tuleb valdavalt investeeringute prognoosi korrigeerimisest. Kuna investeerimiskaubad sisaldavad suurel määral importi, siis aeglustub 2015. aastal investeeringute varem prognoositust kesisema kasvu tõttu ka impordi kasv ning jooksevkonto defitsiit kujuneb varem prognoositust väiksemaks.

Euroopa majandus oli aasta esimesel poolel oodatust nõrgem. Ka Euroopa Keskpank alandas septembris euroala 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu prognoosi. Kuigi Eesti kaubanduspartnerite nõudluse kasv on 2014. aastal olnud aeglasem kui juunis arvatud, kasvas eksport selle aasta esimesel poolel juuniprognoosist kiiremini. Senised väliskaubanduse andmed ei pruugi veel peegeldada Vene-Ukraina konflikti mõju, mis ilmneb tõenäoliselt alles aasta teisel poolel ning kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Kuigi Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud sanktsioonid on tekitanud raskusi embargo alla sattunud toodete valmistajatele, pole nende mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni eriti suur.

Tööjõu-uuringu järgi vähenes tööpuudus teises kvartalis kiiremini kui juunis prognoositud ning tööpuuduse kahanemist näitab ka töötukassa statistika. Uuendatud prognoosi kohaselt ei muutu töötuse määr eelolevatel aastatel siiski oluliselt, sest majanduses tekkinud palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Kolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.

Tarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust. Prognoosi kohaselt jääb tarbijahindade kasv sel aastal nulli lähedale ning suureneb aasta kokkuvõttes 0,1%. Inflatsioon kiireneb järgmisel ja ülejärgmisel aastal vastavalt 1,3% ja 2,4%ni.

Eesti majanduse prognoos olulisemate näitajate kaupa on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
					Erinevus juuniprognoosist
	2013	2014	2015	2016	2013	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	18,74	19,52	20,48	21,80	0,31	0,33	0,03	0,01
SKP püsivhindades, muutus (%)	1,6	2,1	2,5	3,6	0,8	1,4	-1,4	0,0
Inflatsioon (THI), muutus (%)	2,8	0,1	1,3	2,4	0,0	-0,7	-1,1	-0,3
SKP deflaator, muutus (%)	4,5	2,0	2,4	2,7	-0,5	-1,4	-0,2	-0,2
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,4	-0,7	-0,4	-0,3	-0,4	0,0	1,4	1,4
Eratarbimine, muutus (%)	3,8	3,6	2,5	3,5	-0,4	1,3	-1,5	-0,3
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	2,8	0,2	0,9	2,2	1,5	0,5	0,0	0,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	2,5	1,8	1,9	4,7	1,4	3,8	-5,7	-0,5
Eksport püsivhindades, muutus (%)	2,6	2,3	3,0	4,5	0,8	0,1	-0,5	0,0
Import püsivhindades, muutus (%)	3,1	1,2	2,1	4,5	0,5	0,4	-1,7	-0,1
Töötuse määr (%)	8,6	7,4	7,5	7,3	0,0	-1,1	-1,0	-1,0
Hõive, muutus (%)**	1,2	-0,4	-0,5	-0,4	-0,7	0,9	-0,2	0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades, muutus (%)	0,4	2,5	3,0	4,0	1,4	0,5	-1,2	0,0
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	7,9	5,1	5,2	6,6	0,1	-0,9	-1,0	-0,1
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,3	3,9	4,5	5,3	0,0	2,1	1,5	1,2
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena
** Residendist tootmisüksuste
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Eesti Pank avaldab teiste euroala keskpankadega koostöös valmiva täispika majandusprognoosi 2014. aasta detsembris.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uusi eluasemelaene võeti 70 miljoni euro eest

23.09.2014 Tõnu Toompark

Augustis jätkus ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu mõõdukas kasv. Võrreldes juuliga suurenes portfell 83 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 3,4%.

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi eelmise kuu 5% juurde. Nii ettevõtetele antud uute lühiajaliste kui ka pikaajaliste laenude ja liisingute maht jäi augustis ligikaudu selle aasta keskmisele tasemele. Pikaajaliste laenude ja liisingute portfelli aastakasvu panustab enim kinnisvarasektor, aga ka tööstus- ja primaarsektori (hõlmab põllumajandust, jahindust, metsamajandust ja kalandust) laenukasv on olnud suhteliselt kiire. Lühiajaliste laenude ja liisingute portfelli kasvu veavad peamiselt kaubandus ja tööstus.

Majapidamistele antud uute laenude maht jäi augustis varasemate kuude tasemele. Uusi eluasemelaene võeti 70 miljoni euro eest, mis on umbes sama palju kui eelneval viiel kuul. Eluasemelaenude portfell jätkas mõõdukat kasvu, mis ulatus augustis aastavõrdluses 2,2%ni.

Laenuaktiivsust toetavad madalad intressimäärad. Augustis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis eelmise kuu 2,5% tasemel. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmist intressimäära mõjutasid üksikud suured madala intressimääraga tehingud, mistõttu keskmine intressimäär langes 2,3%le.

Pankade laenukvaliteet jäi ligikaudu eelmiste kuude tasemele. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht augustis pisut suurenes, moodustades kuu lõpuks 1,8% laenuportfellist. Alla 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht samal ajal aga mõnevõrra vähenes.

Hoiuste kasv püsib kiire. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga 70 miljoni euro võrra ja nende aastakasv ulatus 10%ni. Majapidamiste hoiused augustis hooajalistel põhjustel veidi vähenesid, kuid aastakasv püsib kiire, 8%. Reaalsektori (ettevõtete ja majapidamiste) hoiuseid oli augustis veidi rohkem kui 9,5 miljardi euro väärtuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Põllumajandusgigant alustas Tartumaal peakontori ehitust

23.09.2014 Tõnu Toompark

Oilseeds gruppi kuuluv Jatiina OÜ, kes on tunnustatud Saksa põllumajandustehnika tootjate Amazone, Krone ja Deutz-Fahr ainuesindaja Eestis, on allkirjastanud ehitustööde lepingu uue peamaja ehitamiseks. Investeeringu kogumaksumuseks hinnatakse pea 2 miljonit eurot.

10. septembril 2014 allkirjastati ehitustööde leping Jatiina OÜ ja Paide MEK AS’i vahel Jatiina OÜ peamaja ehitamiseks aadressile Kauba tee 10, Tõrvandi, Ülenurme vald, Tartumaa. Ehitustööd algasid möödunud nädalal, 18. septembril ning ehitise eeldatav valmimisaeg on 2015 aasta juunikuus.

Hoonesse on planeeritud muuhulgas müügisaal, tehnika remondisaal, laopinnad ning kontoripinnad läbi kolme korruse.

Jatiina OÜ tegevdirektor Imre Vilt sõnas: “Uue müügikeskuse ehitamine parandab eelkõige kliendile teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust. Ettevõtte töö muutub efektiivsemaks, suureneb laopind ning kontori ja töökoja pind. Uue hoone olulisimaks uuenduseks meie klientide jaoks on müügisaal, kus saab esmakordselt Eestis siseruumides põllumajandustehnikaga tutvuda. Kindlasti tähendab laienemine pikas perspektiivis ka uute töökohtade tekkimist.”

Oilseeds Grupi juhataja Veikko Vahar lisas: “Meie jaoks on alati olnud oluline pakkuda klientidele parimat teenindust ja selle nimel näeme iga päev palju vaeva. Usume, et uues hoones suudame end veelgi ületada.”

Lisaks põllumajandustehnika ainuesindamisele Eestis pakub ettevõte ka põllumajandusmasinate hooldust, varuosi ja professionaalset hooldusteenust. Oilseeds Gruppi kuulub lisaks Jatiinale ka AS Oilseeds Trade, Oilseeds Agro OÜ ja Agraar Invest OÜ. Oilseeds Grupp põhineb täielikult eestimaisel kapitalil.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kinnisvarakool: Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 24/09/2014

23.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/09/2014 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Seminari viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: Korterite müügipakkumiste kas surub hinnatõusu maha

23.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnaosadest asub kõige rohkem korterite müügipakkumisi kesklinnas. Portaali KV.EE andmetel pakutu augustis kesklinnas müügiks 2258 korterit, mis on 28% kogu Tallinna korteripakkumistest.

Pakkumiste arvust lähtuvalt järgnevad Põhja-Tallinn 1141 pakkumisega ja Lasnamäe, kus asub 1122 korteri müügipakkumist.

Tallinna kogu korteripakkumine on viimase poole aasta jooksul kiirelt kasvanud. Aasta alguse 5900 pakkumise asemel on meil nüüd pakkumises 8064 korterit.

Müügipakkumiste arvu tõus linnaositi on suhteliselt ühtlane. Arvestades, et pakkumise kasv võiks endaga kaasa tuua hinnatõusu pidurdumise või koguni languse, siis võime arvata, et hinnataseme muutused on kogu Tallinnas suhteliselt ühtlased. St ei ole linnaosa, mida pakkumiste suurenemine mõjutab oluliselt rohkem, kui mõnda teist piirkonda.

Surve hindadele on siiski kõige suurem kesklinnas, kus juba alates 2010. aastast on konkurents nii uute kui vanade korterite vahel olnud kõige suurem.

Tallinna korterite müügipakkumiste jagunemine (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks augustis langes

22.09.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,1% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises, puit- ja metalltoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2014 – juuli 2014, %	August 2014 – august 2013, %
KOKKU	-0,1	-1,0
Töötlev tööstus	0,0	-0,1
Mäetööstus	10,5	1,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-5,7	-9,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,2	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,5% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -2,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandus- ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puittoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, nafta- ja põllumajandussaaduste hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, rõivaesemete, paberi ja pabertoodete hinnad.

Arco Vara: Mis toimus kinnisvaraturul enne kriisi ja mis on muutunud?

22.09.2014 Maia Daljajev

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad. Siis aga tuli teadmine, et nii see ei ole. Hinnad kukkusid kolinal ning paljud jäid selle tõttu suurde hätta. Nüüd on hinnad taas tõusnud ning piir on ees. Uut kinnisvara-kriisi aga ei tule, sest me oleme kõik palju targemad.

Ehk ei ole paljudel meeles, mis siis aastaid tagasi juhtus. Kui mõtlematult osapooled käitusid. Õnneks õpetas kriis meile seda, et suurte rahasummade väljaandmine ja vastuvõtmine vajab eelnevat analüüsi. Samas on inimestel täna sarnaseks komistuskiviks sms-laenud.

„Meie kinnisvaraturu ajalugu on väga lühike. Peale omandireformi sai kinnisvara ostma ja müüma hakata ning sellest ajast kuni 2006. aastani hinnad ainult kasvasid. Siis kasvasid hinnad korraga hästi järsult ning laenuintressid läksid järjest madalamaks, sest pangad tahtsid laenu anda, ükskõik kellele. Pangad soodustasid laenamist ja pakkusid eluasemelaene nagu praegu pakutakse sms-laene. Igal laadal oli pangabuss, kus sai laenulepinguid vormistada. Laenajate tausta ja sissetulekuid ei kontrollitud nagu praegu, pangad arvestasid püsiva sissetulekuna isegi üüritulu. Ei kontrollitud ka kinnisvara dokumentatsiooni ega kasutuslubade olemasolu, mida praegu hoolikalt jälgitakse. Kinnisvaratehingutega seotud inimesed rääkisid ostjatele, et kõik läheb ainult paremaks,” kirjeldas Arco Vara vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Tema sõnul praegu küll antakse laenu, kuid pank on huvitatud pigem kvaliteetsest laenukliendist kui kinnisvarast. Ettekujutus kvaliteetsest laenukliendist on hoopis teistsugune kui aastatel 2006-2007. Emotsioonioste enam pole, nagu pole ka emotsioonimüüke. Ostudega kaasneb alati mahukas eeltöö.

„Toonane langus tulenes paljuski arendajate ja laenajate üle jõu käivatest ning edasilükkamatutest kohustustest. Müüdi selleks, et võlgu maksta. Ajaline surve sundis hinda alla laskma. Praegu on kinnisvaramüüjate seas vähe neid, kes peaks hinda langetama tugeva majandusliku surve ning võlakohustuste pärast. Hinnas tulevad tasapisi alla vaid need, kes tahavad varast vabaneda ning kasutada müügist teenitud raha kuskil mujal. Kui vara ülalpidamine pole probleem, ei lase omanik hinda alla, vaid lihtsalt hoiab oma kinnisvara,” lisas ta.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing toob välja, et majanduslangusele eelnenud perioodil finantseeriti kinnisvaratehinguid 98-99% ulatuses pangalaenuga. Täna on pangalaenuga finatseeritvate tehingute osakaal hinnanguliselt 50%. Seega eelmisel perioodile iseloomulik ülisuur müügisurve puudub. Toona tuli näiteks alustada müügiga kolmandiku võrra allpool hetke turuhinda, sest müügiks kuluva kolme kuni nelja kuu jooksul langesid hinnad orienteeruvalt 10% kuus.

„Toona lõpetasid pangad eluasemelaenude väljastamise või karmistasid tingimusi märkimisväärselt. Täna on pangad pakkumas eluasemelaene iseseisvusaja praktiliselt parimatel tingimustel. Kui toona oli üüriturg laenumaksete tasumiseks leevendust toov lühiajaline meede, siis täna pakub see selget alternatiivi elamispinna müügile. Tänased elamispindade üüritasemed pakuvad juba äripindadega võrreldavat tootlus ning nõudlus on üürikorterite osas jätkuvalt suurlinnades kasvav,” ütles Saksing.

„Kui toona oli laenuturul palju soodsat raha, siis praegu see puudub. Kui tollal oli suur tähtsus spekulatiivsel kinnisvaraäril, siis nüüd ostetakse pigem endale ja pikaajaliseks investeeringuks. Kui tollal sai võitu kvantiteet, siis pärast masu on tähtsal kohal kvaliteet. Kui tollane „pidu” lõppes krahhiga, siis nüüd on osatud pidada piiri,” ütles Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.

Kvaliteedist rääkis ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Tema sõnul on lolle arendusi täna vähe ja see on suur erinevis võrreldes 2008. aastaga. „„Kvaliteet on üldiselt hea, arendajate standard on tõusnud. Soss-sepad on läinud.”

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Avatakse Ülemiste keskuse vastvalminud parkimismaja

22.09.2014 Tõnu Toompark

Täna, 22. septembril, avatakse Ülemiste keskuse laienduse käigus ehitatud parkimismaja, mis täiendab oluliselt keskuse külaliste parkimisvõimalusi. Parkimismajas on 400 kohta ning koos väliparklaga on Ülemiste keskusel nüüdsest 1350 parkimiskohta.

Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on parkla valmimine esimeseks käegakatsutavaks tulemuseks Ülemiste keskuse laienduse valmimisel. “On selge, et Ülemiste keskuse kasvamisega peab kasvama ka parkimisvõimaluse tase üldiselt,” ütles Pärnits. Ta lisas, et mugav parkimine on olnud Ülemiste keskuse üks tugevusi läbi aegade ning keskuse laienemine tekitas reaalse vajaduse katusealuste parkimiskohtade loomiseks. Koos vastvalminud parkimismaja 400 parkimiskoha ja väliparkla 950 kohaga on Ülemiste keskuse külastajate kasutuses nüüdsest 1350 parkimiskohta.

Ülemiste keskuse parkimismaja on kolme korruseline ning sissepääs parkimismajja on Suur-Sõjamäe teelt. Parkimismajast viib igalt tasandilt otsepääs keskusesse. Parkimine parkimismajas on keskuse külalistele tasuta ning väljumiseks on see avatud ööpäev läbi. Siseneda on võimalik ajavahemikul 8.00-23.00.

Ülemiste keskuse parkimismaja on osa ulatuslikust keskuse laiendus- ja uuenemisprotsessist.

2004. aastal avatud Ülemiste keskus on Eesti suurim ostu- ja ajaveetmiskeskus, mis koondab taasavamisjärgselt üle 200 kaupluse ja teeninduskoha ning pakub mugavat ja inspireerivat ostukeskkonda. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra).

Uuenenud Ülemiste keskus avatakse 23. oktoobril.

Nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks laekus kuus taotlust

22.09.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni riigihankele laekus tähtajaks kuus taotlust, millest kolm jäid eeldatava maksumuse piiresse.

Hankekomisjon alustab mahuka dokumentatsiooni vastavuse kontrollimist hanketingimustele ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Ministeeriumide ühishoone arendajaga on plaanis leping sõlmida käesoleva aasta novembris ja hoone ehitamine on kavandatud aastatel 2015-2017. Ühishoone võimaldab riigil kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 olemasolevale kinnistule.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku ligi 20 000 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada ligi 16 000 ruutmeetriga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui 40% võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 120 kWh/m² aastas.

Eluaseme hinnaindeks tõusis II kvartalis

22.09.2014 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,1% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 14,5%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,5% ja majade hinnad 2,5%.

2013. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 16,8% ja majade hinnad 8,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 18,0%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 17,8% ning ülejäänud Eestis 7,3%.

Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 0,3%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,8% ning langesid ülejäänud Eestis 2,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -4% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 10,4%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldab Statistikaamet esmakordselt. Edaspidi avaldatakse indeksit kvartaalselt vastavalt Statistikaameti avaldamiskalendrile.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Väike-Õismäe on hakanud kiirelt arenema

22.09.2014 Egon Juhanson

Peamiselt 1970-ndatel rajatud Väike-Õismäe ringlinn on teinud läbi erinevaid etappe – olnud magalate seas üks ihaldatumaid elupaiku, seejärel jäänud mõnevõrra tahaplaanile, kuid nüüd taas arenema ja edenema hakanud.

Esmalt statistikat. Sarnaselt kõigi teiste piirkondadega kasvas ka korterite hinnatase. Näiteks, kui 2012. aasta II kvartalis tuli müüdud 79 korteri keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks Väike-Õismäel 815 eurot, siis möödunud aasta samal ajal müüdud 89 korteri hinnatasemeks kujunes 1005 eurot ruutmeetri eest. Käesoleva aasta II kvartalis müüdi 97 korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1174 eurot.

Nagu näha, ei kajastunud vahepealne vaikelu tehingutes, neid toimus endiselt palju. Probleem oli pigem investeeringute vähesuses võrreldes teiste paneelrajoonidega. Kui Lasnamäel ja Mustamäel renoveeriti-soojustati hoogsalt maju, ehitati teid ja tegeleti haljastusega, siis Väike-Õismäel oli seda vähem näha.

Nüüd on hakatud renoveerima Õismäe ringil olevat asfaltteed, Ehitajate teed ning tulevikus saab korda ka praegune Haabersti ring. Korteriühistud on asunud aga maju renoveerima. Ilusa ja soojapidava hoone nimel ei kardeta ka pikaajalist laenu võtta.

Rajatud on mitmeid spordikeskuseid ja terviseradasid, paljud koolid on saanud uued staadionid koos kvaliteetse kunstmuruga. Plaanis on ehitada ka uusi lasteaedu, sest asumi elanikkond on kasvanud viimase kümne aasta jooksul 35 000-lt 41 000-le inimesele.

Magalapiirkondade üheks suureks probleemiks on saanud parkimiskohtade süvenev nappus. Väike-Õismäel on näiteks mitmete 9-korruseliste hoonete korteriühistud asunud asjaga tõsisemalt tegelema ja võimalusel looma täiendavaid autokohti.

Kõik eelmainitu aitab Väike-Õismäel saada uut hingamist ja värskust ning hoiab linnaosa sattumast getostumise radadele, mida paneelrajoonide puhul aeg-ajalt ikka kardetud on. Ka naabruses asuva Astangu kiire areng aitab positiivsele tulevikule kaasa.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara. Hinnastatistika eksitab ostjat

22.09.2014 Tanel Raig

Kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahe on mitukümmend protsenti. Üsna kahtlane on aga ostjal selle statistika põhjal alustada ostupakkumist hinna paarikümneprotsendilise allatingimisega.

Pindi augusti kinnisvaraturu ülevaate järgi olid Tallinnas Haaberstis pakkumishinnad tehinguhindadest kõrgemad 22,1%, Pirital 32,5%, Nõmmel 40,6%, Tartus 19,2% ja Pärnus 31,2%. Kohtla-Järvel ja Valgas esines mitmekordseid hinnaerinevusi. ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani kinnitusel on see aga poolik tõde ja selle põhjal pole võimalik ostjal nõuda kohe hinna allalaskmist 30 protsendi võrra. Pakkumis- ja tehinguhindade vahet mõjutab odavama ja kallima vara suhe mõlemas näitajas. Kallima varaga tehakse tavaliselt vähem tehinguid, samas pakkumistes on seda palju rohkem.

Metoodiline segadus. Maa-ameti veebileheküljelt saab teada, mis hinnaga tegelikult tehakse tehinguid objektidega, mis on sarnased sellega, mida osta soovitakse. Kui minna kauplema, siis võiks tagataskust olla kolm sarnast tehingut, mida näiteks tuua, soovitas Sooman.

Pakkumis- ja tehinguhindades sisalduvat statistilist valet tõstis esile ka kinnisvaraekspert Tõnu Toompark OÜst Adaur Grupp. Korterite pakkumishindade puhul arvestatakse elamispinna ruutmeetrihinda, korteritehingute puhul aga kogu korteriomandi ruutmeetrihinda. Vahe on selles, et elamispinnale võib olla lisandunud ka rõdu, terrass ja vahel panipaik. Korteriomandi pindala sees, mille alusel arvestab maa-amet keskmist tehingu hinda, võivad need lisapinnad olla sees, aga ei pruugi, selgitas Toompark. “Seega, on mõningane metoodiline segadus, mis venitab hinnavahet laiemaks,” lausus ta.

Kuid lisaks statistilistele pooltõdedele on kinnisvaraportaalidest vastu vaatavate hindade ja tegelikkuse erinevusel ka palju inimlikke ja majanduslikke põhjuseid. Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna piirkonna juht, maakler Marina Hodus tõi näite, et müüjad ei vii end tihti kurssi kinnisvaraturu olukorraga ja orienteeruvad nende hindade järgi, mis on kinnisvaraportaalides. Levinuim põhjus liiga kõrge müügihinna määramisel on tema ütlusel omaniku kiindumus oma varasse. “Kodu müük on seotud emotsiooniga, paljud kipuvad mõtlema, et tema korter / maja on ikka teistest parem ja see emotsioon kajastub ka hinnas,” rääkis Hodus. Kuid ta lisas, et tegemist võib olla ka lihtsalt inimliku ahnusega, kus on soov väga kiiresti rikkaks saada.

Toompargi sõnul on selliste kalastajate ehk kõrge hinnaga õnneproovijatega väga kõrge väärtusega vara puhul ostja kauplemisvahemik päris suur. Samas, motiveeritud müüja, kes näiteks soovib müügist saadava rahaga midagi asemele osta, peab olema määranud kinnisvara esmase müügihinna tõele võimalikult lähedale, et müük venima ei jääks. Sellisel juhul ei pruugi olla pakkumise allakauplemiseks sentigi ruumi, nentis Toompark.

Samas võivad ka motiveeritud müüjad olla n-ö õngitsejad, kelle soovid jäävad reaalsusest kaugele, ent nad ei saagi odavamalt müüa. Sooman tõi näite olukorrast, kus laenujääk on suur ja odavamalt müües ei jaguks esmast laenu tagastades enam raha uue eluaseme omafinantseeringu jaoks. Seetõttu hoitakse kõrgema hinnaga kuulutust lihtsalt üleval – äkki tuleb mõni erihuvidega ostja, kes just sellesse majja just sellist korterit soovib, rääkis Sooman.

Kauplemisruumi jagub. Sooman soovitas praegu kinnisvara ostes siiski aktiivselt kaubelda, sest selleks on turul ruumi. Alates kevadest on kinnisvaratehingute arv kahanenud ja müüjate turg on Soomani väitel muutunud ostjaturuks. “Kui sina ei müü, siis lähen ostan samasuguse korteri kõrvalt trepikojast,” kirjeldas Sooman jõupositsiooni, millelt ostja saab nõudeid esitada.

Toompargi hinnangul toob aga korteritehingute arvu langus kaasa veelgi suuremad käärid pakkumis- ja tehinguhindade vahel. Järgmise paari kvartali jooksul jätkavad pakkumishinnad inertsist tõusu, tehinguhinnad sellele aga enam järele ei tule, usub ta. Nii venib vahe pakkumishindade ja tegelikkuse vahel üha laiemaks.

Maade hindades suurim erinevus

Kõige suuremad on erinevused hoonestamata maa pakkumis- ja tehinguhindades. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on maade turg väga ebalikviidne, mistõttu võivad müügipakkumiste hinnad tehinguhindadest erineda mitte ainult protsentides, vaid kordades.

“Hoonestamata kinnistu leiba ei võta,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Maamaks, mis selle eest tuleb tasuda, ei sunni veel hinda langetama, et müüki kiirendada. Seetõttu oodataksegi rahulikult ostjat.” Soomani väitel on seetõttu kinnisvaraportaalides ka palju maatükke, mis on üleval juba aastast 2009. Uuendamata on ka nende pakkumiste hinnad, kuigi praegu ei ole maa hind enam nii kõrged kui toona.

Toompargi sõnul on maa müügil oluline müüja motiveeritus, millest sõltub, kui palju saab hinna üle kaubelda.

Nõmme tehinguhindasid langetab Männiku. Nõmmel suureks kärisenud pakkumis- ja tehinguhindade vahe on tingitud müügitehingute sisu muutusest, mitte kinnisvarahinna langusest.

Statistika järgi on tänavu Nõmmel tehinguhinnad järsult langenud, pakkumishinnad on jäänud aga endisele tasemele. Sooman rahustas Nõmme kinnisvara omanikke, et hinnad seal piirkonnas ei ole tegelikult alla läinud. Muutunud on tehingute struktuur. “Nõmmel ja Nõmmel on vahe ning klassikalisel Nõmmel on hinnad jätkuvalt sama kõrged,” kinnitas Sooman.

Hinnalanguse põhjuseks on Männiku, kus on hakatud rohkem kortereid ostma ja mis piirkonnana kuulub samuti Nõmme alla. Korterid on seal aga odavamad ja on viinud alla ka Nõmme korterite tehingustatistika.

Sooman tõstis esile ka Tallinna kesklinna ja Pirita linnaosa, kus valitsebki tavapärasest kõrgem pakkumis- ja tehinguhindade vahe.

Üks küsimus

Kas ostjal on mõistlik kohe paarkümmend protsenti hinnast alla kaubelda?

Tõnu Toompark, OÜ Adaur Grupp kinnisvaraekspert

Ostjale ei saa anda soovitust igast hinnast 10–20 protsenti alla nõuda. Mõnes hinnas on see ruum sees, mõnes mitte. Ostjatele võib soovitada lähtuda kinnisvarahindajate eksperthinnangust. Kui koduostja näeb, et vara talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab, siis võib selle eest maksta mõistlikul määral üle turuväärtuse. Kui varal on ostja arvates puudujääke, siis võiks ostja tasuda mitte enam kui turuväärtus, pigem siiski pisut vähem.

Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna piirkonna juht, maakler

Ostjale võib soovitada teha hinnapakkumisi, aga mitte liiga julgeid, sest siis ta ei ole tõsiseltvõetav. Üldjuhul on kauplemine kuni 10% ulatuses täiesti vastuvõetav.

Tasub teada: Pakkumishindade erinevus tehinguhindadest võib olla mitmekordne

pakkumishinna erinevus tehinguhindadest, august 2014, %

Tallinn +20
Kesklinn +12,7
Lasnamäe +14,4
Mustamäe +10,6
Põhja-Tallinn +3,6
Haabersti +22,1
Kristiine +8,9
Pirita +32,5
Nõmme +40,6

Tartu +19,2
Pärnu +31,2
Narva + 46,7
Kohtla-Järve +101
Rakvere +32
Viljandi +26,6
Paide +38,2
Valga +105,8
Võru +52
Kuressaare +43,6
Haapsalu +20,9
Jõhvi +87,4
Jõgeva +58,4
Rapla +35,4
Põlva +34,6

Allikas: Pindi kinnisvaraturu ülevaade, august 2014

http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=E540495B-A88E-48BE-9514-4A1DBB2A3AA0&paperid=25BAC352-8881-4FC3-A007-67867AF5658D&selectedDate=2014-09-22