Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Kalaranna tänava ehitamine algab eeloleval suvel

19.03.2014 Tallinn.ee

Vastupidiselt Õhtulehe pessimistlikule kirjutisele, kus väideti, et Kalaranna tänava ehitamist Kultuurikilomeeti ustavad kasutajad niipea ei näe, kinnitab Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel, et projekteerimistööd on lõpufaasis ja ehitustööde riigihange kuulutatakse välja koheselt peale ehitusloa väljastamist.

“Tavaparktika näitab, et projekti valmimisest ehitustööde alustamiseni läheb üldjuhul kaks kuni kolm kuud, mis tähendab, et töödega saab alustada eeldatavalt juuli kuus,” ütles Koppel. „Möödarääkimine Õhtulehega tekkis vast sellest, et liikluse saab rajataval Kalaranna tänaval avada mitte varem kui aasta pärast.”

Kavandatavalt rajatakse Kalaranna tänav 1+1 läbiva sõidurajaga, kõnnitee ja kergliiklusteega. Tänav algab Kalasadama tänavast ja kulgeb kuni Tööstuse tänavani.

Korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

19.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet ootab projekti „Roheline õu“ raames korteriühistute taotlusi hoovide korrastamiseks toetuse saamiseks.

Taotlusi võetakse vastu 30. aprillini. Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast. Taotlus esitatakse Tallinna Linnavaraametile elektrooniliselt aadressil linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn. Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Uudsena määratakse sel aastal korteriühistule auhind huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel. „Auhinna määramisega tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks mullu käivitatud projekti „Roheline õu“ esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused. Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust peale muru rajamise ka sambla tõrjeks. Detailsemalt on reguleeritud järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamine.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärk on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutas haljastustoetust 85 korteriühistut, kokku eraldati toetusteks 31 317 eurot.

Arco Vara avas üle-eestilise kinnisvara nõustamiskeskuse

19.03.2014 Tõnu Toompark

24/7 avatud telefoninumbrile 6 200 300 helistajad saavad vastused kõikidele kinnisvaraalastele küsimustele ja operatiivselt kinnisvaratehinguid algatada.

Arco Vara vahendusbüroode juht Maja Daljajev: „Kinnisvarateemad on inimestele kogu aeg korda läinud ja on tänases ajas eriti olulised. Kliendid ei pruugi teada kõiki detaile kinnisvarast, kuid mis on parem kui saada ühe telefonikõnega endale vajalikku infot kõigis kinnisvara puudutavates küsimustes?“

Alates 17. märtsist nõustab kinnisvarabüroo Arco Vara oma kliente veelgi personaalsemalt ja on kättesaadav igal ajahetkel. Telefoninumber on ühtne kõikjal Eestis, mis võimaldab kinnisvaraalastele küsimustele vastava numbri kerge vaevaga jätta meelde jätta.

Telefoninumbril 6 200 300 vastavad oma ala spetsialistid nii era- kui ka ärikinnisvara küsimustes – millised on kinnisvaratehingutega seotud maksud, kas osta või üürida korterit, kui palju maksab praegu minu kodu, milline on turu perspektiiv erinevates piirkondades, kust leida sobivat äripinda, millega arvestada kinnisvaratehingute tegemisel jne.

Lisaks telefoninõustamisele saab helistaja tellida kiire ja kerge vaevaga kinnisvara vahendusteenust (soovin müüa, soovin osta, soovin üürida, otsin kodu), hindamisteenust või konsultatsiooniteenust. Samuti vastame kinnisvaraküsimustele ka veebis, aadressil www.arcovara.ee/6200300.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud Baltimaade juhtiv kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Firma meeskonda kuulub ca 170 inimest. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna börsil.

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürnike valikuvõimalus suureneb

19.03.2014 Tanel Tarum

Tänase büroopindade lühemad ja pikemad trendid näitavad, et pakkumist pigem lisandub, samas on üürnikud ettevaatlikud. Nii suurenevad büroopindade üürnike valikuvõimalused. Eesti majanduse lähinaabritest sõltuv areng ei saa jätkuda positiivsemalt, kui Rootsis, Soomes ja Venemaal, kes on meie suurimad kaubanduspartnerid, analüüsib kontoripindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Tallinna büroode turul on alustatud mitme uue büroohoone arendamisega. Aastatel 2013-2015 lisandus ja lisandub Tallinnasse kokku üle 70 000 ruutmeetri väljaüüritavat büroopinda, mis on igati tähelepanuväärne näitaja,“ kommenteerib Tanel Tarum. „Pakkumine suureneb, kuid nõudlusega ei ole lood sedavõrd head.“

Eesti suurimate kaubanduspartnerite ehk Rootsi, Soome, Venemaa majanduskasvud on nulli lähedal või sootuks miinuses. See avaldab survet majanduskasvu vähenemiseks ka Eestis.

Ebastabiilsust tekitab potentsiaal Vene-Ukraina sõja puhkemiseks ja ettevõtjate teadmatus sellega seonduvate edasiste arengute – näiteks majandussanktsioonide osas. Teadmatus suurendab oluliselt ettevõtjate valmidust teha pikaajalisi investeeringuid.

„Mõni aeg tagasi hoidsime hinge kinni lugedes halbu majandusuudiseid Lõuna-Euroopa riikide kohta. Nüüd aga on üleöö võimalikud aina uued üliteravad majanduslikud ja poliitilised konfliktid. Paremaid ja selgema perspektiiviga aegu ootama jäävad investeeringud kärbivad nii Eesti majanduskasvu, kui vajadust büroopindade järele,“ nendib Tanel Tarum.

„Ebakindluse tulemus on lihtne ja loogiline – kui pakkumine suureneb ja nõudlus on äraootaval seisukohal, siis vakantsused suurenevad. See annab tänastele büroopindade otsijatele parema võimaluse ja parema positsiooni üüripinna otsimiseks ja hiljem tingimuste üle kauplemiseks,“ lisab Tanel Tarum.

Tallinna Kesklinna büroode üürihinnad on kaasaegsetes uutes hoonetes valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Aeglustuv hinnatõus seab korterite üüriäri löögi alla

19.03.2014 Tõnu Toompark

Keskmisest kõrgema inflatsiooniga käib enamasti kaasas kinnisvara nominaalse väärtuse kasv. See soosib kinnisvarainvesteeringuid ja laenuvõtmist. Tänaseks on inflatsioon alanenud 1,1 protsendini ja kinnisvara väärtuse kasvule ennustatakse samuti aeglustumist. Need tegurid seavad teatava löögi alla tänased elamispindade üürisektorisse tehtavad investeeringud.

Tänase kinnisvaraturu tehingute kõrge arvu taga on muuhulgas investorid. Maaklerid kinnitavad, et väikeinvestorid soovivad osta ja ostavadki peamiselt ühe-kahetoalisi kortereid, mis on üüriturul likviidne kaup. Enamasti finantseeritakse üürikorteri ostu pangalaenuga.

Mäng on lihtne. Tuleb osta korter ja ostu laenuga finantseerida. Mida suurem on laen, seda rohkem väljaüüritavaid objekte on võimalik kokku haarata ja seda suurem on kinnisvara hinnatõusust saadav võimalik kasum.

Üürirahavoog katab jooksvad kulud

Eluruumide üüriäri olemust uurides tuleb aga tõdeda, et üürikorteri igakuine rahavoog katab enamasti omaniku kulud, sh intressikulud. Ettevõtmise kasumlikkus sõltub selles võrrandis eeskätt kinnisvara nominaalse väärtuse kerkimisest.

Üürikorteri ostmise esimestel aastatel on investor tõenäoliselt rahavooliselt miinuses ehk tema ostuga seonduvad kulutused ning sisustuse soetusmaksumus on suuremad kui üürist saadavad sissetulekud. Aasta-aastalt võiksid sissetulekud paralleelselt inflatsiooni ja kinnisvara nominaalse väärtuse kasvuga kerkida. Väljaminekutest enamuse moodustav laenumakse jääb samal ajal konstantseks.

Äriplaan toimib hinnatõusu tingimustes

Selline skeem toimib hästi olukorras, kus inflatsioon on pigem kõrgemalt tasemel ja/või kinnisvara väärtus kerkib kiiresti. Enamasti käivad need kaks hinnatõusu käsikäes, tõsi – vahel jookseb üks ette, et siis teist järele oodata.

Täna oleme Eestis olukorras, kus kiiresti kerkivad kinnisvarahinnad on soosinud kinnisvara omamist ja eriti veel selle laenuga ostmist. Tallinna korterite keskmine tehinguhind oli 2014 I kvartalis 14,5% kõrgemal kui aasta varem.

Vaadates aga juba 2012. aasta lõpust hoogu saavad kinnisvarahindade tõusu tuleb tõdeda, et see pidu peab ühel päeval otsa saama. Mida varem, seda parem, sest vastasel korral ei jõua kinnisvaraostjate sissetulek enam kinnisvarahindadele järele.

Kinnisvara hindade tõus ei ole meil täna käinud sama jalga inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks on kukkunud ülimadalale – 2014. aasta jaanuaris olid tarbijahinnad aastatagusest ainult 1,1% kõrgemal.

Kui kinnisvarahinnad enam ei kerki, vähemalt nii kiiresti, kui viimase 4-6 kvartali jooksul ja inflatsioon on väga madalal, siis kaob ka võimalus üürihindu järjest kergitada. See omakorda tähendab, et üüriäri tasuvus saab väiksema hinnatõstmise võimaluse tõttu olema teatava löögi all. Uusi elamispindade üüriinvesteeringuid planeerides ei tohiks äriplaani kirjutada liialt optimistlikke kinnisvara väärtuse kasvuprognoose.

Merko rajas Vääna-Jõesusse 140 km torustikke ning alustab uue etapi töödega

18.03.2014 Tõnu Toompark

Vääna-Jõesuus ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumplate ehitustöid teostav Merko lõpetas esimese kolme osa tööd 1,5 aastat enne lepingu lõpptähtaega. Kiirele tulemusele aitas kaasa konstruktiivne ja kiire koostöö tellija, piirkonna elanike ning alltöövõtjatega. Täna alustab Merko uue lepingu raames neljanda etapi ehitust Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonnas, kus 8 km torustike valmimine on planeeritud tänavu septembrisse.

Tööde tellija, Harku vallale kuuluva vee-ettevõtte OÜ Strantumi sõnul oli esimese kolme lepingu tähtaeg antud küll teatava varuga, kuid keerulisi ehitustingimusi arvestades tuli Merko ehitustempo positiivse üllatusena kõigile. „Sellises mastaabis projekti elluviimise eelduseks on professionaalsed partnerid ja igakülgne koostöö ning tuleb tõdeda, et Merkoga meil kõik sujus,“ ütles Strantumi projektijuht Valdo Liiv.

„Tegemist on suuremahulise ja piirkonnale olulise projektiga ning meil on siiralt hea meel, et suutsime esimese kolme etapi ehitustööd lõpetada poolteist aastat enne tähtaega ning enne uut kevad-suvist hooaega, mil rohkem inimesi Vääna-Jõesuus elab. Tänaseks on vee- ja kanalisatsioonitorustik paigas, üle 2400 kinnistule loodud veevärgiga liitumise võimalused ning ehitustööde käigus kannatada saanud asfalt, tänavad, aiad-väravad ning haljastus vähemalt samaväärselt taastatud. Vabandame veelkord töödega kaasnenud ebameeldivuste pärast ning täname elanikke operatiivse koostöö ja mõistva suhtumise eest,“ ütles Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma.

Merko Ehitus Eesti ja Merko Infra rajasid Vääna-Jõesuu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku osa 1, 2 ja 3 ehitustööde raames 70 kilomeetrit vee- ja 72 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke ning liitumispunkti enam kui 2400 kinnistule, mis parandab märkimisväärselt piirkonna elanike elukvaliteeti. Lisaks pakub ettevõte soovijatele ka veetrassi rajamist liitumispunktist eramuni.

Täna alustab Merko Ehitus Eesti uue lepingu raames neljanda etapi ehitust ehk vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonnas. Selle raames valmib 8 kilomeetrit torustikke ning tööde eeldatav valmimise tähtaeg on tänavu septembris. Ettevõte palub ka selle etapi tööde perioodil elanike mõistvat suhtumist ja koostööd.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt kaasrahastatava Harku valla veemajandusprojekti raames rajatakse Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi külades kokku ligi 200 km vee- ja kanalitorustikke, kaasaegsed veetöötlusjaamad ja uus reoveepuhasti. „Kuigi Suurupis ja osaliselt ka Vääna-Jõesuus tööd veel jätkuvad, on tänu varem valminud torustikele esimestel klientidel võimalik tarbimist juba veebruarist alustada,“ rõõmustab Harku abivallavanem Vello Viiburg. „2014. aasta lõpuks peaks ka viimane ekskavaator küladest lahkuma, peale mida saab ühe olulise etapi Harku valla kaasajastamisest lõppenuks lugeda.“

Ülemiste Citysse kerkib suveks kaks uut kontori- ja tootmishoonet

18.03.2014 Tõnu Toompark

Täna pandi nurgakivi Ülemiste City Targa Linna uuele ehitusetapile, mis hõlmab kahe tipptehnoloogilise tööstusettevõtte büroo- ja tootmishoonete ehitust.

Piirkonda arendava Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Toomas Aaki sõnul on Ülemiste City tulevikuplaan kasvada Tallinna kaasaegseimaks linnajaoks ja tänane nurgakivi panek on üheks sammuks selle teel. “Ka Eesti tootmisettevõtted hakkavad kipakast kaarhallist välja kasvama ning asemele tuleb moodne keskkond maailmatasemel seadmetega. Nutikas tootmine on Eesti tööstuse tulevik – teha keerulisemaid ja suurema lisaväärtusega asju,” ütles Aak.

“Näiteks E-Profiil, mille uuele kontorihoonele täna nurgakivi pandi, on kasvanud mõne aastaga oma sektoris Põhjamaade ja Ida-Euroopa suurimaks rasketööstusettevõtteks. Seda tänu kaasaegsele tehnoloogiale, mitte poolmuidu hinnale,” ütles Aak.

E-Profiil kolib ankurrentnikuks Valukoja 7 kerkivasse 3800-ruutmeetrisesse kontorihoonesse, mille arendab Mainor Ülemiste AS.

Teise, Suur-Sõjamäe 14a aadressiga 2600-ruutmeetrise büroo- ja tootmishoone arendab samuti Mainor Ülemiste ning selle ankurrentnik saab olema energiatööstusettevõte Elcogen. Maja valmib 2014. aasta juulis.

Sel nädalal alustas Ülemiste City ka 16 000-ruutmeetrise Dvigateli kompleksi lammutamist, mis muudab piirkonna kenamaks ja avatumaks.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. 35 hektaril on tänaseks välja ehitatud ligi 70 000 ruutmeetrit kaasaegset büroopinda 200-le ettevõttele ja 6000 töötajale. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Toompark: maksuamet surub ehitushinnad üles

18.03.2014 Tõnu Toompark

Ehitustellimuste vähesus mõjutab kinnisvaraturgu läbi ehitushinna. Kui ehitussektorisse tulevaid tellimusi on vähe, siis on surve ehitushindadel. Ehitushinda suruvad tõususuunas täna eelkõige maksuametnikud, kes ehitusplatsidelt makse mittemaksvaid töölisi haarangutes püüavad, tõdes kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Ehitushindu pressivad tema sõnul allapoole väike suurte tellimuste hulk ja tihe konkurents. „Vägisi tundub, et selles keskkonnas on tõenäolisem stsenaarium ehitushindade püsimine eelmise aasta tasemel või isegi tagasihoidlik langus. Teha panuseid olulisele ehitushindade langusele mina ei julgeks,“ märkis Toompark.

Olukorras, kus elamispindade hinnad on kerkinud, kuid ehitushinnad võiksid pigem paigal püsida võib analüütiku sõnul näha võimalust elamispindade arendustegevuse hoogustumiseks. Samas on jälle arenduskõlbuliku maa müüjad oma soovid taevastesse kõrgustesse tõstnud – maa eest küsitakse vahel isegi lausa mitte tänaseid-homseid-ülehomseid, vaid lausa järgmise aastasaja hindu.

„Oma maja ehitust – pidades siin silmas ühepereelamu ehitamist – on tänane keskkond pigem soosiv. Korterituru aktiivsus on selgelt ühepereelamute ja maade turule kandumas. Hinnad seal korteriturule analoogselt veel kasvanud ei ole,“ lausus ta.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/toompark-maksuamet-surub-ehitushinnad-ules.d?id=68264119

Eesti Puitmajaliidu uueks juhatuse esimeheks valiti Sven Mats

18.03.2014 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliidu 11. märtsil toimunud üldkoosolekul teatas liidu juhatuse esimees Argo Saul (Nordic Houses KT OÜ) plaanipärasest soovist esimehe kohalt taanduda ning jätkata tööd juhatuse liikmena. Uueks juhatuse esimeheks valiti üksmeelselt Sven Mats (Matek AS).

Eesti Puitmajaliidu juhatus valitakse põhikirja järgi 2 aastaks ning praegune koosseis kinnitati eelmisel, 2013. a aprillis toimunud üldkoosolekul. Kuna Argo Saul on juhatuse esimees olnud juba kolmel korral, siis avaldas ta toona soovi anda võimalus uuele inimesele. Seega lepiti 2013. aastal ühiselt kokku, et Sauli kolmas ametiaeg kestab ühe aasta.

“Viimase viie aasta jooksul on mul olnud suurepärane võimalus otseselt kaasa rääkida ja tegutseda kogu sektorit puudutavates prioriteetsetes valdkondades nagu ühisturundus, poliitikate kujundamine, haridus ja tootearendus. Üheks olulisemaks saavutuseks omalt poolt võin ehk eraldi välja tuua sektorisisese ja -välise hea koostöökliima loomise. Annan juhatuse esimehe teatepulga kindlasti igas mõttes hea tunde ja usuga üle,” märkis Saul.

Uueks juhatuse esimeheks nimetatud Sven Mats on moodul- ja elementmaju tootva ASi Matek tegevdirektor. Eesti Puitmajaliidu juhatusse on ta kuulunud alates 2013. aastast. „Puitmajaliidu juhatuse liikmena on minu prioriteetseks tegevusvaldkonnaks olnud puidust ehitamise populariseerimise eestvedamine nii poliitika- kui mainekujunduse võtmes, et Eesti puitehitussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ning pean oluliseks selles suunas edasi liikumist. Argo Saul on juhatuse esimehena teinud suurepärast tööd Eesti puitmajatootjate tunnustamise nimel nii Eestis kui meie sihtturgudel, pidades liidu eestkõnelejana meie ettevõtete ühiseid eesmärke samavõrd oluliseks kui Nordic Houses’i omi,“ sõnas Mats juhatuse esimehe kohta vastu võttes.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade, aiamajade tootjad ning puitmajade arhitektid ja projekteerijad. Liidu liikmetel on pikaajalised kogemused ja nende toodang on konkurentsivõimeline maailma turul. Eesti Puitmajaliidu peamine eesmärk on oma liikmete konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine läbi erinevate toetavate ühistegevuste.

Arco Vara kavandab võlakirjaemissiooni

18.03.2014 Tõnu Toompark

Hiljemalt 21. märtsil 2014. a plaanib Arco Vara emiteerida suunatud emissioonina võlakirju maksimaalselt 200 000 euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 10% aastas.

Tagasimaksetähtajaks saab olema maksimaalselt 18 kuud. Võlakirja intressimaksed on kvartaalsed ning võlakiri lunastatakse võlakirja tähtaja saabumisel. Emiteeritud võlakirjad tagatakse hüpoteegiga. Võlakirjaemissioon on suunatud olemasolevatele Arco Vara aktsionäridele.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara edasiarenduseks Eestis.

Arco Vara kavandab võlakirjaemissiooni

18.03.2014 Tõnu Toompark

Hiljemalt 21. märtsil 2014. a plaanib Arco Vara emiteerida suunatud emissioonina võlakirju maksimaalselt 200 000 euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 10% aastas.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara edasiarenduseks Eestis.

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus toimub 31.-04.04.2014

18.03.2014 Tõnu Toompark

Märtsi lõpus 31.03.2014 algab järjekordne “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on mõeldud kogemustega kinnisvaramaakleritele enesetäienduseks, samuti kõikidele neile, kes lähevad maaklerite kutseeksamile.

Koolituse lektorid on pikaajalise kogemusega spetsialistid-praktikud: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub:

31.03.2014 kell 09.00-16.15
01.04.2014 kell 09.00-14.00
03.04.2014 kell 09.00-16.15
04.04.2014 kell 09.00-14.00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Noorteühingud saavad taotleda äriruumi majandamiskulude toetust

18.03.2014 Tallinn.ee

Tallinnas tegutsevatel noorteühingutel on kuni 31. märtsini k.a. võimalik esitada taotlusi äriruumi majandamiskulude toetuse saamiseks.

Toetuse eesmärk on toetada Tallinna haldusterritooriumil tegutsevaid noorteühinguid äriruumide majandamiskulude tasumisel, võimaldamaks noorteühingutel tööd paremini korraldada ja organisatsiooni arendada.

Toetust on õigus taotleda Tallinna haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel, kellel on vähemalt 60 liiget ja kelle põhitegevus on noorsootöö korraldamine ja arendamine ning kelle pakutavad tegevused on mitmekesised ja tegevus toetab noorte osalust, omaalgatust ja kaasarääkimist ühiskonnas.

Esitatavale taotlusele tuleb lisada järgnevad dokumendid: taotleja liikmete vormikohane nimekiri ja liikmete andmed; dokumendi koopia, mis tõendab taotleja omandi- või kasutusõigust taotluses nimetatud äriruumi suhtes; tegevuskava, milles nimetatakse taotleja jooksva ja järgmise aasta eesmärgid, tegevused ja oodatavad tulemused ning tegevuse ajakava. Taotlused tuleb esitada Tallinna Spordi- ja Noorsooametile.

Täpsem teave toetuse taotlemise tingimuste ja vormide kohta on leiab Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/est/Noorteuhingute-toetus

Statistika: Eluasemelaenude käive on 51% elamispindade tehingukäibest

18.03.2014 Tõnu Toompark

Alates 2010. aastast on elamispindade tehingute eluasemelaenuga finantseerimise määr püsinud 51-53 protsendi vahemikus. Möödunud 2013. aastal oli vastav näitaja 51%.

Piltlikult öeldes tähendab see seda, et keskmise elamispinna tehingu finantseerimisel kasutatakse eluasemelaenu ligikaudu poole maksumuse ulatuses.

Keskmise kinnisvaratehingu juures on mõistlik kasutada laenu 50-60-70% ulatuses. Eluasemelaenude tavapärane omafinantseeringu nõue algab enamasti 20 protsendist. Kredexi lisatagatise puhul aga koguni 10 protsendist.

Need näitajad panevad mõtlema, kas elamispindade laenuga finantseerimise määr on madal? Kas pangad võiksid eluasemelaenude väljastamist oluliselt suurendada?

50% läheduses püsiv elamispindade eluasemelaenudega finantseerimise määr on ehk madal, kuid siiski mitte ebamõistlikult madal.

Tänasel elamispindadeturul on aktiivsed väikeinvestorid. Maaklerite hinnangutel soetavad investorid kinnisvara kas enda kui eraisiku või endalekuuluva ettevõtte nimele.

Sellised laene ei finantseerita eluasemelaenude, vaid investeerimislaenudega.

Seetõttu ei saa kogu elamispindade ostu-müügitehingute turgu võrrelda üksiktehinguga ja hinnata, et laenude osakaal selles sektoris on liiga madal.

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem) Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tootsi Kivi: Elamute vahele tasub projekteerida sillutuskivikattega sõiduteed ja parklataskud

17.03.2014 Tõnu Toompark

Sillutuskividest saab ehitada sõidu- ja kõnniteid, parklaid, platse ja tänavaid, laduda müüre, treppe ja aiaposte. Tootsi Kivi OÜ pakub betoonist sillutuskive ning paigalduseks kasutab tänapäevaseid tehnilisi lahendusi.

Sillutuskivi eelised

Elurajoonides on tavapärasele sirgele asfaltteele arvestatav alternatiiv. Tootsi Kivi OÜ teab, miks tasub sõiduteedel ja parklates asfaldi asemel betoonist sillutuskive kasutada.

Sillutuskividest saab kujundada elurajoonile sobiva kujuga sõidutee. Kasutaja soovi järgi saab panna tee pöörama, ehitada parkimistaskud sinna, kuhu tegelikult vaja ning haljastustaskutega mõjutada autode liikumiskiirust. Sillutatud ja liigendatud teel aeglasemalt sõitmine aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks.

Betoonkivi ei kuumene palaval suvepäeval nii nagu asfaltkate, mis kuumutab õhku elamute vahel ja parklates, muutes seal tegutsemise ebamugavaks.
Betoonkivist tee taastustöid on lihtne teha. Samad kivid saab tagasi panna nii, et remonditud kohad ei jää näha.
Betoonkivi on taaskasutatav ehitusmaterjal.
Betoonkivikattega sõiduteele ei jää vesi pidama. Vesi uhtub teekatte kivide vahelt kiiresti tee alumistesse kihtidesse.

Tootsi Kivi OÜ paigaldab 2013. aastast platsidele sillutuskive kivilaoturiga Optimas. Kivilaoturi tehnoloogia võimaldab kive paigaldada kuni viis korda kiiremini kui käsitsi.

2014. aastast kasutame elamurajoonide sõiduteede ja muudele juurdepääsuteede sillutuskivide paigaldamiseks RoadPrinteri kivilaoturit.

Kivide ja seadmete kohta saab infot Tootsi Kivi OÜ kodulehtedelt

www.tootsikivi.ee Vanutatud kivid
Platside kivilaotur Optimas
www.roadprinter.ee Teede kivilaotur RoadPrinter
www.roadpavingsystems.ee Tööriistade ja seadmete müük ja rent

Sillutuskividel on lai kasutusala teede ehitamisel. Keskkonnasõbralike ja taaskasutatavate kivide omadusi tasub eelistada asfaldi ees. Tootsi Kivi OÜ tuleb appi paigaldama sillutuskive teedele, tänavatele, parklatesse ja õuealadele. Pakume teenust enda kividega ja rendime seadet koos meeskonnaga kliendi kivide paigaldamiseks.

[nggallery id=5]

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,252 1,253 1,254 … 1,578 1,579 1,580 Vanemad uudised ››

Kalaranna tänava ehitamine algab eeloleval suvel

Korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

Arco Vara avas üle-eestilise kinnisvara nõustamiskeskuse

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürnike valikuvõimalus suureneb