Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

03.11.2014 Tõnu Toompark

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad

Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45 Mandustsüklid ja kinnisvara

Ruta Arumäe, SEB Panga majandusanalüütik

10.45-11.30 Muutused kabanduspindade turul

Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

Joel Zernask, KPMG Baltics maksuteenuste juht

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Arto Aas, Rigikogu liige ja majanduskomisjoni juht; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
Osalejad: Jaak Saarniit,Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Madis Kase, ISS Eesti tegevjuht

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse ja haduse osakonna direktor; Ruben Gornischeff, Capfield OÜ juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees;Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Milljuhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Info ja registreerimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles.
Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.
Infotelefon 666 0605.
Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611.
Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvara müügilepingu olulised tingimused

03.11.2014 Kaupo Kask

Kaupo Kask Iga inimene ostab või müüb oma elu jooksul tõenäoliselt vähemalt ühe kinnisasja, olgu selleks siis korter või maja. Sellest lähtuvalt käsitletaksegi tänases artiklis just paari olulisemat müügilepingu sõlmimise nüanssi.

Tulenevalt võlaõigusseaduse § 217 lg-st 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostjal võimalik kasutada nii seadusest kui ka lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid nagu näiteks nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist, kokkulepitud hinna alandamist või müügilepingu olulise rikkumise korral hoopis lepingust taganeda. Selleks et tagada endale võimalikult lai õiguskaitsevahendite valik, on oluline meeles pidada alljärgnevaid juhiseid.

Esiteks tuleb müügilepingu sõlmimisel lepingus ära märkida tingimused, millele kinnisasi vastama peab. Seda põhjusel, et vaidluse tekkides on siis oluliselt lihtsam tõendada, et lepingus nimetatud omaduse olemasolu oli kinnisasja ostmise üheks tingimuseks. Näiteks kui lepingust lähtuvalt peab maja saama kasutada elamiseks, siis kütmisvõimaluse puudumine võib olla lepingutingimustele mittevastavuse aluseks ja vastupidist peab tõendama müüja.

Maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojaks kütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks. Kui see võimalus täielikult või osaliselt puudub, on tegemist lepingueseme puudusega. Lisaks ei saa puudulikult soojustatud ja seetõttu vähese soojapidavusega maja olla vähemalt keskmise kvaliteediga ja selle ehitamine vastata heale ehitustavale.

Kui maja ostetakse mingi konkreetse omaduse pärast, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel. Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis. Pooled võivad müügieset iseloomustavad andmed nagu ka nende andmete saamise metoodika ja korra omavahelises suhtes ise kokku leppida.

Lepingueseme omaduste mitte kokku leppimine võib teatud juhul tekitada vaidlusi seoses ostmise eesmärgiga. Näiteks vastab korter/maja lepingutingimustele juhul, kui korteris/majas puudub kütmisvõimalus, kuid pooled on selle puudumises kokku leppinud (näiteks ostetakse korter/maja renoveerimise eesmärgil).

Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada siiski ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.

Lepingueseme omaduste kindlaksmääramine on vajalik ka põhjusel, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis eeldatakse, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud.

Oluline on lisada, et ostja peab asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Erinevalt tarbijast peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tarbijal sellist kohustust ei ole ja piisab üksnes puuduse esinemisest müüja teavitamist. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Käesolevas artiklis on käsitletud üksnes üksikuid olulisi tähelepanekuid müügilepingu sõlmimisel. Oma õiguste parima kaitse tagamiseks soovitan enne lepingu sõlmimist pidada nõu advokaadiga.

Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koduostjad saavad nõu uuest käsiraamatust

03.11.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud värske käsiraamatu „Nõuanded koduostjale“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Nii jääb kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu esikaane pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale.gif
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Ajaloorubriik: Sibulaküla tules

03.11.2014 Jaak Juske

Punaarmee õhurünnakus Tallinnale 9. märtsi õhtul 1944 sai enim purustusi südalinnas asuv vana Sibulaküla asum, mille hoonestusest hävis üle 80 protsendi.

Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Lammutati vaid Puhkide funktsionalistlikus stiilis ärihoone varemed tänase Solarise keskuse kohal. Õnneks jäi terveks ajalooline pangakvartal ja toona pooleli olev ohvitseride kasiino, tänane kaitseministeeriumi hoone.

Küll sai aga tuhaks suurem osa Sakala tänavast, mis toona ulatus kunstiakadeemia kinnistuni Tartu maantee ääres. Sakala tänava ääres põlesid töölisteater ning sünagoog koos juudi kooliga.

Kogu tänane Rävala puiestee ala kuni praeguse Olümpia hotellini oli üks suur tulemeri. Täiesti lagedaks põles Õuna tänav. Üksikud majad jäid püsti Lembitu tänavast ja Imanta tänava Sibulaküla osast (tänane Ants Lauteri tänav). Imanta tänava ääres asunud Hans Kubu eragümnaasiumi poolpõlenud varemed lammutati alles tükk aega pärast sõda.

Enamus vanast hoonestusest hävis Kentmanni, Kaupmehe ja Lennuki tänavas. Kaupmehe tänavas sai otsetabamuse inimesi täis olnud vennastekoguduse palvela. Õnneks jäid alles Ameerika Ühendriikide ja Türgi saatkonna hooned Kentmanni tänavas.

Vanast asumist jäid alles ka enamus Liivalaia ning endise Kaasani tänava äärsetest või selle lähikonnas asunud hoonetest. Samuti suurem osa Kuke ja Kana tänava puitmajadest nüüdse Radissoni hotelli ümbruses ning Kentmanni tänava Estonia puiestee poolne osa.

Kokku põles tol õuduste ööl Sibulakülas üle 150 hoone. Keset linna laius hiiglaslik varemeteväli. Estonia teatri eest olid näha keskhaigla hooned Juhkentali tänava ääres.

Märtsipommitamises hukkus mitukümmend Sibulaküla elanikku.

Sibulaküla lagedaks põlenud tänavad taashoonestati valdavalt 1950. aastate alguses stalnistlikus stiilis uhkete hoonetega. Läbi varemete rajati lai Lenini, hilisem Rävala puiestee, mis hävitas ajaloolise tänavavõrgu.

Kunagise Õuna tänava piirkonda rajati aga suur Lembitu park. Suur osa säilinud endise Kaasani tänava äärseid maju lammutati enne Olümpia hotelli ehituse algust 1970. aastate keskel.

Fotol Imanta (Lauteri) ja Lennuki tänava rist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu: Enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks

02.11.2014 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldab Tartu linnas asuva Rebase tn 18a kinnistu (katastritunnus 79508:052:0008, registriosa nr 5436203, pindala 604 m², sihtotstarve ärimaa 100%) hoonestusõigusega koormamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise. Hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta).

Kinnistule seatakse hoonestusõigus tingimustel, mis on sätestatud Tartu Linnavalitsuse 28.10.2014 korralduses nr 1126. Rebase tn 18a kinnistule hoonestusõiguse seadmise põhitingimused:
2.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus on 604 m²;
2.2. hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat;
2.3. hoonestusõiguse seadmine on tasuline. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on 1550 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab 5 protsenti maa eksperthinnanguga saadud turuväärtusest;
2.4. hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta);
2.5. hoonestusõiguse tasu muudetakse iga 5 aasta järel vastavalt maa turuvääruse muutumisele;
2.6. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama krundile tankla vastavalt Rebase tn 18a krundi detailplaneeringule http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-13-027;
2.7. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama Rebase tn 18 paiknevale kaile kütusetorustiku ühenduse Rebase tn 18a rajatavast tanklast ning veesõidukite tankla koos veesõidukite tankimiseks vajalike tehnoseadmetega;
2.8. tankla tuleb püstitada 12 kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast arvates.

Kirjalik enampakkumine viiakse läbi vastavalt Tartu linnavara eeskirjale ja pakkumisele esitatud tingimused on märgitud linnavara eeskirja § 33 lõigetes 1, 2, 3 ja 4.

Pakkumine esitada kinnises ümbrikus, millele märkida märgusõnaks objekti aadress ja “hoonestusõiguse seadmine”, hiljemalt 17. novembriks 2014 kella 14-ks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretärile Raekoja plats 3, III korrus, tuba 305.

Pakkumiste avamine toimub 17. novembril 2014 kell 14:15 Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 20-11-2014

02.11.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 20/11/2014 koolitus “Kinnisvaraturundus“. Koolituse viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvaraturunduse õppejõud Tõnu Toompark.

Sageli on üsna laialivalguv, mida ikkagi peetakse silmas mõiste “turundus” all. Kinnisvaraturunduse koolitus katab turunduskompleksist peamiselt turunduskommunikatsiooni valdkonda.

Kinnisvarakoolitus keskendub sellele, kuidas ja milliseid kanaleid kasutades saab maakler või kinnisvaramüüja oma sõnumi kliendini viia.

Koolitus annab osalejale arusaama turunduse peamisest olemusest, ülevaate turunduskommunikatsioonikanalitest ja nõuandeid tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraarendajatele kes vahendavad või müüvad eluruume ja soovivad enda teadmisi värskendada, kuid ka eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub neljapäeval 20/11/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Korter Koplis – perspektiivikaim tulevikuinvesteering

01.11.2014 Jaanus Laugus

Korteritehinguid tehakse äärelinnas stabiilselt. Kui Lasnamäe ja Õismäe mahud on jäänud sarnaseks ning nõudluses ja pakkumises suurt muutust pole märgata, siis Mustamäel on see arv märkimisväärselt kasvanud. Üha aktiivsemaks muutub aga Põhja-Tallinnas asuvate Kopli, Karjamaa ning Pelguranna kinnisvaraturg.

Kõige on kasvanud vanemate kahetoaliste korterite müügipakkumiste arv, mistõttu on selles segmendis ostjatel valik lai ning ostu-otsused tulevad kaalutletult. Kiire tehingu nimel peab müüja üles näitama paindlikust müügihinna läbirääkimistel.

Äärelinnas on suurem nõudlus väikeste 1-toaliste korterite osas. Uueks trendiks võib nimetada vajadust 3-toaliste perekorterite järele, mis on just Mustamäe ja Õismäe piirkonnas minev kaup. Suuremate korterite (4 ja rohkem tube) puhul võivad saada takistuseks liiga kõrge hind ja suured kommunaalkulud.

Eelistatakse hooneid, kus on hästi toimivad ühistud või siis päris uusi kortermaju. Aina rohkem ostuhuvilisi süveneb kuluarvetesse. Hästi toimiv ja tegus ühistu on selgelt kujunenud äärelinna korterimüükides võtmeteguriks. Kui maja on korras ja hoitud ja remondiks pole kulutatud liigselt ning ühistu võetud laenukohustused on ostjale arusaadavad, siis on kaup kiirem tulema.

Uusarenduste osas on huviliste arv suur. Siiski, tehinguteni viib arendaja paindlikus. Ostjad tunnetavad, et turg mängib täna nende kasuks ning julgelt küsitakse allahindlust või lisahüvesid.

Kopli muutub aina perspektiivikamaks

Äärelinna turgudest on nõutumad piirkonnad Kristiine ja Pelgulinn. Kristiinet ei saa enam hästi äärelinnaks nimetadagi, pigem tunnetame seda linnaosa juba osana kesklinnast. Populaarne kaubanduskeskus, head koolid ja lasteaiad, kena elukeskkond ja sujuv ühistransport on teinud piirkonnast ühe populaarseima elamispaiga.

Pelgulinna kasuks räägib läheduses asuv imeilus liivarand ja samuti kesklinnalähedus. Ühtlasi on Pelgulinn, Pelgurand aga ka Karjamaa ning Kopli saamas hetkel Tallinna populaarseima piirkonna, Kalamaja, jätkuks.

Kalamaja populaarsus on andnud tõuke Kopli piirkonna hinnakasvule. Olemasolevaid hooneid renoveeritakse üha aktiivsemalt, suurt rõhku pööratakse haljastusele, tegutsevad asumiseltsid ning seni ümbruskonda muserdanud halb maine on kindlalt kadumas. Hinnatase on aga praegu veel Tallinna lõikes soodsam, mis annab häid investeeringuvõimalusi.

Üüriturg üliaktiivne

Üürikorterite turg on äärelinnas ülimalt aktiivne. Üürihinnad on kasvanud aasta jooksul 10-15% ning nõudlus on endist viisi kõrge.

Turul on liikumas hulk väikeinvestorid, kes ostavad üürimiseks sobivaid kortereid. Üürikorterilt eeldatakse aastatootlust ca 5%. Soodsad laenuintressid võivad muuta omakapitalitootluse sellise tehingu puhul pea kahekordseks.

Üürikorterite hinnatase Tallinna äärelinnas. Arvestatud pole kesklinnaga piirnevaid miljööalasid, ega ka väga erilisi, keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga üürikortereid. Tüüpkorteri all on silmas peetud elamuid “mägedel”.

	1-toalised	2-toalised	3-toalised
Heas seisus tüüpkorterid	180-220	270-320	280-350
Vanemad korterid	220-300	250-350	250-390
Uuemad korterid	280-340	330-400	400-500

Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Maja maaklerist on kasu nii korteriomanikule kui ka ühistule

01.11.2014 Tõnu Toompark

Korteriomanike koostöö nn maja maakleriga lihtsustab kommunaalvõlgade kustutamist ning muude kinnisvara majandamisel tekkivate keerulisemat tüüpi probleemide lahendamist.

Korteriomanikud ja üürnikud saavad korteriühistuga koostöölepingu sõlminud maaklerfirmast ja konkreetselt maaklerilt nõuandeid tasuta. Arco Vara nõustab korteriomanikke ning ühistuid igapäevaselt. Oleme nõu andnud ka olukordades, kus korterid olid võlgade tõttu juba sundmüügis, kuid sellele vaatamata oleme alati mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidnud.

Korteriomanikud ja elanikud saavad nn maja maaklerilt tasuta abi nii läbirääkimistekskorteriühistu juhatuse, panga, üürnike, pärijate kui ka naabritega. Kui maja maakler vahendab aga korteri müüki, tekib peale notariaalse tehingu sõlmimist rahaline lisasissetulek ka korteriühistule.

Peale koostöölepingu sõlmimist korteriühistuga paigaldab maakler maja trepikodadesse kas teadetetahvlile või seinale postkaardi suurused reklaamid enda foto ja kontaktandmetega. Sellise reklaami ülesandeks on teavitada korteriühistu liikmeid ja kortermaja elanikke võimalusest küsida tasuta nõu ja saada tehingute vormistamisel abi konkreetselt kinnisvaraspetsialistilt.

Maja maakler on hea eelkõige seetõttu, et eestlased on tagasihoidlikud ja häbelikud, eriti, kui neil on majanduslikke muresid. Sageli on sellised mured lahendatavad suure korteri vahetamisega väiksema vastu või tühja korteri väljaüürimisega. Korteriomanik, kes pole varem ise kinnisvaratehingutega kokku puutunud, ei tea kasvõi sedagi, mis tema korter tegelikult väärt on või kust korralikke ning maksejõulisi üürnikke leida.

Kui kellegil on juba võlad tekkinud, on raske isegi ühistu juhatuse jutule minna ja võlgade kustutamiseks jõukohast maksegraafikut kaubelda. Võlgadest rääkimist pigem välditakse, korteriühistu telefonikõnesid ei võeta enam vastu. Siin on maakler sobilikuks vahendajaks, sest tavaliselt on inimesed nõus läbi kolmanda ja erapooletu isiku rääkima ning oma probleeme lahendama.

Maakler suhtleb korteriühistu juhatusega ja aitab tasuta maksegraafiku koostada usus, et nii korteriomanik kui ka ühistu teda edaspidi soovitavad. Kui korteriühistu pöördub raha kättesaamiseks inkassofirmasse, läheb inkassaator võlglase juurde ja nõuab raha äramaksmist. Kui võlglasel aga raha pole, pannakse tema korter peale teatavate protseduuride läbimist sundmüüki. Mis korteriomanikust edasi saab ja kuhu ta sundmüügist saadud ning võlga ületava vähese rahaga läheb, pole sel juhul oluline.

Erinevalt inkassofirmast pakub ühistuga koostöölepingu sõlminud maaklerfirma kinnisvarateenust. Kui kommunaalteenuste eest võlgu jäänud korteriomanikul on probleeme ka pangaga, abistab maakler näiteks laenu refinantseerimisel. Maakler aitab kodu vahetada, otsides olemasolevale korterile parima hinnaga ostja.

Müügist ja võlgade tasumisest järele jäänud summaga leiab ta korteri müüjale uue eluaseme kas samas piirkonnas, mõnes teises Tallinna linnaosas või mujal Harjumaal. Umbes 40 km raadiuses Tallinnast, näiteks Kosel, Kloogal, Kiilis, Paldiskis, on korterid oluliselt odavamad, kuid on võimalik endiselt ka pealinnas tööl käia.

Kuna vahepealsetel aastatel on kinnisvara hinnad tõusnud, saavad laenuga ostetud korteri müügist teenitud summast enamasti oma raha kätte nii pank kui ka ühistu.

Tore on, kui inimesed pöörduvad vajadusel ning murepilvede kogunedes maja maakleri poole ise, mitte ei oota, et ühistu suunab maaklereid pikaaegsete võlglaste juurde, kellega nad pole ise suutnud ühendust saada ning tulemuslikult suhelda. Kui aga võlad kasvavad, kuid üürnik või korteriomanik on kadunud, aitab maakler neid ka üles otsida.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 11%

01.11.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Harjumaal müügiks 2919 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 3% võrra. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind oli sel ajal 1107 €/m² ehk aastatagusest 11% enam.

Suurima osa Harjumaa majade pakkumistest moodustava pakkumised Tallinnas. Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel septembris müügiks 1271 maja keskmise hinnaga 1232 €/m². Tallinna majade müügipakkumiste arv langes aastaga 1%, kuid hind tõusis 9%.

Majade müügipakkumiste arvu vähenemine enamuses Harjumaa valdades on koostöös korterihindade kiire parkimisega pannuga ka majade hinnad tõususuunas liikuma. Nii võime tõdeda, et enamuses Harjumaa valdades on majade müügipakkumiste hinnad portaali KV.EE andmetel kerkinud kahekohalise numbri võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus
	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Harku vald	305	371	22%	873	1 027	18%
Jõelähtme vald	38	71	87%	863	1 023	19%
Keila linn	45	49	9%	854	957	12%
Keila vald	164	130	-21%	781	796	2%
Kernu vald	113	110	-3%	426	433	2%
Kiili vald	40	27	-33%	782	740	-5%
Loksa		14	NA		641	NA
Maardu linn	163	142	-13%	890	1 007	13%
Paldiski	25	22	-12%	299	475	59%
Raasiku vald	18	14	-22%	791	529	-33%
Rae vald	136	166	22%	1 163	1 323	14%
Saku vald	160	94	-41%	748	720	-4%
Saue linn	56	31	-45%	846	970	15%
Saue vald	64	41	-36%	970	1 167	20%
Tallinn	1 285	1 271	-1%	1 135	1 232	9%
Vasalemma vald	15		NA	574		NA
Viimsi	394	366	-7%	1 166	1 255	8%

Eesti	5 357	5 378	0%	818	901	10%
Harjumaa	3 021	2 919	-3%	1 001	1 107	11%
Narva	56	70	25%	298	439	47%
Pärnu	304	316	4%	822	919	12%
Tartu	342	420	23%	790	879	11%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke tähtaega pikendatakse

01.11.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pikendab presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke pakkumiste esitamise tähtaega seoses vajadusega täpsustada projekteerimishanke pakkumuse hindamise metoodikat ja kriteeriumeid.

Hankedokumendi muudatused tehakse hiljemalt tuleva nädala alguses ning edastatakse seejärel koos uue pakkumuste esitamise tähtajaga kõigile osapooltele läbi elektroonilise riigihangete registri.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Septembris tööstustoodangu tootmise kasv kiirenes

31.10.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Jaanuarist alates on töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud. Kui juulis toodeti töötlevas tööstuses 5% ja augustis 6% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul, siis septembris ulatus juurdekasv 7%ni. Toodang ületas eelmise aasta septembri taseme enamikus tööstusharudes.

Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes ligi neljandiku; puittooteid valmistati 6% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes elektriseadmete, kemikaalide ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi septembris 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 13% ja müük kodumaisele turule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta septembris tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui augustis, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2013. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 13% vähem ja soojust 4% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,3	6,2	3,6
Energeetika	-3,1	-10,7	-12,1
Mäetööstus	-3,1	-12,6	-14,3
Töötlev tööstus	1,8	9,8	6,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,3	26,6	22,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	8,9	6,4
toiduainete tootmine	0,0	1,9	0,3
metalltoodete tootmine	7,8	13,1	9,3
elektriseadmete tootmine	-4,6	1,3	-2,3
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-6,8	-3,5	-6,5
mööblitootmine	-4,8	-8,0	-11,2
mootorsõidukite tootmine	0,0	0,9	-1,8
ehitusmaterjali tootmine	5,2	8,6	5,9
masinate ja seadmete tootmine	11,2	33,3	28,7
kütteõlide tootmine	6,1	17,1	17,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Jaemüügi stabiilne kasv septembris jätkus

31.10.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 399 miljonit eurot, seega jäi kauplustesse 303 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes 9%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta septembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel – aastaga ligi neljandiku (24%). Keskmisest enam suurenes jaemüük ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 15%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 12%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 11%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 11%).

Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus septembris mõnevõrra toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juulis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 7% ja augustis 6%, siis septembris oli kasv 4%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – juulis oli toidukaupade aastane hinnalangus 2%, augustis 1,7%, kuid septembris ainult 0,2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuu tasemele. 2014. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 490,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Võru politsei ja pääste ühishoone pidas sarikapidu

31.10.2014 Tõnu Toompark

Täna peeti Võrus politsei ja pääste ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Räpina maantee 20a/20b kinnistule siseturvalisuse asutuste hoonekompleksi, mis koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel.

Ehitustööde esimeses etapis lammutati osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustati allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS. Tuleva aasta suvel valmiva ühishoone ehitustööd lähevad maksma ligi 4,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bulgaarias lõppesid Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd

31.10.2014 Tõnu Toompark

29.10.2014 võttis Arco Vara AS-i 100% tütarettevõte Arco Manastirski EOOD vastu Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd, mis algasid novembris 2013 ning valmisid tähtaegselt.

Kogu ehituse maht on 16 000 m2, millest maapealne müüdav maht on 12 500 m2. Ehituse lõppakti kuupäeva seisuga on deposiidiga tagatud eelmüügilepingutega kaetud üle 70% kogu projekti müüdavast mahust.

Kogu eeldatav müügitulu ületab 9 miljonit eurot.

Kasutusloa saamine leiab eelduslikult aset detsembris 2014 pärast mida algab korterite müügilepingute sõlmimine, mis tõstab kogu grupi IV kvartali prognoositud müügitulu ning kasumit.

Turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

31.10.2014 Tõnu Toompark

Oleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60-70% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back