Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Palgatõusu enam igaühele ei jagu

12.03.2014 Ruta Arumäe

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.

Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8 protsendine palga reaalkasv.

Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama. Alljärgnevalt veidi lähemalt sellest toolide ringmängust.

On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral. Samal ajal majanduskasvu mõttes hästi läks neist vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Ning lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt. Seetõttu on osades sektorites on asutud seda lahknevust korrigeerima. On märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Ning sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena (mida on raske uskuda), või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ning ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale.

Ka palgakasvu struktuur peegeldab vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus.

Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib edasi viia kahte suunda – kas palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma kämbla ette. 2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris tootjahinnaindeks esmakordselt langes viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas.

Niisiis, kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb ilmselt suhteliselt tugevaks ka 2014. aastal, muuhulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel.

Samas hakkab palgatõusu pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine 2014. aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Kuigi see vahe tõotab püsima jääda ka sel aastal.

Seega võib keskmine palgatõus jääda 2014. aastal 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu.

Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist 2014. aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur 2013. aastal. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

RKAS hangib tehnohooldusteenust enam kui kahesajale objektile üle riigi

12.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja üheksa riigihanget tehnohooldusteenuse tellimiseks ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele hoonetele. Konkurssidega otsitakse lepingupartnereid kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku tehnohooldusteenuse osutamiseks 217-le objektile üle riigi. Objektide suletud netopind kokku on 377 000 ruutmeetrit.

Mahukad hanked on jagatud mitmeks osaks eesmärgiga parandada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu riigihangetele ning suurendada seeläbi konkurentsi. Samuti võimaldavad Eesti eri piirkondade vahel ära jaotatud hanked firmadel teenust osutada võimalikult efektiivselt.

Lepingud sõlmitakse kuni kuueks aastaks, lepingupartnerite mõlemapoolse võimalusega iga kahe aasta järel leping lõpetada. Paindlikud lepingutingimused võimaldavad muutuvas majanduskeskkonnas osapooltel kahe aasta pärast üle vaadata, kas turuolukord võimaldab lepingut jätkata. Ühelt poolt saame hinnata, kuidas oleme koostööpartnerite tööde kvaliteediga rahul, teiselt poolt saab töövõtja analüüsida, kas selliste hindadega on võimalik kvaliteetset teenust pakkuda.

Tehnohoolduse hangete eeldatav maksumus kuue aasta peale kokku on 10,6 miljonit eurot.

Tehnohoolduse tellimise hankedokumendid on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinna kiirabi hoone saab juurdeehituse

12.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas viimasel istungil toetada eelnõu, millega saab Tallinna kiirabi ülesande korraldada Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitustööd.

Õiguse riigihanke sõlmimiseks saab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ning hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus lõpetatakse plaani kohaselt käesoleva aasta lõpuks. Tallinna kiirabi osutab praegu konkursi võidu tulemusena teenust 20 kiirabibrigaadiga Tallinnas ja sellega piirnevates valdades Harjumaal; 2015. aasta lõpuks on kavas laiendada tegevust 24 brigaadini, kus hakkab tööle ligi 450 inimest.

„Kiirabi peahoone on valminud 1976. aastal tüüpprojekti alusel kiirabijaamana, ja toona ei nähtud ette sellise mahuga teenust,“ sõnas abilinnapea Merike Martinson. „Kuna kiirabi tegevusloa saamise üheks aluseks on kiirabitöötajate koolitus, siis praegustes tingimustes pole nende läbiviimine enam võimalik, “ ütles abilinnapea Merike Martinson. „ Täiendava korrusena valmivas juurdeehituses saab avada kaasaegsetele nõuetele vastavad koolitusruumid ning laiendada koolitustegevust vajalikul määral.“

Suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik

12.03.2014 Tõnu Toompark

Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%.

On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada. Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad.

Tulevikku prognoosides tuleb väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda. Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks.

Seega, kel on soov müüa, peab olema valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema koheselt reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt.

Artikli allikas on
Uus Maa

Uus Maa turuülevaade 02-2014

12.03.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg veebruaris kasvas, mis on ka loomulik, sest aasta algusele iseloomulikult on jaanuar alati vaiksem kuu.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 3341 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 4,9% rohkem. Aastane kasv on aga 12%. Tehingute rahaline koguväärtus oli veebruaris 166,55 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul jätkus tõus. Kui tehingute hulkade kasv on seotud pigem taastumisega traditsiooniliselt vaiksemast aastaalgusest, siis hinnatasemes mängivad endiselt rolli uusarendused ja väiksema üldpinnaga järelturukorterid, peamiselt nn magalates.

Allikas: Maa-amet

Veebruaris toimus maa-ameti andmeil Tallinnas 868 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 86,27 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 4,8%, kuid möödunud aasta veebruariga võrreldes toimus 1,7 protsendiline langus.

Korteritehingute hulgas leidis aset langus, toimus 578 müüki. See on madalam nii jaanuari tulemusest (-2%) kui ka 2013. aasta veebruarist (-1%).

Müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind jätkas aga kasvu, jõudes veebruaris 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1238 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,6% ja aastaga +27,4%*.
Kadriorg: 1860 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -16% ja aastaga +13.6%.
Kalamaja: 1680 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +11,3%.
Kesklinn: 1783 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -1,1% ja aastaga +10,3%.
Kristiine: 1371 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -12,2% ja aastaga +12,5%.
Lasnamäe: 1111 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,6% ja aastaga +27,8%.
Mustamäe: 1218 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +4% ja aastaga +25,4%.
Nõmme: 1489 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +19,5%* ja aastaga +41,1%*.
Pirita: 1628 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,3% ja aastaga +18,8%*.
Põhja-Tallinn: 1268 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -7,3% ja aastaga +20,6%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Tallinna eramuturg jõudis veebruaris vahepealsest vaiksemast perioodist tagasi tavapärasele tasemele. Elamuid-suvilaid müüdi 28 (jaanuaris 19) ja hoonestamata elamukrunte 6 (jaanuaris 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tõusis veebruaris tavapärasele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 172 ostu-müügitehingut, mis on 27,4% jaanuarist enam. Aastaga langes tehingute arv aga 3,9%.

Allikas: Maa-amet

Korteritehinguid toimus 110, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1102 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis antud hind 7% ja 2013. aasta veebruariga 21,8%.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg tõusis tavapärasele tasemele. Veebruaris müüdi 17 elamut-suvilat ja 9 hoonestamata elamumaakrunti (jaanuaris olid need numbrid vastavalt 14 ja 2).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal toimus veebruaris 315 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu lõikes keskmine tulemus. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 10,5% ja aastaga 20,2%.

Allikas: Maa-amet

Kui seni on maakonna korteriturul näidanud Narva linn suhteliselt stabiilset kasvu, siis veebruaris toimus langus ja aset leidis 46 müügitehingut (jaanuaris 66). Ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 17,3% 492 eurole. Tegemist on muuseas ka masu-järgse rekordiga.

Allikas: Maa-amet

Teistes suuremates linnades jätkas korteriturg varasemale iseloomulikult „lainetades“. Näiteks Jõhvis müüdi 14 korterit (jaanuaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 190 eurot (langus võrreldes jaanuariga 26%). Kohtla-Järvel müüdi aga 63 korterit (jaanuaris 64) ning nende keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 13,1% 98 eurole.

Allikas: Maa-amet

Maakonna olulisim, Jõhvi eramuturg oli veebruaris tavapäraselt tasemel. Müüdi 5 maja (jaanuaris 3) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 0).

Pärnu

Veebruaris toimus Pärnus maa-ameti andmetel 67 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest madalam tulemus. Kuuga kerkis tehingute hulk traditsiooniliselt vaikset jaanuari arvesse võttes 4,7%, kuid aastane langus on 4,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 49 (jaanuaris 48), mille mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks tuli 731 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hinnatase 1,1% ja mulluse veebruariga 2,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg on muutunud kevadiselt aktiivsemaks. Veebruaris müüdi 7 maja ja 2 elamukrunti, jaanuaris olid vastavad numbrid aga 1 ja 4.

Viljandi

Erinevalt paljudest teistest Eesti piirkondadest oli Viljandi kinnisvaraturg veebruaris jaanuarist vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 20 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 26 ja möödunud aasta veebruaris samuti 20 tehingut).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 497 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis keskmine hinnatase 1% ning aastaga 6,9%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 1 eramu, kuid endiselt mitte ühtegi elamukrunti (viimane müüdi möödunud aasta juunis).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli veebruaris viimase 12 kuu aktiivseim, jagades tehingute arvu arvestuses esikohta 2013. aasta oktoobriga. Maa-ameti andmeil toimus möödunud kuul 33 kinnisvara ostu-müügitehingut, jaanuaris oli neid 26 ja mullu veebruaris 19.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (jaanuaris 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 464 eurot. Võrreldes jaanuariga langes keskmine hinnatase 6,4% samas kui aastaga kerkis see 14%.

Ka eramuturg oli keskmisest aktiivsem, müüdi 7 maja (jaanuaris 5) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 3).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares oli veebruar vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 14 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 25 ja 2013. aasta veebruaris samuti 14).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 11 (jaanuaris 17) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 551 eurot. Võrreldes jaanuariga langes hinnatase 19,4% ja aastaga 11%.

Veebruaris eramuid ei müüdud (jaanuaris 4), kuid omanikku vahetas siiski 1 hoonestamata elamukrunt (jaanuaris 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Veebruaris toimus Haapsalus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanaurist 3 võrra enam. Ka möödunud aasta veebruaris toimus Haapsalus 13 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (jaanuaris samuti 9) ning toimunud tehingute põhjal kujunes ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks 385 eurot. Kuna jaanuaris toimus tavapärasest oluliselt rohkem madalama hinnaga korteritehinguid, mistõttu oli ka ruutmeetri keskmine mediaanhind tavapärasest allpool, kerkis hinnatase veebruaris 34,8%.

Ja teisalt, kuna 2013. aasta veebruaris müüdi keskmisest oluliselt kallimaid kortereid uues majas, siis on aastane hinnalangus seetõttu aga 27,9%.

Allikas: Maa-amet

Veidi elavnes aga eramuturg. Kui jaanuaris ei müüdud ühtki maja ega krunti, siis veebruaris müüdi 2 eramut.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Ettevalmistused võimalikuks aktsiakapitali tõstmiseks

12.03.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara on alustanud ettevalmistusi võimalikuks aktsiakapitali tõstmiseks ja või muu väärtpaberiinstrumendi potentsiaalse teisese pakkumise või emissiooni läbiviimiseks, mis saaks piisava turu toetuse. Täpne kapitali tõstmise struktuur ei ole hetkel veel paigas ning ettevõte uurib erinevaid võimalusi.

Planeeritava kapitali kaasamise eesmärk on aidata kaasa ettevõtte kasvule ning laiendada ettevõtte elamispindade arendustegevust Eesti ja Läti kasvava elanikkonnaga linnades, kusjuures hinnanguliselt vähemalt 80% ressurssidest paigutataks Eesti ja Läti turule ning kuni 20% Bulgaaria või uutele turgudele.

Ettevõttes on lisaks juba omandatud projektidele ootel mitu potentsiaalset arendusprojekti. Arendusootel projektid on läbirääkimiste faasis ning täpsema informatsiooni avaldamine nimetatud projektide kohta võiks kahjustada läbirääkimiste kulgu. Uutesse projektidesse paigutatava omakapitali tootluse eesmärk on vähemalt 20% aastas.

Antud ettevalmistavas faasis on liiga vara ennustada kapitali kaasamise tehingu täpset iseloomu, ajastust, mahtu või hinnavahemikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2014

11.03.2014 Urmas Tehver

Veebruaris tehti Maa-ameti andmetel Tallinna korteriomanditega 578 müügitehingut, mis on 12 ehk 2% võrra vähem kui jaanuaris.

Oleme tehinguandmeid kogunud alates 2007 aastast ning käesoleval aastal on esimene kord, kus veebruari tehingute arv jääb jaanuarile alla.

Ühtekokku on tehingute arv langenud neli kuud järjest.

Tallinna korteriomandite keskmine m2 müügihind veebruaris oli 1392 EUR/m2, mis on 0,3% kõrgem kui jaanuaris (1388 EUR/m2).

Hinnatõus aastases võrdluses on 18,2%.

Turugraafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Aasta Tallinna korteriturul on alanud vähenevate tehingutega

11.03.2014 Kristjan Gross

Veebruaris teostati Tallinnas 578 korteriomandi tehingut. See on veidi vähem kui aasta tagasi veebruaris. Paraku on eelmise kuu tehingute arv vähenenud juba mitmendat kuud järjest. See on üks erinevusi võrreldes varasemate aastatega, sest üldjuhul on jaanuarikuu järel tehingute aktiivsus järjest tõusnud. Sel aastal seega langus.

Tehingute keskmine hind saavutas siiski mitme aasta kõrgeima tulemuse – müüdud korteriomandite keskmine hind oli veebruaris 1392 €/m², mis on veidi kõrgem jaanuariga võrreldes (0,4%) ja 18% kõrgem 2013. aasta veebruariga võrreldes. Kui käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine hind oli aastases võrdluses +22%, siis möödunud kuu hinnakasv viitab mõningale kasvutempo vähenemisele.

Tehingute struktuur oli veebruaris sarnane jaanuarikuu tehingutele – kõikidest korteriomandi tehingutest oli uute elamispindade müüke ca 10%. Arvestatav vahe oli nende keskmises hinnas: jaanuarikuu uute korterite keskmine hind oli 1802 €, veebruaris 1961 €. Järelturu korterite hinnatase oli mõlemal kuul enam-vähem sama, olles ca 1340 €/m².

Tartus teostati veebruaris 105 korteriomandi tehingut, mis on veidi kõrgem kui jaanuaris, kuid sarnaselt Tallinnaga, oli aastases võrdluses eelmise kuu aktiivsus väiksem (2013 veebruaris tehti 128 korteriomandi tehingut).

Tehingute keskmine hind tegi veebruaris siiski suurema tõusu: 7,7% kasvas keskmine hind jaanuariga võrreldes ning 20,7% 2013.aasta veebruariga võrreldes, olles maa-ameti tehingustatistika andmetel 1145 €/m². Tehingud sisaldasid mitme arendusprojekti elamispindade müügi vormistamist. Need tehingud välja jättes, oli ülejäänud tehingute keskmine hinnatase ikkagi üle 1100 €/m².

Pärnus tehti eelmisel kuul 49 korteriomandi tehingut, mis on ühe tehingu võrra rohkem jaanuarikuuga võrreldes. Keskmine hind oli maa-ameti tehingustatistika andmetel 938 €/m², mis on väga suur muutus jaanuariga võrreldes, kasv 18,6%. Tegelik hinnatõus nii suur kindlasti ei olnud – sellele viitab ka mediaanhind 731 €/m² (jaanuarikuu mediaan oli 723 €/m², seega muutus veidi üle 1%). Keskmise hinna viisid üles üksikud väga kõrge hinnaga tehingud. Näiteks üks kaasaegse disainiga elamispind müüdi hinnaga ca 3000 €/m², mitmed tehingud jäid vahemikku 1800 – 2000 €/m². Üldjuhul on nii kõrge hinnaga tehinguid üksikuid, mis mõjutavad kohe ka keskmist.

Narvas oli veebruaris 46 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui jaanuaris. Kuid tundub, et vähenenud tehingute koosseisu sattusid just kõrge hinnaga objektid. Nimelt oli möödunud kuu keskmine hind 485 €/m², mis on ca 10% kõrgem kui jaanuarikuu 442 €/m². Aastases võrdluses on tänavuse veebruarikuu keskmine ca 20% kõrgem.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

RKAS otsib ERMi uue peahoone soojus- ja jahutusenergiaga varustajat

11.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja riigihanke Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone soojus- ja jahutusenergiaga varustamiseks, millele oodatakse pakkumusi kuni 25. aprillini.

Avatud riigihankega soojus- ja jahutusenergia ostmiseks soovitakse tagada kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine ning maksumaksja raha säästlik kasutamine nii ehitamisel kui ka tulevikus väiksemate energiakulude kaudu.

ERMi uue peahoone arvutuslik soojusenergia tarve on 2300 MWh aastas ja jahutusenergia tarve 1300 MWh aastas. Pakkumuse hindamise kriteeriumiks on kõigile pakkujatele hanke väljakuulutamise hetkel fikseeritud ja Tartu piirkonna turusituatsiooni arvestava soojus- ja jahutusenergia ühiku maksumuse juures liitumistasu suurus.

Oluline on arvestades, et tehtav investeering oleks majanduslikult mõistlik ja igapäevased kulud energiale pikas ajaperspektiivis madalad.

Hankelepingu pikkus on 15 aastat, võimalusega jätkata samadel tingimustel veel 10 aastat.

Riigihange „ERM uue hoone soojus- ja jahutusenergia ost” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150304. Pakkumiste esitamise aeg on 25. aprill 2014 kell 11.00.

Kinnisvarakool: Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 13/03/2014

11.03.2014 Tõnu Toompark

Neljapäeval 13/03/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitus- ja kasutusload“. Kinnisvarakoolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb protsessi, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 13.03.2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

2013. aastal majanduskasv aeglustus

11.03.2014 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%.

2013. aasta

2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot.

2013. aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I kvartalis suurenes SKP võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 1,3%, siis IV kvartalis 0,3%. Kokku kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala kasv. Kui aasta esimeses kolmes kvartalis toimus see peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu tõttu, siis IV kvartalis oli suurim mõjutaja jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötleva tööstuse ning info ja side tegevusalad. Töötleva tööstuse suurenemist toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2013. aasta kvartalites pidurdas majanduskasvu enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Kui aasta esimeses kvartalis põhjustas seda maismaaveonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine, siis ülejäänud kolmes kvartalis laondus ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu pidurdasid veel ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ehitusmahud kohalikul ehitusturul suurenesid 2%, kahanes ehituse lisandväärtus eelkõige hooneehituse vähenemise tõttu.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 1,5%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige vaba aja ja kultuurikaupade ning -teenuste, samuti toidukaupade ja alkoholita jookide tarbimise tõusu tõttu. Kapitali kogumahutus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 1%. Kuigi valitsemissektori investeeringud vähenesid kogu 2013. aasta vältel, siis ettevõtete sektori investeeringud kasvasid 9%. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad. Aastavõrdluses oli toodetud SKP suurem kui sisenõudlus viimati 2008. aastal.

Vaatamata langusele kahes viimases kvartalis suurenes kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Kaupade ja teenuste sissevedu kahanes 2013. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga, kuid kokku tuli 2013. aastal aastakasvuks 2,6%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust positiivselt elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 0,8%, mis oli aastavõrdluses viimase kahe aasta parim näitaja.

2013. aasta IV kvartal

IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli SKP muutus 0,3%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,2%.

Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim kaubanduse, info ja side ning töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv püsis IV kvartalis võrreldes II ja III kvartaliga stabiilne ning selle tegevusala lisandväärtuse panus majanduse suurenemisse pole vähenenud.

2013. aasta IV kvartalis oli sarnaselt eelmise kolme kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Lisaks vähendasid IV kvartalis oluliselt SKP-d kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning ehituse tegevusala kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud eelkõige hooneehituse kahanemisest. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid IV kvartalis 4,2%.

Sisemajanduse nõudlus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga oli selle näitaja muutus negatiivne viimati 2010. aasta I kvartalis.

Langus on peamiselt põhjustatud ettevõtete kaupade ja tooraine varude ning kapitali kogumahutuse kahanemisest. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes hindade mõju arvestades 1,2%, mõjutatuna peamiselt vähenenud investeeringutest valitsemissektoris. Ettevõtete sektori vähenenud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tasakaalustas investeeringute suurenemine transpordivahendite põhivara liigis, mistõttu ettevõtete sektori kapitali kogumahutus jäi võrreldes 2012. aasta sama kvartaliga samale tasemele. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele, samuti toidukaupadele ja alkoholita jookidele.

2013. aasta IV kvartalis kahanes kaupade eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes teist kvartalit järjest. Kaupade eksport kahanes 0,9% ja kaupade import 2,7%. Enim mõjutas kaubavahetust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisse- ja väljaveo kahanemine. Kaupade eksporti mõjutas oluliselt veel puidu ja puittoodete väljaveo kasv, kaupade importi aga muude tööstustoodete sisseveo suurenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 1,0%, püsides viimased kolm kvartalit stabiilsel tasemel.

Sisemajanduse koguprodukti ja sisemajanduse nõudluse reaalkasv,
I kvartal 2009 – IV kvartal 2013

21. mail 2013 võttis Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Alates 1. septembrist 2014 lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid seniselt ESA 95 metoodikalt üle uuele, ESA 2010 metoodikale. Statistikaamet avaldab aegrea I kvartal 2000 – II kvartal 2014 uue metoodika järgi 8. septembril 2014. Aegrida I kvartal 1995 – IV kvartal 1999 avaldatakse 2015. aastal.

Statistika: Tallinnas pakutakse müügiks 5873 korterit

11.03.2014 Tõnu Toompark

Veebruaris 2014 pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas müügiks 5873 korterit Kõige enam korterite müügipakkumisi oli Kesklinna linnaosas, kus pakuti müügiks 1828 korterit.

Pakkumiste arvu poolest järgmine linnaosa on Lasnamäe 1003 pakkumisega. Lasnamäele järgneb Põhja-Tallinn 801 pakkumisega.

Müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 8,6%. Pakkumise vähenemine on kindlasti üks oluline põhjus, mis on andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse hindu kergitada.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 1732 €/m2. See on aastatagusest näitajast 1433 €/m2 21 protsenti kõrgemal.

Kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind on Vanalinnas, kus keskmise korteri ruutmeetri eest küsitakse 3262 eurot. Kõige madalam korterite pakkumishind 1265 €/m2 on Lasnamäe linnaosas.

Korterite müügipakkumiste arvu jagunemine Tallinna linnaositi

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2013. aasta parim betoonehitis

10.03.2014 Tõnu Toompark

Kolmapäeval, 12. märtsil kuulutatakse Tallinna Ülikoolis toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Betooni kui tähtsaima kodumaise ehitusmaterjali oskuslik kasutamine leiab meie konkursi kaudu laiema väljundi paljudele huvitavatele ja vajalikele ehitistele,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp.

„Võistluse abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet,” lisas Suitslepp.

„Aasta Betoonehitis 2013” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

14. betoonipäeva peakõnelejaks on soome arhitekt Asmo Jaaksi, kelle kavandatud ehitised on kahel korral võitnud sarnase Soome parima betoonehitise konkursi.

Betoonipäeval esinevad ettekannetega Eesti betoonehituse ja betoonarhitektuuri ajaloost tööstusajaloolane Uno Trumm ja arhitektuuriajaloolane Maris Mändel, kes mõlemad tutvustavad erinevatest
vaatenurkadest Eesti betoonist ehitamise ca 150-aastast ajalugu. Uno Trumm ja Maris Mändel on peatselt ilmuva koguteose „Eesti betoonehituse ajalugu” autorite seas.

Betoonipäev algab kolmapäeval, 12. märtsil kell 13.00 Tallinna Ülikooli Auditorium Maximum saalis (A002), Astra korpus, Narva mnt. 29.

Konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjate väljakuulutamine orient. kell 16.00 žürii esimehe Aadu Kana juhtimisel.

2013. aasta betoonehitise tiitlile kandideerivad:

ABB tootmis- ja büroohoone – Aruküla tee 83, Jüri, Rae vald, Harjumaa;
Büroohoone – Kentmanni 4, Tallinn;
Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni Õigeusu Kirik – Loopealse 8, Lasnamäe, Tallinn;
Jõhvi viadukt (Jõhvi Liiklussõlm) – Jõhvi;
KVÜÕA Lahingkooli õppehoone – Kose tee 3a, Võru;
Metaprint tootmishoone – Betooni 2, Pärnu;
Sillamäe sadama kaid nr. 12-15 – Sillamäe;
Viljandi Gümnaasium – Hariduse 2, Viljandi;
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd – Tallinn.

Taustainfo:

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2012. a. Betoonehitiseks valiti Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.
2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.
2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press, Meelis Pressi Arhitektuuribüroo AS.
2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Raua asumisse kavandatakse äriruumidega korterelamuid

10.03.2014 Tõnu Toompark

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet panevad avalikule väljapanekule detailplaneeringu, milles on kavandatud rajada Raua asumisse, R. Tobiase, J. Vilmsi ja F. R. Faehlmanni tänava vahelisse kvartalisse kuni 6-viiekorruselised äriruumidega korterelamud.

R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneeringuga saab tutvuda 20. märtsist kuni 3. aprillini tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval kella 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani kella 8.15 – 17.00 ning reedel kella 8.15 16.00.

Planeeritava maa ala suurus on 1,120 ha. R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse moodustatavatele kruntidele igale kuni 5-6-korruselised äriruumidega mitme korteriga elamud.

Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on korruselamute ala, so põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted jms. Detailplaneeringus kavandatu on linna üldplaneeringuga kooskõlas. Transpordiühendus linnakeskusega on hea. Lähedale jääb rekreatsiooniala Kadrioru park.

R. Tobiase tänava äärde planeeritud hooned on kavandatud uuele ehitusjoonele, et kujuneks korrastatud tänavaruum. Hooned on kavandatud arhitektuurselt liigendada. Planeeringuala R. Tobiase tn poolses küljes asuvatel hoonetel on esimene korrus ja kelder kavandatud ehitusjoonest tagasiastega, võimaldades jalakäijate ohutuse ja mugavuse suurendamiseks rajada avalikku kasutusse jääva ja olevast laiema kõnnitee.

Säilitatavale kõrghaljastusele lisaks on ette nähtud istutada täiendavalt kõrghaljastust, eelistatult lehtpuid. Maa-aluste parklate katustele on ette nähtud rajada katushaljastus. Parkimiskohad on planeeritud kruntidele – maa-alustele parkimiskorrustele, esimesele korrusele või hoonete ette tänavale. Planeeritud hoonestuse arhitektuurse eskiisi on koostanud OÜ Luhse ja Tuhal, detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli töötlevas tööstuses

10.03.2014 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta IV kvartalis 6400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta sama ajaga nende arv vähenes 3,4% ning eelmise kvartaliga võrreldes oli vabu ametikohti veerandi võrra vähem.

Vabade ametikohtade määr oli IV kvartalis 1,2%. Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli info ja side tegevusalal (2,3%) ja kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli töötlevas tööstuses, kus vabu ametikohti oli 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,4 korda rohkem.

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest 56% asuvad Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,5%), samas oli selles maakonnas vaid 5% kõigist ametikohtadest (vabad ja hõivatud ametikohad kokku).

Vabadest ametikohtadest 25% oli avalikus sektoris ja 75% erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,1% ja erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2005 – IV kvartal 2013

2013. aasta III kvartalis võeti tööle ja lahkus töölt kokku (tööjõu käive) 81 200 töötajat. Tööjõu käive kasvas 2012. aasta III kvartaliga võrreldes 4,7%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine”, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2013. aastal on valimis 11 740 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.