Rikkaks üüriäris: Kas anda korter üürile iseseisvalt või kinnisvaramaakleri abil?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise vajalikkus ja mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet maaklerit palgata.

Pigem annab suur nõudlus üürileandjale võimaluse nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on üürileandjal ja maakleril omavahel kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda vahendustasu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

1Partner Kinnisvara: Kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe

Äsja teatas Merko, et loobub Panorama City arendamisest. See ei tähenda, et niigi pingelisel kaubanduskeskuste turul konkurents hõreneks, analüüsib kaubanduspindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Äsja oleme kuulnud nelja uudist kaubanduse sektorist. Käesoleval aastal alustati uute kaubanduspindade rajamist Mustamäel Tammsaare Teel. Sellele järgnes teade, et Merko loobub Panorama City arendamisest. Pro Kapital seevastu kinnitab Peterburi tee kaubanduskeskuse projektiga jätkamist ja teatas isegi investori leidmisest. Viru Keskus loobus aga Baltikast kui üürnikust selle nimel, et keskusesse tuua uued kaubamärgid.

„Kõik need sündmused näitavad, et kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe ja pingestuv keskkond sunnib olemasolevaid keskuseid end värskendama,“ kommenteerib kaubanduspindade turutrende Tanel Tarum.

Tallinna kaubanduspindade maht ühe elaniku kohta on kõrge ja nagu näha, siis kasvab veelgi. See sunnib kaubakeskusi kaasama järjest uusi teenuseid, mis kliendid kohale meelitaks, et konkurentsis ellu jääda. Kaubakeskuste laienemine ja uute teenuste kaasamine toob kaasa kogu Tallinna kaubanduse ja teeninduse veelgi suurema kontsentreerumise kaubanduskeskustesse.

„Kaubanduskeskuste omavaheline võitlus tarbijate pärast on olnud professionaalne. Vaatamata keskuste laienemisele ja uute kaubanduspindade lisandumisele me siiski kaua tühjana seisvaid pindasid keskustes ei näe,“ täiendab Tarum.

Lisandub kaubanduspinna maht tähendab, et üürihindade langetamiseks põhjust ei ole. Tarbijate rahakott on aga piiratud suurusega ja ostlejate kulutuste jagunemine suurema hulga kaupluste vahel on tegur, mis samas üürihindu kergitada ei luba.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kiire hinnatõus suurendab huvi remontivajavate korterite vastu

Vähenenud pakkumiste hulk ja kallinenud hinnatase on taas esile toonud ostjaskonna, kes soovivad remontivajavat korterit. Kõige enam soovitakse vanu väiksemaid kortereid miljööväärtuslikes puithoonetes.

Ostjate sooviks on saada korter, milles on tehtud võimalikult vähe, veel parem, mitte üldse remonti. Parim on variant, kus on säilinud vanad uksed, aknad, elektripistikud, ahjud, radiaatorid jne. Aeg-ajalt kohtab foorumites ja sotsiaalvõrgustikes ka sooviavaldusi ühe või teise detaili, näiteks ajastutruude lambilülitite, hankimiseks. Enam ei piirduta lihtsalt moodsa ja hubase, vana maja hõngu toetava renoveerimisega, vaid taastada püütakse ka korteri endisaegset olemust või jõuda sinna lähedale. Seda loomulikult 21. sajandit arvesse võttes.

Renoveerimistöid tehakse nii spetsialiseerunud ettevõtete abil kui ka omal käel. Üldiselt arvestatakse tööde pikema kestusega.

Tegelikult on remontivajavad korterid alati teatud ostjaskonna huviorbiidis olnud, kuid olukorras, kus korterite müügipakkumisi on jäänud aina vähemaks ning üldine hinnatase kasvanud, on need muutunud taas arvestatavamaks alternatiiviks ja neist räägitakse rohkem. Kuna kõige defitsiitsemad on korterid miljööväärtuslikes puitlinnaosades, siis on Kalamaja, Pelgulinn või Kassisaba ka asumid, mille suunal see huvi avaldub. Oma osa mängib muidugi ka asjaolu, et neis linnaosades on algupärandit hindavaid kinnisavaraostjaid ka keskmisest rohkem.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Asula turvalisusele peab mõtlema juba planeerimise faasis

Täna, 19. veebruaril otsitakse Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel korraldatud konverentsil võimalusi, kuidas läbi linnaplaneerimise suurendada inimeste turvalisust ning hoida ära kuritegusid.

Rahvusvaheline konverents on avaürituseks pikemale projektile, millega soovitakse suurendada turvalisuse ning riskide maandamise võtmes mõtlemist asulate ja elamukvartalite planeerimisel nii Eestis kui ka lähiriikides. Praegu ei ole turvalise planeerimise põhimõtteid Eestis veel eriti laialdaselt kasutatud.

Konverentsi moderaatori Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Veiko Randlaine sõnul aitab hoonete, inimeste liikumisteede ja avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine luua nii turvalisust kui ka turvatunnet. „Võimalikke ohukohti tuleb märgata ning riskid maandada juba detailplaneeringu koostamise faasis ning heade lahenduste leidmine nõuab politseinikelt põhjalikke teadmisi ning koostööd kohaliku omavalitsusega,“ rääkis Randlaine.

Inimeste turvatunnet mõjutavad näiteks pimedad ja kitsad tänavasopid ning halvasti valgustatud sissekäigud. Graffitid ja räämas tänavalõigud võivad anda vandaalidele signaali, et piirkonnas puudub järelevalve ning korrarikkumisi on hõlpsam toime panna.

Halvasti planeeritud teedevõrk võib tuua kaasa pidevaid kõrvalekaldeid kehtivast liikluskorraldusest. Samuti soosivad näiteks pikad sirged teelõigud elamurajoonides jalakäijatele ohtlikke kiiruseületamisi. Neid ohte annab läbimõeldud planeerimise kaudu maandada või täielikult ära hoida.

Konverentsil räägitakse turvalise planeerimise peamistest põhimõtetest ning nende tulemustest, headest näidetest erinevates riikides ning praegustest praktikatest projekti osalejariikides Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Samuti tutvustatakse täpsemalt projekti eesmärke, tegevusi, ajakava jmt.

Kuulajateks on peamiselt politseinikud partnerriikidest, lisaks esindajad Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist, Harju Maavalitsusest, Sisekaitseakadeemiast, Eesti Linnade Liidust, Eesti Naabrivalvest ning NGO Pro-Police Latviast.

Konverents toimub täna, 19. veebruaril kella 9-13 Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Komisjon Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist.

Lugupeetud ajakirjanikud! Soovi korral on võimalik konverentsiruumides intervjuuks kohtuda ka välisekspertide Tampere Tehnikaülikooli professor Panu Lehtovuori ja Hollandi kriminaalpreventsiooni ja kriminaalanalüüsi uuringute- ja konsultatsioonifirma DSP-groep kaasomaniku Paul van Soomereniga.

Menetlusse võeti eelnõu koduomanike maamaksuvabastuse laiendamiseks

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni 17. veebruaril algatatud koduomanike maamaksuvabastust laiendav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (596 SE) laiendatakse kehtivat koduomanike maamaksuvabastust.

Senised kodualuse maa maksuvabastuse pindalalised piirangud asulas ja tiheasustusega alal 0,15 ha ning mujal 2 ha, kohaldatakse iga ühis- ja kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt.

See lõpetab korteriomandite omanike ning kinnisasja ühis- ja kaasomanike ebavõrdse kohtlemise tulenevalt omandivormist. Kodualune liitsihtotstarbega maa, mille hulka kuulub elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvik, vabastatakse maamaksust ka sellise maa muude sihtotstarvete osas senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kauneimad kodud on selgunud

Täna pärjati Kadrioru Kunstimuuseumis ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tallinnas, endise Magasini tänava haiglahoone pööningukorrusel, kuhu Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmann on loonud valgusküllase värvika kodu.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul on võidukodu pererahval põhimõte, et igas toas peab olema midagi oma kätega loodud ja et parimad mööbliesemed leiab vanavanemate asjade seast või taaskasutusest.

Internetihääletusel valis rahvas lemmikuks Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis. ”Tänavu osales konkrusil arvukalt heledaid romantilisi kodusid, ka rahva lemmikkodu on kujundatud just selles võtmes,” ütles Pajula.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 17. korda. Aasta Kodu on suurima peaauhinnaga kodukonkurss. Peaauhinna, 3200 eurot annab välja konkursi peatoetaja K-rauta.

Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Ajakirja Kodukiri annab välja AS Ajakirjade Kirjastus olles 28 ajakirja väljaandjana ning enam kui 600 000 lugejaga Eesti ajakirjade kirjastamise turuliider. Kirjastuse väljaannete hulka kuuluvad ajakirjad Kroonika, Eesti Naine, Naised, Teleleht, Kodukiri, Anne & Stiil, Tervis Pluss, Oma Maitse, Pere ja Kodu, TopGear Eesti, Kalale!, Jana, Käsitöö, Kodukirja lisaväljaanne Aed, Kroonika Kodu-eri, Sudoku ning ristsõnaajakirjad Ristik, Miniristik, Megaristik, Meistriristik, Pähklipureja ja Ripsik. Lisaks kirjastatakse kliendiajakirju ja raamatuid.
Ajakirjade Kirjastusele kuuluvad ka portaalid Raamat24.ee, Ajakirjad24.ee, NaisteMaailm.ee, Toidutare.ee, Kroonika.ee, Ideesahver.ee ja telekavadeportaal Telekas.ee.

Omanike Keskliit: Eramajade renoveerimistoetuse säilitamiseks on kogutud juba üle 1400 allkirja

Koduomanikke ühendav organisatsioon alustas möödunud neljapäeval toetusallkirjade kogumist, et riik pakuks ka eramajades elavatele koduomanikele renoveerimisel finantsilist tuge. Portaalis www.petitsioon.ee oli kella kaheks toetust avaldanud 1462 inimest.

Aktsiooni eestvedaja Priit Värgi sõnul eraldatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurfondidest kortermajade renoveerimiseks 102,5 mln eurot, kuid eramajadele mitte midagi. Värk selgitas, et 2012. aastal pakkus riigile kuuluv sihtasutus KredEx eramutele renoveerimistoetust kogumahus 3 mln eurot, kuid tänaseks on see katkenud ning korduvatele ettepanekutele ning märgukirjadele on ministeeriumid seni reageerinud eitavalt. Omanike Keskliit on pöördunud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministri kui ka Rahandusministri poole, et eramute renoveerimist toetataks analoogsetel alustel kui kortermaju. Seni on ettepanekutele negatiivselt vastatud ning põhjendatud olukorda raha nappusega.

Värgi sõnul on kummastav, et kortermajade renoveerimiseks on üle 100 mln euro, kuid eramajade omanikud jäetakse tühjade pihkudega. Eestis eramutes elavaid koduomanikke ei saa üheselt liigitada jõukamateks koduomanikeks nagu see on tavapärane Lääne-Euroopas. Samuti tuleks arvestada, et eramajades on eluasemega seotud kulud (küte, elekter, vesi) rahakotile märksa suuremaks koormaks kui kortermajas elavale inimesele.

Kogutud allkirjad esitatakse Riigikogule ja Valitsusele ning Omanike Keskliit nõuab, et eramajade omanikele eraldatakse aastatel 2014-2020 vähemalt 20 mln eurot renoveerimistoetusteks.

Merko inseneriõppe stipendiumi pälvis Alan Väli ja noore teadlase stipendiumi Andrus Räämet

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös välja antavate stipendiumite saajad on selgunud. 1920-eurose inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise tudeng Alan Väli ning 3200-eurose noore teadlase stipendiumi ehitus- ja keskkonnatehnika doktor Andrus Räämet.

„Mõlema stipendiumisaaja valik oli keeruline, kuna konkursile laekus avaldusi tugevatelt kandidaatidelt. Kandideerinud tudengid on väga head ja aktiivsed õppurid, kes tegelevad õppetööväliselt uurimistööde ja erineva projektidega ning annavad oma panuse üliõpilaselu korraldamisse. Noore teadlase stipendiumi nominendid on kõik oma valdkonnas tunnustatud, andekad ja heade soovitajatega,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

AS Merko Ehitus Eesti inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise IV kursuse tudeng Alan Väli, kes on olnud ka Merkos praktikal Ülemiste liiklussõlme objektil. Alan töötab alates 2012. aasta sügisest kooli kõrvalt TTÜ ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetoolis ning osaleb Targo Kalamehe juhendamisel TTÜ ja Uppsala ülikooli ühisprojektis „Sustainable Management of Historic Rural Churces in the Baltic Sea Region“. Alani ülesanneteks on sisekliimaalaste uuringute, mõõtmiste, arvutuste planeerimine ja teostamine, tulemuste hindamine ja aruandlus, teadusartiklite kirjutamine. Lisaks tegeleb ta projektidega „Mõisakoolide sisekliima- ja materjaliuuringud“ ning „Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“.

Noore õppejõu/teadlase stipendiumi määras AS Merko Ehitus ehitus- ja keskkonnatehnika doktorile Andrus Räämetile, kes on kaastöötajate ja tudengite seas hinnatud ehitusmehaanika ja tehnilise mehaanika õppejõud. Andrus töötab TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudis ja Küberneetika Instituudis lainetuse dünaamika laboris ning tegeleb Läänemere lainekliima muutuste uuringutega Eesti rannikualadele. Andrus on koostanud Läänemere lainekliima andmebaasi, avaldanud teaduspublikatsioone mitmetes mainekates eriala ajakirjades, koostanud õppematerjale ja õppetöös kasutatavaid arvutiprogramme. Soovitajad ja kaastöötajad hindasid Andruse teadustöö tähtsust rannikutehnika ja sadamehituse valdkonnas, tema rahvusvaheliste ekspertide poolt tunnustatud teaduspublikatsioone, tudengitele koostatud mahukat internetipõhist elektroonset õpperaamatut varraskonstruktsioonide arvutusest.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume ja ettevõte on panustanud ka professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi väljaandmisse. 2013. aasta novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016. Lisainfo: www.ttu.ee/arengufond.

Arco Vara AS müüs OÜ Arco Ehituse

Tulenevalt grupi tegevusstrateegia muutumisest lõpetas grupp 2013.a. ehitusteenuse pakkumise kolmandatele isikutele, sealhulgas keskkonnaehituse valdkonnas.

Eeltoodud põhjustel võõrandas AS Arco Vara 14. veebruaril 2014. aastal  100% tütarettevõtte OÜ  Arco Ehituse  osa Stratcorp OÜle. Osa müügihind koosnes kahest osast:

a)     Osa üleminekul 10 tuhat eurot, mis on tasutud;

b)    Ostja tasub 30% summast, mis võidetakse kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha ka tulumaks.

Juhataja kommentaar: „ Arco Ehituse müügiga on lõpetatud oluline osa Arco Vara grupi tegevusstrateegia muutmisel kinnisvaraarenduse ning teenindusega seotud ettevõtteks.“

Arco Ehituse ostja, Stratcorp OÜ, ei ole Arco Vara lähikondlane ning tehing ei ole käsitletav tehinguna lähikondsega  NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses.

Vastavalt lepingu tingimustele ei jätka ettevõte enam tegevust OÜ Arco Ehituse nime all.

Arco Ehituse võõrandamine omab olulist mõju AS Arco Vara majandustegevusele. Alljärgnevalt on toodud OÜ Arco Ehitus olulisemad auditeeritud näitajad seisuga, 31.12.2012.,31.12.2011 ja 31.12.2010:

Arco Ehitus OÜ kasumiaruanne 2012 2011 2010
Müügitulu 9 800 956 18 121 308 8 627 397
Müüdud toodangu (kaupade,
teenuste) kulu
-9 319 294 -20 348 959 -8 063 435
Brutokasum (-kahjum) 481 662 -2 227 651 563 962
Turustuskulud -80 -3 423 -971
Üldhalduskulud -942 601 -585 747 -901 326
Muud äritulud 204 398 8 849 27 677
Muud ärikulud -14 947 -53 292 -11 129
Ärikasum (kahjum) -271 568 -2 861 264 -321 787
Finantstulud ja –kulud -13 036 -87 686 -88 042
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -284 604 -2 948 950 -409 829
Aruandeaasta kasum (kahjum) -284 604 -2 948 950 -409 829

 

OÜ Arco Ehitus ei ole maksnud dividende, ettevõtte osakapitali suuruseks on 49000 eurot ning ettevõtte kasum osa kohta on negatiivne.

OÜ Arco Ehitusel kohustused moodustavad 31.12.2013 seisuga 1980 tuhat eurot, sellest kohustused emaettevõtte ees 432 tuhat eurot. Ettevõttel on varasid ca 1049 tuhat eurot. Kohtuvaidlustega seotud nõudeid bilansis ei ole, mistõttu ettevõtte netoväärtus sõltub suuresti sellest, kuidas lahenevad kohtuvaidlused.

Ostja eesmärgiks on menetleda kõik OÜ-ga Arco Ehitus seotud kohtuvaidlused lõpuni ning saavutada kohtuvaidluste lõppedes ettevõttele positiivne rahavoog ja tegevuse jätkamine.

OÜ Arco Ehitusega on seotud järgmised olulisemad kohtumenetlused

Kostja/Võlgnik Hageja/Võlausaldaja Menetluste arv Menetluse liik Nõue Staatus
1. Arco Ehitus OÜ Merkton Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe 1 Hagimenetlus Lähikondsuse tuvastamine ja rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine summas 986 099,23 eurot Menetlus on pooleli.
2. Arco Ehitus OÜ Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa 2 Hagimenetlus 1. Nõue summas 72 423,99 eurot + viivis Menetlused on pooleli.
2. Nõue summas 43 261,16  eurot+ viivis
3. Arco Ehitus OÜ Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) 1 Hagimenetlus Nõue summas 507 961,59 eurot + leppetrahv  summas 4 078,01 eurot + viivis Kohtuasjad liideti. Menetlus on pooleli.
4. Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeerium) Arco Ehitus OÜ 1 Hagimenetlus Nõue summas 889 532 eurot + viivis
5. OÜ Loksa Haljastus Arco Ehitus OÜ 1 Hagimenetlus Nõue summas 153 371,02 eurot Menetlus on pooleli.

AS Arco Vara on andnud käendusi, hüpoteeke ning muid tagatisi seoses OÜ Arco Ehituse poolt valminud ehitusobjektide garantiiperioodidega 556 tuhande euro eest.  Kõik kohustused lõpevad ehituste garantiiperioodide lõppemisega, millest viimane saabub novembris 2015.

OÜ Arco Ehituse juhatuse liikmeks kuni osa müügini oli Evelin Kanter ja uueks juhatuse liikmeks on Kalev Sakjas.

 

Nordecon: VKG Petroter 3 karkassi ehitus

Nordeconi kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ (Nordecon AS osalus 52%) ja Viru Keemia Grupp AS sõlmisid lepingu Viru Keemia Grupi õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamentide ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsiooniala raudbetoonkarkassi ehitustöödeks.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 3,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad veebruaris ja lõpevad oktoobris 2014.

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitajat

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 20. veebruarini. Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Riigihange „Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 148938. Pakkumiste esitamise aeg on 20. veebruar 2014 kell 11.00.

Colonna investorid ostsid Mustamäe tee 50 asuva kinnistu

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Mustamäe tee 50 asuva kinnistu. Kinnistul asub üks multiotstarbeline ärihoone, mille esimesel korrusel on tänavaäärsed kaubanduspinnad ning ülemisel korrusel kontoriruumid. Rendipinna suurus on 6 600m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on Mustamäe tee 50 hea ärilise asukohaga multiotstarbeline hoone ning see sobib hästi Mustamäe tee piirkonna äri- ja ettevõtete kvartalisse. “Usume, et hoone mõningane vakantsus õnnestub lähiajal täita. Peale vajalike investeeringute tegemist saab hoonest stabiilne ja jätkusuutlik rendiobjekt.” lisas Õunamägi. Hetkel on hoone 6 600 m2-st vaba 620 m2 kolmandal korrusel asuvast büroopinnast.

Paralleelselt büroopindadega panustavad Colonna investorid ka elamuarendusse. Sel kuul alusatas Colonna Kinnisvara korterelamute müüki ja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval. Kokku on Lauluväljakust ühe kilomeetri kaugusel asuvasse “Liikuri 41” arendusprojekti planeeritud kuus korterelamut, millest esimene valmib 2015. aasta aprilliks.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis üle 40 kinnistu ning valdav enamus neist on renditootlusega objektid. Kokku haldab Colonna Eestis üle 140 000 m2 renditavat pinda.

Colonna investorite viimane suurem tehing toimus möödunud aasta novembris, mil osteti Pärnu maanteel asuv Ajakirjandusmaja. Firma jätkab aktiivselt ka oma investoritele uute investeerimisotstarbega kinnistute otsimist.

Tallinn hakkab parima haljastusega korteriühistuid premeerima

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks käivitatud projekti Roheline õu raames antakse lisaks rahalisele toetusele käesolevast aastast välja auhind parima lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest.

Projekt „Roheline õu“ käivitati 2013. aastal. Esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused.

„Auhinna määramisega korteriühistule huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust ka muru rajamise kõrval ka sambla tõrjeks. Senise nõude asemel lisada taotlusele haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga asemel tuleb sellest aastast taotlusele lisada kas asendiskeem koos seletuskirjaga või haljastusprojekt (sisaldab asendiskeemi ja seletusi).

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise korras reguleeritakse detailsemalt ka järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamist. Toetuse saaja peab teavitama oma asukohajärgse linnaosa valitsuse töötajat, kes esindab linnaosa hindamiskomisjonis, tööde valmimisest ja leppima kokku aja tehtud tööde paikvaatluse läbiviimiseks ja kontrollakti vormistamiseks. Linnavaraamet kontrollib enne toetuse väljamaksmist lisaks kulutuste tegemist tõendavatele dokumentidele ka järelevalve korras objektil kohapeal vormistatud kontrollaktis kajastatut. Kontrollakti edastamine linnavaraametile on linnaosa valitsuse ülesanne.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutasid projekti „Roheline õu“ raames haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut, kokku eraldati korteriühistute poolt deklareeritud kulutustest lähtuvalt haljastustoetusteks 31 317 eurot. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 39 jäi rahuldamata.

Linnaosadest enim taotlusi laekus Lasnamäelt (35, toetati 20), järgnesid Kesklinn (30, toetati 23) ja Põhja-Tallinn (23, toetati 23). Lasnamäe 20 korteriühistule eraldati kokku 7335,60 eurot, Kesklinna 23 korteriühistule kokku 8011,30 eurot ja Põhja-Tallinna 23 korteriühistule 8411,73 eurot. Enim sooviti toetusraha kasutada puude, põõsaste, püsikute ja lillede ostmiseks, teenuste ostmiseks, hekkide rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning muru rajamiseks vajaliku ostmiseks.

Projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud kogumaksumusest.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

Maksu- ja tolliamet saatis eelmisel nädalal välja 125 800 paberil ja 179 178 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,7 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 2% rohkem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju.

Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et kuigi suuremad eksimused üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega jäid eelmisse aastasse, võib ka sel aastal mõne kohaliku omavalitsuste poolt ametile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsusi olla.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et ka tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab, et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada maa@emta.ee. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Sester: maamaksuvabastuse laiendamine jätab inimestele täiendavalt kätte üle 1,5 miljoni euro

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna riigikogus menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt laieneb maamaksuvabastus liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ning kaasomandis oleva kinnistu puhul laieneb eelnõu järgi maksuvabastus igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul jätab seadusmuudatus koduomanikele kätte täiendavalt üle 1,5 miljoni euro.

„Eelmise aasta algusest jõustunud maamaksuvabastus vabastab maamaksust elamumaa osas, kuid näiteks äripindadega majas elavatel inimestel tuleb maksta maamaksu ärimaa osa eest, olgugi et nad ei saa mingisugust tulu ega kasu majas paiknevast ärist. Kõrgem maksukoormus võib viia hoopis kinnisvara väärtuse langemiseni,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul ei pea eelnõu jõustumise järel äripindadega majas elavad inimesed enam ärimaa osa eest maamaksu tasuma senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

„Eelnõu teine pool puudutab ühis- ja kaasomandis olevat maad, mille puhul hakkab maksuvabastus kehtima tiheasustuses 1500 ruutmeetrit iga kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt kogu krundi peale. Sellega lõppeb olukord, kus kaasomanike ja korteriomandi omanike koheldi erinevalt,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul vähendab maamaksuvabastuse laiendamine inimeste eluasemega seotud kulutusi ja mõjub, nagu igasugune maksukoormuse vähendamine, positiivselt inimeste toimetulekule.