Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Äripindade üürilepingud muutuvad järjest paindlikumaks

Aastatel 2004-2006 sõlmitud äripindade üürilepingud hakkavad lõppema ning kliendid on asunud otsima senisest soodsamaid ja kvaliteetsemaid ruume. Kümne aastaga on üürilepingute tingimustes toimunud mitmeid muutusi.

Kõige olulisem on kindlasti see, et võrreldes varasemaga on lepingud muutunud paindlikumaks, mis siiski ei tähenda, et üürnik võib igal temale sobival ajahetkel ära minna. Küll aga kirjutatakse lepingusse punkt, mille kohaselt on senisel üürnikul näiteks samaväärse uue tulija leidmisel võimalik leping varem lõpetada. Tihti pakub uue üürniku leidmisel abi ka majaomanik, kellel ei lasu küll sellekohast kohustust, kuid juba puht inimlikust aspektist lähtudes tullakse üürnikule vastu, sest kellegi huvi ei ole hoida kedagi vägisi kinni, vaid olukord püütakse lahendada mõlemale poolele kasulikult.

Samuti on omanikud nõus vastu tulema ruumide väljaehitamisel. Loomulikult, kui soovitakse väga ekstravagantseid lahendusi, tuleb üürnikul ka ise juurde maksta. Päris uute üüripindade puhul on ruumide väljaehitamine aga juba hinna sees.

Muutuvad ka üüriperioodid

Aina enam tullakse üürnikele vastu ka lepinguperioodide osas ning vähem kui viis aastat kestev üüriaeg pole enam sugugi haruldus. Kuigi alla kolme-aastaseid lepinguid sõlmitakse harva, tuleb siiski ette olukordi, kus pind on olnud pikalt vaba ning sobiva kliendi leidmisel tullakse vastu ka veel lühema perioodiga. Aga selline lahendus on siiski erand.

Lao- ja tootmispindade puhul üürilepingu pikkus reeglina alla viie aasta ei lange. Pikka aega ollakse ühel pinnal juba seetõttu, et lao ja eriti tootmise kolimine on kallis ning ajamahuks ettevõtmine. Kui kord juba ollakse heade tingimustega pinnal, siis sellelt enam nii kergelt ära ei minda, sest korralike pindade järele on suur nõudlus ja uut samaväärset pakkumist ei pruugi turul olla.

Kõige olulisem on täpne leping

Üürilepingut sõlmides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

  • Üürihinna indekseerimine. Lepingusse saab märkida, et üürihinna tõus saab igal aastal olema kindel protsent. Kõige levinum on see siduda tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte vähem kui 1,5% ja enam kui 5%.
  • Lepingu ülesütlemine nii üürileandja kui üürniku poolt. Reeglina on lepingu kehtivusaja alguses periood, mil lepingut üles öelda ei saa. Näiteks, kui tegu on 5-aastase lepinguga, siis üürnik või üürileandja ei saa seda kolme kuu pärast lõpetada. Loomulikult on erisusi, kuid kõik, mis puudutab ülesütlemist, tuleb lepingus väga täpselt lahti kirjutada, et pärast ei tekiks arusaamatusi.
  • Lepingu kestus. Keskmiselt on selleks 5 aastat, kuid viimasel ajal sõlmitakse ka kolme-aastaseid või nn 3+2 lepinguid. Vahel harva sõlmitakse ka 1+1 aastaseid lepinguid, mis tähendab, et iga aasta lõpus on võimalik leping üles öelda ja tingimustes läbirääkida.
  • Tagatisraha. Võlaõigusseadusest tulenevalt on üürileandjal kohustus paigutada see raha eraldi kontole, mis tagastatakse üürnikule üüriperioodi lõppedes koos intressidega.
  • Kindlasti tuleb väga täpselt ära fikseerida kõik kuupäevad, millal toimub üüri tasumine ja kommunaalarvete edastamine, et pärast ei tekiks probleeme viivistega.
  • Ruumi sihtotstarve. Jälgige, üüritav ruum oleks Teie soovile vastavalt kas büroo-, kaubandus- või teeninduspind.
  • Ligipääs ruumidele. Inimesed on erinevad ja seega ka töötegemise ajad. Sellest tulenevalt tasub enne uue koha üürimist uurida, kuidas on hoonesse ligipääs pärast kella 17.00, nädalavahetustel ja riigipühadel.
  • Kui on soov paigaldada reklaam, siis on vajalik lisaks omanikule nõusolek ka omavalitsuselt.
  • Fikseerige, kuidas on võimalik lepingut pikendada ja millistel tingimustel.

Kindlasti on oluline jälgida, et üürilepingus on mõlemate osapoolte, üürniku ja üürileandja huvid võrdselt kirjeldatud.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks osta suurema või väiksema tubade arvuga korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ülemiste liiklussõlm valiti konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjaks

Eesti Betooniühing kuulutas betoonipäeval Tallinna Ülikoolis välja konkursi “Aasta betoonehitis 2013” võitjad, esikoht läks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistöödele. Eriauhinna pälvis Vladimir Issakov asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kiriku rajamisel.

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda. Ülemiste liiklussõlme oluline osa on ka 150-meetrine viadukt. Žürii esimees Aadu Kana tõdes, et hoolimata keerulistest ehitustingimustest, on tulemus väga hea. “Ülemiste liiklussõlme puhul näeme kujukalt kui asendamatu on betoon kaasaegses ehitusmaailmas“

Lasnamae kirik.jpgEriauhind projektijuhile ja ehitajale läks Vladimir Issakovile asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kirikus Lasnamäel. Algselt oli kirik kavandatud tellishoonena.

Tänavu neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Saku Suurhalli kinnistu müüakse täitemenetluse kaudu

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus müüb AS-ile Rocca al Mare Suurhall kuuluva kinnistu enampakkumise korras alghinnaga 50 000 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteek 81 miljoni krooni ulatuses Go Groupi kasuks. Enampakkumisele registreerumine on avatud elektroonilises oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee alates 17. märtsist kell 09.00 ja see lõpeb 4. aprillil.

Tänaseks on Saku Suurhalli võlg pankade poolt aastatuhande alguses antud laenulepingute alusel kasvanud ligi kaheksakohalise summani ja enamusomanik Marcel Vichmann otsustas Suurhalli tegevuse jätkamiseks osta see sajaprotsendiliselt spetsialiseerunud äriühingule.

Seetõttu on Saku Suurhall pandud 9 miljoni krooni suuruse nõude rahuldamiseks müüki nii, et pärast ostutehingut jääb ostjale Suurhalli hoonet koormama hüpoteek ehk nõue summas 81 miljonit krooni. Sellise stsenaariumi realiseerumisel jääb Saku Suurhall täitma oma tänast funktsiooni. Muutub vaid omanike struktuur ja äriettevõtte bilanss, mis saab olema vastavuses Eestis kehtivate seadustega ning omakapital saab olema piisav senise tegevuse arendamiseks.

Saku Suurhalli tegevjuhi Tarmo Hõbe sõnul ei mõjuta kinnistu müük halli igapäevast tegevust. „2014. aasta kalender täieneb meil iga päevaga, rida eellepinguid on sõlmitud juba 2015. aasta peale. Saku Suurhallil on oma väga oluline koht Eesti kultuuri- ja spordielus ning see kindlasti säilib. Teisalt on päris selge, et ilma riigi ja linna aktiivse panuseta on sedalaadi objekti toimimine äärmiselt raske. Seda on tõestanud lähiriikide praktika ja ka Saku halli senine tegevusajalugu. Seetõttu toetame kindlasti iga lahendust, mis tagab Saku Suurhalli jätkusuutliku tegevuse. Teavitame nii looži- ja tooliomanikke kui ürituste korraldajaid. Nende jaoks midagi ei muutu ,“ sõnas Hõbe.

Saku Suurhalli enamusomanik ja kreeditor on läbi OÜ Pivotal ettevõtja Marcel Vichmann. Vichmanni sõnul säilivad looži-ja tooliomanike sisulised õigused, samuti otsitakse lahendusi, kuidas panna linn ja riik rohkem huvituma Suurhalli tulevikust.

„Saku Suurhall on peale Eurovisiooni elegantset korraldust olnud nagu hulkuv kutsu, keda aeg-ajalt on mõni heatahtlik peremees toitnud ja mõned neist ka enda juurde elama võtnud. Aga on päris selge nii linnale, riigile kui ka erainvestoritele, et sellisel kujul jätkamine ei ole mõistlik. Mina ja minuga seotud äriühingud on Suurhalli paigutanud miljoneid eurosid ja oleme valmis seda tegevust jätkama vaid juhul, kui tekib mingi selgem omandisuhe ja strateegia. Täitemenetlus on selles mõttes kõige lihtsam ja pikaajalises plaanis ainumõistlik tegevus,“ sõnas Vichmann.

Tema sõnul ei ole Saku Suurhalli ligi 15-aastase tegevusajaloo jooksul ükski A-, B- või C-aktsionär sentigi tulu saanud. „Looži-ja tooliomanikud saavad halli kasutada samadel tingimustel, mis seni. Riik ja linn saavad pakkumise tingimustel, millest on siiamaani juttu olnud,“ ütles Vichmann.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kelprojektas kavatseb Eestis palgata kümmekond inseneri

Hiljuti Tallinn-Tartu maantee uue teelõigu projekteerimiseks lepingu sõlminud Baltikumi suurim teede projekteerimisettevõte Kelprojektas kavandab Eestis jõulist laienemist ning kümnekonna kohaliku inseneri palkamist.

Möödunud nädalal sõlmis BaltCapile kuuluv Kelprojektas maanteeametiga kokku miljonieurose koostööleppe Kose-Võõbu teelõigu projekteerimiseks ning Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ehitusprojekti ettevalmistamiseks. Lisaks tegeleb Kelprojektas Eestis veel viie maantee ja ühe raudtee rekonstrueerimisprojektiga: Tartu ümbersõidu, Lõuna-Eesti regionaalteede rekonstrueerimisprojektide ning Rail Balticu Harju, Pärnu ja Rapla maakonna vahelise lõigu projekteerimisega. Kõigi nimetatud tööde koguväärtuseks on 2,57 mln eurot.

“Meil on hea meel, et saame oma enam kui 50-aastast kogemust Eestis teedevõrgu arendamisse panustada,“ ütles Kelprojektase juht Algimantas Medžiaušis. Hetkel kuulub Kelprojektasele 20% Eesti teedevõrgu projekteerimisturust. Medžiaušise sõnul on Kelprojektase edukaks arenguks Eestis oluline mitte ainult valitud äristrateegia, vaid ka tihe koostöö tugevaimate kohalike partneritega. Näiteks RailBalticu raudteelõigu projektikonkurss võideti konsortsiumis koos kolme Eesti ettevõttega. Samuti tugev rahvusvaheline meeskond, mis koosneb nii Leedu kui ka Eesti ekspertidest. „Lühiajalises perspektiivis loodame oma kohalolu Eestis tugevdada ja meelitada ligi rohkem kohalikke spetsialiste.“

„Kose-Võõbu teelõigu projekteerimine neljarealiseks maanteeks on meie jaoks huvitav väljakutse,“ nentis Kelprojektas Eesti üksuse juht Bruno Lill. „Suur osa teest on turbasel alal, mistõttu tuleb läbi viia väga põhjalikud geotehnilised tööd.“

Kose-Võõbu vaheline teelõik on üks intensiivsemaid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Viimase viie aasta jooksul on rekonstrueerimiseks ettenähtud teelõigul juhtunud 36 õnnetust, milles hukkus neli ja sai vigastada 32 inimest. Õnnetuste peamiseks põhjuseks on sõidukite teelt väljasõitmine ja kokkupõrge vastassuuna sõidukiga. Rekonstrueeritavale osale on kavas ehitada uus, 28 km pikkune neljarealine maantee, 16 km teeühendusi ja 3,3 km jalgrattateid. Samuti mitmetasandilised ristmikud ja viaduktid ning kokku kaheksa silda.

Tallinn-Pärnu-Ikla projekti raames teostab Kelprojektas põhjalikud geodeetilised, geoloogilised ja liiklusmüra taseme mõõtmistööd. Teede läbilaskevõime ja ohutuse parandamiseks valmistatakse ette 2+1 möödasõidureaga tee rekonstrueerimisprojekt. Samuti valmistab Kelprojektas ette Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu eelprojekti.

BaltCap’ile kuuluv Kelprojektas on suurim transpordi infrastruktuuride projekteerimisettevõtete grupp Baltikumis, mis teostab teevõrkude kommunikatsioonide, avalike hoonete ja insenervõrkude projekteerimistöid. Ettevõte asutati 1956. aastal Kaunases. Selle aja jooksul on Kelprojektas ellu viinud üle 6000 erineva suuruse ja keerukusega projekti. Ettevõtte kontorid asuvad lisaks Kaunasele ka Vilniuses, Klaipedas, Šiauliais ja Tallinnas. Grupis töötab üle 280 töötaja.

Kelprojektase projektid on pälvinud Leedu Tööstuskojalt mitmeid auhindu, nende hulgas Leedu esimene ühistranspordile eelisõiguse andev nutika ristmiku projekt Kaunases, Jakai ristmiku rekonstrueerimise tehniline projekt ja Rail Balticu olemasoleva raudteelõigu Marijampolė-Kazlų Rūda-Kaunas rekonstrueerimise projekt.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Väiksemate äärelinna korterite ostu–müügiturul käib hinnaralli

Viimase aasta jooksul käib väiksemate äärelinna korterite ostu müügiturul hinnaralli, kuid üüriturg on käitunud suhteliselt stabiilselt ja pakkumisi on isegi lisandunud. Samuti ei ole olulisi hinnamuutusi toimunud kesklinna üüriturul.

Kuigi enamik Tallinna kesklinna üürikorterite pakkumisi lõpeb hinnatasemel 1 500–2 000 eurot, leidub üksikud kliente ka oluliselt kallimatele korteritele. Hiljuti leidis Ober–Haus Kinnisvara üürniku teadaolevalt ühele kõige kallimale Vanalinna korterile suurusega ca 350 m² ja hinnaga 4 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud.

Samas on sarnaste luksuslike objektide pakkumine väga piiratud ja vakantsus keskmisest oluliselt kõrgem. Üürniku leidmiseks kulus üle 6 kuu. Tavaliselt kulub turuhinnale vastava üüriga korterile üürniku leidmiseks mõni päev või nädal.

Üürihindade tasemelt on kesklinnale kiiresti lähenemas Kristiine linnaosa kesklinna lähedane piirkond ja Kalamaja asum.

Üürihinna tõusu pidurdavad tõusnud sundkulutused (kommunaalkulud) kuna sageli saab otsustavaks üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega. Enamik üürnikke planeerib oma sissetulekust teatud osa kommunaalkuludeks ja üürimakseks.

Käesoleval aasta teisel poolel võib oodata uute korterite järsku lisandumist üüriturule kuna paljud kliendid on ostnud uue korteri nö investeeringuks mitte omakasutuseks. Lisaks mõjutavad Tallinna üüriturgu eelkõige mujalt Eestist tööle või õppima asunud kodanikud, kes ei lase nö üldisel rahvastiku vähenemise taustal eluasemetel tühjaks jääda.

Samas kui majanduskasv taastub, reaalpalgad jätkavad tõusu, võib taas oodata mõningast üürihindade tõusu eelkõige väiksematel korteritel 5-10%.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik
Rain.ratt@ober-haus.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pro Kapital: OÜ Marsi Elu osaluse võõrandamine

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Tondi Kvartal sõlmis 13.03.2014 müügilepingu oma tütarettevõtte OÜ Marsi Elu vähemusosaluse müügiks finantsinvestorile. Müügilepingu kohaselt võõrandab AS Tondi Kvartal 35% OÜ Marsi Elu osadest äriühingule COMBRIMAT Limited, misjärel jääb AS-le Tondi Kvartal kuuluma 65% OÜ Marsi Elu osakapitalist. Osade omandi üleandmise eelduseks on investori poolsete kohustuste täitmine. Osade omandi üleandmise planeeritud kuupäevaks on 20.03.2014. 

Müügilepingu põhitingimused on järgnevad:

OÜ Marsi Elu tegevusvaldkonnaks on kinnisvaraarendus ja majandustegevuseks on Tallinnas Tondi Elukvartalisse rajatava Marsi 3, 3a ja 3b korterelamu arendustegevus.

AS Tondi Kvartal võttis kohustuse võõrandada 35% OÜ Marsi Elu osadest ostja poolt eeltingimuste täitmise järgselt.

Osade müügihind on 3500 eurot, mis vastab võõrandatavate osade nimiväärtusele ja OÜ Marsi Elu võõrandatavatele osadele langevale omakapitalile äriühingu asutamise hetkel. Osade müügihind tuleb tasuda enne osade omandiõiguse üleandmist.

Ostja kohustuseks on enne osade omandiõiguse üleandmist anda OÜ-le Marsi Elu omanikulaenu summas 1 000 000 EUR, tagasimakse tähtajaga 5 aastat ja intressiga 5% aastas. Laen on tagamata.

OÜ Marsi Elu on enne osade müügilepingu sõlmimist omandanud kontsernisisese tehinguga AS-lt Tondi Kvartal Marsi 3, 3a ja 3b korterelamu arendamiseks vajaliku majandusüksuse osa sh korterelamu arendamiseks vajaliku kinnistu kaasomandiosa ja korteriomandite müügiks sõlmitud tingimuslikud müügilepingud. AS Tondi Kvartal kui OÜ Marsi Elu osanik on andnud OÜ-le Marsi Elu tagamata laenu summas 1 850 000 EUR vastava majandusüksuse osa omandamiseks. Laen on antud tähtajaga 5 aastat ja intressiga 5% aastas.

Osaluse võõrandamine ei oma mõju AS Pro Kapital Grupp tegevusele, kuna osalus võõrandatakse sissemakstud osakapitali osale vastavas nimiväärtuses.

Osaluse võõrandamise eesmärgiks on kaasata Marsi 3, 3a ja 3b korterelamu arendustegevusse finantsinvestor.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

AS Pro Kapital Grupp tegevjuht Paolo Michelozzi kommentaar: „Meil on heameel teatada finantsinvestori kaasamisest Tallinnas alustatud uute korterelamute arendusprojekti. Võimalike kaasinvestorite huvi projekti vastu oli elav ja pidasime läbirääkimisi mitme huvilisega ning saavutatud kokkulepe on meie hinnangul parim lahendus Pro Kapitali aktsionäridele“.

Lisainformatsioon:

Tondi Elukvartali uute korterelamute arenduse esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid. Ehitustööd algasid käesoleva aasta veebruaris ning nende kestvuseks on planeeritud 11 kuud. Ehitustöid teostab AS Nordecon.

Täpsem info Tondi Elukvartali kohta on saadaval www.tondilinna.ee

OÜ Marsi Elu on 2014. aastal asutatud arendusettevõte, mille tegevuseks on Tallinnas Marsi tn 3 / 3a /3b asuva korterelamu arendustegevus. AS Tondi Kvartal on 07.10.1997 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on AS Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 24/03/2014

Tõnu ToomparkEsmaspäeval 24/03/2014 toimub Kinnisvarakoolits koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
  • eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub esmaspäeval 24/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Lasnamäe korteriühistud osalevad aktiivselt hoovialade ja fassaadide korrastamise toetuste taotlemisel

Tallinna linna korteriühistute toetamise projektide „Fassaadid korda“ ja „Hoovid korda“ raames toimunud taotluste vastuvõtmine on käesolevaks ajaks lõppenud ning toetuste taotlejate nimekirjad on kinnitatud.

Aastast aastasse on Lasnamäe linnaosa korteriühistud aktiivselt ja sihikindlalt uurinud ülalmainitud projektide võimalusi ning tingimusi. Nõudlus toetuste järele nii õuealade kui ka fassaadide korrastamiseks on pidevalt kasvanud. Seegi aasta ei olnud erandiks ja Lasnamäe linnaosas tunnistati nõuetele vastavaks kaks projekti „Fassaadid korda“ taotlust ning 15 „Hoovid korda“ taotlust. Hetkel toimub taotluste hindamine ning toetuse saajad selguvad aprilli lõpuks.

Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe sõnul on tal hea meel, et korteriühistute esindajad näitavad üles initsiatiivi linna pakutavate erinevate teenuste ja toetuste saamiseks. Projektid „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“ ei ole üksnes ühepoolse mõjuga, vaid see puudutab nii kogu Lasnamäe linnaosa arengut, kui ka kogu Tallinna elanike heaolu tervikuna. „Loodame väga, et kõik toetuste saajad viivad edukalt ellu planeeritud tegevusi, et järgmisel aastal jagada kogemusi ning julgustada ka teisi korteriühistute esindajaid,“ lisas Riibe.

Projektiga „Fassaadid korda” toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel, et suurendada ühistute võimekust renoveerimislaenude saamisel ning parandada seeläbi elamute soojapidavust ning vähendada oluliselt ühistute kulutusi hoonete ülalpidamiseks talveperioodil.

Projekti „Hoovid korda“ määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda erinevate tegevustele, mille abil suudetakse oma hoovialasid uuendada, arendada, optimeerida, lisada uusi funktsioone, tõsta turvalisuse taset jne. Lisainfo internetis: http://hoovidkorda.tallinn.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Homme toimub Nõmmel infotund Sanatooriumi pargiala planeeringu teemal

Reedel, 14. märtsil kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) Sanatooriumi pargiala planeeringu teemal infotund, kus pargi omanik AS Infortar ja projekteerija tutvustavad Sanatooriumi pargis olevate hoonete korrastamisega seotud plaane ning jagavad selgitusi.

AS Infortar taotleb linnalt detailplaneeringu kaudu pargis asuvate endiste haiglahoonete rekonstrueerimist 64 korteriks, 120-kohaliseks lasteaiaks ning kodanikuühenduste kasutusse antavaks seltsimajaks.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul andis Tallinna linnavalitsus linnaosale ülesandeks selgitada juba detailplaneeringu menetlemise eel välja elanike meelsus arendaja ettepaneku suhtes. Nõmme elanike seisukoha teadasaamiseks saadeti sel nädalal linnaosaelanikele „Makstud vastus“ märgisega küsitluslehed. Vastuseid oodatakse tagasi hiljemalt 25. märtsiks,” selgitas linnaosavanem.

„Tegemist on tundliku teemaga, Sanatooriumi park on riikliku kaitse all ja endised haiglahooned asuvad sotsiaalmaal. Infotunnil ongi soovijatel võimalik enne seisukoha kujundamist saada arendajalt ja projekteerijalt selgitusi. Linnaosavalitsuselgi on mitmeid küsimusi, mille kohta vastust soovime. Arendaja senise tegevusega ei ole me rahul,” ütles Terik.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes

Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*. Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus. 

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiirenes neljandal kvartalis Tallinna korterihindade tõus aastases võrdluses 18%-ni, netopalgad kasvasid aga 8%. „Viimastel aastatel on kortereid ehitatud vähem, kui on nõudlust ja see on ka korterite hindasid kergitanud.“ Märkis ta.

„Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase neljandal kvartalil kõige taskukohasem Riias. Möödunud aastal paranes eluaseme taskukohasus Riias jõudsalt ning aasta viimasel kvartalil oli seal netopalk juba 60% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Seevastu Vilniuse vastav näitaja oli oma 30%-ga kõige madalam. Riias paranes eluaseme taskukohasus korterihindade tõusust kiirema palgakasvu toel,“ selgitas Mertsina.

Tema sõnul halvenes 2013. aastal eluaseme taskukohasus vaid Tallinnas. „Kuigi Vilniuses oli eluaseme taskukohasus kõige väiksem, oli selle näitaja kasv möödunud aastal Balti riikidest jällegi kõige kiirem.“

„Neljandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19% ja Riias isegi 64% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 53%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 80% ja 67%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide pealinnades,“ sõnas Mertsina.

Mertsina sõnul hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid. „Aastases võrdluses kasvas neljandal kvartalil korteritehingute arv Tallinnas 14%, eluasemelaenude käive Eestis kokku 25%. Möödunud aasta viimase kvartali eluasemelaenude käive moodustas aga vaid umbes veerandi 2006. aasta neljanda kvartali tipptasemest. Samuti tuleks arvestada, et ligikaudu pool kinnisvaratehingute väärtusest finantseeritakse omavahenditest,“ märkis Mertsina.

„Tugev nõudlus uue eluaseme järele jääb lähiajal püsima. Samas on sellel aastal oodata pakkumise kasvu, mis peaks kiiret korterihindade tõusu hakkama aeglustama.“

Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2014/q1/index.csp

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ajaloolist Vääna Mõisakooli hakkab restaureerima Scandec Ehitus OÜ

Harku valla korraldatud Vääna Mõisakooli restaureerimise hanke võitis Scandec Ehitus OÜ, kes tegi ühispakkumise koos OÜ-ga Gradiens. Nende esitatud pakkumus summas 1 458 256,72 eurot oli hanke madalaim.*

Scandec Ehitus OÜ-ga sõlmiti tööleping käesoleva aasta 11. märtsil. Samal päeval toimus ka esimene töökoosolek, kus osalesid Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhataja Nele Nõu, vallamajanduse spetsialist Mihkel Jürisson, Vääna Mõisakooli direktor Gled-Airiin Saarso ja kooli majandusjuhataja Katrin Noodapera ning Scandec Ehitus OÜ juhatuse liikmed Aivo Raud ja Rein Merirand.

Scandec Ehitus OÜ juhatuse liige ja projektijuht Aivo Raud hindab koostööd Harku vallaga konstruktiivseks ja siiraks. „Hetkel arvestades veel töötavat hoonet planeeritakse edasist tegevusi nii, et see häiriks võimalikult vähesel määral hoone kasutajaid,“ täpsustas tulevasi tööplaane Aivo Raud.
Ehitusega alustatakse aprillis – mais, kus esmalt asutakse tööle mõisahoone keldritega ning seejärel tornide ja katusega. Juulis, kui kool ja lasteaed on suvepuhkusele läinud, alustatakse kogu hoone restaureerimistöödega.

Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhi Nele Nõu sõnul oli ehitusettevõtete huvi Vääna Mõisakooli restaureerimise hanke vastu väga suur. „Riigihangete registrist võtsid hankedokumendid välja 28 ehitusettevõtet, mis teeb sellest ühe viimase aja kõige enam huvi tekitanud hanke Harku vallas,“ ütles Nele Nõu.

Hankemenetluse käigus esitati õigeaegselt 12 pakkumust. Kõik pakkujad kvalifitseerusid ja kõigi pakkujate pakkumused tunnistati hankedokumentides esitatud tingimustele vastavateks.

Lähtudes hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumitest kuulutati hanke võitjaks kõige soodsama hinnaga pakkumuse tegija. Kõige kõrgem esitatud pakkumine oli summas 2 373 994,11 eurot.

Vääna külas asuv ajalooline mõisahoone tegutseb Vääna mõisakoolina, kus on 6 klassiga algkool ning kaks lasteaiarühma. Hoones on kool väheste vaheaegadega toiminud alates aastast 1920 ning hoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Käesoleva projekti raames restaureeritakse väärtuslikku arhitektuuripärandit säilitades ja esile tuues ning ainult äärmiselt vajalikke ning diskreetseid muudatusi tehes senisest parem, maksimaalselt kooli ja lasteaia vajadusi arvestav tervik. Hoone suurest kunstilisest väärtusest lähtudes arvestatakse osade ruumide kasutusevõimalusega koolivälisel ajal ja koolitööd segamata kultuuriürituste läbiviimisel.

Vääna mõisakooli restaureerimist toetatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise”.

Vääna Mõisakooli lapsed hakkavad õppima ehitustööde perioodil 2014. aasta augustiks valmivas Muraste koolis.

Õppeaastaks 2015/2016 on kooli restaureerimistööd lõppenud ning Vääna Mõisakooli lapsed alustavad õpingutega taas oma ajaloolises koolihoones.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Aasta betoonehitis on Ülemiste liiklussõlm

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tallinna Ülikoolis välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjad.

Aasta betoonehitis 2013 – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd.

Konkursi peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

– Tellija auhind – Tallinna kommunaalamet;

– konstruktori auhind – OÜ Estkonsult, OÜ Järelpinge Inseneribüroo;

– ehitaja auhind – AS Merko Ehitus Eesti, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg;

– betooni auhind – AS Betoonimeister, AS Rudus;

– raketise auhind – AS Peri, OÜ Doka Eesti.

Ülemiste liiklussõlm on Eesti oludes mastaapne ja keeruline infraehitus, Eesti võimsaim ristmikulahendus, mis loob eeldused Ülemiste kujunemiseks tulevikus Tallinna ja Eesti olulisimaks transpordisõlmeks (Rail Baltic, tramm lennujaama jne).

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda.

Ülemiste liiklussõlme oluline osa on ka 150-meetrine viadukt. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.

Žürii esimees Aadu Kana: „Mis meile väga meeldib – betoonitööd on väga head! Väga ilusad kvaliteetsed betoonpinnad. Ja seda väga keerulistes ehitustingimustes.

Ülemiste liiklussõlme puhul näeme kujukalt kui asendamatu betoon kaasaegses ehitusmaailmas on.”

Eriauhind projektijuhile ja ehitajale – Vladimir Issakov, ISA Group OÜ – asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema „Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kirikus Lasnamäel.

Algselt oli kirik kavandatud tellishoonena, millist mõtlemist võib tegelikkuses üdini betoonehitises ka märgata.

Žürii kommentaar: Tänu kiriku ehitusjuhi Vladimir Issakovi ettenägelikkusele, põhjendamis- ja veenmisoskusele võtsid tellijad vastu ainuvõimaliku otsuse – hoone tuleb ehitada betoonist. Nagu hiljem selgus, oli see vägagi mõistlik otsus – neli korda tuli rahapuudusel ehitus seisma panna, konserveerida. Kokku kestis kiriku ehitamine 8 aastat.

Žürii esimees Aadu Kana: „Võib vaid ette kujutada, mis oleks selle ajaga ehitisest saanud, kui poleks olnud omaaegset õiget otsust – betoon!”.

Eriauhind ehitajale – AS TEEDE REV-2 – Jõhvi viadukt – arhitektuurselt ja insenerlikult hea lahenduse sümpaatseks rajatiseks vormimise eest.

Žürii kommentaar: Arhitektuurselt huvitav lahendus, arhitektuuri ja inseneritöö hea ühistulemus. See on lihtne, askeetlik, väga hea väljanägemisega sümpaatne asi, mis Jõhvi linna kindlalt kaunistab. Hea betoonpindade kvaliteet, viimistlus. Kvaliteet isegi parem kui oleme sageli hoonete puhul harjunud nägema.

Energiatõhususe eriauhind Swedbankilt – Arhitektuuribüroole Salto – Viljandi Riigigümnaasiumi hoone eest.

Swedbank andis esmakordselt betoonehitise konkursi raames välja eriauhinna energiatõhususe kategoorias. Swedbank annab arhitektuuribüroole üle ka 400-eurose koolitustoetuse.

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Tootsi sõnul soovib pank teadvustada energiatõhususe kasvavat tähtsust laiemalt ning kasvatada kõigi osapoolte teadlikkust sellel teemal. „Energiatõhusus nõuab kompleksset lähenemist ja planeerimist kõigilt osapooltelt juba projekti algfaasis. Energiasäästlikud lahendused loovad kindlasti väärtust, mis võiks käia kaasas iga kaasaegse funktsionaalse ehitisega. Energiatõhusus ei puuduta ju mitte ainult hoone kasutajaid, vaid kõiki, kes energiat tarbivad ja selle eest maksavad,” ütles Mats Toots. “Viljandi gümnaasiumi puhul väärib esiletõstmist see, et on leitud hea lahendus nii kunstilises, muinsuskaitselises kui ka energiasäästu mõttes. Inspireeriv koolihoone mõjutab suure hulga inimeste elusid ja seda rõõmsamaks teeb antud positiivne eeskuju,” lisas ta.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Estkonsult OÜ konstruktorite meeskonnale – Ülemiste liiklussõlme tunnelite projekti eest.

Ajakirja „Ehitaja” eriauhind – OÜ Tilts Eesti filiaal – kvaliteetse betoonitöö eest Jõhvi viadukti ehitamisel.

Ehitusuudised.ee lugejaküsitluse eriauhind – ABB büroo- ja tootmishoone.

Tänavu neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 9 tööd. Konkursile sai esitada 2013. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2013” konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Raivo Kotov, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Rain Uusen ajalehest „Postimees” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

AS Pro Kapital Grupp aktsiatega hakatakse kauplema Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board

AS Pro Kapital Grupp annab teada, et alates 13. märtsist 2014 hakatakse äriühingu aktsiatega kauplema Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board.

Quotation Board on Frankfurdi väärtpaberibörsi (Frankfurter Wertpapierbörse) avatud turu segmendi osa. Tegu ei ole reguleeritud turuga.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmine Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board annab investoritele üle kogu Euroopa võimaluse kaubelda ASi Pro Kapital Grupp aktsiatega Xetra kauplemisplatvormi abil.

Xetra on üks maailma kiiremaid ja tõhusamaid kauplemisplatvorme. Xetra võimaldab mistahes Euroopa riigis asuval kasutajal kaubelda väärtpaberitega elektrooniliselt.

AS Pro Kapital Grupp tegevjuht Paolo Michelozzi kommenteerib: „Pro Kapitali aktsiate Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board kauplemisele võtmine lihtsustab investorite jaoks Pro Kapitali aktsiatega kauplemist, mis loodetavasti suurendab aktsiate likviidsust ning on kasulik nii meie praegustele kui ka tulevastele aktsionäridele”.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: Hinnatõus on kiirelt vaibunud

Inflatsioon on kiirete sammudega allapoole astunud, detsembri 1,4 protsendilt jaanuari 1,1 protsendile ning veebruaris 0,6 protsendile. See on uus madalaim tase pärast kriisi.

Märtsis võime näha juba nullilähedast inflatsiooni. Aasta keskmise inflatsiooniprognoosi alandame 0,6 protsendile.

Samas pole viimasel paaril kuul hindade alanemist võrreldes eelmise kuuga enam toimunud. Veebruaris oli kuine tõus 0,1 protsenti. Seega tuleneb aastanumbri kahanemine puhtalt baasefektist.

Inflatsiooni kiire aeglustumise taga on eelkõige energiahindade langus. Olulise jupi hinnatõusust võttis maha elektrihindade langus. Uue kaabli Estlink 2 avamine märtsis avab selles osas veelgi soodsamaid perspektiive.

Sellele lisaks on saanud tõeks ootus naftahindade languse osas, mis omakorda mõjutab suurt osa tarbijakorvist, sealhulgas ka küttekulusid.

Hinnad on jätkuvalt märksa odavamad kui eelmisel aastal ka teenuste osas, kus kestab veel mullu septembris toimunud hariduskulude järsu alanemise ja samal ajal odavnenud sideteenuste hindade mõju. Selle mõju kestab kuni käesoleva aasta septembrini, kust alates võibki oodata inflatsiooninumbrite taas suuremaks muutumist. Kuni sinnani on oodata hindades suhtelist stabiilsust ehk nullilähedast inflatsiooni.

Hinnatõusu on jätkuvalt vedamas veel põhiliselt toiduainehinnad, tubaka- ja alkoholi aktsiisitõusud ja muude kaupade hinnad. Toiduainehindade edasistest (maailmaturu hindade) arengutest peamiselt sõltubki, kas langeme deflatsiooni või mitte.

Kui muude varem nimetamata kaupade ja teenuste hinnatõusu osas suuremaid muutusi ei ole, siis riiete ja jalatsite hinnatõus on jäänud märksa väiksemaks kui varem. Kaubanduspindade hoogne laienemine on hakanud nende hindadele mõju avaldama. Konkurentsi suurenemine kaubandussektoris on veel üks põhjus, mis inflatsiooni käesoleval aastal väga madalal hoiab.

Praegu toimuv toob meelde aasta 2003, kus inflatsioon samuti imeväikeseks vajus, ja seda samade tegurite kokkulangemisel – toorainehindade langus maailmas ja hinnasõda kohalikul kaubandusturul.

Ülejäänud kaupade osas nende hinnatõusus suuremaid muutusi pole, mis näitab, et tegemist ei ole mitte laiemalt nõrga nõudluse poolt allasurutud inflatsiooniga, mis oleks majandusele ohtlik. Pigem on tegemist kulude alanemist võimaldava inflatsiooni aeglustumisega, mis tuleb majanduse tervisele kasuks. Pärast eelmise aasta liiga kiiret hinnatõusu kulubki majandusele ära väike kohanemisperiood, mis võimaldaks välist konkurentsivõimet taastada. Samuti võimaldab energiahindade ja muude kulude langus ettevõtetel toime tulla suhteliselt kiire palgakasvuga olukorras, kus majanduskasvu pole.

Tarbijatele peaks väiksemad elektri- ja kütusearved samuti meelepärased olema, turgutades nende ostujõudu ka aeglustuva palgatõusu olukorras.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine