Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

11.07.2014 Statistikaamet

Mais peatus majutusettevõtetes 274 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturiste oli 2% ja siseturiste 9% rohkem kui eelmise aasta mais.

Mais peatus majutusettevõtetes 194 000 välisturisti. 64% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Läti turiste oli majutusettevõtetes 14% rohkem kui eelmise aasta mais. Soome turistide arv püsis eelmise aasta tasemel, aga Venemaa turistide arv vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolmandat kuud järjest.

Mitmetest Euroopa riikidest saabus rohkem turiste kui aasta tagasi mais — Saksamaalt 13%, Suurbritanniast 9% ja Leedust 3% rohkem. Samas Rootsist, Norrast ja Taanist saabunud turiste peatus majutusettevõtetes vähem. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. Eelmise aasta maiga võrreldes peatus majutusettevõtetes kaks korda rohkem Jaapani turiste, Hiinast ja Lõuna-Koreast oli turiste vastavalt 40% ja 23% rohkem.

70% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. 72% välisturistidest olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 80 000, mida oli üle 6000 siseturisti rohkem kui eelmise aasta mais. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 57% siseturistidest olid puhkusereisil ja 30% tööreisil.

Mais pakkus külastajatele teenust 1071 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 52 majutusettevõtet 335 toa ja 1295 voodikohaga. Mais oli täidetud 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot ning oli 2013. aasta maiga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, mai 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 071	196	64	108	344	359
Toad	20 017	8 102	1 222	1 366	5 050	4 277
Voodikohad	45 732	17 192	2 572	3 314	12 046	10 608
Tubade täitumus, %	46	68	41	22	33	29
Voodikohtade täitumus, %	36	55	35	19	27	22
Majutatud	273 658	163 485	13 812	11 872	45 029	39 460
Ööbimised	511 776	291 529	27 646	19 306	102 480	70 815
Eesti elanikud	132 258	35 961	13 622	10 978	33 521	38 176
väliskülastajad	379 518	255 568	14 024	8 328	68 959	32 639
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	41	29	31	29	27

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurne ideekonkurss

11.07.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutab välja arhitektuurse ideekonkursi Tallinna Ülemiste ühisterminalile ning seda ümbritsevale alale parima lahenduse leidmiseks.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja Raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Reisiterminali tuleb Rail Baltic reisirongide algusjaam ja Tallinna linna ühisterminal. Teises etapis nähakse ette võimalus maaliinide bussijaama ehitamiseks. Terminali ja Peterburi tee vahele kavandatakse linnapark. Oluliselt paraneb kergliiklusühendus Ülemiste City piirkonnaga ja Lennujaamaga.

Avatud hankemenetlusena läbiviidava ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi ja liikluslahendusega. Oodatakse lahendusi, mis pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele“ kaasaegset kõrgetasemelist arhitektuuri, mis on ühtlasi funktsionaalne ja reisijatele mugav kasutada, tagavad terminali hea leitavuse ja juurdepääsetavuse ning kavandavad terminali ümber kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi. Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursiga soovitakse leida ühisterminali hoone ja ümbritseva avaliku ruumi tulevane projekteerija. Võidutöö lahendused võetakse aluseks edasiste detailplaneeringute (nii Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kui Peterburi tee 2 kinnistu detailplaneeringu) koostamisel. Ideekonkursi kaasfinantseerijaks on ka võistlusalal asuvate kinnistute omanik AS Pro Kapital Grupp.

Kõik võistluse materjalid on tasuta alla laetavad Tallinna linna kodulehelt aadressil:

Ideekonkursile ideekavandite esitamise tähtaeg on 13. oktoobril ning võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 31. oktoobril 2014. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 37 000 eurot.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 10 protsenti

10.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis müügiks 506 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv vähenenud 14%. Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind kasvas sama ajaga 10%.

Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel juunis 1235 €/m².

Linnaositi asub kõige enam ehk 45% äripindade müügipakkumistest kesklinnas. Kesklinna äripindade pakkumiste arv portaalis KV.EE kasvas aastaga 3%, hinnad tõusid 7%.

Kõige kõrgemat hinda küsitakse vanalinna äripindade eest. Vanalinna hinnatase aga langes aastaga 13% ning oli juuni 2432 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Haabersti	18		NA	925		NA
Kesklinn	220	227	3%	1 326	1 416	7%
Kristiine	44	25	-43%	951	982	3%
Lasnamäe	76	68	-11%	532	591	11%
Mustamäe	35	23	-34%	639	1 069	67%
Nõmme	29	40	38%	650	653	0%
Pirita	25	22	-12%	1 399	2 056	47%
P-Tallinn	76	60	-21%	866	1 001	16%
Vanalinn	25	28	12%	2 804	2 432	-13%

Tallinn	586	506	-14%	1 124	1 235	10%

Eesti	1 018	846	-17%	855	954	12%
Harjumaa	659	545	-17%	1 044	1 179	13%
Narva	26	45	73%	386	528	37%
Pärnu	104	91	-13%	747	752	1%
Tartu	27	19	-30%	1 282	1 370	7%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvaraportaali KV.EE vaadatuimad suvilad

10.07.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE teise kvartali kümne vaadatuima suvila seas saab odavaima 14 000 euroga, kuid toekamate suvemajade eest, kuhu saab talvelgi minna, tuleb siiski tunduvalt rohkem maksta.

Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Suvilaid hakatakse kinnisvaraportaalist otsima juba märtsist ja huvi raugeb tavaliselt augusti keskel. Kõige enam otsitakse suvilaid hinnavahemikus 20 000 – 30 000 eurot.”

www.kv.ee/2352347: Kvaliteetselt ehitatud “võtmed kätte” põhimõttel moodulmaja. Maja on mõeldud transportimiseks kliendile sobivasse kohta ja paigaldamiseks postvundamendile. Ehitatud soojapidavaks ja aastaringseks kasutamiseks. Hind 30 000 €

www.kv.ee/2362631: Hooldatud suvila Saku vallas koos kõrvalhoonega, kus on oma peenramaa ja viljapuud. Hind 37 500 €

www.kv.ee/2335705: Looduskaunil ja päikselisel krundil metsade ja põldude vahel privaatne suvila Tartumaal. Hind 28 700 €

www.kv.ee/2358554: Kinnistu koos aiamajaga 10 min jalutuskäigu kaugusel Vääna-Jõesuu puhtast liivarannast. Krunt on väga hea planeeringuga, kõrghaljastusega, viljapuuaiaga, tiigiga, peenramaa ja kasvuhoonega. Hind 50 000 €

www.kv.ee/2322720: Haapsalu lähedal mereäärses suvituspiirkonnas heas korras hoonestatud kinnistu koos armsa suvemajaga. Terrassilt suurepärane vaade hooldatud aiale: murupinnal kandvad viljapuud ja marjapõõsad, ilupõõsad ning lilled. Hind 39 000 €

www.kv.ee/2343122: Saaremaal, Mändjala külas müüa toimiv Tiigi Puhkeküla kahe kauni tehisjärve ääres. Võimalus jätkata aktiivset puhkeküla tegevust või kasutada isikliku suvilakompleksina.Kinnistul asub kokku 3 hoonet. Hind 72 000 €

www.kv.ee/2331922: Ühe magamistoaga suvila Kernu vallas. Hoolitsetud õunapuude ja marjapõõsastega aed, kus kõrval elavad aastaringselt naabrid. Hind 14 000 €

www.kv.ee/2324493: Freespalkidest suvemaja roheluses, suurel turvalisel kinnistul, oma viljapuude, marjapõõsastega ja vaarikaistandusega. Hind 46 000 €

www.kv.ee/2343661: Noarootsi vallas, Einbi külas männimetsade keskel, privaates asukohas suvemaja, kus mereni on vaid 600m. Hind 23 000 €

www.kv.ee/2348699: Heas korras suvila Laitses Kaasiku külas. Maja seinad on laotud tellistest, mis hiljem üle krohvitud. Aias kasvavad õunapuud, vaarikas ja mustsõstrapõõsad. Hind 19 990 €

KV.EE on kõige populaarsem kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 500 000. Portaalis on pidevalt üleval umbes 38 000 kinnisvarakuulutust. Kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KIK kuulutas välja esimesed kolm tänavavalgustuse ehitushanget

10.07.2014 Tõnu Toompark

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja seitsmest ehitushankest esimesed kolm, et leida tänavavalgustuse ehitaja Jõhvi, Haapsallu ja Keilasse. Lähiajal on plaanis välja kuulutada ka ülejäänud nelja linna tänavavalgustuse uuendamise ehitushanked.

Jõhvi linna tänavavalgustuse uuendamiseks tuleb ehitustööde pakkumised esitada 28. juuliks, Keila ja Haapsalu puhul 5. augustiks.

„Hetkel on hindamisel kaks hanget: omanikujärelvalve ja FIDIC insenerihange ning leedvalgustite ja juhtimissüsteemide materjalihange. Mõlemas hankes laekusid pakkumused kuuelt pakkujalt ning edukaks tunnistamise otsused on plaanis teha veel sellel kuul,“ ütles KIKi tänavavalgustuse projektijuht Tõnis Kurrik.

Esimese materjalihanke võitis ASi Esvika Elekter, kes varustab projekti ligi 6500 masti ja masti vundamendiga.

Kui kõik läheb plaanikohaselt, algavad tänavavalgustuse ehitused linnades septembri alguses. Ehitustööde kestvuseks koos lõpliku häälestamisega on planeeritud aasta.

KIK alustas linnade tänavavalgustuse programmi ettevalmistamist 2012. aasta septembris. Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Kokku paigaldatakse linnadesse üle 12 tuhande leedvalgusti, mis arvestavad iga konkreetse linna eripära. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist CO2 kvoodimüügi tulu eest Austriale Vabariigile.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärk on luua Eesti linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Projekti tulemuseks on ligi 66%-line energiasääst, millest pool saavutatakse tänu kaasaegsete leedvalgustite kasutamisele ning samapalju annab kokkuhoidu nende tark juhtimine. Ehk hilisemateks öötundideks, kui tänavate kasutusintensiivsus on madalam, hämardatakse valgustite valgustugevust. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuli 2014

10.07.2014 Urmas Tehver

Juunikuu korteriomandite tehingute arv ja keskmine m2 müügihind vastasid ootustele.

Tehti 550 korteriomandi müügitehingut, mis on 25 võrra ehk 4,3% vähem kui mais. Arvestades, et tegu oli suvekuuga, kuhu jäid sisse ka pühad, siis on turu aktiivsus täiesti normaalne.

Korteriomandite keskmine m2 hind oli juunis 1433 EUR, mis on 3,9% kõrgem kui mais (1379 EUR). Aastases võrdluses oli hinnatõus 19%.

Teises kvartalis tehti Harjumaal 463 hoonestatud elamumaa müügitehingut, mis on suurim number alates 2007 aasta teisest kvartalist. Esimese kvartalis oli tehingute arvuks 309 ja 2013 aasta teises kvartalis 409. Tallinna linnas tehti 97 hoonestatud elamumaa tehingut, mis on 10 võrra rohkem kui esimese kvartalis kuid samas 10 võrra vähem kui 2013 aasta teises kvartalis.

Hoonestamata elamumaadega tehti Harjumaal 242 tehingut (1. kvartalis 184 ja 2013.a. 2. kvartalis 208) s.h. Tallinnas 45 tehingut (1. kvartalis 31 ja 2013.a. 2. kvartalis 42).

Eeltoodust on näha, et aktiivsus korteriturul on natuke langenud, kuid vastavalt on suurenenud kruntide ja elamute turu aktiivsus.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda: upc-kinnisvaraturu-graafikud_juuli_2014.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

10.07.2014 Tõnu Toompark

Viimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks.

Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa. Mida varem ja laugemalt tehingute arv taandub, seda pehmemalt väheneb surve kinnisvaranõudlusele ja suurem on tõenäosus, et näeme stabiilseid korterite hindu, mitte hinnalangust.

Tehingute arv on endiselt väga kõrge

Maanteel autoga kiirusega 120 km/h kihutades ja põõsas passivat politseinikut või kõrvalistuja laubal hirmuhigipisaraid märgates rahuliku 90-kilomeetrise tunnikiiruse peale aeglustades tundub nagu veniksime teona.

Sama on juhtunud Tallinna elamispindade turul. Normaalne Tallinna elamispindade ehk korterite-majade turu käive võiks olla 3-5% elamufondist ehk 6000-8000 tehingut aastas. Sellise turuaktiivsuse juures ei oleks turg kaldu ei ostjate ega müüjate poole.

2013. aastal oli turuaktiivsus Tallinnas 5,4% ja seda keskkonnas, kus aasta tagasi räägiti veel majanduskriisile lahenduste otsimisest. Tänaseks on jutud majanduskriisist vaibunud, kuid Euroopas kõnelevad relvad on toonud lauale uued riskid. Selles kontekstis ja veel pealegi majanduslanguse tingimustes on Tallinna korteriturul 2014 I poolaastaga omaniku vahetanud 2,5% eluruumidest, mis aasta baasile viiduna näitab endiselt üliaktiivset kinnisvaraturgu.

Sooja suve saabumisega on tehingute arv siiski asunud langusesse. 2014 II kvartalis tehti Tallinnas 1790 korteritehingut. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes tehingute arv 11%, eelmise kvartaliga võrreldes oli langus 4%.

Hinnad jätkavad tõusu

Siiani ei ole tehingute arvu taandumine veel hindadele mõjunud ja need kerkivad endiselt tempokalt. Kui vaatame keskmist korteritehingu hinda, siis see oli 2014 II kvartalis aastatagusest 17% kõrgemal. Aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid hinnad 0,7%.

Seega võime julgelt öelda, et hindade langusest me veel rääkida ei saa. Küll peame arvestama, et tehingute arvu vähenemine avaldab hinnamuutustele pea üks-ühest mõju 2-4 kvartali pikkuse viivitusega. Kui tehingute arv peaks äkiliselt vähenema, siis on oht hindade languseks.

Hetke aeglane tehingute arvu languse positiivne stsenaarium lubab loota hinnatõusu peatumist ja stabiilseid hindu. Seda toetab endiselt ülimadal eluasemelaenude intressimäär ja jõudsalt kerkiv keskmise palga number. Oma osa annavad siin investorid, kes soetavad kortereid üürileandmiseks, kuid selle seltskonna huvi võiks lähitulevikus hakata vaikselt raugema, sest korterite üürihinna ja ostuhinna suhe paneb kasumliku üüriäri kohale oma küsimärgi.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Selgelt on elamispindade turul olnud tegemist ülekuumenemisega, mis nüüdseks on hakanud positiivselt jahenema.

Keskmine palk on kerkinud isegi kordades aeglasemalt, kui korterite hinnad. Vaatamata sellele on kodusostjate ostujõud madala intressimäära toel siiski üsnagi heal tasemel. Tallinna keskmine palk võimaldab soetada 46 ruutmeetrit keskmist Tallinna elamispinda. Ostujõud on viimase 2 aastaga pisut langenud, aga ikkagi enam kui kaks korda kõrgemal, kui näiteks 2007. aasta tipphindade ajal.

Tänane kinnisvaratsükkel on eelmise sügava kriisi toonud tsükli vend. See tähendab, et nad sama nägu, kuid nende tegemiste-toimetamiste mõju ja mõju ulatus on erinevad. See tähendab, et alusetud on need pessimistlikud ootused, et tänane korterihindade tase võiks 2008.-2009. aasta eeskujul 50% langeda.

Mõningane ehk kuni 15% tehingute arvu langus tasemele, kus Tallinnas käibiks aasta jooksul 4,0-4,2% elamufondis, ei mõju Tallinna korteriturule halvasti. Kvartali-kahe jooksul võimalik ilmnev protsendi-paari suurune hinnalangus ei tähenda veel, et taevas peaks meile kaela langema.

Siiski on selge, et elamispindade turul on toimumas pöörded, kus prognoosimine on keeruline. Erinevaid turuindikaatoreid hinnates näeme me selgelt märke ülekuumenemisele järgnevast jahtumisest, kuid puuduvad märgid sellest, et kinnisvaraturg peaks otsa saama. Olukord on hea, kuid mitte lootusetu.

Peetri alevikku rajatakse äripark

10.07.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta mais alustas Costas Invest OÜ Rae vallas Peetri Äripargi taristu rajamist. Tegemist on 60 000 ruutmeetri suuruse alaga, mis on jagatud ärikinnistuteks suurustega 3000-7000 ruutmeetrit. Hetkel on müüdud 30% kinnistustest ning kogu äripargi infrastruktuur valmib selle aasta oktoobri lõpuks.

Hetkel käib äripargis tehnovõrkude rajamine ning 2014. aasta oktoobriks valmivad elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrgud. Samaks ajaks on asfalteeritud tänavad ja kergliiklusteed ning paigaldatud tänavavalgustus.

„Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused vähemalt 12 ettevõttele. Kinnistute suurused jäävad 3000-7000 ruutmeetri vahele ning äripargi krunte on võimalik ka liita, et võimaldada endale sobiva suurusega kinnistu,“ kommenteeris Tarmo Kalviste, Colliersi ärikinnisvara osakonna juhataja.

Peetri Äripargist saab Tallinna kesklinnale üks lähim äripark ning eriti sobilik on see jae– ja hulgikaubanduse ettevõtetele, kuna kinnistud on hea nähtavusega ja kerge ligipääsetavusega. Tallinna uuendatav ringtee tagab hea juurdepääsu suurematele maanteedele.

Samuti on äripark lähedal lennujaamale, mis omakorda aitab aega kokku hoida. Eeliseid annab kindlasti ka Rae valla kiire kasvupotentsiaal. 2013. aastal kolis Rae valda elama 443 uut inimest, mis omakorda toob kaasa tööjõu pideva kasvu . Paranenud ühistranspordi ühendus võimaldab aga ka kaugematest kohtadest kohale jõuda.

Peetri Äripargi müügiga tegelevad MT Varahalduse OÜ ja Colliers International Advisors OÜ.

AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimise tulemused

10.07.2014 Tõnu Toompark

24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.

Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise teise emissiooni märkimine lõppes 08. juulil 2014. Tütarettevõtja juhatus otsustas 09. juulil 2014 tühistada kõik märkimisperioodil märkimiseks pakutud aktsiad. Teise märkimisperioodi tulemusena ei lasta välja uusi Tütarettevõtja aktsiaid.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „Keskuse vundamendisüvendi kaevetööd ning projekteerimistööd jätkuvad plaanipäraselt ning hetkel täiendavaid vahendeid projekti kaasata ei olnud vajalik. Samal ajal oleme alustanud pakkumusläbirääkimisi juhtivate ehitusettevõtetega peatöövõtja leidmiseks ning järgnevaid emissioone kavandame juba pakkumusprotessi käekäigust sõltuvalt“.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise järgmiste emissioonide tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele. Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Nordecon: Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus

09.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) erakorraline üldkoosolek toimus 09. juulil 2014. a algusega kell 09.30 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS’i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktile vastu järgmise otsuse:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 muutmine

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 kahte esimest alapunkti ja kehtestada need järgmises sõnastuses:

– Suurendada Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Seltsi aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta Seltsi aktsia emiteerimise teel 1 034 573,01 euro võrra, so 19 657 131,90 eurolt aktsiakapitali uue suuruseni 20 691 704,91 euroni.

– Lasta uued aktsiad välja ülekursiga 0,338 eurot aktsia kohta (ülekursi kogusuuruseks kujuneb 546 950,63 eurot).

Lisaks teatab Nordecon AS, et vastavalt 27. mai 2014 korralisel üldkoosolekul vastuvõetud aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimustele on Nordecon AS sõlminud optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ’ga ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ’ga, teenuse osutamise ja optsioonilepingu, mille kohaselt Veratrum OÜ märgib ja omandab optsiooniprogrammi läbiviimiseks optsiooniaktsiad ning võõrandab need lepingus sätestatud tingimustel ja korras tagasi Nordecon AS’ile.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

09.07.2014 Tõnu Toompark

Korterite hinnad on siiani kerkinud väga kiiresti. Meediasse on tekkinud uued teemad kinnisvaraturu hangumisest, hindade langusest ja millest kõigest veel.

Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast muutusetempot – aasta alguse kiirest kasvust on saanud langus.

Keskmise palga eest saab üha vähem ruutmeetreid korteripinda.

Aga mis saab edasi? Kas kiire hinnatõus pöördub languseks? Kas tehingute arv viib seisakuni kinnisvaraturul? Kas kasvav palk ja madal intressimäär kõrvaldavad kõik negatiivsed trendid?

Eeltoodutele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid“.

Ülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid” vaatab Eesti ja Tallinna kinnisvaraturu tänast ja homset seisu ning analüüsib turu üliaktiivsusest tulenevaid riske. Teeme prognoose pool-poolteist aastat ettevaatavalt.

Ülevaate koostaja on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ülevaate tellimisel toimub ülevaate esitlus tellija juures. Reeglina läheb ülevaate esitlusele 1,5 tundi, jutuka publiku puhul ka pisut kauem.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi tonu@adaur.ee või kontaktivormi kaudu lehel Turuülevaade.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Pärnus algavad tulevase riigigümnaasiumi ehitustööd

09.07.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit allkirjastas ehitusfirmaga OÜ Nordlin Ehitus 4,15 miljoni euro suuruse lepingu Pärnu linnas Metsa tänav 21 asuva õppehoone rekonstrueerimiseks.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks 1979. aastal valminud õppehoone koos suure võimlaga. Erilist tähelepanu pööratakse kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilib üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitatakse lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jääb olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele luuakse ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudetakse planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitatakse juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7 837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Haridus- ja Teadusministeerium, Pärnu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked.

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest. Õppetöö hoones algab 2015. aasta 1. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Maksuameti uus käsitlus: tagastatud maa müügil pärija tulumaksu ei maksa

09.07.2014 Siim Maripuu

Kui pärast päritud vara maksustamise korda oluliselt muutnud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13 oli Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et otsus ei muuda omandireformi käigus tagastatud maa maksustamist üldse, siis hiljuti on arvamust muudetud. Omandireformi käigus tagastatud maa müügil ei teki tulumaksukohustust sõltumata sellest, kas võõrandaja on isik, kellele maa tagastati, või tema pärija.

Riigikohus leidis oma 12.02.2014 otsuses nr 3-3-1-97-13, et vara soetusmaksumuse maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse osas tuleb vara pärijat maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandajat, kui viimane oleks asja võõrandanud oma eluajal.

Selline seisukoht tulenes sellest, et seaduses ei ole sätet, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse pärijale ülemineku. Enne seda otsust loeti Maksu- ja Tolliameti praktikas pärija jaoks soetusmaksumus nulliks ning seda maha arvestada ei saanud.

Vastates vahetult pärast otsuse vastuvõtmist kliendi huvides tehtud päringule omandireformi käigus tagastatud maa maksustamise kohta, leidis Maksu- ja Tolliamet, et maa võõrandamise tehing on maksuvaba ainult siis, kui võõrandajaks on isik, kellele maa tagastati. Seega olid maksuvabastuse tingimused pärandaja isikuga lahutamatult seotud ning ei läinud pärimisega üle.

Tänaseks läbi viidud täiendava analüüsi tulemusel on Maksu- ja Tolliamet oma seisukohta muutnud. Uue käsitluse kohaselt ei tule tulumaksu maksta sõltumata sellest, kas võõrandajaks on isik, kellele maa tagastati, või tema pärija.

Selle põhjuseks on konkreetse maksuvabastuse sõltumatus konkreetses isikust. Pärimise käigus asendub küll maa omanik, ent see maksustamist ei mõjuta. Maksuvabastus rakendub tagastatud maa esimesel võõrandamisel – kui maa müüb isik, kellele maa tagastati, või tema pärija. Kui maad on vahepeal juba müüdud või kingitud, siis maksuvabastus ei laiene.

2010-2013 müüdud maa eest makstud tulumaksu saab tagasi küsida

Maksu- ja Tolliameti seisukohamuutus on tervitatav ning hoiab ära kohtuvaidlused, mis vana praktika jätkumise korral kindlasti ees oleks seisnud.

Omandireformi käigus tagastatud maa omanikele annab seisukohamuutus kindluse, et ka nende pärijad saavad maksuvabastust kasutada. Selle tõttu ei ole vanematel inimestel enam põhjust maa müügiga kiirustada, et pärijate tulumaksukohustust (mis praegusi maa hindu arvestades on kokkuvõttes arvestatav summa) vältida. Küll aga tasub maa (lähedasele isikule) kinkimisel või soodsa hinnaga müümisel arvestada, et selle käigus kaotatakse tulumaksuvabastus.

Isikud, kes on aastatel 2010-2013 pärijana omandireformi käigus tagastatud maa võõrandanud ning selle eest tulumaksu maksnud, saavad oma tuludeklaratsioone parandada ja enammakstud tulumaksu tagasi küsida. Tuludeklaratsioonide parandamine on lubatud kolme aasta jooksul deklaratsiooni esitamise tähtajast.

2010. aasta deklaratsioonide (esitamise tähtaeg kuni 31. märts 2011) osas on Maksu- ja Tolliamet seoses uuenenud seisukohaga deklaratsioonide parandamise tähtaega pikendanud kuni 30. septembrini 2014. 2011. aasta deklaratsioone (esitamise tähtaeg kuni 31. märts 2012) saab parandada tavapärases korras kuni 31. märtsini 2015.

Siim Maripuu
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Nordecon ehitab Eesti Loto maja

09.07.2014 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni kuuluv tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ ja Hallivana OÜ sõlmisid 07.07.2014 ehituse peatöövõtulepingu Eesti Loto Maja nimelise äri- ja büroohoone ehitamiseks Tallinnas aadressil Hallivanamehe tn 4.

Tööde hulka kuulub ka monoliitse raudbetoonkarkassi projekteerimine.

Ehitataval hoonel on üheksa korrust ning kaks maa-alust parkimiskorrust.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 6,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad käesoleva aasta juulis ning lõpevad 2015. aasta septembris.