Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Hepsor: Hepsor AS korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

28.04.2025 Adaur.ee

Hepsor AS (registrikood 12099216; aadress Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn, Eesti) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub kolmapäeval, 21.05.2025, kell 14:00 hotell Ibis Styles Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 19, Tallinn. Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 21.05.2025 kell 13:30 koosoleku toimumiskohas. Palume aktsionäridel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 14.05.2025 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Elektroonilise hääletamise kord ja tähtaeg

Aktsionärid, kes füüsiliselt koosolekul osaleda ei soovi, saavad hääletada enne koosoleku toimumist elektrooniliselt. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäril täita hääletussedel, mis on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel (https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil investor@hepsor.ee hiljemalt 20.05.2025 kella 16:00-ks.

Üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud hääletamiseks

2024.a majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu ettepanek esimese päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

“Kinnitada Hepsor AS 2024. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.”

Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek teise päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

„Eelmiste perioodide jaotamata kasum 7 836 tuhat eurot. 2024. aasta majandusaasta puhaskasum on 423 tuhat eurot. Seega on jaotuskõlblik kasum kokku 8 259 tuhat eurot. Jaotada kasum alljärgnevalt:

maksta dividendi 0.26 eurot aktsia kohta ehk jaotada kasum summas 1 002 tuhat eurot dividendidena aktsionäridele;
jaotamata kasumi jääk summas 7 257 tuhat eurot jätta jaotamata.

Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 01.07.2025 (record date) Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 30.06.2025. Dividend makstakse aktsionäridele hiljemalt 31.08.2025.“

Uue nõukogu liikme valimine

Nõukogu ettepanek kolmanda päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

„Võtta teadmiseks nõukogu liikme Lauri Meidla soov astuda Hepsor AS nõukogu liikme kohalt tagasi alates 31.07.2025. Tulenevalt Hepsor AS nõukogu liikme Lauri Meidla tagasiastumisest omal soovil kutsuda Lauri Meidla Hepsor AS nõukogust tagasi alates 31.07.2025.

Valida Hepsor AS nõukogu liikmeks Henri Laks (isikukood 38103070282, elukoht Tallinn, Eesti). Henri Laksi volitused Hepsor AS nõukogu liikmena algavad alates tema kui Hepsor AS juhatuse liikme volituste lõppemisest, st alates 01.08.2025.“

Nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasu suurus

Nõukogu ettepanek neljanda päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

“Kinnitada nõukogu liikmete uued tasud selliselt, et palgafondi kogukulu võrreldes varasemaga ei muutu. Maksta Hepsor AS nõukogu liikmele nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu summas 1000 eurot kalendrikuus (brutosumma) alates 01.08.2025 ja Hepsor AS nõukogu esimehele 8000 eurot kalendrikuus (brutosumma) alates 01.08.2025.“

Üldkoosolekuga seotud teabe avaldamine

Üldkoosolekuga seotud teave (käesolev üldkoosoleku kokkukutsumise teade; majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek; juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõud ja aktsionäride esitatud põhjendused päevakorrapunktide kohta; aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval; blanketid, mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks ja enne koosolekut elektrooniliselt hääletamiseks) on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel aadressil https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek. Viidatud aadressil on võimalik tutvuda ka muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega, samuti leiab sealt teabe Äriseadustiku §-s 287, § 293 lg-s 2 ning § 293¹ lg-s 4 toodud aktsionäride õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil investor@hepsor.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Hepsor AS-i koduleheküljel.

Teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise ja volituse tagasivõtmisest teatamise korra kohta

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume sellest Hepsor AS-i informeerida hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressil investor@hepsor.ee. Samale e-posti aadressile palume hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust edastada ka need volikirjad, mis aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud. Volituse tagasivõtmise korral palume saata vastavasisuline aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud teade hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressile investor@hepsor.ee.

Üldkoosolekul osalejate registreerimine

Registreerimiseks palume aktsionäril kaasa võtta isikut tõendav dokument (nt pass või ID kaart). Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume aktsionäri esindajal kaasa võtta lihtkirjaliku volikirja esitamise korral selle originaal.

Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume välismaiste äriühingute esindajatel esindusõiguse tõendamiseks kaasa võtta apostillitud väljavõte selle riigi äriregistrist, kus välismaine äriühing on registreeritud. Äriregistri väljavõte ei tohi olla hilisema kuupäevaga kui kolm kuud enne korralise üldkoosoleku toimumist. Juhul kui äriregistri väljavõttelt ei ole isiku esindusõigus välja loetav, palume esindusõiguse kontrollimiseks esitada ka välismaise äriühingu apostillitud põhikiri. Apostilli nõue ei kehti juhul, kui vastav väljavõte ja põhikiri on notari poolt kinnitatud Prantsusmaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas või Vene Föderatsioonis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Luminor: Hinnad kerkivad, intressid langevad – kas viimane aeg kodu osta?

28.04.2025 Adaur.ee

Viimastel aastatel on Eestis märgatavalt kallinenud nii igapäevased kaubad ja teenused kui ka kinnisvara. Eluaseme hinnatõus tõstatab üha enam küsimuse, kas kodu ostmine on vaid rikaste privileeg? Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, kas unistus oma kodust jääb realistlikuks sihiks või libiseb see tasapisi käeulatusest kaugemale.

Kinnisvarahinnad ei ole kerkinud ainult kodumaal, vaid hinnatõus ulatub üle kogu Euroopa. Kui veel viis aastat tagasi erinesid Balti riikides kinnisvara ruutmeetrite hinnad märkimisväärselt, siis tänaseks on vahed tunduvalt vähenenud. „Nüüdseks on Tallinna ja Vilniuse hinnatase sisuliselt ühtlustunud. Läti kinnisvarahinnad jäävad küll veel pisut madalamaks, kuid ka seal on hinnad kerkinud mitmekordselt Euroopa Liidu keskmisega võrreldes,“ selgitas Kikas turuolukorda.

Sarnast hinnatõusu on täheldatud ka Lõuna-Euroopas. Näiteks Hispaania kinnisvaraturg, mis varem pakkus eestlastele atraktiivseid suvekodu võimalusi, on muutunud kättesaamatuks isegi kohalikele elanikele. Eksperdi sõnul on huvi Hispaania lõunaranniku vastu olnud lihtsalt niivõrd suur, et see põhjustab tuntavat hinnatõusu.

Seetõttu tekitabki järjepidev kinnisvara hinnatõus inimestes küsimuse, kas oma kodust on saamas vaid rikastele kättesaadav luksuskaup. Helina Kikase sõnul peab turg siiski leidma loomuliku tasakaalu. „Kui hinnad ületaks ostjate rahalist võimekust, siis huvilised kaoksid ja turg kahaneks. Samuti ei sooviks keegi ehitada kinnisvara, mida inimesed ei suuda osta,“ selgitas ta.

„Praegust turuseisu vaadates on oodata, et edaspidi jätkub mõõdukas hinnatõus. Kui inimesed soovivad ja neil on võimalus kodu soetada, tasub sobiva kinnisvara leidmisel kaaluda ostu juba praegu,“ märkis Kikas. Tema sõnul loodetakse mõnikord liialt hinnalangusele, kuid sellist hetke ei pruugi saabuda ning arvestama peab, et ajaga võivad lisaks kinnisvarahinna tõusule koguneda ka muud kulud, näiteks üürimaksed.

Kuigi kinnisvarahinnad languse märke ei näita, on ostjate jaoks positiivseks muutuseks laenutingimuste leevenemine. Euribori langus on vähendanud laenukoormust ning see on kinnisvaraturule huvilisi tagasi toonud. „Lisaks on ka meie endi pakutav kodulaenu marginaal ajas langenud, mis muudab uute laenude võtmise soodsamaks,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Hepsor: Notice of calling the annual general meeting of Hepsor AS

28.04.2025 Adaur.ee

The management board of Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn) calls the annual general meeting of the shareholders to be held on Wednesday, 21 May 2025 at 14:00 in hotel Ibis Styles Tallinn conference center, Toompuiestee 19, Tallinn. The registration of participants of the general meeting shall begin on 21 May 2025 at 13:30 at the location of the meeting. We kindly ask the shareholders to arrive ahead of time, considering the time it takes to register the participants of the meeting.

The list of shareholders entitled to vote in the annual general meeting shall be determined as at 7 days before the general meeting is held, i.e. on 14 May 2025 at the end of the business day of the settlement system of Nasdaq CSD Estonia.

Procedure and term of electronic voting

The shareholders who do not wish to participate at the physical meeting can vote electronically before the meeting is held. In order to cast an electronic vote, the shareholder must fill out the voting ballot which is available on the website of Hepsor AS (https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek). The filled voting ballot must be signed digitally and sent by e-mail to investor@hepsor.ee by 20 May 2025 at 16:00 the latest.

Agenda of the general meeting and proposals of the supervisory board for voting

Approval of the 2024 annual report

The supervisory board proposes to the shareholders:

To approve the 2024 annual report of Hepsor AS in the form as submitted to the general meeting.

Distribution of profit

The supervisory board proposes to the shareholders:

Retained earnings from previous periods amount to 7,836 thousand euros. The net profit for the 2024 financial year is 423 thousand euros. Therefore, the total distributable profit is 8,259 thousand euros. It was decided to distribute the profit as follows:

to pay a dividend in the amount of EUR 0.26 per share, i.e., to distribute a total of 1,002 thousand euros as dividends to shareholders,
not to distribute the retained earnings in the amount of 7,257 thousand euros.

The list of shareholders entitled to receive the dividend will be fixed on 1 July 2025 (record date), as at the end of the business day of Nasdaq CSD’s Estonian settlement system. Consequently, the day of change of the rights related to the shares (ex-date) is set to 30 June 2025.The dividend will be paid to shareholders by 31 August 2025 at the latest.

Electing new member of the supervisory board

The supervisory board proposes to the shareholders:

To take note of the intention of Lauri Meidla, supervisory board member of Hepsor AS, to resign from his position as a member of the supervisory board, effective 31.07.2025. Due to the resignation of the supervisory board member Lauri Meidla at his own request, he has been recalled from the supervisory board of Hepsor AS as of 31.07.2025.

To elect Henri Laks (personal identification code 38103070282, place of residence: Tallinn, Estonia) as a member of the supervisory board of Hepsor AS. The powers of Henri Laks as a member of the supervisory board of Hepsor AS will commence upon the expiry of his powers as a member of the management board of Hepsor AS, i.e., from 01.08.2025.

Procedure for and amount of remuneration for the members of the supervisory board

The supervisory board proposes to the shareholders:

To approve the new remuneration of the members of the supervisory board in such a way that the total cost of the payroll fund remains unchanged compared to the previous amount. To pay each member of the supervisory board of Hepsor AS a remuneration of EUR 1,000 gross per calendar month starting from 01.08.2025, and to pay the chairman of the supervisory board of Hepsor AS a remuneration of EUR 8,000 gross per calendar month starting from 01.08.2025.

Publication of information related to the general meeting

Information related to the general meeting (this notice on calling the general meeting; annual report, sworn auditor’s report and profit distribution proposal; draft resolutions submitted by the management board, supervisory board, shareholders and auditor and the substantiations of the shareholders regarding the agenda items; the total number of shares and voting rights related to shares on the day of publishing the notice calling the general meeting; the blanks to be used when voting on the basis of authorisation and when voting electronically before the meeting) are available for review on the website of Hepsor AS at https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek. At this address, other documents to be submitted to the general meeting pursuant to the law are also available for review, as well as information about the procedure and term for exercising shareholder rights as set out in § 287, § 293 (2) and § 293¹ (4) of the Commercial Code.

Any questions regarding the items on the agenda may be sent to the e-mail address investor@hepsor.com. Questions and answers are published on the website of Hepsor AS.

Information regarding the participation in a general meeting by proxy and the notification procedure of revocation of the authorisation

Everyone who wishes to appoint a representative acting on the basis of a power of attorney is kindly requested to notify Hepsor AS of this not later than before the beginning of the annual general meeting by e-mail at investor@hepsor.com. We also kindly request that the powers of attorney, signed digitally by the shareholder, are sent to the same e-mail address not later than before the beginning of the annual general meeting. In case the authorisation is revoked, we kindly request that the respective notice, signed digitally by the shareholder, is sent to the same e-mail address investor@hepsor.ee not later than before the beginning of the annual general meeting.

Registration of participants of the general meeting

For registration, we ask the shareholder to bring an identity document (e.g. passport of ID card). In addition to the identity document, we ask the representative of a shareholder to bring the original copy in case of a power of attorney in unattested written form.

In addition to an identity document, we ask the representatives of foreign legal persons to bring an apostilled extract of the commercial register where the foreign legal person is entered. The commercial register extract must be dated up to three months before the annual general meeting is held. In case the person’s right of representation is not evident from the commercial register extract, we ask that the apostilled articles of association of the foreign legal person are submitted for the verification of the right of representation. The apostille requirement does not apply if the respective extract and articles of association have been attested by a notary in France, Belgium, Denmark, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Poland, Ukraine or the Russian Federation.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Hepsor: Hepsori juhatuses ja nõukogus kavandatakse muudatusi

25.04.2025 Adaur.ee

Hepsor AS-i (edaspidi Hepsor) aktsionäride üldkoosolekule tehakse ettepanek, et senine juhatuse esimees Henri Laks asuks ettevõtte nõukokku. Uueks juhatuse liikme kandidaadiks on tänane Hepsori Läti maajuht Martti Krass.

Henri Laks on Hepsor AS-i üks asutajatest ning olnud Hepsori kontserni erinevate ettevõtete juhatuse liige alates aastast 2011. Laks on olnud tegev kinnisvaraarenduse valdkonnas alates aastast 2004.

Viimase 14 aasta jooksul on Hepsor kasvanud Eestis ja Lätis üheks suurimaks ettevõtteks kinnisvaraarenduse valdkonnas, 2023. aastal laieneti Kanada turgule. Laksi juhtimisel viidi Hepsor 2021. aastal börsile ja noteeriti Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.

25. aprillil 2025. aastal teavitas Henri Laks Hepsori nõukogu soovist juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Nõukogu vastas Laksi teavitusele ettepanekuga jätkata tööd nõukogu esimehena alates 1. augustist ning lisada vastav päevakorrapunkt 21.mail 2025. aastal toimuva aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda.

Nõukogu esialgse ettepaneku kohaselt on uus kandidaat ettevõtte juhatuse liikme kohale Martti Krass, kes on Hepsoris töötanud alates 2014. aastast projektijuhi ja hiljem Läti maajuhina.

„Iga organisatsioon vajab aeg-ajalt värsket vaadet ja muutust. Ligi 15 aastat on olnud piisavalt pikk aeg olla Hepsori veduriks. Minu jaoks on käes aeg anda teatepulk Hepsori järgmiseks arengutsükliks üle heale kolleegile, kes tunneb meie ettevõtet ning kellel on head valdkondlikud teadmised,“ sõnas Laks.

Laks lisas: „Usun, et muutusteks on parim aeg just nüüd, kuna viimased viis aastat on olnud majanduses, sealhulgas kinnisvarasektoris turbulentne ja kriisidest kantud aeg, mis nüüdseks näitab rahunemise märke ja kinnisvaraturg pakub seevastu uusi kasvuvõimalusi.“.

Seni nõukogu liikme rollis olnud Lauri Meidla on avaldanud soovi nõukogust lahkuda, mistõttu lisatakse vastav päevakorrapunkt ka korralise üldkoosoleku päevakorda. Nõukogu liikmetena jätkavad Andres Pärloja ja Kristjan Mitt.

„Minu soov on jätkata tööd strateegilisel tasandil, et saaksin panustada Hepsori pikaajalisse arengusse ning toetada ettevõtetjust seal, kus minu kogemus on kõige väärtuslikum,“ kinnitas Laks.

„Henri pikaaegsel ja pühendunud juhtimisel on Hepsor läbi käinud märkimisväärse arengutee ning kasvanud tugevaks ja innovatsioonile orienteeritud ettevõtteks. On hea meel, et saame tema kogemustele ja teadmistele toetuda ka nõukogu tasandil. Oleme tänulikud tehtu eest ning soovime jätkuvat indu panustamaks üheskoosHepsori tulevikku,“ kommenteeris nõukogu liige Andres Pärloja.

Kavandatavad muudatused jõustuvad vastavalt nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku otsusele.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Bigbanki laenuportfell ulatus esimeses kvartalis rekordilise 2,3 miljardi euroni

25.04.2025 Adaur.ee

2025. aasta esimese kvartali majandustulemused avaldanud Bigbank teenis perioodil 9,8 miljonit eurot puhaskasumit, kusjuures panga brutolaenuportfell kasvas rekordilise 2,3 miljardi euroni ja hoiuste kasvu vedas säästuhoiuste portfelli suurenemine 12% võrra 1,14 miljardi euroni.

Bigbanki juhatuse esimehe Martin Läntsi sõnul jätkas pank 2025. aasta esimeses kvartalis tugevat kasvu kõigis põhivaldkondades. “Bigbanki laenuportfell kasvas rekordilise 2,3 miljardi euroni, jätkates tõusu nii äri-, kodu- kui ka tarbimislaenude segmentides. Eriti rõõmustav on kodulaenude portfelli märgatav kasv, mis peegeldab lisaks elavnenud kinnisvaraturule ka klientide usaldust Bigbanki vastu,” märkis Länts.

Aasta esimeses kvartalis Bigbanki puhaskasumiks kujunenud 9,8 miljonit eurot on 3,4 miljoni võrra rohkem kui aasta varem samal ajal. “Tulemuse kasvu toetas muu hulgas tarbimislaenude portfelli maksekäitumise oluline paranemine, mis tõi kaasa ka eeldatava krediidikahju netokulu vähenemise,” kommenteeris pangajuht kasumi kasvu.

Bigbanki hoiuseportfelli kasvu vedasid esimeses kvartalis säästuhoiused ning Läntsi sõnul on tal rõõm tõdeda, et üha enam inimesi valivad Bigbanki säästuhoiuse – toote, mis ühendab turu parimate hulka kuuluvad intressipakkumised paindliku ligipääsuga säästudele. Kvartali jooksul suurenes säästuhoiuse portfelli maht 123 miljoni euro võrra (+12%), jõudes kontserni rekordilise 1,14 miljardi euroni.

Igapäevapanganduse teenuste turule sisenemist alustanud Bigbanki poolt möödunud aasta detsembris lansseeritud arvelduskonto teenus Eesti klientidele on Läntsi hinnangul saanud sooja vastuvõtu osaliseks: „Esimese kvartali lõpuks oli arvelduskonto avanud üle 3500 kliendi ja huvi on tagant tõuganud fakt, et erinevalt konkurentidest pakub Bigbank arvelduskonto jäägilt kõigile klientidele 2%-list intressi“. Tootearendus igapäevapanganduse vallas jätkub tema sõnul täie hooga ka järgmistes kvartalites, eesmärgiga tuua turule uusi funktsionaalsusi Eestis ning laiendada teenust järk-järgult ka Lätti ja Leetu.

Võtmevaldkondade täpsemates tulemustest rääkides kasvas Bigbanki brutolaenuportfell esimese kvartali lõpuks rekordilise 2,3 miljardi euroni, suurenedes kvartaliga 102 miljoni euro võrra (+5%) ja aastaga 550 miljoni euro võrra (+32%). Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas ärilaenude portfell 44 miljoni euro võrra (+6%) 808 miljoni euroni, eluasemelaenude portfell 51 miljoni euro võrra (+8%) 664 miljoni euroni ja tarbimislaenude portfell 12 miljoni euro võrra (+1%) 840 miljoni euroni.

Kontserni hoiuseportfell kokku kasvas kvartaliga 159 miljoni euro võrra (+7%) ja aastaga 400 miljoni euro võrra (+19%) 2,55 miljardi euroni. Säästuhoiuseportfell kasvas kvartaliga 124 miljoni euro võrra, jõudes 1,14 miljardi euroni (+12%) ning tähtajalise hoiuse portfell 33 miljoni euro võrra, jõudes 1,4 miljardi euroni (+2%).

2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvasid Bigbanki intressitulud 3,3 miljonit eurot 46,2 miljoni euroni (+8%). Intressikulud kasvasid suurenenud hoiuseportfelli ja kasvanud väljastatud võlakirjade mahu tõttu samuti 3,3 miljoni euro võrra 20,6 miljoni euroni (+19%). Bigbanki netointressitulu oli aastataguse esimese kvartaliga võrreldes täpselt sama ehk 25,6 miljonit eurot.

Laenuportfelli kvaliteedi osas oli positiivne areng esimeses kvartalis Balti riikide tarbimislaenuportfellide maksekäitumise paranemine, mille tulemusena kontserni eeldatav krediidikahju netokulu vähenes võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 1,1 miljonit eurot 4,6 miljoni euroni. Täiendava panuse andis tõik, et kui 2024. aasta esimeses kvartalis tuli moodustada eraldisi 2,4 miljoni euro ulatuses, siis 2025. aasta esimese kvartalis vastav kulu puudus. Kodulaenude krediidikvaliteet oli jätkuvalt väga kõrge ja ärilaenude portfell üsna stabiilne.

Kontserni kinnisvarainvesteeringute portfell kasvas esimese kvartali lõpuks 72,6 miljoni euroni (+9% võrreldes 2024. aasta lõpuga). Kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutuselt kontsern aruandeperioodil kasumit ega kahjumit ei teeninud.

Kapitalibaasi laiendamiseks emiteeris Bigbank esimeses kvartalis 3 miljoni euro ulatuses AT1 võlakirju, suurendades samas mahus esimese taseme täiendavaid omavahendeid. Kokku emiteeriti 300 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot 38 investorile. Emissiooni esialgne maht (3 miljonit eurot) märgiti täies mahus. Lisaks suurendas Bigbank esimeses kvartalis 2024. aasta novembris emiteeritud AT1 võlakirjade mahtu 1 miljoni euro võrra. Mõlemad tehingud olid suunatud regulatiivsete kapitalinõuete täitmisele ning toetavad panga strateegilise kasvu jätkumist, keskendudes laenuportfelli laiendamisele kodu- ja ärilaenude valdkonnas.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märtsi 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 2,9 miljardit eurot ning omakapital 271 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 169 000 aktiivse kliendi ning üle 550 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 08.05.2025

25.04.2025 Margot Toompark

08.05.2025 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitajaks on Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas, kes õpetab, kuidas tehisintellekti abil säästa aega ja tõsta töö kvaliteeti, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. Tehisintellekti rakendused aitavad vähendada rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid ülesandeid. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid;
kinnisvaraarenduse ettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
kinnisvara müügi või turundamisega igapäevaselt tegelevad inimesed;
“roheline” kinnisvarahuviline, kes alles kaalub tööle asumist kinnisvarasektoris.

Koolitus toimub 08.05.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Hepsor: Changes planned in the Management Board and the Supervisory Board of Hepsor

25.04.2025 Adaur.ee

A proposal is made to the General Meeting of Shareholders of Hepsor AS (hereinafter ‘Hepsor’) that the current Chairman of the Management Board, Henri Laks, would join the Supervisory Board of the company. The new candidate for the Member of the Management Board is the current Latvian Country Manager, Martti Krass.

Henri Laks is one of the founders of Hepsor AS and has been the Member of the Management Board of various companies in the Hepsor Group since 2011. Laks has been active in the field of real estate development since 2004.

Over the past 14 years, Hepsor has grown into one of the largest companies in the field of real estate development in Estonia and Latvia, and in 2023, it expanded to the Canadian market. Under the management of Laks, Hepsor was listed on the stock exchange in 2021 and became a part of the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

On 25 April 2025, he notified the Supervisory Board of Hepsor of his request to resign from the position of the Member of the Management Board. The Supervisory Board responded to the notification of Laks with a proposal to continue working as the Chairman of the Supervisory Board from 1 August and to add the relevant item to the agenda of the Annual General Meeting of Shareholders to be held on 21 May 2025.

According to the initial proposal of the Supervisory Board, the new candidate for the position of the Member of the Management Board of the company is Martti Krass, who has worked in Hepsor since 2014 as the Project Manager and later as the Latvian Country Manager.

“Every organisation needs a fresh view and change from time to time. Nearly 15 years has been a long enough time to be the driving force of Hepsor. For me, it is time to hand on the torch for the next development cycle of Hepsor to my dear colleague who knows our company through and through, and has good knowledge of the field,” Laks said.

Laks added: “I believe that now is the best time for change, as the last five years have been a turbulent and crisis-ridden time in the economy, including in the real estate sector, which is now showing signs of calming down, and the real estate market, on the other hand, offers new growth opportunities.”

Lauri Meidla, who has so far been the Member of the Supervisory Board, has expressed his wish to leave the Supervisory Board, which is why the relevant item will also be added to the agenda of the Annual General Meeting. Andres Pärloja and Kristjan Mitt will continue as the Members of the Supervisory Board.

“My wish is to continue working on a strategic level so that I can contribute to the long-term development of Hepsor and support the company where my experience is most valuable,” Laks confirmed.

“Under Henri’s long-term and dedicated leadership, Hepsor has gone through a remarkable path of development and grown into a strong and innovation-oriented company. We are glad that we can also build on his experience and knowledge at the level of the Supervisory Board. We are grateful for what has been done and wish continued enthusiasm to contribute to the future of Hepsor together,” the Member of the Supervisory Board, Andres Pärloja, commented.

The planned changes will take effect in accordance with the resolution of the Supervisory Board and the General Meeting of Shareholders.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

24.04.2025 Adaur.ee

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 23.04.2025 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2024. a majandusaasta puhaskasum on 3 827 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 919 tuhat eurot. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

2024. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav Nasdaq Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com (lühikokkuvõte: https://nordecon.com/aasta2024/). Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 06.02.2025 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon_aastaaruanne_2024

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Arco Vara: 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

24.04.2025 Adaur.ee

JUHATAJA KOMMENTAARID

2025. aasta esimene kvartal jätkas Eesti kinnisvaraturul 2024. aasta lõpus alanud mõõdukat taastumist. Hoolimata majanduse üldisest ettevaatlikust meeleolust, püsis turg stabiilne ning näitas esimesi tõsiseltvõetavaid märke kosumisest. Euribori langus jätkus ja koos stabiliseeruva inflatsiooniga aitas see kaasa nii tehinguaktiivsuse kui ka tarbijate huvi paranemisele, eriti eluasemeturu segmendis.

Tallinna uusarenduste turg näitas kvartali jooksul jätkuvalt tugevat aktiivsust. Kuigi rekordilisi müügitulemusi ei saavutatud, püsis huvi kõrge ning hinnatasemed stabiliseerusid. Rannakalda arenduses müüs Arco Vara 2025. aasta esimeses kvartalis veel 4 korterit, tõstes kogu arenduse müügimahu 91 korterini 113-st. Soodi 6 projektis jätkus eelmüük rahulikult, kvartali lõpuks oli eelmüüdud endiselt 10 korterit 66-st. Ehitusluba arenduse alustamiseks on menetluse lõppfaasis, mistõttu on reaalse ehitustegevuse algus planeeritud 2025. aasta teise kvartali lõppu.

2025. aasta esimeses kvartalis omandas Arco Vara uue arenduspinna Tallinnas, Spordi tänaval. Tegemist on atraktiivse asukohaga elamuarenduseks sobiva kinnistuga, mille ostuga laiendab Arco Vara oma projektide portfelli Tallinna hinnatud piirkondades. Spordi kodude eelmüügiga on plaanis alustada 2025. aasta teises kvartalis ning ehitustööde algus on kavandatud sama kvartali lõppu. Esmased projekteerimis- ja ettevalmistustööd on käimas.

Kodulahe arenduse viimane etapp, Lammi 6, liikus samuti edasi. Detailplaneeringu koostamine jätkus ning koostöös linnaosavalitsusega tehti edusamme, mis võimaldavad projektiga järgmisesse etappi jõuda. Ehitust loodame alustada umbes kahe aasta pärast.

Arco Vara järgmise suurprojekti, Arcojärve ettevalmistustööd jätkuvad plaanipäraselt. Keskendume projekteerimislahenduste arendamisele, arenduse lisandväärtuste väljatöötamisele ning potentsiaalsete klientide sihtrühmade kaardistamisele. Projekt on seni pälvinud märkimisväärset huvi ning meie peamiseks eesmärgiks on tagada detailplaneeringu kinnitamine lähikuudel. Ehitustööde algus on kavandatud 2025. aasta lõppu.

Bulgaaria meeskond viis Botanica Lozeni projekti veelgi lähemale valmimisele, kvartali lõpuks oli saavutatud 95% projektivalmidus. Kogu arendus on plaanis lõpetada 2025. aasta teise kvartali lõpuks. Botanica Lozeni arenduses püsis müügiseis stabiilne, kvartali lõpuks oli müüdud 9 maja 16-st. Projekti atraktiivsust suurendas ka haljastustööde peaaegu täielik valmimine, mis vastab kohalike ostjate eelistustele.

Merivälja Kuldlehe arendus säilitas oma esindusliku ja eksklusiivse positsiooni turul. Kuigi kvartali jooksul uusi müügitehinguid ei lisandunud, püsis huvi korterite vastu aktiivsena. Arvestades arenduse kõrget turuväärtust ja ainulaadset asukohta, sõltub selle täielik realiseerimine suuresti turu üldisest kindlusest ja sihtrühma ostujõu taastumisest. Käesolevaks hetkeks on müüdud 2 korterit 5-st.

Üldise turupildi osas jätkus kinnisvarasektori vaoshoitud, ent positiivne liikumine. Tehingute arv püsis eelneva kvartaliga võrreldes kergelt kasvavas või samas trendis, mis kinnitab, et suurimad majanduslikud raskused on tõenäoliselt ületatud. Intressimäärade aeglane alanemine ja investorite taastuv usaldus loovad eelduse kinnisvaraturu järkjärguliseks tugevnemiseks 2025. aasta teises pooles.

Arco Vara peamised väljakutsed lähitulevikus jäävad samaks: edukas müügitegevus Kodulahe ja Kuldlehe projektides Eestis ning Botanica Lozeni majade müügi lõpuleviimine Bulgaarias. Müügitegevuse fookuses on valmiskorterite ja majade realiseerimine, tagamaks ettevõtte stabiilne rahavoog ning võimaldamaks järgmiste suurprojektide edukat käivitamist.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta esimene kvartal stabiilsuse ja ettevalmistuste perioodiks, mil kinnisvaraturg liikus vaikselt, ent kindlalt taastumise suunas.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta I kvartali müügitulu oli 1 706 tuhat eurot, mis on 716 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta I kvartali müügitulu 990 tuhat eurot.

2025. aasta I kvartali ärikasumiks (=EBIT) kujunes 259 tuhat eurot ja puhaskasumiks 103 tuhat eurot. 2024. aasta I kvartalis sai grupp ärikahjumit 208 tuhat eurot ja puhaskahjumit 349 tuhat eurot.

2025. aasta I kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 4 korterit, 2024. aasta I kvartalis müüdi 3 korterit ja 1 äripind. 31.03.2025 seisuga oli laos valmis 24 korterit.

Grupi laenukoormus (netolaenud) kasvas 2025. aasta 3 kuuga 1 960 tuhande euro võrra, tasemele 15 455 tuhat eurot 31.03.2025 seisuga. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2025 seisuga 8,2%, mis on 0,5% võrra madalam võrreldes 31.12.2024 seisuga.

TEGEVUSTE ARUANNE

Grupi müügitulu oli 2025. aasta I kvartalis 1 706 tuhat eurot (I kvartal 2024: 990 tuhat eurot), sealhulgas kinnisvara müük grupi enda arendusprojektides moodustas I kvartalis 1 589 tuhat eurot (2024. aasta I kvartalis 927 eurot).

Muu müügitulu hõlmab peamiselt tulu kinnisvarabüroode frantsiisitasudest Eestist, Lätist ja Bulgaariast. 2025. aasta I kvartali frantsiisitasud olid 65 tuhat eurot, 2024. aasta I kvartali frantsiisitulud olid 55 tuhat eurot.

Soodi 6 aadressile kerkib kolme maja kujul 62 korterit ning 4 äripinda. Käesoleva aruande ilmumise ajaks on eelmüüdud 8 korterit ja 2 äripinda. Kodud on planeeritud valmima 2026. aastal.

Rannakalda ehk Kodulahe kõige premium etapis valmis paviljon, 4 teeninduspinda ja 108 korterit (kolme eraldiseisva kortermajana), millest paljud on merevaatega. Kvartaliaruande avaldamise kuupäevaks on 113 pinnast 21 vabad.

Arco Vara tütarettevõte Arcojärve OÜ sõlmis 2021. aastal lepingu maa ostuks Harku järve kaldale, aadressile Paldiski mnt 124b, Tallinn. Arendamisele tuleb enam kui 35 000 m² elamu- ja ärikinnisvara (brutoehitusmaht), mille oodatav arendusperiood on 6 aastat. Projekti nimeks on Arcojärve. Arco Vara tütarettevõttel on kohustus tasuda maa ostu eest täiendavalt 1 627 tuhat eurot kolme kuu jooksul alates kinnistule detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna Linnavalitsuse poolt, kuid mitte hiljem kui 30.04.2026. Esimese etapi ehituse algus on planeeritud 2025. aastasse.

Kuldlehe projektis Pirital on 5 avara koduga eksklusiivne kobarelamu, kus kvartaliaruande avaldamise kuupäevaks on 5st korterist 3 vabad.

Botanica Lozeni projekt näeb ette 54 kodu (eramud) rajamist kolmes etapis. Esimese 16 hoone ehitus ja müük on alanud – esimese etapi eramud valmivad 2025. aasta II kvartalis. Kvartaliaruande avaldamise kuupäevaks on 16st majast 9 eelmüüdud.

Arco Vara tütarettevõtte Kerberon OÜ arendas 2024. aastal ehitusfirma Arco Tarc OÜ abil kuue siseväljakuga täisautomaatse padelikeskuse aadressile Helme 18. Hall on antud pikaajalisele täisrendile ning teenib grupile 2024. aastast renditulu.

Arco Vara tütarettevõtte Kerberon OÜ arendas 2024. aastal ehitusfirma Arco Tarc OÜ abil kuue siseväljakuga täisautomaatse padelikeskuse aadressile Helme 18. Hall on antud täisrendile ning teenib grupile renditulu.

2025. aasta I kvartalis soetas grupp ehitusõigusega kinnistu aadressile Spordi 3a, 3b Kristiine Tallinn. Arendusele tuleb kahe maja kujul ning maa-aluse parklaga 7 600 m²elamukinnisvara (brutoehitusmaht). Hoonetes on kokku 56 korterit, millest mitmetel on rõdu või terrass. Spordi 3a ja 3b korterite eelmüük algab 2025. aasta II kvartalis ning koduomanikud saavad võtmed kätte 2026. aasta lõpuks. Projekti koguinvesteering on 15 miljonit eurot. Hooned ehitab Arco Vara ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	I kv 2025	I kv 2024

Müügitulu enda kinnisvara müügist	1 589	927
Müügitulu teenuste müügist	117	63
Müügitulu kokku	1 706	990

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-1 108	-817
Brutokasum	598	173

Turustuskulud	-69	-70
Üldhalduskulud	-270	-297
Muud ärikulud	0	-14
Ärikasum (-kahjum)	259	-208

Finantstulud ja -kulud	-143	-141
Kasum/kahjum enne tulumaksu	116	-349
Tulumaksukulu	-13	0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	103	-349
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum	103	-349
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis)	103	-349

– tava	0,01	-0,03
– lahustatud	0,01	-0,03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.03.2025	31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid	1 113	1 720
Nõuded ja ettemaksed	6 310	5 690
Varud	32 329	29 170
Käibevara kokku	39 752	36 580

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	605	622
Immateriaalne põhivara	57	52
Põhivara kokku	2 976	2 988
VARAD KOKKU	42 728	39 568

Laenukohustused	235	234
Võlad ja saadud ettemaksed	6 203	4 487
Garantiieraldised	115	127
Lühiajalised kohustused kokku	6 553	4 848

Laenukohustused	16 333	14 981
Pikaajalised kohustused kokku	16 333	14 981
KOHUSTUSED KOKKU	22 886	19 829

Aktsiakapital	7 272	7 272
Ülekurss	3 835	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	27	27
Jaotamata kasum	6 697	6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	19 842	19 739
OMAKAPITAL KOKKU	19 842	19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	42 728	39 568

ArcoVara_aruanne Q1 2025 EST

Nordecon: Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

24.04.2025 Adaur.ee

Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 21.05.2025 algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 14.05.2025 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja PDF-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Toompuiestee 35, 10149 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 20.05.2025 kell 16.00. Volikirja blankett on kättesaadav Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Vastavalt Seltsi nõukogu 23.04.2025 otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Seltsi 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine
Audiitori valimine 2025. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine
Nõukogu liikmete volituste pikendamine ja nõukogu liikmete tasustamine

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2024. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.
1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi aktsionäridele kuuluv 2024. a majandusaasta puhaskasum on 3 827 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 919 tuhat eurot. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2025. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2023 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2023–2025) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2024. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid audiitorühing KPMG Baltics OÜ sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1. Valida 2025. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine ja nõukogu liikmete tasustamine

3.1. Seoses nõukogu liikmete Toomas Lumani, Andre Lumani, Sandor Liive ja Vello Kahro ametiaja lõppemisega 20.05.2025. aastal, pikendada Seltsi praeguste nõukogu liikmete Toomas Lumani, Andre Lumani, Sandor Liive ja Vello Kahro volitusi uueks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 20.05.2030.
3.2. Määrata alates 01.06.2025 nõukogu esimehe põhitasuks 13 500 eurot kuus, nõukogu aseesimehe põhitasuks 4 500 eurot kuus ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasuks 1 500 eurot kuus.

________________________

Seltsi 2024. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2024. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 24.04.2025 tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 18.05.2025, esitades selle kirjalikult Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 06.05.2025, Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud 2025

Nordecon AS aktsionaride korralise uldkoosoleku kokkukutsumise teade 2025

Noukogu aruanne 2024

Noukogu hinnang audiitori tegevusele 2024

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumine suurenes aastaga 11%, pakkumiste hinnad kasvasid 4%

24.04.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 03.2025 ostjat 5799 Harjumaa korterile keskmise hinnaga 3473 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud 11% ja pakkumiste hind on suurenenud 4% võrra.

Korterite müügipakkumiste arv on portaalis KV.EE küll aastatagusest suurem, kuid 2024. a suve lõpu ja sügise alguse tasemest 6200 pakkumist oleme siiski allpool. Kuu varasemaga võrreldes on pakkumiste arv pisut kerkinud.

Korterite pakkumiste arv on liikumas pigem vähenemise suunas, sest korterite järelturg on aktiivne ehk tehinguid tehakse üksjagu palju. Üle ajaloolise keskmise olev tehingute arv nopibki pakkumist vaikselt vähemaks.

Harjumaa korterite müügipakkumiste hind kinnisvaraportaalis KV.EE on näidanud pisut kiiremat, kuid mitte väga pikka spurti ülespoole. See näitab, et kinnisvaramüüjates on entusiasmi ja optimismi, mis sellest, et tehingute hinnad püsivad juba aasta-kaks tõusumärke näitamata enam-vähem samal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	03.2024	03.2025	Muutus, %	03.2024	03.2025	Muutus, %
Harjumaa	5 204	5 799	11%	3 352	3 473	4%
Anija vald	37	30	-19%	1 647	1 474	-11%
Harku vald	118	114	-3%	3 031	2 936	-3%
Jõelähtme vald	52	59	13%	2 636	2 718	3%
Keila	87	68	-22%	2 879	2 885	0%
Kiili vald	52	62	19%	3 151	3 187	1%
Kose vald	26	27	4%	1 336	1 294	-3%
Kuusalu vald	7	21	200%	1 124	1 057	-6%
Loksa	23	27	17%	738	737	0%
Lääne-Harju vald	130	162	25%	1 094	1 129	3%
Maardu	117	126	8%	1 879	1 860	-1%
Raasiku vald	13	24	85%	2 121	2 477	17%
Rae vald	165	178	8%	3 055	3 077	1%
Saku vald	28	66	136%	2 365	3 020	28%
Saue vald	81	108	33%	2 212	2 476	12%
Tallinn	4 162	4 622	11%	3 583	3 703	3%
Viimsi vald	108	107	-1%	3 435	3 920	14%

Eesti	9 034	10 163	12%	2 648	2 750	4%
Harjumaa	5 204	5 799	11%	3 352	3 473	4%

Tallinn	4 162	4 622	11%	3 583	3 703	3%
Tartu	872	915	5%	2 638	2 745	4%
Pärnu	675	806	19%	2 759	2 920	6%
Narva	295	339	15%	759	719	-5%
Rakvere	94	101	7%	1 711	1 857	9%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Invego: Invego plaanib pakkuda võlakirju ja teha need avalikult kaubeldavaks

24.04.2025 Adaur.ee

Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendusettevõtteid Invego teatas, et kavatseb veel sel kevadel viia läbi oma esimese avaliku võlakirjaemissiooni ja lisada ettevõtte võlakirjad seejärel kauplemiseks Nasdaq Balti börsi First North võlakirjade nimekirja.

Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva võlakirjaemissooni maht, intressimäär ja muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt mai alguses. Balti jaeinvestoritele suunatud pakkumine on kavas lõpuni viia 2025. aasta kevade jooksul.

Kolmes riigis tegutsev ja enam kui 30 arendusprojektiga Invego soovib emissiooni kaudu kaasatud raha kasutada kontserni Läti kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Tegemist on ettevõtte tegevuse strateegilise laienemise järgmise etapiga, mille eesmärk on tugevdada Invego positsiooni Läti kinnisvaraturul.

“Invego on enam kui 10-aastase tegevusajaga tõestanud oma võimekust luua edukalt terviklikke elu- ja ärikeskkondi, mille väärtus ajas kasvab. Täna on õige hetk toetada laienemist Läti turul, kus näeme märkimisväärset kasvupotentsiaali. Meie senine kogemus Riias tõestab, et sealne kinnisvara on praegu Tallinnaga võrreldes soodsam, nõudlus suurem ja klientide ootused elustandardi parandamiseks kasvavad kiiresti,” ütles Invego juht Kristjan-Thor Vähi. “Me müüme juba sel aastal Lätis rohkem kodusid kui Eestis. Soovime viia oma Eesti kogemused ning edumudeli ka Läti turule.”

Vähi sõnul toimuvad planeeringute menetlused Riias oluliselt kiiremini, mis võimaldab hoida kapitali efektiivsemalt töös. “Meie eesmärk on saavutada Lätis 5-aastaga 300 miljoni euro suurune müügitulu, milleks oleme tänaseks kogunud tugeva arendusportfelli üle 3000 koduga. Võlakirjaemissioon aitab meil seda ambitsioonikat plaani ellu viia ja pakkuda investoritele osa Invego kasvuloost.”

Tänaseks kuulub Invego Läti eri linnaosade ja sihtgruppide vahel hajutatud arendusportfelli 12 projekti, millest kuue müük on juba alanud ning kuus on aktiivses arendusfaasis. Läti arendusportfellis on kokku üle 291 000 ruutmeetri arendatavat pinda ja enam kui 3 000 kodu, pakkudes tugevat ja järjepidevat arendusmahtu järgnevateks aastateks.

“Invego paistab silma kogenud juhtimismeeskonna ja strateegilise lähenemisega arendusprojektidele, kus hoolikalt valitakse asukohti ning korraldatakse arhitektuurikonkursse parimate lahenduste leidmiseks. Kavandatav võlakirjaemissioon annab investoritele võimaluse panustada ettevõttesse, kes kujundab kaasaegset ja kvaliteetset linnaruumi ja on korduvalt tõestanud oma võimekust viia ellu kasumlikke arendusprojekte,” märkis LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.

Invego kohta

Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego on Eesti üks juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks elurajooni ning koos Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences elurajoone. Riia vahetus läheduses arendab Invego ridamajade elurajooni Vide Adaži ning Marupes suuremahulist elurajooni Marupes Sirds.

Lõuna-Portugalis on Invegol töös 65 hektaril laiuv 154 villaga Silves Hills arendusprojekt.

Tallinn: Mustamäe teenusmaja uuelt hoonelt toodi alla sarikapärg

24.04.2025 Tallinn.ee

Eile peeti Mustamäele aadressile Tammsaare tee 135 rajatava teenusmaja sarikapidu tähistamaks hoone lõppkõrguse saavutamist. Mustamäe teenusmaja hakkab pakkuma eluruume eakatele ja puudega inimestele. Uue maja avamine on kavandatud käesoleva aasta sügisel. Projekti kogumaksumus on 13,9 miljonit eurot.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on teenusmaja oluline ja kauaoodatud kompleks, mis pakub eakatele võimalust veeta oma vanaduspõlv tegusalt ja väärikalt. „Sarnased teenusmajad on mitmel pool maailmas end tõestanud kui väga toimivad lahendused. Meie eesmärk on tuua see kontseptsioon igasse Tallinna linnaossa, et pakkuda inimestele kodulähedast, ligipääsetavat ning toetavat elukeskkonda. Teenusmaja sobib eeskätt neile, kes saavad igapäevaste toimetustega iseseisvalt hakkama, kuid vajavad aeg-ajalt täiendavat tuge ja juhendamist,“ rääkis Jaamu.

„Teenusmaja rajamine on selge märk sellest, et linn liigub kaasavama ja inimesekeskse sotsiaalpoliitika suunas. Me ei loo ainult uusi kortereid, vaid keskkonda, kus eri vanuses ja erinevate vajadustega inimesed saavad elada kõrvuti ning tunda end turvaliselt ja toetatult,“ ütles sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase.

Maja arhitektuurne lahendus on funktsioonist lähtuvalt ratsionaalne ja lihtsa vormiga, kuid toob ümbritsevasse keskkonda värskust ja eristub kõrvalasuvatest punase tellisfassaadiga elamutest. U-kujulise põhiplaaniga hoone moodustub kahekorruselisest põhimahust ning kaheksa- ja kuuekorruselisest tornist, mis on tumerohelist, helerohelist ja valget värvi, et vältida võimalikku massiivset mõju. Sisearhitektuuris kasutatakse samu materjale ja tonaalsust, et luua terviklik ja äratuntav keskkond. Trepikodade ja üldalade kujundus on ühtne, kuid mõlemal tornil on oma eristav detail.

Majja on kavandatud kokku sada sotsiaalkorterit ja noortekeskus, mis pakub linnaosa noortele kooskäimise võimalust. Kahekorruselise hooneosa ja kaheksakorruselise A-torni eluruumid on mõeldud eakatele ja liikumispuudega inimestele, seal on suur osa korteritest planeeritud väiksemate stuudio- ja kahetoaliste korteritena. Kuuekorruselisse B-torni on kavandatud 2-3-toalised sotsiaalkorterid.

Hoonesse planeeritakse ka Mustamäe Perepesa, mis on kogukonnakeskus, kus lapsevanemad saavad oma väikelastega aega veeta, suhelda teiste vanematega ning osaleda lapsevanemaid toetavates tegevustes nagu nõustamine, koolitused ja tugigrupid.

Õuealale rajatakse kogukonnaaed, istutuskastid, atraktsioonid lastele. Lisaks üldkasutatav välijõusaal piirkonna elanikele.

Hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, ehitustööde peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet teeb AS Infragate Eesti. Ehitustööd kestavad selle aasta suveni, millele järgneb hoone sisustamine. Kavade kohaselt võetakse maja kasutusele oktoobris. Projekti kogumaksumus, mis hõlmab ehitustöid, sisustamist, tehnovõrkudega liitumist ja omanikujärelevalvet, on 13,9 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa statistika: eramu keskmine hind lõi esimeses kvartalis ajaloolise rekordi

24.04.2025 Igor Habal

Tänavu esimeses kvartalis tehti Eestis eramutega mullu sama ajaga võrreldes 18% rohkem tehinguid tervelt 32% suurema summa eest, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti statistikat.

Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on elumajaga tehtava kinnisvaratehingu keskmine hind tõusnud aastaga 11,8% 210 000 euroni, mis on iseseisvusaja kõrgeim tase. „Kui korterite hind on püsinud kaks aastat samal tasemel, mis kõrge inflatsiooni tingimustes tähendab tegelikult reaalhinna langust, siis eramud on hinda kasvatanud – mullu tõusis eramu väärtus keskmiselt 13,6%. Viimase viie aastaga on keskmine eramaja hind kasvanud ligi 40%,“ rääkis Habal.

„Eramuid ostavad praegu jõukamad ja nõudlikumad inimesed, kes soetavad kallimat kinnisvara – müüdavate majade seisukord, kvaliteet ja hind on senisest kõrgemad. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehakse Tallinnas ja Harjumaal, kus odavamad krundid ja majad on ära ostetud, mis lööb samuti keskmise hinna üles,“ kommenteeris Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on majatehingute arv koroonaaegse buumi tipuga võrreldes kolmandiku võrra madalam. „Tehingumahtudelt on turg võrreldav 2016.-2017. aastaga, mis on täiesti tavapärane tase ning mullistumist pole karta. Hinnad on samas kallimad – vahepeal käis üle nii tarnekriis kui inflatsioon ning ehitushind jäigi kõrgemaks,“ rääkis Habal.

“Hoolimata kiirest hinnatõusust on turg endiselt ostja poole kaldu. Pakkumist on piisavalt ning ostjad ei kiirusta otsuse tegemisega. Kuigi erandeid on, siis tuleb tõdeda, et juhul, kui müüja soovib kiiret müüki, tuleb hinna osas arvestada läbirääkimisruumiga. Objekti hinnastamine on võtmetähtsusega – kui realistlikult hinnastatud korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud, siis majal 8-12 kuud,” ütles Habal.

“Erinevalt koroonaajast emotsionaalseid otsuseid ei tehta, pigem on valikud väga teadlikud. Maja ostavad inimesed, kes hindavad suuremat autonoomsust või kel on majas elamise kogemus ja kindel soov. Maja otsitakse pigem 30-60 minuti kaugusele linnast või tõmbekeskusest, kus on olemas tiheasustus ja ei pea lapsi kõikjale autoga edasi-tagasi transportima,“ rääkis Habal.

„Sarnaselt majadega pole ka eramumaa hinnad viimaste aastatega langenud, vaid Tallinna lähivaldades on tühjad ehituskrundid muutunud järjest defitsiidsemaks,“ lisas Habal.

Majadega tehti 2025. aasta esimeses kvartalis üle Eesti 472 tehingut, mis on 18% rohkem kui mullu samal ajal. Keskmine maja maksis 210 000 eurot, mis on 11.8% eelmisest aastast enam. Majatehingute käive kasvas esimeses kvartalis aastaga 31,9% 99,3 miljoni euroni.

Maa- ja Ruumiamet: Maa- ja Ruumiamet võtab kasutusele uue kohanimeregistri

24.04.2025 Adaur.ee

Tänasest võtab Maa- ja Ruumiamet kasutusele uue põlvkonna aadresside ja kohanimede süsteemi, mille esimese osana on avalikuks kasutamiseks avatud uus kohanimeregister.

Uus süsteem ühendab varasema Kohanimeregistri ja Aadressiandmete süsteemi ning pakub senisest kaasaegsemaid ja mitmekesisemaid asukohateenuseid –ametlike aadresside, kohanimede ja huviobjektide kohta. „Uue süsteemiga teeme suure sammu kvaliteetse ruumiandmestiku suunas – see on oluline nii planeerijatele, päästjatele kui ka igale Eesti elanikule,“ rääkis Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete ja kohanimede osakonna juhataja Mall Leht. Sümboolselt avatakse uus kohanimeregister tänasel kohanimepäeval.

Kohanimeregistris registreeritakse kõik ametlikud kohanimed, mille kehtestajad on enamasti kohalikud omavalitsused, kuid registris on ka suur hulk kogukondade kasutatavaid mitteametlikke ning ajaloolisi nimesid. Kohanimeregister sisaldab enam kui 70 liiki nimeobjekte – sealhulgas tänavad, teed, metsad, veekogud, saared, mäed jm.

Andmed on kättesaadavad nii avalike teenuste kui ka X-tee kaudu, pakkudes kvaliteetset alusinfot planeerimisele, navigatsioonile ja andmeanalüüsile.

Kohanimed on aluseks ka rahvusvahelistele platvormidele

Eesti kohanimed ja aadressid jõuavad ka levinud rakendustesse, nagu nt Google Maps ja Here, mis on omakorda kasutuses navigeerimissüsteemides. Kohanimesid kasutame kõikjal: aadressides, kaartidel, teeviitadel, navigeerimissüsteemides. Uus aadresside ja kohanimede süsteem ehk AKS-i kohanimeregister teeb need andmed täpsemaks, ajakohasemaks ja paremini kasutatavaks – nii avalike teenuste pakkujatele, eraettevõtetele kui ka tavakasutajatele.

Uus süsteem toob kaasa mitmeid eeliseid:

Kõik kohanimed ühes kohas – nii ametlikud, mitteametlikud kui ajaloolised nimed
Ühtne ja sidus info – süsteem on tihedalt seotud aadressiandmetega, võimaldades paremat andmete ristkasutust
Kvaliteetsemad kaardirakendused ja teenused – andmed jõuavad ka rahvusvahelistesse platvormidesse (nt Google Maps, Here)
Lai kasutajaskond – täpsed andmed on olulised omavalitsustele, riigiasutustele, päästeteenistusele, logistika- ja kaardirakenduste arendajatele ja igale Eesti elanikule

Uus kohanimeregister on ehitatud nii, et tulevikus, kui valmivad ka teised AKS-i osad, saab kõik Eesti asukohaandmed kätte ühest ja mugavast süsteemist.