Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 11%

01.11.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Harjumaal müügiks 2919 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 3% võrra. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind oli sel ajal 1107 €/m² ehk aastatagusest 11% enam.

Suurima osa Harjumaa majade pakkumistest moodustava pakkumised Tallinnas. Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel septembris müügiks 1271 maja keskmise hinnaga 1232 €/m². Tallinna majade müügipakkumiste arv langes aastaga 1%, kuid hind tõusis 9%.

Majade müügipakkumiste arvu vähenemine enamuses Harjumaa valdades on koostöös korterihindade kiire parkimisega pannuga ka majade hinnad tõususuunas liikuma. Nii võime tõdeda, et enamuses Harjumaa valdades on majade müügipakkumiste hinnad portaali KV.EE andmetel kerkinud kahekohalise numbri võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus
	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Harku vald	305	371	22%	873	1 027	18%
Jõelähtme vald	38	71	87%	863	1 023	19%
Keila linn	45	49	9%	854	957	12%
Keila vald	164	130	-21%	781	796	2%
Kernu vald	113	110	-3%	426	433	2%
Kiili vald	40	27	-33%	782	740	-5%
Loksa		14	NA		641	NA
Maardu linn	163	142	-13%	890	1 007	13%
Paldiski	25	22	-12%	299	475	59%
Raasiku vald	18	14	-22%	791	529	-33%
Rae vald	136	166	22%	1 163	1 323	14%
Saku vald	160	94	-41%	748	720	-4%
Saue linn	56	31	-45%	846	970	15%
Saue vald	64	41	-36%	970	1 167	20%
Tallinn	1 285	1 271	-1%	1 135	1 232	9%
Vasalemma vald	15		NA	574		NA
Viimsi	394	366	-7%	1 166	1 255	8%

Eesti	5 357	5 378	0%	818	901	10%
Harjumaa	3 021	2 919	-3%	1 001	1 107	11%
Narva	56	70	25%	298	439	47%
Pärnu	304	316	4%	822	919	12%
Tartu	342	420	23%	790	879	11%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke tähtaega pikendatakse

01.11.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pikendab presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke pakkumiste esitamise tähtaega seoses vajadusega täpsustada projekteerimishanke pakkumuse hindamise metoodikat ja kriteeriumeid.

Hankedokumendi muudatused tehakse hiljemalt tuleva nädala alguses ning edastatakse seejärel koos uue pakkumuste esitamise tähtajaga kõigile osapooltele läbi elektroonilise riigihangete registri.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Septembris tööstustoodangu tootmise kasv kiirenes

31.10.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Jaanuarist alates on töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud. Kui juulis toodeti töötlevas tööstuses 5% ja augustis 6% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul, siis septembris ulatus juurdekasv 7%ni. Toodang ületas eelmise aasta septembri taseme enamikus tööstusharudes.

Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes ligi neljandiku; puittooteid valmistati 6% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes elektriseadmete, kemikaalide ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi septembris 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 13% ja müük kodumaisele turule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta septembris tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui augustis, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2013. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 13% vähem ja soojust 4% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,3	6,2	3,6
Energeetika	-3,1	-10,7	-12,1
Mäetööstus	-3,1	-12,6	-14,3
Töötlev tööstus	1,8	9,8	6,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,3	26,6	22,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	8,9	6,4
toiduainete tootmine	0,0	1,9	0,3
metalltoodete tootmine	7,8	13,1	9,3
elektriseadmete tootmine	-4,6	1,3	-2,3
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-6,8	-3,5	-6,5
mööblitootmine	-4,8	-8,0	-11,2
mootorsõidukite tootmine	0,0	0,9	-1,8
ehitusmaterjali tootmine	5,2	8,6	5,9
masinate ja seadmete tootmine	11,2	33,3	28,7
kütteõlide tootmine	6,1	17,1	17,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Jaemüügi stabiilne kasv septembris jätkus

31.10.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 399 miljonit eurot, seega jäi kauplustesse 303 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes 9%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta septembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel – aastaga ligi neljandiku (24%). Keskmisest enam suurenes jaemüük ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 15%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 12%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 11%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 11%).

Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus septembris mõnevõrra toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juulis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 7% ja augustis 6%, siis septembris oli kasv 4%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – juulis oli toidukaupade aastane hinnalangus 2%, augustis 1,7%, kuid septembris ainult 0,2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuu tasemele. 2014. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 490,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4%.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Võru politsei ja pääste ühishoone pidas sarikapidu

31.10.2014 Tõnu Toompark

Täna peeti Võrus politsei ja pääste ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Räpina maantee 20a/20b kinnistule siseturvalisuse asutuste hoonekompleksi, mis koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel.

Ehitustööde esimeses etapis lammutati osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustati allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS. Tuleva aasta suvel valmiva ühishoone ehitustööd lähevad maksma ligi 4,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Bulgaarias lõppesid Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd

31.10.2014 Tõnu Toompark

29.10.2014 võttis Arco Vara AS-i 100% tütarettevõte Arco Manastirski EOOD vastu Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd, mis algasid novembris 2013 ning valmisid tähtaegselt.

Kogu ehituse maht on 16 000 m2, millest maapealne müüdav maht on 12 500 m2. Ehituse lõppakti kuupäeva seisuga on deposiidiga tagatud eelmüügilepingutega kaetud üle 70% kogu projekti müüdavast mahust.

Kogu eeldatav müügitulu ületab 9 miljonit eurot.

Kasutusloa saamine leiab eelduslikult aset detsembris 2014 pärast mida algab korterite müügilepingute sõlmimine, mis tõstab kogu grupi IV kvartali prognoositud müügitulu ning kasumit.

Turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

31.10.2014 Tõnu Toompark

Oleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60-70% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

← Back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Juurdepääs oma maale üle võõra maa, võimalused ja välistused

31.10.2014 Leino Biin

Ikka ja jälle tekivad probleemid juurdepääsuga kodule üle võõra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame alljärgnevalt kes on õigustatud ja kellelt nõudma juurdepääsu kinnisasjale üle võõra maa.

Asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.“

Tsiteeritud õigusnormist saame vastuse esimesele küsimusele – juurdepääsu on üle võõra kinnisasja õigustatud nõudma kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vastav nõudeõigus ei kuulu kinnisasja rentnikule, üürnikule või muul alusel kinnisaja kasutavale isikule.

Isegi juhul kui juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale puudub ei ole omanikul mitte alati õigust nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Erandi sätestab asjaõigusseaduse § 156 kolmas lõige mille kohaselt kinnisaja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega on katkenud omaniku tahtel. Selliseid juhuseid praktikas esineb. Vahel on omanik senise juurdepääsutee lihtsalt likvideerinud, vahel on omanik senisele juurdepääsuteele ehitanud hoone ja seejärel esitanud nõude naabri vastu juurdepääsu nõudes. Kui tuvastatakse omaniku tahe senise juurdepääsu likvideerimiseks, siis nõue naabri vastu viimase kinnisasja kasutamiseks rahuldamisele ei kuulu.

Kui naabrid saavutavad kokkuleppe juurdepääsuõiguses üle võõra kinnisasja on mõistlik vastav kokkulepe vormistada notari juures lepinguga ning seejärel kinnistusraamatusse kanda sellekohane teeservitut. Mida aga teha siis kui kokkuleppele ei jõuta?

Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt määrab sellisel juhul juurdepääsu ja selle kasutamise tasu suuruse kohus. Seega omanik kes soovib juurdepääsu üle võõra kinnisasja peab pöörduma kohtusse.

Tsiviilasju lahendatakse üldjuhul hagimenetluses, kus hageja esitab kostja vastu nõude, mille kohus lahendab. Samas lahendatakse hulk asju hagita menetluses. Alates 1. jaanuarist 2009 lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita menetluses. Kui hagimenetluses lahendab kohus hageja poolt esitatud konkreetse nõude hageja poolt märgitud isiku ehk kostja vastu ja kohus ei või väljuda haginõude piiridest, siis hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ning nende hinnangutega asjaoludele. Hagita menetluses selgitab kohus ise välja asjaolud ja kogub tõendid. Mida see praktikas tähendab?

Esiteks ei ole kohus seotud kinnisasja omaniku nõudega konkreetse naabri vastu selle kinnistu kasutamiseks vaid kohus peab ja kaasab kõik naaberkinnisasjade omanikud kohtumenetlusse ning selgitab ise välja millise naabri kinnisaja kasutades on kõige õigem tagada juurdepääs. Siin kaalutakse ühelt poolt erinevaid juurdepääsu tehnilisi võimalusi aga asjaõigusseaduse §-st 156 tulenevalt erinevate kinnisasjade omanike huve ning otsustatakse, kust ja millisel viisil on kõige õigem võimaldada juurdepääs. Seega mitte alati ei pruugi kohus määrata juurdepääsu nimelt sealt kus omanik nõuab vaid sealt kus kohus kõiki asjaolusid kaaludes õigeks peab ehk teisti öeldes nõue on esitatud naaber Jaani vastu, kohus aga määrab juurdepääsu üle naaber Juhani kinnistu.

Ülalmärgitust on üks erand. Nimelt sätestab asjaõigusseaduse § 156 teine lõige, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu. Praktikas tähendab märgitu seda, et juurdepääsu nõude aluseks on asjaõigusseaduse § 156 lõige 2 ja nõue on võimalik esitada ainult eraldatud kinnisasja omaniku mitte aga teiste naaberkinnisasjade omanike vastu.

Hagita menetluses lahendab kohus asja mitte otsusega vaid kohtumäärusega. Kohtumääruses määratakse juurdepääs ja selle kasutamise tasu. Kohtumääruse alusel on võimalik kinnistusraamatuse kanda isiklik kasutusõigus naabri kinnisasja juurdepääsuks kasutamiseks.

Juurdepääsuõigus on tasuline. Praktikas tekitab tasu suurus tihti vaidlusi. Sellest aga kirjutame järgmises blogipostituses.

Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

50 euroga kinnisvaraärisse: Eestis avati uutmoodi kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond

30.10.2014 Tõnu Toompark

Eestis käivitati kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond Estateguru, kus tavainimesed ja ettevõtted saavad väikeste summadega käivitada kinnisvaraprojekte ja teenida oma investeeringult aastas 5 – 18 protsendilise tootluse.

Esimeste objektidena on võimalik investeerida näiteks uude elamuarendusse Viimsis, ärihoonesse Tallinnas ning rendikorteritesse Lasnamäel.

Estateguru asutaja ja partneri Marek Pärteli sõnul on EstateGuru eesmärk minna pankadest mööda ja viia kokku väikeinvestorid ning arendajad. “Tegemist on hooandja-laadse ühisrahastuse keskkonnaga, mis võimaldab era- ja juriidilistel isikutel investeerida kinnisvaraprojektidesse ja teenida igakuist korralikku intressi. Arendajad ja kinnisvara tagatisel laenajad saavad aga ligipääsu soodsatele laenuvõimalustele,” ütles Pärtel.

Marek Pärteli sõnul seisab eestlaste pangaarvetel ligi kuus miljardit eurot, mida sööb iga kuu pangaintressidest kordades kõrgem inflatsioon.

“Maailma üks kindlaim varaklass on kinnisvara, kuid sellesse on kõrge sisenemishinna tõttu tavainimesel keeruline raha paigutada, sest näiteks 1000 euroga ju midagi osta ei saa. Läbi Estateguru platvormi saavad kinnisvara tagatisel investeerida kõik, kel vähemalt 50 eurot vaba raha,” ütles Pärtel ja lisas, et portaalil on juba paarsada kasutajat ning investeeringu tegemine on lihtne ja võtab paar minutit.

„Üritame pakkuda erineva sisu ja mahuga investeerimisobjekte, et investoril oleks võimalik valida ja oma riske hajutada,“ märkis Pärtel ja lisas, et mujal maailmas on kinnisvara ühisrahastamine järjest populaarsem ning selle maht ületab tänavu 10 miljardi dollari piiri.

Kõik platvormi pakutavad investeerimisvõimalused on eelnevalt läbinud põhjaliku taustakontrolli nii tagatisvara väärtuse kui krediidikõlbulikkuse osas. EstateGuru keskkonnas tagatakse kõik laenud kinnisvara hüpoteegiga, mida hoiab investorite nimel sõltumatu tagatisagent.

Estateguru partnerid on suuremad Eesti kinnisvarafirmad. Estateguru meeskond koosneb pikaajalise kogemusega Eesti ja välismaa kinnisvara– ja finantsekspertidest. Portaali asutajate hulka kuuluvad teiste seas ka tänaseks Euroopa ühe juhtiva ühisrahastuskeskkonna Bondora esimesed investorid. EstateGuru eesmärk on järgmise aasta lõpuks saada rahastatud vähemalt 30 projekti.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Analüütik eluasemelaenude piirangutest: kinnisvaraturg on juba jahtumas

30.10.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul keskpanga kavandatavad eluasemelaenude piirangud olulisi muudatusi ei too ning nendega on jäädud hiljaks, sest Eesti kinnisvaraturg on juba jahtumas.

Eile teatas Eesti Pank, et kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad tulevikus laenubuumi tekkimise võimalust. Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõude järgi võivad laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Toompark rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et teda valdasid keskpanga teadet lugedes kahetised tunded. “Kui konservatiivsemate laenutingimuste eesmärk oleks justkui buumi vältida, siis oleme hiljaks jäänud, sest täna on ikkagi Tallinna korteriturg jahtuma asunud – Tallinnas korterite tehingute arv langeb juba teist kvartalit järjest ja pole alust arvata, et see kolmandas kvartalis ka tõusule pöörduks. Mida meil siin jahutada on?” rääkis ta.

Teisest küljest ei ole kehtestatavad tingimused midagi sellist, mida pangad juba ise ei teeks. “Pangad on ka täna kahetises olukorras – ühest küljest tahavad nad väga laenu anda, sest raha ja hoiuseid on ning tahaks raha tööle panna, aga teisest küljest pangad ei anna raha valimatult välja, nagu 2005. kuni 2007. aastal,” selgitas analüütik, lisades, et täna annavad pangad laenu neile, kes seda ka tagasi maksma hakkavad.

Toompark märkis, et kui vaadata tingimusi täpsemalt, siis neis ei ole midagi sellist, mis võiksid laenu andmist pidurdada.

“Mis meil täna on teistmoodi? Täna võib saada 35-40 aastast laenu, aga piiri seadmine 30 aasta peale ei ole suur vahe. See 85 protsendise laenutagatise nõude puhul ei olnud päris selge, kas lisatagatisega oleks võimalik seda näitajat vähendada. Kui lisatagatise võimalus jääb, siis on ka selle poole pealt kõik tegelikult muutumatu,” arutles ta.

Tehingute arv on vähenenud tõusnud hindade tõttu

Toompargi sõnul on Tallinnas korteritehingute arv kaks kvartalit vähenenud – teises kvartalis 11% ja kolmandas 9% võrreldes aastataguse ajaga.

“Põhjus on eelkõige kõrgele kerkinud hinnad, mis tänaseks on seisma jäänud. Selge on see, et täna turg reguleerib ennast väga hästi ise ja mingit suurt sekkumist riigi või keskpanga poolt iseenesest vaja pole. Ikkagi hinnatase on see, mis on tehingute arvule piiri peale tõmmanud, kus nõudlus enam kätte ei saa,” selgitas ta.

Toimetas
Merili Nael

http://uudised.err.ee/v/majandus/cc384894-47ac-49fc-ba34-b4842d3356c6

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Mustamäel avati linnaosa esimene Maxima XX supermarket

30.10.2014 Tõnu Toompark

Maxima avas neljapäeval Tallinnas Mustamäel linnaosa esimese Maxima XX supermarketi. Tammsaare tee 133 asuv kauplus läks maksma 2 miljonit eurot ja annab tööd üle 60 inimesele.

Maxima Eesti OÜ juhatuse esimehe Vaidotas Pacesa sõnul on mustamäelased seda mugavat ja avarat supermarketit linnaosa Maxima lähikaupluste kõrvale juba kaua oodanud. „Aprillis sulgesime seal paiknud Maxima X kodupoe ja alustasime kauplusehoone ümberehitust kaasaegseks supermarketiks, tänaseks on kauplus valmis,“ ütles Pacesa.

Kaubanduskeskus rajati Pacesa sõnul uuenenud Maxima brändikontseptsioonist lähtuvalt. “Uue poe müügisaal on avaram, kaupade paigutus mugavam ja käepärasem ning tootevalik mitmekesisem. Uues poes on uudne ka sisekujundus- ja valguslahendus,“ lausus ta.

Maxima investeeris uude kauplusesse üle 2 miljoni euro. Lisaks hoonele tehti korda ka kaupluse ümbruse infrastruktuur, samuti sai uue katte linnale kuuluv jalakäijate tee.

Tammsaare tee Maxima kaubanduskeskuse üldpind on 2050 ruutmeetrit, millest Maxima müügisaal võtab enda alla ligi 1350 ruutmeetrit. Kaupluse sortiment küünib 24 000 erineva tooteni. Supermarketis pakutakse suurt valikut kodumaiseid tooteid ja värskeid puu- ja köögivilju. Samuti pakutakse Maxima köögi värskeid liha-, kulinaaria- ja kondiitritooteid kaupluseketi oma tsehhidest. Tööd saab kaupluses üle 60 inimese.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara: Kuidas vanemate äripindadega konkurentsis püsida?

30.10.2014 Tarvo Tamme

Kuna maksejõulised üürnikud kolivad pigem vanematelt pindadelt uuematele, peavad ärikinnisvara omanikud leiutama pidevalt nippe, kuidas säilitada oma atraktiivsust ja ligi meelitada uusi üürijaid.

Aktiivse büroohoonete arenduse ja heas asukohas olevate vanemate hoonete renoveerimise kontekstis on atraktiivsuse säilitamine eriti aktuaalne teema.

Hea tahtmise korral saab konkurentsis püsimiseks astuda mitmeid samme ning vanas hoones paiknemist üürnikele vastuvõetavamaks muuta. Näiteks, üürnike suurimaks probleemiks on sagelikõrged kommunaalkulud. Keskküttega majades tuleks seetõttu kontrollida ja seadistada katlamajad ning tasakaalustada küttesüsteemid. Kinnisvaraomanik võiks olemasolevate üürnikega kokkuleppel kaaluda ka hoone üleviimist ökonoomsemale küttele, kui see on vōimalik.

Suurte büroo- ja tootmispindade väljaüürimist lihtsustab ruumide poolitamine või jagamineväiksemateks osadeks. Kõige otsitumad büroopinnad jäävad vahemikku 30-100 ruutmeetrit. Kõige otsitum laopind on 100-300 ruutmeetri piirides.

Ettenägelik kinnisvaraomanik paigaldab hoonesse koostöös sidefirmaga ka väga kiiret internettivõimaldava ühenduse, mille kasutamise eest üürnikelt eraldi tasu ei võeta.

Parema esmamulje tekitab ärihoone sissepääsu värskendamine ja üldruumide valgustuse parandamine. Võimalusel tasub sisustada üks pind üldiseks nõupidamiste ruumiks ja teine puhkealaks. Nõupidamisruumis peaks olema laud, toolid, projektor ja tahvel, aga ka tehniline valmidus arvutite paigaldamiseks ning internet. Puhkenurga võiks sisustada pehme mööbli, madalama laua, kohvi- ja veeautomaadi ning steriilsele töökeskkonnale vaheldust pakkuvate toataimedega.

Praegustes turutingimustes peetakse juba üsna enesestmõistetavaks, et kinnisvaraomanik organiseerib üürniku soovil ruumide kaasajastamise või teist tooni värvimise ning varustab vajadusel ka soodsa büroomööbliga, kuna sageli ei jõua üürnikud oma põhiäri kõrvalt remondi- ega sisustusküsimustega tegelda. Kuidas ruumide kohandamise, kaasajastamise ja ülevärvimise kulusid jagada, on kokkuleppe küsimus, kuid tihedas konkurentsiolukorras saavad eelise need kinnisvaraomanikud, kes võtavad kulud kas osaliselt või täielikult enda kanda.

Põhiliseks argumendiks vanemate pindade väljaüürimisel jääb siiski üürihind, mis on uue pinna üürist umbes poole võrra soodsam. Suurema osa ettevõtete äritegevus ei eelda esindushoone kontorit ning neile oli ja on jätkuvalt oluline kulude kokkuhoid.

Kui mõned hooned või hoone korpused jäävad siiski päris tühjaks, on kütmise alternatiiviks hoone või hooneosa konserveerimine.

Priit-Martti Ojari, Arco Vara suurkliendihaldur

Kui Tallinna kesklinna uuemate kontorihoonete vakantsete pindade osakaal püsib tervikuna 2-5% vahel, siis B-klassi pindade vakantsus on suurenenud. Vanemate, keskusest kaugemate, halbade parkimis- ja ühistranspordivõimalustega büroohoonete vakantsus võib ületada Tallinnas isegi 25%.

Aktiivne büroopindade arendamine toob 2016. aastaks juurde vähemalt 70 000 ruutmeetrit uut kontoripinda, mis tähendab pakkumise olulist suurenemist ja valikuvõimaluse laienemist tagasihoidliku nõudluse tingimustes. Üürnikud saavutavad hinna ja -tingimuste läbirääkimisel üha suurema jõu.

Kui maailmamajanduse olukord, büroohoonete arendajate ja arenduste finantseerijate riskivalmidus püsib stabiilsena, täidetakse praegu ehitamisel olevad uued büroohooned pooleteise-kahe aastaga, kuid vanemate büroohoonete vakantsus suureneb.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elanike majanduslik kindlustunne oktoobris paranes

30.10.2014 Konjunktuuriinstituut

EKI tarbijate kindlustunde indikaator on oktoobris –5. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga paranesid inimeste ootused riigi ja pere majandusolukorra väljavaadete osas ning ja tööturu prognoos. Elanike säästuprognoos ei muutunud.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	-10	-1	4	14	-28
Oktoober 2013	-5	3	7	2	-26
August 2014	-4	3	-1	4	-15
September 2014	-7	4	-3	13	-17
Oktoober 2014	-5	5	2	10	-17

Oktoobris prognoosib 25% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 52% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 14% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused küll alla pikaajalist keskmist, kuid paremad kui eelnevatel kuudel. 29% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 37% ootab olukorra püsimist ja 23% kardab halvenemist. Ebakindlus Venemaa kaubanduspiirangute võimaliku negatiivse mõju kohta on mõnevõrra taandunud.

Tarbijate inflatsiooniootused võrreldes septembriga natuke tõusid, kuid on endiselt pikaajalisest keskmisest oluliselt madalamal tasemel.

2014. aasta oktoobris oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –7.4 ja euroalal –11.1 ja kuuga eurooplaste kindlustunne natuke tõusis (vastavalt 0.6 ja 0.3 punkti).

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Korteriühistute suurfoorumi fookuses on elamute renoveerimine

30.10.2014 EKÜL

Liivalaia 33) Eesti Korteriühistute XVII Foorumi pealkirjaga „Milline tulevik ootab Eesti korteriühistuvaldkonda aastani 2020?“

Suurfoorumile on end registreerinud üle 400 korteriühistu esindaja.

Seekord on teemadeks korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja nõuded toetuse taotlejale, korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamine, korteriühistuid puudutavad muudatused maksuvaldkonnas, energiaühistute loomine ja palju muud. Foorumil antakse üle auhinnad ka tänavuse korteriühistute konkursi võitjatele.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul huvitab ühistuid kõige enam rekonstrueerimisega seonduv. “Mõistagi läähevad meile kõigile korda korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemise üldpõhimõtted ja suunad, sest EL struktuurivahenditest plaanitakse kortermajade rekonstrueerimiseks perioodil 2014-2020 suunata 102 miljonit krooni,” kõneles Mardi, kelle sõnul on riigi finantstugi elamute renoveerimisele ühistute jaoks elulise tähtsusega.

Meetme raames väljastatakse toetust ka audititele, projektidele, projektijuhtimisele ehk tehnilisele konsultandile, samuti taastuvenergiaseadmete paigaldamisele. “Riikliku toetust saab taotleda kas 15, 25 ja 40, projekti koostamise ja omanikujärelevalve toetust saab taotleda kuni 50%. Räägime foorumil näiteks sellest, millised on 40% toetuse võimalikud tehnilised lahendused,” vahendas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 19-11-2014

30.10.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolituse “Kinnisvaraprojekti juhtimine” eesmärk on anda praktilised nõuanded ja soovitused kinnisvaraprojektide, arendusprojektide juhtimiseks. Lektoriks on pikaajalise kogemusega projektijuht Margus Mändmets.

Koolitus annab osalejatele teadmised arendusprojektidest ja -protsessidest, arusaamise, milliseid tegevusi tuleb teha ja millisel ajal, oskuse optimeerida ajagraafikuid, et vältida arendusprotsessi venimist “lõpmatuseni”. Räägitakse ka arendusprojekti juhtimise karidest ning antakse nõuandeid, kuidas probleeme vältida.

Koolitus on suunatud:

kinnisvaraarendajatele, kes vajavad oskusteavet ja teist vaatenurka, kuidas kinnisvara arendusprojekti edukalt algusest lõpuni viia,
maakleritele, kes müüvad ehitusjärgus kinnisvaraobjekte või ehituskrunte ja vajavad teadmisi, et klienti paremini teenindada.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub kolmapäeval 19/11/2014 kell 14:00-17:15.