Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Majapidamiste laenukohustuste maht kasvas aastaga 2,1%

25.11.2014 Mari Tamm

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht jätkas oktoobris tagasihoidlikku kasvu, suurenedes aastaga 3,3%. Nende laenude ja liisingute kuine juurdekasv on kahel viimasel kuul põhinenud enam majapidamiste laenumahu suurenemisel. Ettevõtetel ja majapidamistel oli laene ja liisinguid oktoobris kokku pisut rohkem kui 15,3 miljardi euro eest.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht suurenes oktoobris võrreldes aastataguse ajaga 4,5%. Kuises võrdluses kasvas ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurte tagasimaksete tõttu suhteliselt vähe, 12,5 miljoni euro võrra. Ettevõtetele väljastati lühiajalisi laene nii septembris kui ka oktoobris selle aasta keskmisest suuremas mahus. Uute pikaajaliste laenude maht oli samal ajal keskmisest väiksem. Uusi laene ja liisinguid väljastati oktoobris kõige enam kaubandus- ja tööstusettevõtetele.

Majapidamiste laenude ja liisingute aastakasv kiirenes oktoobris 2,1%ni. Uusi eluasemelaenusid anti välja 80 miljoni euro eest ehk 12% suuremas mahus kui aasta tagasi. Eluasemelaenulepingute arv võrreldes möödunud aasta oktoobriga aga ei kasvanud, mis näitab seda, et laenude maht suurenes peamiselt keskmise laenusumma suurenemise tõttu. Majapidamiste muude laenude maht on kahel viimasel kuul aastavõrdluses samuti kasvanud.

EURIBORi languse jätkumine tõi kaasa laenuintressimäärade alanemise. Oktoobris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär langes 2,3%ni. Seda langust põhjustas lisaks laenude baasintressimäärale EURIBORile ka keskmise intressimarginaali alanemine. Ettevõtetele oktoobris välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,8%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületanud laenud moodustasid oktoobris pankade laenuportfellist 1,8%. Pikemat aega viivises olevate laenude osakaal ei ole selle aasta jooksul eriti muutunud. Seda on mõjutanud ühelt poolt varasemate makseprobleemide lahenemine ja teiselt poolt uute probleemide ilmnemine laenumaksete tasumisel.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsib hoogne, kiirenedes oktoobris aastavõrdluses 9,3%ni. Need hoiused suurenesid kuuga 154 miljoni euro võrra 9,7 miljardi euroni. Rohkem kui 80% hoiuste kuisest juurdekasvust andis ettevõtete hoiuste suurenemine. Majapidamiste hoiuste aastakasv on püsinud alates esimese kvartali lõpust 8% juures. Mitteresidentide hoiuste maht jäi aastatagusega võrreldes peaaegu muutumatuks, ulatudes oktoobris 2,3 miljardi euroni.

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Erainvestorid huvituvad üüriturust, kui riik muudab seadusi omanikusõbralikumaks

25.11.2014 Tõnu Toompark

Munitsipaalüüriturg on maailmas laialt levinud sektor. On riike, kus seda on proovitud ja siis jälle loobutud ning on kohti, kus asi on toimima saadud. See kõik on tulnud läbi suurte kogemuste ja valusate õppetundide. Seetõttu on peale projektide rahastamise ka suureks küsimuseks, kes ja kuidas üürimaju edaspidi haldab. Kas riik või kohalik omavalitsus suudab sellega toime tulla või oleks parem siiski erasektorile kogu ülesanne edasi anda?

Maailmakogemus on erinevates valdkondades näidanud, et avalik võim ei ole alati just parim omanik, sest süsteem on suur, hallatavaid objekte palju ning pole enam seda õiget peremehetunnet. Väga valusalt puudutab see just nimelt kinnisvara, olgu see asustatud või asustamata. Maju on alati selgelt rohkem kui inimesi, kes nende eest hoolitseksid ning isegi jõukates riikides pole haldussüsteem alati korralikult käima saadud. On läinud nii, on läinud naa.

Munitsipaalsete üüripindadega on läinud kahjuks paljudel juhtumitel samamoodi. Alguses on hea idee, teostus projektist kuni valmimiseni suurepärane, kuid siis, pärast paari aastat, midagi juhtub. Ning korraga pole kellelgi enam jõudu üle pea kasvavate probleemidega tegeleda.

Läbikukkunud eksperiment

Selleks, et mõista, kui oluline on adekvaatne haldussüsteem, toon näiteid möödunud sajandi teise poole läänemaailmast, kus riiklikult toetatud elamispindade rajamisest sai suur ühiskondlik projekt, kuid mille lõpp oli vaikne ja kurb.

Teise Maailmasõja ajal süvenes Ameerika Ühendriikide põhjaosas suur vajadus elamispinna järele, mida tingis jätkuv sisemigratsioon. Põhjuse andis selleks põhjaosariikide kasvav tööstus, millele just sõda oma hoogu juurde lükkas. Kuigi munitsipaalelamispindu (public housing) oli juba varemgi ehitatud, kiirenes uute projektide kavandamine drastiliselt.

Sõda sai läbi, tehaste võimsused vähenesid ning töötusemäär kasvas, kuid munitsipaalmajade rajamine jätkus. Alates 1950ndatest ehitati mitmetesse suurlinnadesse, eelkõige New Yorki, Chicagosse ja Detroiti massiivseid korterelamute kvartaleid, mille hooneid nimetati tüüpsete lahenduste järgi rahvasuus Projektideks. Enamasti oli tegu 12-14 korruseliste elamutega, kuid New Yorkis võis korruste arv küündida ka 40ni. Elanikeks said kõik, kellel oli väiksem sissetulek – meditsiiniõest või kooliõpetajast tehasetööliseni.

Kui esimesed aastad olid rahulikud, siis 1960ndatel hakkasid süvenema probleemid. Ühelt poolt oli mureks erinevate sotsiaalsete klasside omavaheline kokkusobimatus ning teisalt ebapiisav elamute hooldamine, mille eest pidi vastutama igas linnas asuv spetsiaalne ametiasutus (Public Housing Authority). Ei jätkunud töökäsi, ega raha ning majad hakkasid lagunema, millele andis hoogu juurde vandalism. Kuna korralik elanikkond hakkas lahkuma, jäid osa kortereist tühjadeks ning neis toimusid tulekahjud. Levis narkokaubandus ja tegutsesid hoonetepõhised kuritegelikud grupeeringud.

Kuigi 1980ndatel püüti elamutesse uut elu tuua, oli rong lõplikult läinud. Inimesed ei soovinud neisse hoonetesse enam kolida ning teenuste kvaliteet aina halvenes. Liftid ei sõitnud, prügišahtid jäid tühjendamata ning katustel varitsesid politseid kohalike kampade snaiprid. Kõige süngemaks näiteks munitsipaalkvartalitest sai Chicagos asunud Cabrini Green.

1990ndate teiseks pooleks oli selge, et eksperiment on läbi kukkunud. Koostöös kohalike elanike, linnavõimude ja erakapitaliga asuti välja töötama uut kontseptsiooni. Käesoleva sajandi alguseks lammutati paljud tornelamud, vaid New Yorkis jäi neid enam alles. Endiste kvartalite asemele rajatakse nüüd nn mixed income tüüpi elamupiirkondi, kus residentideks on erineva (aga mitte liiga) sotsiaalse taustaga inimesed, hooned on madalad ning pooled neist eraomanduses. Kaasates erakapitali ja kodanikeühendusi, on saavutatud juba häid tulemusi ja getostumist on seni suudetud vältida. Töö aga käib senini.

Sarnaseid fopaasid tegid läbi ka Suurbritannia suurlinnad, kus 1960ndatel lammutati massiliselt vanu kesklinna aguleid ja inimesi majutati ümber tornelamutesse. Tekkisid täpselt samad probleemid. Nüüdseks on paljud neist kõrghoonetest samuti minevikku kadunud, inimesed järelejäänud ja väga hinda läinud sajandivanustesse hoonetesse tagasi kolinud ning munitsipaalkvartaleist kujundatud madalama hoonestuse ja lopsakama loodusega elamupiirkonnad.

Samas Prantsusmaal on neid kohalikele omavalitsustele kuuluvaid elamispindadega kvartaleid veel tublisti säilinud, kus heakord ja teenuste kvaliteet jätab soovida.

Tugev haldussuutlikkus nõuab raha

Maailmas on ka õnnestunud näiteid. Hollandis on munitsipaalmajades asuvate elamispindade hulk üsna märkimisväärne ja tõsiseid probleeme ei esine, sest haldusele kulutatavad vahendid on täpselt planeeritud, piisavad ja korrashoiukava läbi mõeldud. Niisamuti on see õnnestunud Soomes. Saksamaal lahendati olukord näiteks ka hoonete madalamaks ehitamise ja ümbruskonna mitmekesisemaks muutmisega. Jaapanis on levinud aga seenioritele mõeldud munitsipaalelamute rajamine.

Need head näited nõuavad tugevat haldussuutlikkust ja raha, kusjuures viimase hulka ei saa kindlasti sõltuvalt majanduse olukorrast kärpida, vaid pigem tuleb vahendeid hoonete vanuse kasvades hoopis suurendada. Siit tekivadki küsimused, millele tuleks enne suuri otsuseid mõelda. Arvamusloo temaatikast lähtuvalt toon välja just haldusega seotud küsimused.

Kas riigil on sellist raha, mida tõhusaks halduseks ja majade korrashoiuks kasutada. Kas meil on inimressurssi?
Riigi omanduses on hetkel palju kinnisvara, mille seisukord on halb ja millega tegelemiseks pole jõudu. Kuidas garanteerida, et riiklike üürimajadega sama juhtuda ei või?
Kuidas suudetakse üürihinnad hoida oodataval mõistlikul tasemel teades, et ehitushinnad on pigem kasvavad ning haldusele ja tööjõule kulub palju raha?
Et hooneid hallata, tuleb luua uus organisatsioonide võrk. Nõuka-ajal nimetati neid majavalitsusteks. Olukorras, kus avaliku sektori palgatase on niigi madal, tekib küsimus, kuidas kavatsetakse loodav organisatsioon mehitada ning leida lisafinantse tööjõukuludeks?

Üürimajadega võiks tegeleda erasektor

Pooldan mõtet, et sarnaselt esimese Eesti Vabariigi ajaga võiks nüüdki üüräri ajada erasektor. Loomulikult ei välista ma väikesemahulisi investeeringuid näiteks mõne valdkonna teenistujatele mõeldud elamute riiklikku rajamisse ja hoonete ehitamisse koduta jäänud inimestele, kuid see jäägu siiski piiratud, selgelt vajaduspõhisesse ulatusse. Esimese vabariigi ajast pärineb palju häid näiteid, neist tasub õppida.

Erasektoril on olemas peremehetunne, kindel soov oma vara väärtust säilitada ning sellest lähtuvalt ka motivatsioon teha vastavaid investeeringuid ja hoida hooneid korras. Samuti jälgida, et majas poleks elanikke, kes teiste elukvaliteeti alla viiksid. Lisaks saaks erasektor üürimajade ampluaad hoopis laiendada ning ehitada hooneid täiesti erinevatele vajadustele ja hinnatasemetele vastavalt. Seda enam, et meie üüriturg on liikumas lääne suunas, kus kinnisvara omamine pole nooremale põlvkonnale enam alati esmatähtis.

Miks erasektor senini pole üürimajadesse suuri investeeringuid teinud? Siin on kaks peamist probleemi ja riik saab nende lahendamisel tõhusat abi pakkuda. Esiteks, erainvestorit huvitab aastane üüritootlus, mis ideaalis ei langeks alla 5 protsendi. Riik saaks siin kaaluda erinevaid maksusoodustuse võimalusi, et ehitus- ja lõpphind võimaldaksid turul konkureerida ja pakkuda oodatud, mõistlikku üürihinda. Võib kaaluda ka ehitusõiguse andmist riigimaale.

Teiseks peab riik muutma seadusandlust selliselt, et omanikul oleks rohkem õigusi. Praegune, üürniku poole kaldu olev võlaõigusseadus lihtsalt ei motiveeri ehitama, kuna soodustab näiteks puuküürnike teket.

Kokkuvõttes, olen seisukohal, et turg suudab hindu väga hästi reguleerida. Riik tegeleb pidevalt majanduspoliitikaga, et siia rohkem investeeringuid saada. Tegelgem siis ka üüripoliitikaga nii, et erasektor saaks tegutsema asuda. Maailmas see toimib, miks meil siis halvemini peaks minema?

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ohtlikult tõusvad palgad ja pisut tasakaalutu kinnisvaraturg

25.11.2014 Urmas Simson

Eesti majandus on naabrite omaga võrreldes üsna tugevatel jalgadel, kuid ohtu kujutab mõningane ebakõla tootmise kasvu ja palgatõusu, ekspordi ja impordi ning kinnisvara ostu- ja üürihindade vahel.

Majanduskasvu mitu numbrit

2013. aastal kasvas Eesti majandus nominaalselt 6,2% ja reaalselt 1,6%, jooksva aasta esimeses pooles vastavalt 4,0% ja 1,4%. Mõlemal puhul on nominaal- ja reaalkasvu vahel arusaamatult suur lõhe. Ma ei arva, et see vahe peaks olema inflatsiooniga võrdselt nullilähedane, kuid 2–3% erinevust on ikkagi liiga palju.

Seetõttu julgen soovitada: vaadake peale reaalkasvu alati ka nominaalkasvu. SKP nominaalkasvuga on Eesti rahvusvahelises kontekstis väga heal tasemel.

Langevad tarbijahinnad

Selle aasta juunist septembrini on aastane inflatsioon olnud negatiivne, nullides aasta alguse kerge hinnatõusu. Ka järgmised 12 kuud ei paista muutust toovat. Euroopas tervikuna tõusevad tarbijahinnad 0–1% ja pigem on oht, et inflatsiooni vahetab välja deflatsioon, millest on saamas majanduskasvu peamine takistaja. Keegi ei taha investeerida kohe, kui pisut oodates saaks seda teha soodsamalt.

Olukorda võiks parandada euro kursi nõrgenemine teiste oluliste valuutade (USA dollar, Jaapani jeen, Hiina jüaan) kursi suhtes. Paraku aga annab 20% kursilangus vaid 1% suurema inflatsiooni. Euroala majandus on ikkagi mastaabilt suur ja impordi osakaal kogutarbimises väike. Sellegipoolest oleks Euroopal majanduse elavnemiseks vaja, et euro kurss langeks. Euroopa inimene jääks sellest mujal maailmas küll vaesemaks, kuid eksportijate konkurentsivõime paraneks.

Ohtlik palgatõus

Eesti tööstustoodangu ja ekspordi kasv jääb suurelt alla sisetarbimise kasvule ja palgatõusule. Eesti kaupade eksport oli aasta esimese 8 kuu jooksul 3% väiksem kui mullu samal ajal, 9 kuu tööstustoodang kasvas 1%. Samas kerkis keskmine brutopalk esimesel poolaastal 6% ja ka töötuid on vähem (töötuse määr langes teises kvartalis koguni 6,9%-le). Seetõttu suurenes esimesel poolaastal kogu palgafond 8,5%, ettevõtete kasumid aga kahanesid samal ajal 9%.

See on Eesti majanduse kõige ohtlikum osa. Kindlasti meeldib kõigile, kui sissetulek kasvab, inflatsioon on madal ja seega ostuvõime paraneb kiiresti. Ometi peaks tähtis olema ka ettevõtete tervis. Ma pean reaalseks, et senise palgatõusu jätkudes on 5% ettevõtetest, kes ekspordivad aastas üle 10 miljoni euro väärtuses, kahe aasta pärast Eestist kadunud. Kui Eesti majandus praegu tööjõukuluga üle piiri läheb, oleme kümne aasta pärast halvemas seisus kui lühiajaliselt tasakaalukama palgatõusuga.

Ma ei nõustu absoluutselt väitega, et meil ei ole vaja ettevõtteid, kes ei suuda maksta vähemalt 1000-eurost brutopalka. Sellise piiri sisseseadmine suurendaks ennekõike tööpuudust ega parandaks kuidagi paljude seni vähem palka teenivate inimeste heaolu.

Iga kokkutõmmatud ettevõttega kaob potentsiaal, mis oleks ettevõtte 600-eurose palgataseme aja jooksul ehk 800 eurole tõstnud. Niisiis tuleks meil praegu siia meelitada ettevõtlust muudest riikidest, kes on hädas riigivõlaga ja tahavad makse tõsta. See aga eeldab, et peame palgakonkurentsis veel mõne aasta ahvatlevad olema.

Tarbimisusk säästmise asemel

Jaekaubanduse käive ja maht kasvasid 9 kuuga 7% ehk peaaegu sama palju kui palgafond. Lootsin, et äkki paneb kiire brutopalga kasv inimesed rohkem säästma. Paraku seda ei juhtunud. Kui enam tarbitaks Eestis toodetud kaupa, ei oleks probleemi.

Kahjuks püsib impordi osakaal kogutarbimises enam-vähem sama, mistõttu on taas tekkinud jooksevkonto defitsiit. Eesti tarbib importi rohkem, kui ekspordib. Praegu on vahe veel väike, kuid murelikuks teeb defitsiidi pidev suurenemine.

Kinnisvara ostu- ja üürihinnad ootavad korrektiive

2011.–2013. aastal tõusid kinnisvarahinnad märkimisväärselt, kuid selle aasta algusest on hinnatõus suuremates linnades raugenud. Lähema 5–10 aasta arengu mõttes oleks väga positiivne, kui hinnatõus mõneks ajaks peatuks, et mitte tekitada järgmist hinnamulli.

Juba praegu näib, et hinnad on majandusnäitajate kõrval põhjendatud vaid juhul, kui neist 10–20% maha võtta. Tallinna kesklinnas võiks lihtsama uue korteri hind koos parkimiskohaga olla 2000–2200 €/m2. Lasnamäe ja Mustamäe läbi aegade keskmiselt 1,6–1,8 korda madalamatele hindadele vastaks uusarendustes keskmine hind 1250–1400 €/m2.

Mis puutub üürihindadesse, siis on Lasnamäe ja Mustamäe kesklinna piirkonnale väga lähedal, kuigi vara ostuhind on madalam. Seega on mägedel korterite tootlused palju kõrgemad: kesklinnas 3,5–5%, mägedel 6–7%. See ei saa pikalt nii püsida, mägedes peaksid üürihinnad kukkuma või kesklinnas tõusma.

Tulevik naabritega võrreldes hea

Kõigest hoolimata on Eesti majandus siiski suhteliselt heas seisus. Põhilised riskid tulenevad meie naabrite nõrgast majanduskasvust. Soome, Rootsi ja ka Venemaaga võrreldes on Eesti majandus võimaliku languse suhtes vähem tundlik. Loomulikult on meil raske saavutada kasvu, kui kõik ümberringi paigal seisavad või langevad, kuid Eesti langusoht on üsna piiratud.

Olen üpris kindel, et kuigi järgmised viis aastat tulevad Euroopa majanduse jaoks väga rasked, on Eestis sel ajal oodata kiiremat kasvu kui Soomes, Rootsis, Venemaal, samuti Lätis ja Leedus.

Urmas Simson
Swedbanki majandusanalüütik

Allikas: Swedbank

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Uute eluasemelaenude arv kasvab

25.11.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli 2014 III kvartali eluasemelaenude summaarne jääk 6003 miljonit eurot. Väljastatud eluasemelaenude arv oli selle juures 163 000. Nii võime öelda, et keskmine laenujääk oli 36 900 eurot.

Alates 2012. aastast on eluasemelaenude arv järjest suurenenud. Viimase kahe aastaga on laenuturule lisandunud 5200 uut eluasemelaenu, mis teeb kahe aasta juurdekasvuks 3,3%. Eluasemelaenude jääks on samal ajal suurenenud 149 miljoni euro võrra ehk 2,5%.

Nii on vaatamata aktiivsele laenuturule ja uute laenude väljastamisele keskmine eluasemelaenu jääk püsinud üsnagi stabiilsena jäädes isegi 2000 eurot allapoole, kui 2008. aasta tippaegadel.

Keskmise laenujäägi vähenemise või mittekerkimise taga on veel üks põhjus. Vaevaliselt, kuid siiski tõstab pead Eesti väiksemate linnade kinnisvaraturg. Järjest suureneb Tallinnast-Tartust-Narvast-Pärnust väljaspool tehtavate korteritehingute osakaal. Paratamatult on neis piirkondades korterite väärtused madalamad, see nõuab väiksemat tuge pangalt, mis peegeldub keskmises laenujäägis.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

BPT Real Estate arendab Bang & Olufsen OÜ tarbeks 1600 m2 büroopinda

24.11.2014 Tõnu Toompark

BPT Real Estate AS, kes esindab hooneomanikku ja Taani eksklusiivse audio-videotehnika tootja Bang & Olufsen OÜ sõlmisid pikaajalise strateegilise üürilepingu 1600 m2 büroopinna väljaehitamiseks ja üürimiseks Tallinnas, Pärnu mnt. 139a büroohoones.

BPT Real Estate ASi juhatuse esimees Indrek Hääle hinnangul on tegemist kindlasti ühe olulise suurusega üürilepinguga. „Sellises mahus lepingud ei ole Eesti ärikinnisvaraturul väga sagedased ning oluline on siinkohal just see, et lepingupartner on tuntud rahvusvaheline ettevõtte, “ ütles ta.

Lepingu kohaselt rajab BPT Real Estate rentnikule arendus- ja testimistegevusteks vajalike eriotstarbeliste tingimustega kaasaegsed bürooruumid.

Tiina Seeman, Bang & Olufsen tütarfirma direktor Tallinnas märkis, et büroopinna laiendamise vajadus tekkis emaettevõtte tarkvaraüksuse ümberorganiseerimise tulemusena. „Oleme laiendanud oma tegevusi Eestis viimase paari aasta jooksul ja see ajendas meid suuremat büroopinda otsima. Antud lepinguga oleme taganud tipptasemel töökeskkonna, mida üürileandja oli valmis meie nõuete alusel ehitama. Asukoha valikuks oli ka oluline roll professionaalses üürileandja esindajas, kellega jõudsime väga kiiresti ühistele arusaamadele“ selgitas Tiina Seeman.

„Bang & Olufseni otsus laiendada ettevõtte arendustegevusi on tunnustuseks Eestile ning näitab, et siin on võimalik leida oskustööjõudu ning on olemas sobilik töökeskkond,“ märkis Indrek Hääl.

BPT Real Estate esindas hooneomanikku üürilepingu läbirääkimiste kõikides etappides ning juhib ruumide ümberehitust. Ruumide sisearhitektuurse projekti koostas Arro Projekt OÜ ja ehitustööd teeb Gustaf Tallinn OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn müüb kinnistuid ja kortereid

24.11.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele hulgaliselt kinnisvara.

Kesklinnas asuv hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Püssirohu tn 6 kinnistu pindalaga 338 m2 on enampakkumisel alghinnaga 312 000 eurot. Kinnistul paikneb kaks hoonet: elamu ja pesuköök. Hooned on amortiseerunud, enne uuesti kasutusse võtmist vajavad elamu ja pesuköögi põhikonstruktsioonid, torustikud ning tehnoseadmed põhjalikku remonti.

Alghinnaga 153 000 eurot on enampakkumisel Kesklinnas Veerenni asumis paiknev elamumaa sihtotstarbega, 729 m2 suurune Pille tn 24 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 153 000 eurot. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline ealmu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2, on enampakkumisel alghinnaga 295 500 eurot.

Põhja-Tallinna linnaosas asuvast Puhangu tn 8 elamust on enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks elurumid pindalaga 11,5-24,2 m2 ning alghinnaga 15 000 kuni 22 000 eurot. Elamut haldab korteriühistu.

Põhja-Tallinna linnaosas aadressil Kopli tn 66 // Volta tn 2 asuva elamu kaks korteriomandit on enampakkumisel alghinnaga 6000 eurot ja kokku 22 000 eurot, korteriomandite reaalosadeks on eluruumid üldpinnaga 13,8 m2 ja 19,8 m2. Elamut haldab korteriühistu.

Kesklinna linnaosas asuv Loode tn 12-3 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

LVM Kinnisvara: Adamsoni 27 on välja müüdud

24.11.2014 Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Adamsoni 27 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

Toompea külje all asuvas miljööväärtuslikus Kassisabas asuvad uued kaasaegsed korterid puitasumi inimsõbralikus õhkkonnas on tänaste ostjate üks vaieldamatuid lemmikuid,” märkis LVM Kinnisvara Tallinn juhatuse liige Indrek Peedo.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EELK keskkontor napsas võlausaldajate eest väärtusliku kinnisvaraobjekti

24.11.2014 Tõnu Toompark

Sellel nädalal arestis kohtutäitur AS Eviko kasuks jõustunud kohtuotsuse täitmiseks Narva Aleksandri Koguduse varad.

Varade arestimise käigus sai kinnitust fakt, et vahetult enne kohtuotsust asus EELK Konsistoorium ja Kiriku Varahaldus halvendama Narva Aleksandri Koguduse majanduslikku olukorda.

2013. aasta sügisel vahetult enne kohtuotsust, seadsid EELK Konsistooriumi liige Mati Maanas ja Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo kinnistule Vestervalli 20 Kiriku Varahalduse kasuks 30 aastase hoonestusõiguse. Nimetatud kinnistule kavandatakse 4 korruselist ärihoonet.

Sellega kaotas AS Eviko võimaluse nimetatud kinnistut kasutada oma nõuete rahuldamiseks. Väärtusliku ärikinnisvara väljakantimisega halvendasid EELK ja Kiriku Varahaldus niigi raskes olukorras koguduse majandusolukorda ning suurendasid Narva Aleksandri Suurkiriku müügi tõenäosust pankrotimenetluses.

Hoonestusõiguse seadmise hetkel oli Mati Maanas lisaks Kiriku Varahalduse juhatuse liikmele ka EELK Konsistooriumi liige ning Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik juhatuse liige. 2011. Aasta lõpust kuni hoonestusõiguse seadmise hetkeni oli EELK Konsistoorium võlausaldajale andnud lubadusi võlausaldajate vara mitte kahjustada ning oodata kohtuotsust.

Narva Aleksandri Suurkiriku valmimist on Kultuuriministeerium tänaseks toetanud 2 miljoni euroga ning EAS 1 miljoni euroga.

Ajaloorubriik: Toompuiestee 16 maja ja selle lähiümbruse lugu

24.11.2014 Jaak Juske

19. sajandi lõpus Falgi tee nurgale ehitatud Toompuiestee 16 maja asub põneva ajalooga piirkonnas.

19. sajandi keskpaigas oli Toomgildi oldermanniks Harjumaalt möldri perest pärit Hans Heinrich Falck (1791-1874). 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas sõjaväe varustajana ja hiljem klaverivabriku omanikuna rikkaks saanud mehena kuulus talle linnas mitmeid kinnistuid.

1849. aastal viibis toona vaid 23 000 elanikuga Tallinnas Venemaa keiser Nikolai I perekonnaga. Linnavõimude suureks ehmatuseks selgus, et kõrged külalised soovivad sõita Benckendorffide Keila-Joa mõisa. Sinna viiv Paldiski maantee, mida ääristasid toona vaid üksikud majad, oli aga linna piires taas sõidukõlbmatu. Energiline oldermann Falck suutis kümne päevaga korraldada Paldiski maantee puhastamise mudast. Viimasel ööl enne suursuguste külaliste reisi algust lasi ta veel maantee siledaks rullida.

Seitse aastat hiljem sõlmiti aga Tallinnas üks erakordne kihlvedu Falcki ja linnakomandandi kindral Salza vahel. Oldermann lubas ehitada kõigest ühe kuu jooksul uue tee Toompealt kuni Paldiski maantee alguseni. Salza pidas seda plaani teostamatuks, sest see eeldas läbikaevamist võimsast Rootsi bastionist ja vallikraavi täitmist. Nii lubas Salza, et kui Falck oma tööga siiski hakkama peaks saama, ehitab tema teise tee Toompealt Harjuväravani.

Falck täitis oma lubaduse vähem kui kuuga. Falgi tee avati liikluseks 1856. aasta sügisel. Mõned aastad hiljem täitis oma lubaduse ka Salza ja linnakaardile tekkis Komandandi tee. 1948. aastal liideti need kaks teed Nõukogude tänavaks. 1989. aastal taastati ajaloolised nimed.

Ka Toompuiestee on rajati pärast muldkindlustuste vööndi likvideerimist 1860. aastatel Falckile kuulnud maale. Aja jooksul on see kandnud Dom-Promenadi, Juri Gagarini ja osaliselt Vaksali puiestee nime.

Historitsistlikkus stiilis Toompuiestee 16 maja projekt on pärit 1873. aastast, autoriks arhitekt Rudolf von Knüpffer (1831-1900) poolt. Selle projekti järgi ehitatud hoone hõlmab maja keskosa. 1898. aastal tehti mõlemasse otsa puidust, 1906. aastal vasakule poole kivist juurdeehitus. Hilisemad ümberehitused on muutnud fassaadi ja siseruume, kuid üldjoontes on maja säilitanud siiski oma algse ilme.

Ilusasti renoveeritud hoones asus viimati Maalehe toimetus. Täna avab seal lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kontorile uksed ka kolm söögikohta.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Mis toimub Tartu linna kinnisvaraturul ?

23.11.2014 Kadri Lest

Tartu linnas tehti 2013. aastal kokku 1617 korteriga tehingut keskmise ruutmeetri hinnaga 1027 € (mediaanhinnaga 987 €/m²). 2014. aastal (seisuga 31.10) on müüdud 1193 korterit keskmise ruutmeetri hinnaga 1152 € (mediaanhinnaga 1130 €/m²). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehingute arv langenud 14,6%, kuid keskmine hind jällegi tõusnud 13,2%. Hinnad on kasvanud eelkõige rahuldavas ja heas seisukorras ning optimaalse suurusega korteritel, samuti hea asukohaga korralike uusarenduste puhul. Kõige rohkem on tehtud tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Käesoleva aasta aprillikuus saavutas keskmine hind rekordtaseme, olles 1207 €/m², sarnane hinnatase oli viimati 2007 aasta veebruarikuus, kui keskmine hind oli 1242 €/m². Oktoobrikuu keskmine ruutmeetri hind oli 1165 €/m².

Tartu linna hinnatumad piirkonnad on Kesklinn, Supilinn, Vaksali ja Tähtvere linnaosa, kus korterite hinnad on keskmisest kõrgemad; madalamate hindadega piirkonnad on Ropka tööstuse, Annelinna ja Variku linnaosad. Linnaosade lõikes on suurima tehingute arvuga Annelinn, kus tehakse umbes 22% kõikidest Tartu korteriomandi tehingutest. Järgnevad Kesklinna, Karlova ja Ülejõe linnaosad, kus tehakse suurusjärgult 11-13% tehingutest. Teistes piirkondades tunduvalt vähem. Kuna Maarjamõisa ja Ihaste linnaosas on väga vähe korterelamuid, siis sellest tulenevalt on nendes linnaosades ka olematu arv korteriomandi ostu-müügi tehinguid, viimastel aastatel keskmiselt 2-3 ostu-müügitehingut aastas.

Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel oli Tartu linnas 2011.a oktoobrikuus 2309 korteri müügipakkumist, 2012.a oktoobrikuus 1644 müügipakkumist. Möödunud aasta detsembris vähenesid müügipakkumised 1255-ni, kuid peale seda on pakkumiste maht kiirelt tõusma hakanud – hetkel on pakkumisi 2458. Korterite pakkumishinnad on jätkanud hinnakasvu, jõudes käesoleva aasta oktoobrikuus keskmisele hinnatasemele 1 367 €/m².

Tartu linna korterite järele on nõudlus olnud suur, mis on andnud hoogu hinnakasvule. Selle tulemusel on järjest enam korterid pakkumisse tulnud, mistõttu on hetkel suurenenud pakkumine põhjustanud mõningase hindade korrektsiooni või likviidsuse vähenemise. Ostjad eelistavad eelkõige remonditud, heas ja väga heas seisukorras kortereid korralikes majades. Käesoleva aasta kevad-suvel on nõudlus eluruumide järele osaliselt kandunud üle ka elamute turule, mille tulemusel on korterite turg veidi jahenenud.

2013. aastal oli Tartu linnas tunda elamute turu elavnemist, kuid 2014. aasta kolm esimest kvartalit on jäänud tehingute arvu poolest 2013 aasta sama perioodile alla, eel nimetatud perioodil 2014 aastal on toimunud 133 hoonestatud elamumaa tehingut, mis on 15 tehingut vähem, kui aasta tagasi.

Tartu linnas tehti 2013.a jooksul 191 hoonestatud elamumaa kinnistu tehingut keskmise hinnaga 94 106 € ja mediaanhinnaga 94 000 €. 2014. aastal seisuga 31.10 on müüdud Tartu linnas 158 elamuga kinnistut keskmise hinnaga 100 218 € ja mediaanhinnaga 93 125 €. Võrdluseks hoonestatud elamumaade hinnatipp, mil 2007. aasta keskmine hind oli 122 486 €. Elamute turul on keskmise hinna tõusu kaasa toonud mitu korterelamu tehingut Kesklinna linnaosas ja selle lähiümbruses, kõrgeima hinnaga tehingu maksumus oli 830 000 €.

Tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetele on Tartu linnas alates 2010.a oktoobrikuust (505 müügipakkumist) elamute müügipakkumised vaikselt vähenenud, jõudes 2013. aasta detsembrikuus tasemeni 254 müügipakkumist, kuid peale seda on pakkumiste maht taas vaikselt tõusma hakanud – hetkel on elamute pakkumisi 424. Elamute pakkumishinnad kasvasid käesoleva aasta augustikuuni, saavutades keskmise hinnataseme 888 €/m². Peale seda on keskmine pakkumishind seisma jäänud, olles praegusel hetkel ca 877 €/m².

Tartu linnas ja lähipiirkonnas on eelistatud nii remonti vajavad elamud kui ka uuselamud. Vanemate elamute hinnatase on peamiselt vahemikus 90 000 – 120 000 eurot, sõltudes asukohast, elamu suurusest ja remondivajadusest. Uute majade turul on likviidsemad kinnistud hinnatasemel kuni 190 000 €. Väga üksikud tehingud on ka hinnatasemel 200 000 eurot ja rohkem – tegemist on peamiselt eksklusiivsete uuselamutega.

Tartu linna hinnatumad piirkonnad on Tähtvere, Tammelinn, Ihaste ja Veeriku linnaosa, kus elamute hinnad on keskmisest kõrgemad; madalamate hindadega piirkonnad on Variku ja Raadi linnaosa. Kõrgelt on hinnatud ka linnaga piirnevad elamurajoonid Vahi külas (Raadimõisa elamurajoon) ning Veibri küla uuselamurajoon Tartu linna piiril. Eelistatakse kesklinna ja sotsiaalobjektide lähedust.

Kui aasta alguses pakkumiste vähesuse pärast oli kinnisvaraturul tunda müüjate soosingut, siis aasta teises pooles on pakkumiste arv peaaegu kahekordistunud ning on tunda turu stabiliseerumist – pakkumiste arv on tõusnud ning müüjad on vastutulelikumaks muutunud hinna läbirääkimistes – turg on taas pöördunud ostjate poolele. Kui pakkumishindades ei ole veel hinnalangust märgata, siis tehtud tehingutes see juba vaikselt kajastub.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kopli liinide ostust huvitatud mõlemad pakkujad kvalifitseerusid

22.11.2014 Tallinn.ee

Kopli liinide ostuks Tallinna Linnavaraametisse tähtajaks pakkumise teinud mõlemad ettevõtted vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja kutsutakse müügi II etappi.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) ostuks tegid pakkumise OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

„Kopli liinide kombineeritud enampakkumise teel müügi ettevalmistamise ja läbiviimise komisjon jõudis täna otsusele, et ostupakkumise teinud ettevõtted vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja kutsutakse müügi II etappi,“ ütles Eha Võrk.

Pakkujatel on kolme tööpäeva jooksul (hiljemalt 26.11.2014) õigus esitada komisjonile protest pakkumise läbiviimise kohta, komisjon kinnitab tulemused hiljemalt 9. detsembriks 2014.

Tallinna linn määrab korraldusega tuleva aasta jaanuari alguses müügi II etapi tingimused, mille alusel ettevõtted peavad oma pakkumist täiendama. Lisatingimused on väljatöötamisel ning puudutavad ala turvalisuse tagamist, infrastruktuuri rajamise ajakava, elamute ja sotsiaalobjektide rajamise ajakava, linnaehitusliku visiooni täpsustamist jmt.

Tallinna linna omandis oleva 82 kinnistu ehk Kopli liinide ostu esimese etapi pakkumiste esitamise tähtaeg oli 18. novembril kell 12.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras – esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Госжилье ударит по частным владельцам квартир

21.11.2014 Tõnu Toompark

Не нужно обладать докторской степенью, чтобы знать, что вмешательство публичного сектора в дела рынка и игра на снижение цены не увеличивают предложение, а уменьшают доступность жилья, сказал член правления Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

«Частный сектор предлагает съёмные квартиры во всех сегментах рынка – от дешёвых комнат в домах-общежитиях до квартир класса люкс. Вбрасывание предложения насильственно (без экономического обоснования) в любой сектор выводит рынок из равновесия и в более длительной перспективе ведёт к уменьшению предложения со стороны частного сектора», – сказал Тоомпарк.

По словам Тоомпарка, есть риск, что публичный сектор шаг за шагом будет выталкивать с рынка частный сектор. «Это ведёт к негативным последствиям для предлагающего арендное жильё частного сектора – частным лицам, которые волею судьбы или в результате осмысленного инвестиционного решения сдают внаём одну-две-три квартиры», – пояснил он.

«Если в этих условиях на рынке появится ещё и государственное жильё, то частные арендодатели получат особенно болезненный удар», – сказал эксперт.

dv.ee
http://www.vedomosti.ee/article/2014/11/21/goszhile-udarit-po-chastnim-vladelcam-kvartir

Pärnaõuest neljandik valmis

21.11.2014 Tõnu Toompark

Tallinna planeeritavast suurimast elamuasumist, Haaberstis asuvast Pärnaõuest on valmis neljandik – kavandatud 770st korterist 200.

Novembris valmis Pärnaõues kaks uut korrusmaja, järgmisel kevadel lõppeb veel kahe korrusmaja ehitus. Teise etapi lõppemisel tegi ehitaja ka esialgsed haljastustööd.

Pärnaõue ehitaja ja arendaja, NCC Elamuarendus OÜ tegevdirektor Timo Riismaa sõnul on eesmärk 770 korterini jõuda lähima kuue aastaga. “Kui siiani oleme liikunud tempos kaks maja aastas, siis alates järgmisest, tahame igal aastal valmis saada neli kortermaja,” lausus Riismaa.

“Võrreldes esialgselt plaanituga jääb elamuasumi maht samaks, küll aga lähtuvalt nii Eestis kui Skandinaavias viimasel ajal juurdunud suundumustest, oleme korterite suurust paari ruudu võrra vähendanud, mis omakorda on kahandanud ka hinda,” märkis Riismaa.

“Ruumi on võidetud eelkõige nutikamate planeeringute abil, see omakorda on kahandanud ka korterite hinda,” ütles Riismaa.

Pärnaõue kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning kõikide korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad.

Korrusmajade arhitekt on Ilmar Klammer ning hooned projekteeris EA Reng AS. NCC Elamuarendus OÜ annab kõikidele korteritele kolme aasta pikkuse ehitusgarantii.

NCC on viimase kümne aasta jooksul ehitanud ja arendanud Tallinnas ja Viimsis kokku 1214 korterit.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Госжилье: роскошь не для всех

21.11.2014 Tõnu Toompark

Строительство арендного жилья несправедливо по отношению к людям, которые не отвечают критериям оказания госпомощи, считает член правления Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

На прошлой неделе участники круглого стола в Министерстве экономики и коммуникаций пришли к выводу, что в Эстонии пора начать строительство арендного жилья при поддержке государства, и министерство уже приступило к разработке возможных сценариев. Вмешательство государства может перетрясти весь рынок недвижимости.

«Трудно серьёзно относиться к предложению, когда людям, которые не в состоянии приобрести себе жильё или арендовать его, предлагается при помощи публичного сектора новое современное жильё за полцены, а люди, которые не отвечают критериям оказания помощи, должны сами себе завоёвывать создание домашнего очага не в таком новом и роскошном доме. Раздача квартир публичным сектором создаёт серьёзную угрозу возникновения коррупции: кто-то обретает значительную свободу принятия решения – кому дать, а кому не дать в пользование большой стоимости ресурс, т.е. жильё», – прокомментировал этот проект член правления Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

Глава Союза строительных компаний Индрек Петерсон придерживается иного мнения. По его словам, в Эстонии последние 20 лет строилось слишком мало жилья, да и то только на продажу. У многих, особенно молодых, нет возможности получить качественное жильё по приемлемой цене. В действительности же потребности в нём намного больше, много тех, кто хочет улучшить свои жилищные условия, но не имеет на это средств. Государство, считает он, должно вмешаться, чтобы цена аренды учитывала и доход таких людей.

По его оценке, строительный рынок сегодня сильно колеблется и строительство домов с арендными квартирами может придать ему стабильности: «При должном руководстве опасности возникновения очередного пузыря нет. Если рынок начнёт перегреваться, у государства есть возможность временно остановить процесс поддержки».

Член правления Союза фирм недвижимости Ингвард Аллеканд рассказал, что союз был одним из застрельщиков вопроса рынка арендного жилья и активным участником круглого стола, поскольку многое тут было не в порядке, но к высказываниям последнего времени относится с осторожностью. Прежде чем начать тратить бюджетные средства, нужно исследовать ряд нюансов: спрос, способность частного сектора что-то предложить, влияние вмешательства государства на остальной рынок, в каком объёме и где строить и т.д.

«На самом деле министерство не предложило никаких конкретных планов по объёмам. Какие-то расчёты по рынку арендного жилья делали многие организации, но, насколько я знаю, серьёзным анализом никто не занимался и серьёзных дискуссий по этому поводу не было», – сказал он. Вопрос и в том, каким должно быть соотношение при обновлении жилого фонда между строительством и реконструкцией и как оценить желание людей становиться собственниками жилья или пребывать в статусе арендатора. «Какими темпами статус арендатора будет набирать популярность – предсказать трудно», – рассказал он.

Татьяна Меркулова

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Õliküttel majade omanikud saavad katla väljavahetamiseks toetust

21.11.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo kirjutas täna alla määrusele, mille järgi saavad eramajade omanikud, kes kasutavad kütmiseks erimärgistatud vedelkütust, taotleda toetust küttesüsteemi väljavahetamiseks säästvama vastu.

Palo sõnul on õliga kütmine juba praegu üks kallimaid lahendusi, samas ka üks keskkonda reostavamaid. Lisaks kaob uue aasta algusest kerge kütteõli erimärgistus, mis tähendab õli umbes kolmandiku võrra kallinemist. Hoonete kütmiseks tohib ette varutud ja erimärgistatud kütust kasutada 1. maini 2015.

„Kuna küttesüsteemi vahetamine odavama ja keskkonna jaoks säästlikuma vastu on pere eelarve jaoks suur investeering, tuleb riik siin appi, aidates tasuda ligi poole maksumusest,“ ütles Palo. „Ülejäänud osa tuleb majaomanikel endal leida, samas on investeering mõne aastaga tagasi teeniv, kuna sellega kaasneb oluline kokkuhoid küttekuludelt.“

Eramajade, paarismajade, ridaelamute ja kuni kahe korteriga korterelamute omanikel on võimalik taotleda toetust vedelkütust kasutava katelseadme välja vahetamiseks taastuvenergiaallikaid kasutavate kütteseadmete vastu, nagu pelleti- või halupuidu katlad, soojuspumbad, veekontuuriga ahjud, päikeseenergia abil soojusenergiat tootvad seadmed jt.

Toetatakse kütteseadme soetamist ja paigaldamist, sealhulgas projekteerimist. Maksimaalseks toetuse suuruseks on 40% projekti maksumusest, maksimaalne võimalik toetussumma on 4000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse saamise eelduseks on, et hoonel oleks olemas kehtiv kasutusluba.

Aastateks 2014-2017 on toetuseks planeeritud 5 miljonit eurot, sellest 3,2 miljonit eurot 2014-2015. aastaks. Vahendid toetuseks tulevad CO2 kvoodimüügist.

Ehitisregistri andmetel kasutab soojusallikana vedelkütust 2797 üksikelamut, 331 ridaelamut, 64 kaksikelamu ja 26 muud kahe korteriga elamut.

Taotlusvooru kuulutab välja ning taotlusi hakkab vastu võtma SA KredEx detsembrikuu jooksul.

Kortermajadele, kus kasutatakse kütteks erimärgistatud vedelkütust, valmistab toetusmeedet ette Keskkonnaministeerium.