Эксперты: наступил новый бум недвижимости

23.12.2013

PostimeesТаллиннский рынок продажи квартир заметно активизировался, что может свидетельствовать о новом буме недвижимости.

По словам главы EfTEN Capital Вильяра Аракаса, новый бум недвижимости уже на подходе, и ударит он больно, пишет Äripäev.

По его мнению, Эстония слишком быстро восстанавливается после предыдущего кризиса, и преодоление каждого кризиса – предпосылка для нового.

Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк убежден, что бум уже наступил, но на специфическом уровне: он касается не всего рынка недвижимости, а только жилой площади – преимущественно старых квартир.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2641246/jeksperty-nastupil-novyj-bum-nedvizhimosti

Suured kommunaalkulud hoiavad üürihindu kontrolli all

22.12.2013

Kütteperiood on alanud ja esimesed arvedki käes. See on üüriturule mõjunud mõnevõrra rahustavalt ning suve lõpus ja sügishooajal kasvanud üürihinnad on taas langenud tavapärase taseme juurde.

Kõige enam on näha seda piirkondades, kus soojuse eest tuleb keskmisest enam maksta. Samuti on üürihinnad jäänud enam paigale või langenud magalapiirkondades asuvate suurema üldpinnaga korterite puhul, mida on pakkumisel palju.

Kui käesoleva aasta üürituru tipphooajal oli kolmetoalise paneelmaja korteri üür näiteks Lasnamäel keskmiselt 300-380, siis nüüd on hind taas tavapärasel tasemel, milleks on 250-320 eurot. Sõltuvalt kommunaalkulude suurusest tuleb omanikel aeg-ajalt teha hinnas ka soodustusi kütteperioodiks.

Just suured kommunaalkulud on tekitanud olukorra, kus heas või renoveeritud seisukorras kolmetoalise korteri üürihind võib olla pea samal tasemel väiksema üldpinnaga samaväärse kahetoalise magalakorteriga.

Lõpetuseks tasub lisada, et kommunaalmaksete suurus on väga oluline kõigi korterite puhul. Hea üüritehingu võti on omavahel tasakaalus üürihind ja kõrvalkulud.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Nõmme äripindadeturg: vähe poode, palju ladusid

22.12.2013

Nõmme, mis on kunagisest suvituslinnast arenenud Tallinna linnaosaks, on tänasel päeval küll atraktiivne elupiirkond, kuid ärilise poole potentsiaal selles ligi 40 000 elanikuga linnaosas on seni jäänud pigem kasutamata võimaluseks, millele tasuks mõelda.

Kui kirjeldada Nõmme äripindade turgu, saame rääkida peamiselt lao- ja tootmishoonetest ning väiksematest büroopindadest. Äripindade üüripakkumiste arv on Nõmmel kasvanud alates 2012. aasta lõpust jõudsalt, olles aastaga tõusnud üle 33%. Selle protsendi suudab Tallinnas ületada ainult Kristiine linnaosa, mille muutus 2012. aasta lõpuga võrreldes on ligi 58%. Oluline on seejuures märkida, et Tallinna keskmiseks on 4-protsendiline tõus.

Nõmmel üürile antavate äripindade arv moodustab kogu Tallinna äripindade üüriturust vaid 3,8%, kuid see osakaal on stabiilselt kasvamas. Samuti on tõusvas joones liikunud üürihinnad ja selle aasta augustis jõuti samale tasemele Mustamäe äripindade üürihindadega ning kasv jätkub. Kõige enam on pakkumisel suurepinnalisi lao- ja tootmishooneid, mille puhul on eristatavad kaks põhilist probleemi: pakutava liiga suur pindala ja bürooruumide puudumine. Hetkel on kasvav nõudlus aga just 500-700 ruutmeetriste laopindade järele, mille juures asuks ka büroo. Kuna sellist kooslust kohtab Nõmmel harva, liigub potentsiaalne Mustamäe või Kristiine piirkonda.

Kohalikud elanikud tunnevad kõige rohkem puudust aga kaubandusettevõtetest. Poode on jäänud vähemaks ja juba praeguseks on tekkinud olukord, kus kohalikud peavad isegi mõne kruvi ostmiseks sõitma teise linnaossa. Samuti on pole piisavalt nii öelda kohalikke väiksemaid toidupoode.

Küll on aga Nõmme eelis teiste linnaosade ees nii öelda eramu-tüüpi äripindade suurem hulk, mis on üha enam huvi pakkumas erinevate valdkondade ettevõtjatele. Näiteks, vaadates Nõmme elanikkonda, domineerib seal 45-64 aastates vanusegrupp, mis järgneva kümnekonna aasta jooksul avaldab tugevat mõju pensioniealise elanikkonna osakaalule. See fakt pole märkamata jäänud mitmetel meditsiiniasutustel, kes üha enam soovivad laiendada oma ettevõtlust just Nõmme linnaosas, otsides aktiivselt võimalust soetada endale äripind-eramu, kuhu rajada näiteks pansionaat või tervisekeskus.

Lähitulevik toob Nõmmele päris kindlasti ettevõtlikkuse kasvu, viimase aastaga on stabiilselt suurenenud nii äripindade arv kui ka ettevõtjate huvi linnaosa vastu. Kui lao- ja tootmispindade, ning büroopindade arv jätkab samasugust kasvu, toob see vastavalt kaasa ka kaubanduspindade tõusu, millest hetkel Nõmmel puudus on. Lisaks loob see Nõmmele arvestatava arvu töökohti ja linnaosa üleüldine populaarsus tõuseb veelgi.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Eventus Ehitus OÜ alustab Särevere Tehnikamaja ehitust

21.12.2013

Möödunud nädalal allkirjastasid Järvamaa Kutsehariduskeskus (JKHK) ja Eventus Ehitus OÜ lepingu Särevere Tehnikamaja rekonstrueerimistöödeks. Ehitustööde maksumuseks on 1,45 miljonit eurot ja töid rahastatakse Euroopa Regionaalfondist.

Leping näeb ette JKHK tehnika- ja põllumajanduse õppevaldkonna praktikabaasi- tehnikakeskuse renoveerimist ning juurdeehitust, mis tagab kutsestandarditel põhineva õppekavade täitmise ja praktilise väljaõppe kvaliteedi tõusu.

Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et tegemist on kutsehariduskeskuse infrastruktuuri kaasajastamise seitsmenda projektiga. „Tehnikamaja uuenemine on kooli õppetegevusele ning laiemalt ka kogu Eesti kutsehariduse mainele väga oluline objekt ning koolirahvas usub siiralt koostöö õnnestumisse. Ehitaja hinnapakkumise stiil ja vorm ning esimesed töökohtumised annavad alust seda uskuda,“ lisas ta.

„Täname tellijat, kes on usaldanud meile tavapärasest erilisema haridushoone ehitamise. Anname endast parima, et järgmisel sügisel saaksid kutsehariduskeskuse õppurid omandatud tehnilisi teadmisi praktikas rakendada juba uutes ja paremates tingimustes,“ lausus Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.

Tööde käigus renoveeritakse kogu hoone, osa tehnikamajast lammutatakse ning asemele ehitatakse uued õppe- ja praktikaruumid, rasketehnika hall ja autode remondihall koos pesulatega. Ehitustööd olema lõpetatud 24. septembriks 2014.

Eventus Ehitus OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev ehituse peatöövõtuga ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte. 2005. aastal asutatud ettevõtte aastakäive ulatub üle 8 miljoni euro.

Novembris jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

20.12.2013

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade tõus puit- ja metalltoodete tootmises.

2012. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puittoodete tootmises ja mäetööstuses, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2013
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2013–
oktoober 2013, %		 November 2013 –
november 2012, %
KOKKU -0,6 3,3
Töötlev tööstus 0,3 0,8
Mäetööstus 2,2 12,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -8,0 27,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,7

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ja võrreldes 2012. aasta novembriga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid novembris keskmisest enam elektrienergia, põllumajandussaaduste ning kummi- ja plasttoodete hinnad, samas tõusid metalltoodete, nahk- ja puittoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga 3,6% ja võrreldes 2012. aasta novembriga 1,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid novembris keskmisest enam naftasaaduste, rõivaesemete ja nahktoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, toiduainete ja keemiatoodete hinnad.

m.kv.ee on Eesti esimene mobiilne kinnisvaraportaal

20.12.2013

Kinnisvaraportaal KV.EE on nüüdsest kasutatav mobiiltelefonides ja tahvelarvutites m.kv.ee kaudu. See on Eesti esimene mobiilne kinnisvaraportaal.

Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juht: “Esmakordselt on mobiiliga omale kodu otsida mugav ja lihtne. Kirjad on suured, pilte kerge sirvida ja portaal on näpuga kergelt juhitav. Täna käib iga kuues külastaja portaalis mobiili või tahvelarvutiga. See on 25 000 – 30 000 inimest nädalas ja kasvab väga kiirelt. Inimesed soovivad endale kodu otsida mitte ainult laua taga, vaid ka bussis, rongis, rannas, diivanil.”

Kui kasutaja läheb mobiiltelefoniga KV.EE lehele, suunatakse ta automaatselt mobiililehele. KV.EE mobiiliversioon kohandub kasutaja mobiili või tahvelarvuti ekraani suurusega, mis aitab mugavalt teha otsinguid, vaadata kodusid ja sirvida pilte. Saab tellida endale teavitusi uute kuulutuste kohta, mis koduotsijat huvitavad, ja teate saamisel seda kohe ka vaadata ning jagada oma perega.

Kui aasta tagasi sai rääkida, et mobiili või tahvelarvutiga külastab veebilehte pigem noor üürikorteri otsija, siis täna levivad nutitelefonid igas vanusegrupis. Ligi 20% kasutajatest vaatab KV.EE venekeelset versiooni ja mobiilidega on Tarvo Tesloni kinnitusel suhe sama.

“Prognoosime, et paari aasta pärast on pooled koduotsijad meie lehel mobiili või tahvelarvutiga,” räägib Tarvo Teslon.

Uue m.kv.ee kujunduse aitas välja töötada digiagentuur OKIA. OKIA loovjuht Kaupo Kalda: “Meil avanes lõpuks võimalus tuunida üks juhtiv kinnisvaraportaal selliseks, mida ka ise kasutada tahaksime ja hakkamegi kasutama. Töö oli mahukas ja keeruline, eriti väikseid ekraane silmas pidades.”

KV.EE on juhtiv kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on pidevalt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus III kvartalis

20.12.2013

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 5,3% ja võrreldes 2012. aasta III kvartaliga 11,1%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 4,9% ning majade hinnad 6,4%.

Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 12,7% ja majade hinnad 6,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 14,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 14% ning ülejäänud Eestis 1,5%.

Võrreldes II kvartaliga tõusis korterite hinnaindeks Tallinnas 6,8%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,8%. Ülejäänud Eestis langesid korterite hinnad 7,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – III kvartal 2013 (2010 = 100)

Diagramm: Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – III kvartal 2013 (2010 = 100)

Valitsus muutis maareformiga seonduvaid määrusi

20.12.2013

Muudatusega viiakse maareformi seaduse alusel antud määrused kooskõlla tänavu jõustunud maareformi seaduse muudatustega, mille tulemusel luuakse eeldused ja võimalused maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks.

Maareformi seadusemuudatuse põhisisuks oli lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad. Näiteks on pärast seadusemuudatust võimalik läbi viia maareform olukorras, kus ehitis on kaasomandis. Lihtsamaks ja soodsamaks muutus nn ribade erastamine. Kehtestati ka maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

Üldiselt on määruste muudatused tehnilist laadi. Eelnõu tervikuna ei tõsta maareformi läbiviijate halduskoormust, vaid muudab menetluse läbiviimise otstarbekamaks ja selgemaks. Läbivalt muudetakse määruseid seoses ehitiste kaasomanike õiguste realiseerimisega. Olenevalt olukorrast on ehitise kaasomanikul õigus kas maa tagastamiseks, ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Kui ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada, kuid teistel kaasomanikel see soov on, viiakse maa tagastamine, erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine läbi üldises korras. Kui ehitise kaasomanikud ei soovi maad tervikuna omandada, jäetakse maa osaliselt riigi omandisse ja ehitise omanike kasuks seatakse hoonestusõigus.

Teine olulisem muudatus seondub ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise toimingutega. Praktikas on olnud probleemiks see, et kui isik ei nõustu kohaliku omavalitsuse määratud piiridega, siis ei telli ta ka katastriüksuse moodustamist ning maareformi läbiviimine takerdub. Enne katastriüksuse moodustamist haldusaktina vastu võetud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse moodustada katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel või määrata isikule tähtaeg katastriüksuse mõõdistamiseks. Lisaks võimaldab uus regulatsioon kiirendada maareformi läbiviimist ehitise teenindamiseks vajaliku maaga piirneval maal.

Maa munitsipaalomandisse andmise ja maa riigi omandisse jätmise menetluskordade täiendamise üheks eesmärgiks on määrata, kes otsustab maa munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise. Lisaks sellele kehtestatakse ja muudetakse menetluse läbiviimise eest kohalikule omavalitsusele ja maavalitsusele makstava tasu suurust, et makstav tasu kataks kõik menetlustoimingute kulud. Näiteks suureneb maa tagastamise toimiku koostamise tasu 12,78 eurolt 25 euroni.

Tulevikus võib uue maja ehitusõiguse saada ka detailplaneeringut koostamata

20.12.2013

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud planeerimisseaduse uue tervikteksti, mis muudab detailplaneeringute koostamise lihtsamaks ja seab planeeringu kooskõlastajatele selged ajaraamid. Koos planeerimisseadusega saadeti Riigikogule arutamiseks ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu.

Ehituse ja planeerimise valdkond on viimasel kümmekonnal aastal oluliselt muutunud ja seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks kehtiva õiguse kohaselt eramurajoonis uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, mis enamikel juhtudel ei ole aga vajalik ja on ebaotstarbekas raha kulutamine.

Justiitsminister Hanno Pevkur hinnangul on mõistlik, kui olemasolevate majade vahele saab üksikelamu ehitada ka detailplaneeringuta. „Seetõttu pakume välja, et tulevikus saab kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see vähem aja- ning rahalist ressurssi nõudvate projekteerimistingimustega. Samas tuleb muidugi järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut,“ täpsustas Pevkur ja lisas, et võrreldes tänase piiramatu menetlusajaga sätestatakse tulevikuks nõue, et ühegi detailplaneeringu menetlemise tähtaeg ei tohi ületada 3 aastat.

Eelnõu kohaselt saab iga inimene nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse. Selleks tuleb anda oma elektroonilised kontaktandmed omavalitsusele, kes peab infot edastama. See on kasulik näiteks olukorras, kus inimese suvila lähedusse kavandatakse motoringrada. Kuna suvilaomanik ei ela seal aasta ringi ega jälgi kohalikku ajakirjandust, siis saab ta ennast sel moel toimuvaga kursis hoida.

Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt.

Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu.

Rakendusseadusega nähakse ette üleminekunormid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustamiseks. Näiteks sisaldab see reegleid pooleliolevate menetluste lõpetamise kohta. Lähtutud on põhimõttest, et kui ehitusluba enam vaja ei ole, siis peab ehitusloa andja menetluse lõpetama. Kehtestatakse ka selgemad normid ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks.

Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks 2008. aastal kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.

Planeerimisseaduse jõudmisega riigikokku on lõpusirgel Justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.

Valga raekoda renoveeritakse kaasaegseks külastuskeskuseks

20.12.2013

“Kaasaegse külastuskeskuse rajamine Eesti lõunapiirile, millest kümmekond aastat on unistatud, saab uuel aastal teoks”, teatas Valgamaa Arenguagentuuri juht Rein Org. “Saime pühadeks rõõmusõnumi – meie külastuskeskuse projekt on heaks kiidetud.”

Oru sõnul toetatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahenditest Valga külastuskeskuse projekti 168 696 euroga, omaosalus on 8878 eurot. Projekti partner Valga linn toetab projekti ca 70 000 euroga.

“Kuivõrd projekt ei toeta täies mahus katuse vahetamist, aga katus on raekojal juba kehvakene, on hea meel, et Valga linn abikäe osutas. Kolmveerand kogu katuse maksumusest saabki tehtud Valga linna abiga”, ütles Org.

Valga Külastuskeskuse eesmärgiks on suurendada turismiteenuste tarbimist Eestis, tekitada huvi Lõuna-Eesti külastamiseks ning tagada Valga keskuse külastajatele kvaliteetse ja interaktiivse turismiinfo kättesaadavus. Täna küsib infokeskusest turismiinfot üle 10 000 inimese aastas.

“Esimene mulje külastatavast maast saab enamasti määravaks”, ütles Org. “Valga linn asub riigipiiril nagu ka Narva ja Tallinn. Meie loome esmamulje Eestist. Uus, kaasaegne külastuskeskus annab selleks head võimalused.”

Raekoja renoveerimine algab märtsis, tööd saavad valmis talve hakul.

Korteriomandi jagamine reaalosadeks – on see võimalik?

19.12.2013

Leino BiinTihti ostavad mitteabielulises kooselus elavad isikud ühise eluaseme (näiteks korteri) kaasomandisse. Juhul kui poolte suhted halvenevad ja ühine kooselu ei jätku ning ühises korteris elamine ei ole võimalik, siis seisavad nad probleemi ees kuidas jagada kaasomandisse kuuluv kinnisvara.

Juhul kui korteriomand kuulub mõttelistes osades mitmele omanikule (kaasomand) on tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist.

AÕS § 77 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise viisideks asja jagamine reaalosadeks, ühe kaasomaniku kohustamine osta välja teiste kaasomanike osa ühises asjas või asja müümine enampakkumisel ja saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele ühises asjas.

Alljärgnevalt vaatleme lähemalt kaasomandi lõpetamist korteriomandi puhul ning selle jagamise võimalikkust reaalosadeks.

Asja jagamine reaalosadeks tähendab seda, et kaasomanike vahelise kokkuleppega või kohtuotsusega määratakse kindlaks konkreetse kaasomaniku ainuomandisse kuuluvad konkreetsed ruumid. Tähelepanu peab pöörama sellele, et reaalosadeks jagamise eelduseks on ruumi ehitustehniline võimalikkus jagamiseks reaalosadeks. Näiteks on jagamine võimalik kui ruumil on 2 eraldi sissepääsu ning vee- ja elektrivarustus mida saab üksteisest sõltumatult kasutada.

Korterite jagamine reaalosadeks on keerulisem kuna üldjuhul on korteril üks sissepääs, ühine kütte-, elektri- ja veevarustus ning selle baasil kahe eraldiseisva korteri moodustamine on ehitustehniliselt väga keeruline kui mitte võimatu.

Lisaks ehitustehnilisele keerukusele seab piirangud korteri reaalosadeks jagamiseks ka seadus.

Ringkonnakohtud kui ka Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et korteri reaalosadeks jagamine saab võimalik olla ainult olemasoleva plaani alusel (vt. Riigikohtu 29.09.2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-39194 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-55697).

Eelnimetatu tähendab seda, et ühte kaasomanikku ei saa kohustada kaasomandis olevat asja ümber ehitama selliselt, et seda oleks võimalik jagada korteriomanditeks. Korteriomandit saab reaalosadeks jagada üksnes olemasoleva plaani alusel kui see plaan võimaldab ilma liigsete ümberehitusteta asja reaalosadeks jagada.

Praktikas tähendab ülaltoodu seda, et juhul kui teile kuulub kaasomandisse mõni paneelmajas asuv tüüpkorter, siis selle jagamine reaalosadeks ei ole võimalik ning peate kaasomandi lõpetamisel valima kas teise kaasomaniku väljaostmise või asja enampakkumisel müügi viisi vahel.

Juhul kui Teile kuulub kaasomandisse korter, mis ehitustehniliselt võimaldab asja reaalosadeks jagamise ning korteri tegelik olukord vastab ka registrites kajastatud korteri plaanidele, siis on võimalik asja jagamine reaalosadeks.

Leino Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Valitsus kiitis heaks uue planeerimisseaduse eelnõu

19.12.2013

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks uue planeerimisseaduse eelnõu, millega korrastatakse ja ajakohastatakse planeerimise valdkonda, et tagada isikute õiguste parem kaitse.

Uues eelnõus on planeeringud ja nende menetlused eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist.

Eelnõu kohaselt on planeerimine kohustuslik ka merealadel kuni territoriaalmere välispiirini ning teatud juhtudel kuni majandusvööndi välispiirini.

Kohalikul omavalitsusel on muudatuste tulemusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtaeg 3 aastat. Eelnõuga muudetakse ka planeeringute ülevaatamise tähtaegu, et see ei oleks niivõrd seotud valimiste toimumise kui just pikaajalise planeerimisega.

Eelnõu mõjutab nii üksikisikuid, riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi kui ka ettevõtjaid ning planeeringute menetlemiseks luuakse elektrooniline infosüsteem. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. juuliks 2015.

Kawe ostis ISKU büroohoone

19.12.2013

Kawe omandas täna ISKU büroohoonena tuntud kinnistu Tallinnas Järvel. Kinnistul suurusega 5 048 m2 paikneb 8-korruseline ärimaja suurusega 5 520 m2.

Hoone esimesel ja teisel korrusel asub Soome mööblitootja ISKU mööblipood. Lisaks on maja suuremad üürnikud Sky Media, Viru Õlu, Abloy Eesti ja Svea Inkasso. Kokku on majas 12 üürnikku. Hoone paikeb Järve transpordisõlme ääres ning on hästi nähtav igast suunast. Hoone ehitati 1997. aastal ning on sellest ajast saadik renoveeritud eelkõige üürnike vajadustest lähtuvalt.

Kinnistule on kehtestatud detailplaneering planeeritava ehitusmahuga 17 850 m2. Vastavalt planeeringule saab ehitada 14 maapealset ja 2 maaalust korrust.

Kawe partneri Jaanus Kosemaa sõnul on hoonel atraktiivne asukoht. Tallinna äripiirkond laieneb kesklinnast välja piki Pärnu ja Tartu maanteed, saades omavahel ühenduse Järvevana tee näol. Kosemaa sõnul avaneb linn lisaks Peterburi teele nendes suundades ning sellesse kolmnurka jääv piirkond on tuleviku seisukohalt lisaks kesklinnale hea asukoht.

Kuigi kehtestatud detailplaneering pakub Kosemaa sõnul erutavat väljakutset, ei planeerita sellega kiirustada ning jätkatakse hoone haldamist tänaseks väljakujunenud viisil.

Kawe on pikaajaliste ärikinnisvarainvesteeringutega tegelev ettevõte, mille portfellis on 14 objekti kogupindalaga rohkem kui 125 000 m2: 6 büroohoonet ja 8 tööstuskinnisvara objekti koguväärtuses 102 miljonit eurot. Kawe suuromanikud on Norra investorid. Hetkel projekteerib Kawe uut ärihoonet Baltika Kvartalisse, mille ehitamisega plaanitakse alustada kevadel.

Baltimaade arhitektide liidud otsivad maailmakongressi ühisekspositsioonile parimat ideed

19.12.2013

Eesti Arhitektide Liit (EAL) kuulutas koostöös Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooniga välja ideevõistluse, et leida parim lahendus Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liidu ühisekspositsioonile Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) XXVI maailmakongressil 2014. aasta augustis. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 27. jaanuar 2014 ja tulemused avalikustatakse 4. veebruaril.

“UIA maailmakongressil esinemine on kolme Balti riigi arhitektide olulisim koostööprojekt. See on väikeriikide võimalus kord kolme aasta tagant ühiselt mõtestada arhitektuuri hetkeseisu ja vaadata tulevikku. 2010. aasta Tokio ekspositsioon näitas, et väikseid naabreid lõimiv ühisekspositsioon saab olla suurtest ja rahakatest võimsam,” rääkis ühisekspositsiooni kuraator, EALi arhitekt Villem Tomiste.

Ideevõistlus on avatud ja anonüümne. Sellel võivad osaleda Balti riikides tegutsevad arhitektid, disainerid ja nende valdkondade üliõpilased. Osavõtjatelt oodatakse kaheosalist võistlustööd. Esimene osa peab sisaldama ühisväljapaneku või installatsiooni kontseptsiooni ning teine osa külastajatele jagatava suveniiri ideed ja tootmislahendust.

Võistluse preemiafond on 1200 eurot, millest esikohapreemia suurus on 800 eurot. Kokku antakse välja kolm preemiat.

Võistlustingimused on kättesaadavad kõigi kolme riigi arhitektide liidu kodulehel aadressidel www.arhliit.ee (EAL), www.architektura.lv (Läti Arhitektide Liit) ja www.architektusajunga.lt (Leedu Arhitektide Liit). Samadel kodulehtedel avalikustatakse 4. veebruaril ideevõistluse tulemused.

UIA seekordne maailmakongress peetakse Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis 3.–7. augustini 2014 ja selle teema on „Architecture Otherwhere”. Üritusel keskendutakse arhitektuuri arengule tänapäeva maailmas, kus kasvav elanike arv toob kaasa palju globaalseid probleeme. Ühiselt otsitakse vastust küsimusele, kuidas luua mõistmist, et ainus tulevikutee on säästev areng. Villem Tomiste sõnul vastutavad ka arhitektid ühiskonna arengu eest. Nad peavad näitama, kuidas lahendada probleeme ja luua selline parem keskkond, mida ühiskond ootab.

UIA kongress on suurim arhitektuurifoorum maailmas, mida tuntakse ka arhitektuuri olümpiamängude nime all. Kongressi on korraldatud alates 1948. aastast iga kolme aasta järel üle kogu maailma. Baltikumi arhitektid on ühisväljapanekuga osalenud kongressil varem kahel korral: 2008. aastal Torinos ja 2011. aastal Tokyos.

Raatuse 73, Tartu planeering homsest avalikul väljapanekul

19.12.2013

Linnavalitsus võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Raatuse tn 73 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 511 m² asub Ülejõe linnaosas.

Hoonestamata krundi maakasutuse sihtotstarve on 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Planeering näeb ette ehitusõiguse 4-korruselise äripindadega korterelamu püstitamiseks.

Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 44,8 m ning suurim lubatud ehitusalune pindala on kuni 177 m2.

Raatuse 73 detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 20. detsembrist 9. jaanuarini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees Raekoja plats 3, III korrus.

1 2 3 … 1,276 1,277 1,278 … 1,578 1,579 1,580