Arco Vara väljus Ahtri 3 projektist

02.12.2013

Arco Vara AS 100%-line tütarettevõte Arco Investeeringute AS müüs enda 50%-lise osaluse Ahtri 3 kinnistu omanikus Arco HCE OÜ-s ühisettevõtte teisele 50%-lisele osanikule Ahtrimaa OÜ-le, millega ühtlasi restruktureeriti Ahtri 3 kinnistuga seotud laenusuhted ja lõpetati kokkuleppeliselt kõik kohtuvaidlused ühelt poolt Danske Panga ja teiselt poolt Arco HCE, Arco Investeeringute AS ning Ahtrimaa OÜ vahel. Ahtrimaa OÜ kuulub U.S. Invest gruppi.

Kokkulepe kohaselt ei käenda Arco Investeeringute AS leppe sõlmimisest alates Arco HCE ja Dankse panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kokkulepe sõlmimise järel ei oma Arco Vara grupp enam mingeid õigusi ega kohustusi, mis seonduksid Arco HCE OÜ-ga või Ahtri 3 kinnistuga.

Tehingust tulenev rahavoog on Arco Vara grupile positiivne, kuid mitte olulises summas. Samuti kustutab tehingu tulemusena Arco Vara enda bilansist eraldise summas 1,9 miljonit eurot, mis moodustati Danske Pangale antud laenukäenduse katteks.

Provisjoni kustutamise tulemusena suureneb Arco Vara 2013.aasta IV kvartali puhaskasum 1,9 miljoni euro võrra.

Arco Vara juhataja kommentaar: „Osapooled on teinud alates 2012. aasta lõpust intensiivseid jõupingutusi Ahtri 3 projekti finantsstruktuuri normaliseerimiseks, pöördudes mitmes asjas isegi kohtusse. Täna tuleb tunnustada nii Danske Panka kui ka U.S. Investi, ja soovida ennekõike U.S. Investi meeskonnale edu niivõrd suure kinnisvara-alase väljakutse edasisel teostamisel. Arco Vara grupi seisukohalt oleme tänaseks lahendanud viimase kriitilise probleemi, millele osundasin 31. jaanuari webinari ettekandes. Tehinguga vabanesid ressursid, mille saame suunata enda projektidesse.“

Keskmiselt iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

02.12.2013

Pangad väljastasid selle aasta esimese üheksa kuuga ligi 1200 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 62 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19,6%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 27,6%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,2%).

Kolmanda kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,9 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud üheksa kuu jooksul 619 noort peret 4,5 mln euro ulatuses, 570 noort spetsialisti 3,9 mln euro ulatuses, üks veteran ning üks sundüürnik.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 52 000 euroni (2012.a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (38%), Harjumaal (16%) ja Tartus (10%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Valgamaal (0,19%) ja Põlvamaal (0,68%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (80%) või elamu ostuks (16,6%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 21 176 leibkonda, kellest 12 873 on noored pered, 8240 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning üks veteran.

KredEx on riigi finantsasutus, kes aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Oktoobris tööstustoodang suurenes

02.12.2013

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta oktoobris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang ületas eelmise aasta taset enamikus tööstusharudes.

Kui augustis jäi töötleva tööstuse toodang 2012. aasta tasemele ja septembris vähenes 2%, siis oktoobris suurenes töötleva tööstuse toodang mullusega võrreldes 6%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang toiduainete, puit-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris 70% töötleva tööstuse toodangust. 2012. aasta oktoobriga võrreldes suurenes toodangu müük ekspordiks 5%, kodumaisel turul müüdi aga 6% rohkem toodangut.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2013. aasta oktoobris tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui septembris, töötlevas tööstuses 4% rohkem.

2012. aasta oktoobriga võrreldes toodeti 12% rohkem elektrit ja 6% vähem soojust.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – oktoober 2013(2010 = 100)

Diagram: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2013 (protsenti)
Tegevusala Muutus
võrreldes
eelmise
kuuga
sesoonselt
korrigeeritud
andmetela		 Muutus
võrreldes eelmise
aasta sama
kuuga
korrigeerimata
andmetel		 tööpäevade
arvuga
korrigeeritud
andmetelb
KOKKU 1.1 6.9 6.9
Energeetika -8.6 7.3 7.3
Mäetööstus 1.2 20.0 20.0
Töötlev tööstus 3.6 6.1 6.1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -0.6 -6.5 -6.5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -2.0 2.4 2.4
toiduainete tootmine 1.8 7.6 7.7
metalltoodete tootmine 0.9 4.4 4.4
elektriseadmete tootmine 7.5 3.5 3.5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 7.5 10.6 10.6
mööblitootmine -3.6 1.1 1.1
mootorsõidukite tootmine 8.2 10.2 10.2
ehitusmaterjali tootmine 3.3 10.6 10.6
masinate ja seadmete tootmine 6.7 -8.6 -8.6

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tänava lugu

02.12.2013

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli tänaval Karjamaa asumis.

Tänava pikkus on 1,8 km.

Ristiku tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav (saksa keeles Oskarstrasse, vene keeles Оскарская улица). Praeguse nimetuse sai tänav 25. mail 1939. Oskari tänava nimetus olevat tulnud Pelgulinna maa-ala endise omaniku, raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.

Täies ulatuses Pelgulinna läbiva tänava hoonestus on läbilõige kõigist asumi ehitusperioodidest.

Südalinnaga ühendust pidav bussiliin toodi Õle tänavalt Ristiku tänavale 1939. aastal. Lõpp-peatus oli toona koolimaja juures.

Kopli tänavaga ühendati Ristiku tänav pärast Teist maailmasõda. Üle raudtee viis alguses tavaline ülesõit, 1960. aastal suunati aga raudtee viaduktiga üle tänava.

Ristiku tänav läbis kapitaalremondi 2009. aastal.

Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus.

Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus.

Ristiku tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Ristiku 3/1 – 1930. aastal.
  • Ristiku 3/2 – 1932. aastal.
  • Ristiku 5 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 7 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 9 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 11 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 13 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 15 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 17 – 1925. aastal ehitatud linnateenistujate elamu.
  • Ristiku 17e – elektri alajaam.
  • Ristiku 19 – 1920. aastatel.
  • Ristiku 21 – 1920. aastatel, keldrikauplus.
  • Ristiku 21 hoovimaja – 1930. aastatel.
  • Ristiku 23 – 1923. aastal.
  • Ristiku 25 – 1922. aastal.
  • Ristiku 27 – 1923. aastal.
  • Ristiku 27a – 1935. aastal.
  • Ristiku 29 – 1920. aastatel.
  • Ristiku 31 – 1920. aastatel.
  • Ristiku 33 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 33a – endine majavalitsuse hoone. Kehtestatud uus detailplaneering.
  • Ristiku 37 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
  • Ristiku 39 – 1907. aastal.
  • Ristiku 41 – 1930. aastate keskpaigas, renoveeritud 2013. aastal.
  • Ristiku 43 – 1930. aastatel.
  • Ristiku 45 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Ristiku 47 – prügikast.
  • Ristiku 47/1 – 1913. aastal.
  • Ristiku 47/2 – 1939. aastal.
  • Ristiku 49 – 1910. aastal.
  • Ristiku 51 – 1912. aastal.
  • Ristiku 53 – 1910. aastal.
  • Ristiku 55 – 1910. ja 1912. aastal ehitatud elumaja.
  • Ristiku 57 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kauplus.
  • Järgneb 1950. aastate keskpaigas ehitatud ning 2012. aastal renoveeritud ja juurdeehituse saanud Kolde lasteaia kinnistu, kus enne Teist maailmasõda asus makaronivabrik. Kinnistu vana hoonestus hävis märtsipommitamises.
  • Ristiku 65 – 1930. aastate alguses. Maja üks sein hävis märtsipommitamises, taastati.
  • Ristiku 67 – 1930. aastal.
  • Ristiku 69 – 1928. aastal ehitatud koolimaja, tänane Ristiku põhikool. Arhitekt Herbert Johanson. Renoveeritud 1990. aastate lõpus. Abihoone ehitatud 1963. aastal.
  • Ristiku 71 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 73 – 1930. aastate teises pooles.
  • Ristiku 75 – 1930. aastate teises pooles.
  • Ristiku 77 – 1938. aastal.
  • Ristiku 79 – 1950. aastate alguses.
  • Ristiku 81 – 1952. aastal.
  • Ristiku 83 – 1959. aastal.
  • Ristiku 83a – katlmaja.
  • Ristiku 85 – 1953. aastal.
  • Ristiku 87 – 1956. aastal.
  • Ristiku 89 – 1950. aastate keskpaigas.
  • Ristiku 89a – 2002. aastal ehitatud töökoda ja garaaź.
  • Ristiku 91 – 1958. aastal.
  • Ristiku 95 – 1989. aastal ehitatud garaaž.

Tänava lõpus asub Standardi mööblitehase nõukogudeaegne tootmishoone.

Ristiku tänav

Oskari, tänane Ristku tänav vaatega Kopli suunas 20. sajandi teisel kümnendil.

Ristiku tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:

  • Ristiku 4 – 1930. aastal.
  • Ristiku 4a – 1930. aastal.
  • Ristiku 4b – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 4c – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 6 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku 8 – 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
  • Ristiku 10 – 20. sajandi alguses ehitatud tehasehoone, renoveeritud ärihooneks 1998. aastal.
  • Ristiku 12 – nõukogude ajal ehitatud margariinitehase hoone koos ladudega. Omal ajal oli kogu piirkond margariinilõhna täis.
  • Ristiku 14 – 1920. aastatel.
  • Ristiku 16 – vana elumaja hävinud, täna laste mänguväljak.
  • Ristiku 18 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Ristiku 20 – elektri alajaam.
  • Ristiku 20/1 – 1925. aastal.
  • Ristiku 20/2 – uus kortermaja valmib 2013. aastal.
  • Ristiku 24 – 1907. aastal ehitatud elumaja on hävinud.
  • Ristiku 26 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
  • Ristiku 28 – 1906. aastal.
  • Ristiku 30 – 1907. aastal.
  • Ristiku 32 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
  • Ristiku 34 – 1931. aastal.
  • Ristiku 34a – 1907. aastal.
  • Ristiku 36 – 1905. aastal.
  • Ristiku 38/1 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Ristiku 38/2 – 1930. aastatel. Hoovimaja.
  • Ristiku 40/1 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Ristiku 40/2 – 1930. aastatel. Hoovimaja.
  • Ristiku 42 – 1908. aastal.
  • Ristiku 44 – 20. sajandi esimese kümnendi teises pooles.
  • Ristiku 46 – 1912. aastal.
  • Ristiku 50 – 1900. aastal.
  • Ristiku 52, 54, 56, 58 – 1930. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu. Arhitekt Johannes Pikkov. Keskmises majas asub toidupood.
  • Ristiku 62 – 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille kohal asus varem mereväe autobaas.
  • Ristiku 62a – katlamaja.
  • Ristiku 68 – 1930. aastate teises pooles.
  • Ristiku 70 – 1938. aastal.
  • Ristiku 72 – 1982. aastal ehitatud endine baar, hilisem toidupood, kus täna asub trükikoda.

Tänava lõppu jäävad 1940. aastal ehitatud Pel-Ra-Ko ehk Pelgulinna Rahvakorterite majad ning 1950. aasta paiku Tallinna garnisoni vanglaks ehitatud tänane Eesti filmiarhiivi hoone. Kõik need majad kannavad aga kõrvatänavate aadressnumbreid.

Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Taga paistab Balti puuvillatehas. Mõned aastad hiljem pikendati heinamaale Oskari, tänane Ristiku tänav ja kerkisid kortermajad.

Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Taga paistab Balti puuvillatehas. Mõned aastad hiljem pikendati heinamaale Oskari, tänane Ristiku tänav ja kerkisid kortermajad.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Keilas on uued korterid väga nõutud

01.12.2013

Keila kinnisvaraturg on läbi aastate olnud tehingute mõttes üsna hüplik – kord tõustes, siis langedes ning seejärel jälle kasvades. Eks see ole väikelinnale täiesti omane muster. Kuid siiski on näha, et linna elamispinnad on ostjate seas väga populaarsed ja uusi tulijaid saabub mujaltki.

Maa-ameti tehingustatistikast nähtub, et käesoleva aasta kolmandas kvartalis toimus Keila linnas 38 kinnisvara ostu-müügitehingut. Kuna sellesse aega jäi ka suvi, langes tehingute hulk võrreldes teise kvartaliga 19%. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kukkus tehingte hulk 25%, mille põhjuseks on aga tollal müüdud suurem hulk hoonestatud elamumaid.

Korteriturg on juba hoopis stabiilsem ja hinnatase kasvamas. Kolmandas kvartalis müüdi 28 korteriomandit (teises 29 ja möödunud aasta kolmandas kvartalis 27), mille keskmine ruutmeetri mediaanhind oli möödunud kvartalis 681 eurot. Võrreldes teise kvartaliga kerkis hinnatase 6,4% ning 2012. aasta III kvartaliga kõrvutades 7,6%.

Nagu juba ennist mainitud, on hoonestatud elamumaadeturg, ehk suvilad ja eramud, vaiksemaks jäänud. Kolmandas kvartalis müüdi 3, teises kvartalis veel 9 ja mulluses kolmandas kvartalis suisa 12 elumaja. Selle põhjuseks on aina väiksem uute pakkumiste turuletulek. Samas on aga nõudlus just odavamate ja vanemate eramute järele suur.

Uus korter on hinnas

Keila kinnisvaraturul on kõige suurem nõudlus uute korterite vastu ning enamik ostuhuvilistest on just kohalik rahvas, kes soovib tõsta oma elukvaliteeti. Seda tõestas novembrikuu kliendipäev rajatavas kortermajas aadressil Pargi 2d, kus huviliste seas olid näiteks vanemad inimesed, kes soovivad oma suureks jäänud neljatoalise korteri maha müüa ja kolida väiksemasse uude korterisse ning ka noored pered, kes on omale buumi ajal ostnud kahetoalise korteri tollal rajatud uude majja, kuid nüüd, pere kasvades, vajavad nad juba kolmetoalist korterit. Ostuhuviliste seas on ka seniseid üürnikke, kes soetavad uue korteri, sest laenumakse tuleb üürihinnast juba kohati soodsam.

Uusarendustes on nõutuimad kahetoalised korterid, mille üldpind on vahemikus 45-52 ruutmeetrit ja kolmetoalised, suurusega 63-70 ruutmeetrit.

Ka vanemad Keila korterid on väga nõutud, sest taskukohasem hind on paljudele peredele määrava tähtsusega. Nende korterite puhul on ostjaskonnas enam ka mujalt, teistest valdadest ja Tallinnast, Keilasse kolijaid.

Defitsiitne on aga ühetoaline korter, mille hinnavahemik on 25 000-30 000 eurot. Neid kortereid ostetakse investeeringuks, sest väike, õige turuhinnaga üürikorter on Keilas alati nõutud. Selliste korterite müügiperiood on ka kõige lühem.

Korteriturg muutub aktiivsemaks

Lähitulevik toob Keila korteriturule ilmselt tehingute hulga kasvu, sest aina rohkem on neid, kes soovivad müüa oma senise elukoha, et osta korter uude valmivasse majja.

Uute korterite lisandumine soosib ka majade müükipanekut, sest nii mõnegi jaoks on eramu ülalpidamine hakanud üle jõu käima, mistõttu kolitakse korterisse.

Hinnad jätkavad kasvutrendis, kuid mitte buumiaegse sammuga.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

ETK Jaekaubanduse AS ei ava Harkujärve Konsumit

29.11.2013

Hoone arendaja lubadustest ja tähtaegadest koduva mittekinnipidamise tõttu ei ole siiani selge, millal võiks toimuda Tallinnas linna piiril Paldiski maanteel ehitatava kaupluse üleandmine ETK Jaekaubanduse AS-ile, mistõttu otsustas ettevõte loobuda seal uue Konsumi avamisest.

„Oleme mitmete kuude jooksul kuulnud arendajalt üha uusi ja uusi lubadusi ning tähtaegu hoone valmimise ja üleandmise kohta, kuid tänaseni pole hoonel kasutusluba ja meie jaoks on selgusetu, millal ja kas üldse saaksime seal kaupluse avada,“ ütles ETK Jaekaubanduse juhatuse liige Margus Musthallik. „Võtsime tööle inimesi ja tegime suuri investeeriguid kaupluse sisseseadesse, mis praegu seisab jõude ja toob meile iga päevaga suuremat kahju.“

„Oleme hoone arendajaga pikalt läbirääkimisi pidanud ja püüdnud probleemidele lahendust leida, kuid arendajapoolse, meile arusaamatu käitumise tõttu jõudnud seisu, kus peame uue poe avamisest loobuma,“ lausus Musthallik. „Vabandan südamest kõigi Harkujärve ja Astangu piirkonna elanike ees, kes omale uut kodupoodi ootasid.“ Musthallik lisas, et Harkujärve Kosumisse värvatud ja tööle võetud inimestele pakutakse tööd teistes ETK Jaekaubanduse AS-i kauplustes.

ETK Jaekaubanduse AS on Eesti Tarbijateühistuste Keskühistu (ETK) tütarettevõte, kes opereerib praegu Tallinnas kahte Maksmarketit ja nelja Konsumit ning Pärnu linna ja Aurdu valle piiril tänavu juulis avatud Maksimarketit. Musthallik lisas, et ettevõte jätkab aktiivselt uute kaupluste rajamise võimaluste otsimist Tallinnas.

Sajaprotsendiliselt Eesti tarbijatele endile kuuluv Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. Enam kui 20protsendilise turuosaga ETK Grupp on Eesti jaekaubandusturu liider.

Merko toetab stipendiumitega TTÜ ehituseriala üliõpilasi ja noori teadlasi

29.11.2013

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös toetab Merko omanimeliste stipendiumitega TTÜ tudengeid ja õppejõude. 3200-eurone stipendium määratakse ehituserialadel doktorikraadiga kuni 40-aastasele TTÜ noorele teadlasele/õppejõule ning 1920-eurone stipendium TTÜ ehitusteaduskonna inseneriõppe kolmanda, neljanda või viienda aasta edukale üliõpilasele. Kandideerimise tähtaeg on 30. november 2013.

„Ehitusinseneri elukutse üheks kõige iseloomulikumaks osaks on pidev areng – otsida võimalusi rakendada erinevaid teadussaavutusi praktilises töös, oma teadmiste täiendamine lähtuvalt kolleegide pikaajalistest kogemustest ja enda saadud teadmiste-kogemuste järgnevatele põlvedele edasiandmine. Seetõttu on tudengite stipendiumi kõrval olnud just õppejõudude järelkasvu toetamine pikki aastaid meie prioriteete,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume on pälvinud Miia Rõõm, Teet Reinson, Martin Talvar, Jürgen Sarmet, Ats Pildre ja Kaspar Vitsur. Aastani 2012 panustas Merko professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi, mille on saanud Targo Kalamees, Raido Puust, Hendrik Voll, Andrus Räämet, Madis Ratasepp ja Ivar Annus.
Tänavu novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016.

Lisaks toetab Merko 12. novembril avatud Tallinna Tehnikaülikooli interdistsiplinaarset innovatsioonikeskust MEKTORY.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.

Tühjenevad kortermajad kujutavad endast järjest suuremat probleemi

29.11.2013

Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.

Analüüs viitab ühe suure probleemina tühjenevatele korterelamutele maapiirkondades või ka linna äärealal. “Tihti asuvad need hooned ka pika küttetrassi lõpus ning nende kütmine kaugküttega on üleliia kulukas.

Juhul kui majas osa vaid kortereid on asustatud, muutub maja kui terviku kütmine elanikele veelgi kulukamaks. Tihti on korteriomanikud ka vähese maksejõuga, nende hulgas võib olla pensionäre või töötuid,” tõi analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing välja murekohad.

“Arengufondi koostatud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda. Sellises olukorras tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte teemat piirkonnas tervikuna,” selgitas ta.

“Meie ettepanek on, et omavalitsus, mille territooriumil on elamud, kus osa kortereid on tühjaks jäänud, teeb neile elamutele auditi, hinnates nende seisundit ja prognoositavat elanike arvu. Võimalusel renoveeritakse mõni paremas tehnilises seisundis olev korterelamu omavalitsuse, riikliku toetuse ja elanike kaasfinantseerimisel ning elanikele pakutakse võimalust koonduda elama renoveeritud majja. Amortiseerunud elamud lammutatakse,” rääkis ta.

“Analüüsitakse kaugkütte jätkusuutlikkust piirkonnas ning töötatakse välja alternatiivkütte võimalused. Riiklikul tasandil on vaja eraldada toetusi amortiseerunud hoonete lammutamiseks ning kaugküttepiirkondade reorganiseerimiseks perioodil 2014–2020.” nentis Otsing.

Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne läheb avalikule arutelule

29.11.2013

Tartu linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule Kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis käsitleb linnavolikogus 27. juunil 2013 heaks kiidetud Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiislahendust.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on tegemist kesklinna üldplaneeringu lõpplahendust mõjutava olulise dokumendiga. Aruandes toodud mõjude hindamise tulemused ja ettepanekud näitavad, et praeguseks valitud planeeringu põhisuunad on õigustatud ja kesklinna tihendamine on kõiki mõjuvaldkondi analüüsides tervikuna positiivse iseloomuga.

Planeeringualaks on Tartu kesklinn (linna üldkeskus), mis piirneb Tartu linna üldplaneeringu järgi Pargi ja Aida tänava, Emajõe, Paju tänava, Pika, Sauna, Laia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, J. Kuperjanovi, Pepleri ja Väike-Tähe tänavatega ca 180 ha suurusel alal.

Üldplaneeringu üks ülesanne on kujundada kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ning hinnata ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamise tulemusena selgus, et valdavalt ei kaasne hindamise aluseks olnud eskiislahenduse elluviimisega eeldatavalt otseselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes võrreldakse enne Teist maailmasõda hoonestatud olnud alade taashoonestamisel põhinevat stsenaariumi situatsiooniga, mis kujuneks olemasoleva olukorra jätkudes. Leiti, et Tartu linna ja kesklinna konteksti arvestades oleks täiendav hoonestamine pigem positiivne. Kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.

Avalik väljapanek toimub 09.12.2013-12.01.2014 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalik arutelu toimub 13. jaanuaril 2013 kell 17.00 Tartu Raekoja saalis.

Skanska lahkub järgmisel aastal Eesti turult

29.11.2013

SkanskaSkanska lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb oma Eestis tegutsevad üksused.

Skanska viib oma pooleliolevad projektid lõpule ja täidab kõik kohustused oma töötajate ja koostööpartnerite ees. „Viime kõik juba alustatud projektid lõpule vastavalt kokkulepitud tingimustele, samuti täidame kõik garantiikohustused“, kinnitas Skanska AS-i juhatuse esimees Andres Aavik.

„Meie jaoks on väga oluline oma töötajate heaolu ja edasine käekäik. Kõik töötajad, kes soovivad, saavad professionaalsel tasemel nõustamist“, lisas Aavik.

Skanska AS on Skanska Oy tütarettevõte, mis on Skanska esindus Eestis. Aavik jääb Skanska AS-i tööle ja juhib tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid. Skanskal on välja töötatud plaan eri üksuste, kinnisvara ja muude varade võõrandamiseks.

“Eesti turg on väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. 2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole, Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades, sageli sobivad: projektide rahavood on üldjuhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida. Sellises olukorras oleme otsustanud Eesti turult lahkuda,” selgitas Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti lahkumise põhjusi.

Tartu Ülikooli kinnisvara juht läks 1Partner Advisory juhatajaks

29.11.2013

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juht Erkki Ääremaa asus tööle kinnisvarainvesteeringute nõustamisega tegeleva 1Partner Advisory juhtivpartnerina.

Erkki Ääremaa hakkab vastutama 1Partner kinnisvaragrupi ja selle klientide investeeringute juhtimise eest, mille maht on 20 miljonit eurot.

1Partner grupi suurosaniku Tanel Tarumi sõnul on ettevõte teinud juba mõnda aega vaikselt tööd, et kasvatada nõustamise ja investeeringute juhtimise portfelli, mille käive on igapäevasest vahendustegevusest suurem. “Napsasin enda meeskonda 20 aastat kinnisvarasektoris juhtivatel kohtadel töötanud mehe, kellel on selge visioon ja tegevusplaan, kuidas seda äri kasvatada,” ütles Tarum.

Avalikus sektoris töötades vastutas Erkki Ääremaa viimastel aastatel enam kui 40 miljoni euro väärtuses ehitusprojektide ning 300 000 ruutmeetri suuruse kinnisvaraportfelli haldamise eest. Varasemalt on Erkki Ääremaa töötanud ka suurettevõttes E.L.L. Kinnisvara finantsdirektorina.

Ehitusmahud kasvasid III kvartalis

29.11.2013

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

III kvartalis ehitati omal jõul 697 miljoni euro eest, sellest hooneid 380 miljoni ja rajatisi 317 miljoni euro eest. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ja rajatiste ehitamine 5%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Aasta esimesel poolel langustrendil liikunud välisriikides ehitamine pöördus III kvartalis väikesele tõusule. Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes 2%. Kasv tulenes põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta III  kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta III kvartalis kasutusse 436 uut eluruumi, s.o 50 eluruumi rohkem kui mullu III kvartalis. Ligi pool valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 784 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi neljandiku võrra rohkem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 223 mitteelamut kasuliku pinnaga 176 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja põllumajandushoonete pinda. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – III kvartal 2013 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Diagramm: Ehitusmahuindeks ja selle trend

2. detsembril toimub Supilinna planeeringu avalik arutelu

29.11.2013

Tartu linnavolikogu võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku rõhutas: “Linnaosa teemaplaneeringut ei koostata iga aasta. Tuletame meelde, et praegu kehtiv eelmine Supilinna käsitlev planeering kehtestati üle 10 aasta tagasi ja vahepealsel ajal on see olnud ehitamise aluseks sõltumata sellest, et nii mõnelegi elanikule või arendajale ei ole sealsed reeglid olnud meeltmööda. Sellest tulenevalt kutsume kõiki veel kord arutama linnaosa tuleviku üle nii ühe krundi kui ka kogu linnaosa tasandil.”

Planeeringuala pindalaga ligi 50 hektarit paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Avalik väljapanek toimub 04.11.─16.12.2013 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalikud arutelud toimuvad 02.12.2013 ja 27.01.2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Bauhof avas kaupluse Mustika keskuses.

29.11.2013

Täna hommikul kell 10.00 avas uksed Bauhofi kolmeteistkümnes kauplus Eestis – Mustika keskuses. Avatud kauplus on ühtlasi neljas Bauhofi kauplus Harjumaal.

Juba kella üheksa paiku kogunesid kliendid välisukse juurde ootele, sest avamise puhul pakkus Bauhof esimesele 300-le kliendile veekeetjat või soojapuhurit kõigest 5.- euro eest. Pool tundi pärast kaupluse avamist olid soojapuhurid juba müüdud ning infoboksis käis vilgas tegevus Meistriklubi kaartide vormistamisel.

„Kuna piirkond on meile uus, siis oleme otsustanud jagada tasuta Meistriklubi kaarte aasta lõpuni,“ selgitas Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra. Meistriklubi kaart annab sisuliselt kõigist ostudest allahindluse ning kogub boonusraha.

Maidra sõnul on Mustika keskuses avatud Bauhof uue linnakaupluse kontseptsiooniga, kus on arvesse võetud Mustamäe ja ümberkaudsete piirkondade klientuuri, st eriti lai sortiment on just siseviimistlus-, santehnika- ja aiakaupade osas. Jõulude eel on lai valik nii jõuluehteid, -valgustust, kui ka palju erinevaid jõulutaimi nii koju kui kontorisse.

Bauhof Mustika kaupluse külastajaid teenindab kokku ligi 20-ne liikmeline meeskond.

Bauhof on Eesti suurim jaekaubandusettevõte ehitusmaterjalide sektoris. Bauhofil on tänaseks juba 13 kauplust Eestis. Bauhof Grupi 2012. aasta käive oli 97 mln eurot, olles 2012 aasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti suurima turuosaga ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja. Bauhof Group AS-i 2012. a. käive Eestis kasvas 10% ning aasta lõpetati 74,6 miljonilise müügitulu ning 3,5 miljonilise ärikasumiga. Ettevõttes töötab ligi 500 inimest.

Lähiaastatel on ettevõte lubanud avada Eestis veel vähemalt viis kauplust.

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürnikule lepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

28.11.2013

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude lepinguliste tingimuste rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud. Kui üürileandja nõuab üürnikult leppetrahvi, siis ei pea üürnik seda tasuma.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski väiksema juriidilise teadmisega üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole üürileandjal mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

1 2 3 … 1,282 1,283 1,284 … 1,578 1,579 1,580