Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa alustas Mustamäel uhiuuel Pöörise tänaval korterite müüki

22.05.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös AS-ga TTP Tallinnas Mustamäe ja Õismäe piirile rajatava Pöörise tänava elamupiirkonna müüki.

„Tegemist on täiesti uue elukeskkonnaga, mis rajatakse kunagise tööstusmaastiku asemele. Endine hoonestus lammutatakse, alles jäetakse vaid lopsakas kõrghaljastus,“ ütles projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Elamutesse tulevad avara planeeringuga kaasaegsed kodud, mis sobivad nii suurtele kui väikestele peredele. Igal korteril on rõdu ja panipaik.“

Samuti elamukvartali müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Margit Lipstuhl lisab, et kuigi Pöörise tänav on uus, on piirkonnas tegelikult kõik eluks vajalik olemas. „Lähedal on toidupoed ja vajalikud teenindusasutused, samuti koolid, lasteaiad ning tervisekeskus. Kohe samasse rajatakse ka uus bussipeatus.“

Pöörise tänav on Mustamäe ja Õismäe piirile Kadaka asumisse loodav uhiuus harmooniline elukeskkond kus kortermajad, mänguväljakud ja haljasalad moodustavad avaneva lehe kujutise, mille järgi tänav sai ka oma nime. Turvaline territoorium haljastatakse ning pere väiksematele on majade vahele planeeritud vahvad mänguplatsid. Samast saab alguse ka Haabersti-Nõmme kergliiklustee, mis võimaldab mugavat liiklemist nii jalakäijatele kui ka harrastussportlastele.

Esimeses etapis valmib kaks 14-korruselist maja, millest mõlemas on 84 kahe- ja kolmetoalist korterit. Kokku rajatakse kvartalisse 10 korterelamut, millest esimene valmib juba aasta pärast.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet võitis rahvusvahelise tunnustusauhinna

22.05.2014 Tallinn.ee

Maailma juhtiv geoinfosüsteemide (GIS) tarkvara tootja Environmental Systems Research Institute Inc (ESRI) annab välja auhinda SAG (Special Achievement in GIS Award), millega tunnustatakse erinevaid organisatsioone üle maailma, kes on geoinfosüsteemi tarkvara kasutuselevõtuga andnud olulise panuse nii organisatsiooni kui kogukonna arengusse. Käesoleval aastal on SAG tunnustuse pälvivate organisatsioonide hulka valitud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Auhinda on välja antud alates 2004. aastast ning selle annab üle ESRI president Jack Dangermond iga-aastasel ülemaailmsel ESRI tarkvara kasutajate konverentsil San Diegos. Eestist on sarnase auhinna koju toonud aastal 2010 Maa-amet ja 2012 Statistikaamet.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on mitmeid aastaid tegelenud erinevate infosüsteemide loomise ja tarkavara arendustega, et tänases kiires infotehnoloogilistest arengutest tulvil maailmas muuta ka linnaplaneerimise protsess lihtsamaks, visuaalselt läbipaistvamaks ning arusaadavamaks. Moodsas maailmas käiakse linnaruumi avastamas läbi nutitelefoni või arvuti ning seetõttu on väga oluline, et linnaruumi puudutavate rakenduste tavakasutaja saab näha Tallinna linna erinevaid teid, ülekäiguradasid, jalg- ja kergliiklusteid ning parklaid või muud vajalikku infot läbi elektrooniliste süsteemide.

„Täna, mil käimas on Europarlamendi valimised, saab iga tallinlane vaadata valminud kaardirakendusest, mis on kõigile avalikult kättesaadav http://gis.tallinn.ee/valimised/, kus asub tema valimisjaoskond,“ tõi praktilise näite ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Hallik-Jürgensteini sõnul on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis geoinformaatikaga tegeletud pea kümmekond aastat ning viimaste aastate tegevuseks on olnud linnasüsteemis kaarditeenuste ja -rakenduste kasutuselevõtt ametnike töövahendina.

„Tallinna Linnaplaneerimise Amet on olnud hea ESRI koostööpartner just seetõttu, et kiiresti on võetud kasutusele kõige värskemad ja innovaatilisemad uuendused, mis ESRI tehnoloogias on ilmunud. Selle tulemusel on neil väga kaasaegne geoinfosüsteem, mis sobib hästi muude IT-lahendustega ja toetab nii Linnaplaneerimise Ameti kui ka teiste Tallinna asutuste vajadusi trükikaartide, veebikaardi rakenduste ja teenuste loomisel ning ruumiandmete uuendamisel,“ kommenteerib ESRI tarkavara edasimüüja OÜ Alphagis juhatuse liige Aivo Vard.

Geoinformaatikaga, mis kujutab endast geograafilist asukohta omavate andmete kogumist, analüüsimist ja esitamist, tegeleb antud ametis geomaatika teenistus all olev geoinformaatika ja kartograafia osakond. „Meil on küll pisike, kuid väga tegus osakond,“ nendib osakonna juhataja Ave Kargaja. „Antud auhind on tegelikult mitmeaastase töö tulemus ning selline tunnustus paneb kindlasti meid märkama ning järjest enam hindama meie töö tähtsust terves linnasüsteemis.“

„Inimesed on tänapäeval juba harjunud visuaalselt digikaardil andmeid nägema ja seetõttu tähtsustab Linnaplaneerimise Amet järjest enam seda töövaldkonda. Nimelt on hetkel suurarenduses Tallinna planeeringute register, mille üks osa täiselektroonse ja kasutajasõbraliku menetlussüsteemi kõrval on planeeringute kaart,“ lisas Hallik-Jürgenstein.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

22.05.2014 Tõnu Toompark

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. „Näiteks 2013. aastal oli ehitus valdkonnaks, kus avastati enim rikkumisi, kokku 2061. Nendest sagedasemalt esineb nõuetele mittevastavaid tellinguid ja redeleid, ei kasutata isikukaitsevahendeid ja ei ole tagatu ohutu töö kõrgustes.“

Reisberg rõhutab, et lubamatult palju esineb just kõrgustes tehtavate tööde puhul ohutusnõuete rikkumisi. „Alles eelmisel nädalal oli õnnetus, kus töötaja kukkus 12 meetrit ja hukkus.“ Reisberg lisab, et käesoleval aastal on ehitussektoris juhtunud 99 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal juhtus kuus surmaga lõppenud tööõnnetust just ehituse valdkonnas.

Tänane ühepäevane ehitusplatside sihtkontroll on viies omataoline. Sihtkontrolli tulemustest annab Tööinspektsioon teada reedel.

Lagunev koolimaja teeb ruumi ujulaga spordikompleksile

22.05.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist raha Akadeemia tee 30 kinnistul asuva hoone lammutamiseks, ettevalmistamisel on detailplaneering kinnistule ujula ja spordikeskuse rajamiseks.

„Akadeemia tee 30 kinnistul asuva, mitmendat aastat tühjalt seisva amortiseerunud hoone lammutamiseks eraldati linnavalitsuse reservfondist Mustamäe Linnaosa Valitsusele 75 000 eurot,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on ettevalmistamisel detailplaneering, mis võimaldaks rajada kinnistule ujula ning spordikeskuse.“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda sõnul vajab Mustamäe korralikku ujulat ja spordikompleksi. „Tänu Tallinna Linnavalitsusele saame ohtliku hoone lammutatud ning ehitada kinnistule ujula ja spordikompleksi. Selle üle on mul väga hea meel,“ ütles Kalda. „Vana ja kunagi väärika koolihoone olukord on tänasel päeval rohkem kui kurb. Vaatamata korralikult suletud akendele-ustele ning silma peal hoidmisele, on hoonesse pidevalt sisse murtud, iga päev lõhutakse seal järgmine uks või aken, pannakse põlema, mis ette juhtub jne. Iga lõhutud augu parandamiseks tuleb kulutada maksumaksja raha.“

Akadeemia tee 30 koolimaja võeti kasutusele 1963. aastal, kool kolis amortiseerunud ja ohtlikuks kuulutatud hoonest välja ligi kümme aastat tagasi ning alates 2013. aasta algusest seisab hoone tühjalt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Smarteni logistikakeskusele Rae vallas asetati nurgakivi

22.05.2014 Tõnu Toompark

Kolmapäeval, 21. mail sai nurgakivi Eventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ poolt ehitatav AS-i Smarten Logistics uus logistikakeskus Rae vallas.

ASi Smarten Logistics juhatuse esimees Mait Milleri sõnul on ettevõtte jaoks tegu väga olulise sündmusega, sest logistikafirma ei ehita just tihti omale uut logistikakeskust. „Uus keskus hakkab teenindama olemasolevaid kliente ning annab meile võimaluse ka kliendibaasi laiendamiseks. Samuti võtame uues hoones kasutusele kaasaegsed, efektiivsed ja energiasäästlikud lahendused, mis võimaldavad Smartenil pakkuda parimaid logistikateenuseid Eestis,“ märkis Miller ja lisas, et logistikakeskuse ehituse ettevalmistus on läinud tõrgeteta ja keskus avatakse tuleva aasta alguses.

Ka Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska ütles, et tööd on seni laabunud plaanipäraselt. „Lisaks ehitusele on meie rolliks ka rajatava hoone projekteerimine. Seni ongi rõhuasetus olnud hoone kavandamisel, et tagada parim lõpptulemus tellija ootusi ja vajadusi arvestades,“ lisas ta.

“Nurgakivi asetamise ajaks on meie koostöö tellija ja Eventus Ehitus OÜ-ga hästi käima läinud. Ettevalmistustööd mõlema partneriga on sujunud tõrgeteta ning siit on koos hea edasi minna,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar.

Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse, Rae valda Rukki teele rajatava logistikakeskuse projekteerimistööde maht hõlmab ligikaudu 45 000 ruutmeetri suuruse kompleksi kavandamist. Ehitustöid tehakse esimeses etapis umbes 17 000 ruutmeetri suuruse netopinna ulatuses. Tööde lõpptähtajaks on jaanuar 2015. Lostikakeskuse ehitustööde kogumaksumuseks on ligikaudu 6,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Nordecon Betoon OÜ on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis kuulub Nordeconi ehituskontserni.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenusepakkuja Eestis. Ettevõte opereerib uutes ja modernsetes laohoonetes, mille üldpind koos valmiva logistikakeskusega ulatub üle 40 000 ruutmeetri.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 26.05.2014

22.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub esmaspäeval 26.05.2014 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast parem pilt, mis aitab reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub esmaspäeval 26/05/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

TTÜs on Euroopa arhitektuuritippudega rahvusvaheline konverents

21.05.2014 Tõnu Toompark

22.-24. mail toimub TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi korraldusel konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014“. Ajakirjanike ning konverentsil osalejate kohtumine toimub 23. mail kell 10.15-10.45 TTÜ Tudengimajas ning jutuks tuleb, kuhu suunas liigub Euroopa arhitektuuriharidus?

Konverentsil kohtuvad ning vahetavad ideid 18 arhitekti ja arhitektuuriprofessorit Euroopa ülikoolidest, arutuse all on arhitektuuriharidus ja rahvusvahelise arhitektuuri magistriõppekava „European Architecture/ Study and Reseach“ ettevalmistamine, mis alustab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis 2015. aastal.

Kõik arhitektuurihuvilised on oodatud 23. mail TTÜ raamatukogu galeriisse instituudi õppejõudude ja üliõpilaste tööde näituse avamisele ja kell 10.45 tudengimajas algavale konverentsile ja arutelule. Konverentsil tuuakse kokku arhitektuuriõppe ja -teadustöö dialoog ning teadmised ja kogemused Lõuna-, Kesk- ning Loode-Euroopast.

TTÜ Euroopa arhitektuuri külalisprofessor Dagmar Jäger räägib, kui suureks saavad kasvada Euroopa linnad. Millised on kaasaegsed arhitektuuri ning linnastumise suurimad probleemid – sellest räägivad magistriprogrammi „Architektur.Studium.Generale.“ vilistlased ja tegevarhitektid.

2015. aastal avatav rahvusvaheline arhitektuuri magistriõppekava on planeeritud kolme ülikooli koostööna, kus lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile osalevad Austriast Innsbrucki Tehnikaülikool ja Portugalist Universidade Autonoma de Lisboa ning koostööpartnerid veel mitme riigi ülikoolist.

TAUST

Bologna protsessi järgselt on tekkinud vajadus kujundada uus kontseptsioon arhitektuurihariduse ja teadustöö tegemiseks ning seeläbi analüüsida linnaplaneerijatele ja arhitektidele pandud ootusi ja väljakutseid.

Alates 2008. aastast on Reiseuni_Lab formaadis peetud mitmeid diskussioone ja kohtumisi vahetamaks mõtteid arhitektuuriõppe kaasajastamiseks kümne Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa ülikooli osalusel.

Üritused on jälginud Humboldti ideid ülikoolist kui ühiskonna laborist. Aastatel 2010-2013 lõpetasid Brandenburgi Tehnikaülikooli rahvusvahelise magistriprogrammi Architektur.Studium.Generale. kaks kursust magistrante, kokku 36 tudengit 10 ülikoolist, toimus 16 töötuba. Cottbusis, Innsbruckis, Kielis ja Berliinis korraldatud nelja konverentsi põhjal loodi huvitav ja innovatiivne koostöövõrgustik.

Tallinna konverentsi eesmärk on analüüsida siiani tehtud tööd ja arutada võimalusi edasiseks koostööks ning tutvustada TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi eesmärke seoses rahvusvahelise magistriõppe käivitamisega. 18 õppejõudu ja arhitekti Eestist, Saksamaalt, Portugalist, Austriast, Hispaaniast, Iisraelist ja Kreekast kõnelevad oma ideedest seoses arhitektuuriharidusega ning oma kogemustest seoses projektiga Reiseuni_Lab.

Programm

23. mail TTÜ raamatukogu galeriis ja tudengimajas (Ehitajate tee 5, Tallinn)
kell 9.30 arhitektuuri ja urbanistikainstituudi õppejõudude ja üliõpilaste tööde näituse avamine,
kell 10.45 konverentsi avamine, avasõna TTÜ õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp
kell 11.00-18.00 ettekanded õppejõududelt, arhitektidelt ja endistelt tudengitelt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Maksuhaldur võtab luubi alla eramute ehituse

21.05.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet võtab ehitusturu korrastamise ja ümbrikupalkade osakaalu vähendamisel järgmise sammuna tähelepanu alla eramute ehituse äriühingute poolt.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul näitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi äsjaavaldatud varimajanduse uuringu tulemused, et enim maksti varjatud töötasu just ehituses, mistõttu on see sektor maksuhalduri eritähelepanu all.

„Kui avaliku sektori hangetes oleme turu korrastamiseks alustanud koostööd Riigi Kinnisvara ASiga ning Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga, siis järgmisena võtame tähelepanu alla eramute ehituse, mis moodustab ehitusturust arvestatava osa,“ selgitas Värk.

Maksu- ja tolliameti kodulehel on üleval just eratellijatele mõeldud meelespea, mida ehitamist alustades tuleks silmas pidada:

Alates järgmisest nädalast teostavad maksu- ja tolliameti ametnikud ka vaatlusi ja kontrollivad eramute ehitusobjekte, kus äritegevuse tulemusel tekib maksude deklareerimise ja tasumise kohustus.

Värk märkis, et eramuehitust tellides ja ettevõtjaga tingimusi läbi rääkides on paraku levinud olukord, kus üks osapool pakub või küsib teenust või ehitusmaterjale käibemaksuvabalt.

“Ettevõtted jätavad võimalusel eramute ehituse oma raamatupidamises tihtipeale üldse kajastamata ja arveldamine toimub sularahas või kellegi kolmanda eraisiku konto kaudu. Ettevõte kasutab aga eramu ehitusel deklareerimata tööjõudu ning saab tasu sularahas, mida omakorda kasutatakse ümbrikupalkade maksmiseks ka ametlikel ehitustöödel, näiteks riigihangetel alltöövõttu tehes,“ selgitas Värk.

Värk lisas, et huvi sularahas arveldada on tihti ka tellijate poolne lootuses saada majaehitus käibemaksu võrra odavamalt tehtud. „Ümbrikupalkade kõrval vaadatakse kindlasti ka ehituse tellijate maksude deklareerimist ja tasumist, kuna palju on juhtusid, kus eramu ehituse tellinud isikul puuduvad igasugused ametlikud sissetulekud.“

2013. aastal oli ehitusööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta pea 2 miljardit eurot. Riigi- ja eratellimuste suhe 2012. aastal oli hinnanguliselt 60/40, eelmisel aastal jõuti tasemeni 50/50. Võimalik ehitustööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta on 2014. ja 2015. aastal on ligi 1,8 miljardit eurot.

Ehitusregistri andmetel väljastati perioodil 6. juunist 2013 kuni 12. märtsini 2014 teatisi elamute ehituse alustamiseks kokku 544 ehitusobjektile, mille puhul eraisikutest tellijaid oli 551 (abikaasade puhul võib ühe teatise puhul kaks tellijat olla). Tellijatest 195 isikul ei olnud üldse mingit palka deklareeritud.

Maksuamet: Kui ehitad eramaja – meelespea nii tellijale kui ehitajale

21.05.2014 Tõnu Toompark

Eraisikust eramuehituse tellija (edaspidi tellija) ja ehitaja sõlmivad reeglina töövõtu-, käsundus- või võlaõigusliku lepingu, kus lepitakse kokku töö ulatus, tingimused, tähtajad, tasumine ja garantii. Lepingu olemasolu on tellijale garantiiks tööde nõuetekohaseks teostamiseks ning alus puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks. Lepingu sõlmimisele eelneb ehitaja poolt esitatav hinnapakkumine.

Maksude tasumise kohustus oleneb sellest, kas füüsilisest isikust töö tellija tellib elamuehituse äriühingult, füüsilisest isikust ettevõtjalt või ehitusmehelt, kes ei ole ettevõtja.

1. Kui ehitajaks on äriühing

Ehitustööde tellimisel äriühingutelt puuduvad füüsilisest isikust töö tellijal lisaks lepinguhinnast käibemaksu tasumise kohustusele muud maksukohustused. Kõigilt töötajatele tehtud palgaväljamaksetelt maksab maksud tööandaja ehk äriühing, ning äriühingul on kohustus deklareerida käivet kaupade ja teenuste müügilt (muidugi juhul, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud).

Juhul, kui äriühing soovib arveldada sularahas ning lepingu lõplik hind kujuneb käibemaksu võrra odavamaks, siis on üsna suur risk, et käive jääb ettevõtte poolt käibedeklaratsioonidel deklareerimata ja sularahas tehtud töötasu väljamakseid töötajatele ei kajastata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (edaspidi TSD). Seega sularahas arvelduste korral on risk, et riigile jäävad äriühingu poolt maksud maksmata.

2. Kui ehitajaks on füüsilisest isikust ettevõtja e FIE

FIE-st ehitajate selline tegevus on tulumaksuseaduse § 14 kohaselt käsitletav iseseisva majandus- ja kutsetegevusena, mille eesmärgiks on tulu saamine, ning makstud töö või teenustasu muutub tema ettevõtlustuluks, mida eraisikust ehitaja peab iseseisvalt deklareerima. Sellele tulult peab tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis ka käibemaksu teenuste ja kaupade müügilt. Juhul, kui FIE soovib arveldada sularahas, siis on jällegi üsna suur risk, et nimetatud ettevõtlustulu jääb FIE-el deklareerimata ja riigile jäävad maksud maksmata.

3. Kui ehitajaks on füüsiline isik

Kui ehitaja tegevus ei vasta tulumaksuseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud ettevõtluse tunnustele (iseseisev majandus- ja kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine), siis peab

töölepingu korral tellija deklareerima ja tasuma palga väljamaksetelt kõik maksud ja maksed;
töövõtu-, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu korral ehitaja deklareerima ja tasuma töö- või teenustasult oma tuludeklaratsioonis tulumaksu ja tellija deklareerima ja tasuma sotsiaalmaksu ja -maksed (töötuskindlustusmakse ja ka kohustusliku kogumispensioni makse kui ehitaja on kohustatud isik).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Eesti, Läti ja Leedu eraisikulaenude portfellide arengud on olnud erinevad

21.05.2014 Tõnu Toompark

Eestis kasvab kodulaenude portfell alates 2013. aasta aprillist – uusi laene antakse rohkem kui olemasolevaid tagasi makstakse. Leedus hakkas kodulaenude jääk kasvama eelmise aasta juunis, Lätis aga väheneb jätkuvalt umbes viis protsenti aastas. SEB koostatud uuest Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et arvestades laenuportfellide väga jõulist kasvu enne majanduskriisi, on laenumahu hilisem kahanemine jäänud siiski üsna mõõdukaks. Kodulaenude intressimäär on viimasel aastal enim langenud Lätis, kus ilmselt on veel ka ruumi languse jätkumisele.

Eestis vähenes kodulaenuportfell vahemikus detsembrist 2008 kuni märtsini 2013 11,1 protsenti. Arvestades portfelli neljakordset kasvu aastatel 2005-2008, on vähenemine olnud suhteliselt tagasihoidlik. Leedus kahanes eluasemelaenude jääk kokku 15,6 protsendi võrra, eelnevalt aga kasvas kuuekordseks. Lätis on kogu kodulaenude maht alates 2008. aasta novembrist vähenenud 34 protsenti, samas kui aastatel 2005-2008 kasvas portfell peaaegu viis korda. Seega kasvas kodulaenuportfell enim Leedus, tagasilöök on aga suurim olnud Lätis, kus laenumaht ka hetkel jätkuvalt väheneb.

Laenukasvu veavad eluasemelaenud. Eestis anti 2013. aasta esimesel poolel umbes 20 protsenti ning teisel poolel umbes 22 protsenti eluasemelaene rohkem kui samal perioodil 2012. aastal. Leedus on Leedu Pangaliidu andmetel 2013. aasta kodulaenude käive olnud lausa 40 protsenti suurem kui 2012. aastal. Läti eluasemelaenude uusmüük ületas 2013. aastal 2012. aasta taseme 26 protsendi võrra. Uute kodulaenude maht sisaldab ka teistest pankadest refinantseeritud laene, mistõttu uute laenude lisandumine ei tähenda siiski tingimata laenuportfelli kasvu.

“Kuna uue kodu soetamise või kodu renoveerimise otsuseid lükati majanduskriisi ajal ja järel edasi, võib arvata, et perede huvi elamistingimuste parandamise vastu kasvab. Samas ei kiirustata pikaajaliste laenuotsuste tegemisega – laenuga finantseeritakse kodu oste märksa vähemal määral kui enne kriisi. Sama võib märgata tarbimisfinantseerimises. Pered eelistavad täna tarbimiskulutusteks pigem säästa, kestvuskaupade puhul eelistatakse tarbimislaenudele järelmaksulahendusi. Pered on oma sissetulekuväljavaadetes üsna konservatiivsed, sest ollakse kogenud, et tuleviku sissetulek ei ole kunagi garanteeritud ning pole arukas seda laenu võtmise abil ette ära kasutada. Seepärast on 2014. aastal kõigis kolmes Balti riigis oodata tarbimislaenuportfelli jätkuvat kahanemist,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Euribori languse tõttu 2009. aastast alates on kodulaenude intressimäärad oluliselt langenud. Suurim langus toimus 2012. aastal. Euro kasutuselevõtmine Lätis 2014. aasta alguses annab alust oodata seal kodulaenude intressimäärade alanemise jätkumist. Seoses probleemlaenude suhteliselt kõrge osakaalu ja suuremate laenuriskidega võib siiski arvata, et Läti intressimäärad jäävad teiste Balti riikidega võrreldes kõrgemaks.

“Erinevad uuringud näitavad, et pered, kellel on ujuva intressiga kodulaenud, on harjunud intresside tänase, madala tasemega, mistõttu võimalik intressitõus ja seeläbi laenukulude kasv võib põhjustada ebameeldiva üllatuse. Teisest küljest on pered täna laenu võttes konservatiivsemad ja kaaluvad oma laenuvõimet põhjalikult, mis annab alust uskuda, et ka intressimäärade tõusu puhul suudetakse laenukohustusi edukalt täita,” lisas Triin Messimas.

Tartu linn ootab teateid kaunitest kodudest

21.05.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus ootab tartlastelt kuni 3. juunini teateid pilkupüüdvatest koduaedadest ja hästi hooldatud hoonete ümbrustest, mis võiksid tänavu osaleda “Eesti kauni kodu” konkursil.
Kaunitest kinnistutest võivad teada anda nii omanikud ise kui nende naabrid või teised kaaslinlased.

Tänasel istungil kinnitas linnavalitsus konkursi „Eesti kaunis kodu 2014“ hindamiskomisjoni, kuhu kuulvad maastikuarhitektid, maaülikooli ja Räpina aianduskooli esindajad ning teised spetsialistid. Konkursile esitatud kinnistute omanikega võetakse ühendust ja hindamiskomisjon läheb objekte vaatama 6. juunil.

Tiitel “Eesti kaunis kodu” antakse kuni kolmele ilusamale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Eesti kaunis kodu”.

Lisaks elamutele hinnatakse konkursil ka ühiskondlike ja ärihoonete ümbrusi.

Kõik konkursil osalejad – nii tänavused kui eelnevate aastate osavõtjad – on oodatud 8. juunil toimuvale õppeekskursioonile kaunitesse koduaedadesse Ihastes ja Tartu maakonnas. Kuna kohtade arv on piiratud, siis kaasa saavad kiiremad registreerujad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas uute büroopindade pakkumist

21.05.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös OÜ-ga Pirita Tee Development Tallinnas, aadressil Narva mnt 63 kerkiva Kadrioru Ärikeskuse üüripindade pakkumisega. Neljast ärihoonest koosnev kompleks saab olema Kadrioru piirkonna uusim ja erilisim büroohoonete ansambel.

„Pakutavad äripinnad on atraktiivsed ning esimeste potentsiaalsete üürnikega oleme alustanud läbirääkimisi,“ ütles Narva mnt 63 üüripindu vahendav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Eike Lepp.

Arhitekt Karmo Tõra poolt projekteeritud neljast ärihoonest ja maa-alusest parklast koosnev kvartal kerkib Narva mnt ja Filmi tänava nurgale, Liivaoja elamurajooni kõrvale. Kvartal on lahendatud asümmeetriliselt, hoonetele on antud nimed vastavalt ilmakaartele.

Korpusesse SOUTH on kavandatud restoran, korpusesse NORTH esimesele korrusele aga spordiklubi. Korpuste EAST ja WEST alumistele korrustele on mõeldud kaubanduslikud äripinnad. Kõigi hoonete kõrgematel korrustel asuvad bürood. Maa-alusesse parklasse on projekteeritud autopuhastussalong.

Ehitamise ajal saab osaleda siseviimistluse ning ruumide planeerimisel. Iga pinna väljaehitamisel arvestatakse üürniku soovidega. Üürnikul on võimalus paigaldada hoone fassaadile selleks ettenähtud kohtadele oma logo ja/või nimi.

Pindade üleandmisaeg on kavandatud 2015. aasta veebruari.

Eesti Pank karmistab augustist pankade kapitalinõudeid

21.05.2014 Eesti Pank

Eesti Pank kavatseb kehtestada kommertspankadele alates 1. augustist 2 protsendi suuruse süsteemse riski puhvri nõude, millega tõuseb Eesti pankade kapitali üldnõue 12,5 protsendini.

Eesti Pank alustas sel nädalal kapitalinõude tõstmiseks Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide teavitust vastavalt krediidiasutuste seaduses kehtestatud korrale.

Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada väikese ja avatud majanduse eripäraga kaasnevaid riske pankadele. Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda olulisi muudatusi pankadele Eestis, sest nende kapitalitase ületab alates augustist kehtima hakkavat 12,5 protsendi taset.

„Eesti väike ja avatud majandus kujutab pankade jaoks süsteemset riski, sest välismõjude tõttu ootamatult halvenev majandusolukord võib väga kiiresti kaasa tuua laenumakseprobleeme erasektoris ja halvendada seeläbi pankade finantsseisu,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul on Eestis vaja Euroopa Liidu miinimumist kõrgemat kapitalinõuet, kuna Eesti majanduse muudab muutlikumaks nii keskmisest suurem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete väiksemad säästud võrreldes Euroopa keskmisega. Riski tekitab ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna suurt osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.

2014. aasta algusest kehtib Euroopa Liidus kommertspankadele ühtne 8-protsendiline kapitali adekvaatsuse miinimumnõue, mis on madalam kui Eestis aastatel 1997–2013 kehtinud 10 protsendi tase. Eesti Panga hinnangul ei ole määrusest tulenev nõude leevenemine Eesti pangandussektori jaoks põhjendatud, sest enamlevinud nõudest kõrgema kapitalinõude põhjuseks olnud süsteemne risk ei ole vähenenud.

Lisaks 1. augustist kehtima hakkava süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad vastavalt esmaspäeval jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatusele hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Erinevalt teistest puhvritest piiratakse selle nõude mittetäitmisel dividendide ja juhtkonna boonuste maksmist.

Seadus võimaldab Eesti Pangal kehtestada siinsetele pankadele ka vastutsüklilise puhvri nõude juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud riske. Vastutsüklilise puhvri nõude kehtestamist ei pea Eesti Pank selle aasta teises ega kolmandas kvartalis vajalikuks.

Eesti Pank analüüsib pangandussektori kapitalipuhvrite vajadust vähemalt kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaate raames, mis avaldatakse aprillis ja oktoobris.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Puitmajaliit tähistab täna oma viieteistkümnendat edukat tegutsemisaastat

20.05.2014 Tõnu Toompark

Viisteist aastat tagasi otsustasid 17 Eesti puitmajatootjat koonduda ühisesse erialaliitu. Tänasel päeval koondab Puitmajaliit Eesti edumeelsemaid ettevõtteid, olles arvestatav tugi oma liikmetele, tugev partner huvigruppidele ning riigiasutustele.

Eesti Puitmajaliit loodi algselt eesmärgiga taotleda ehituslube Saksamaal, kui tolle aja suurimal sihtturul hakati piirama ehituslubade väljastamist. Kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks kadus vajadus seniseks tegevuseks ja aastaid oli liidu peamine roll kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine läbi palkmajaehitaja kutsete omistamise. Lisaks tegeleti palkmajadele ühtsete kvaliteedinõuete väljatöötamise ning Euroopa tehnilise tunnustuse alusdokumentide tundmaõppimise ja tõlkimisega.

Aastatega on liidu ettevõtmised kasvanud sisuliseks ja sihipäraseks ühistegevuseks.

“Üheskoos tegutsedes oleme nähtavamad ja tugevamad,” nimetab Elari Kivisoo, Valgamaal palkmaju tootva ettevõtte AS Ritsu tegevjuht. Kivisoo, kes aastaid töötas Eesti Puitmajaklastri projektijuhina, näeb koordineeritud ühistegevuses kasu kõigile osapooltele. Ehkki omavahel ollakse konkurendid, on ehitusmahud nii suured, et koostöö tegemisest tõuseb tulu. “2009. aastal seatud suurem eesmärk – olla Euroopas juhtiv puitmajade eksportöör – on tänaseks realiseerunud ja ka liidul on selles oma roll,“ ütleb Kivisoo ja lisab, et käes on aeg uued sihid paika panna.

Kahe viimase aasta võrdluses kasvas puitmajade ekspordimaht 7,9% ehk 187,5 miljonilt eurolt 2012. aastal 202,4 miljoni euroni 2013. aastal. Absoluutnumbrite alusel tõusis Eesti aastal 2013 suurimaks puitmajade eksportijaks Euroopas.

“Meie visioon on olla mujal maailmas tuntud ja hinnatud, seda nii tootjatena kui liiduna,” kommenteerib Sven Mats, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees. “Võib öelda, et see nii ka on. 15 aastaga on liit muutunud kui kvaliteedimärgiks, mis laieneb kõikidele liikmesettevõtetele.“

Eesti Puitmajaliit tähistab oma 15.aastapäeva ülehomme, 20.mail Eesti Vabaõhumuuseumis seminariga “Kust tuleb ja kuhu läheb Eesti Puitmaja.” Samal päeval avatakse Vabaõhumuuseumis Puitmajaliidu näitus “Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus.” Näitus jääb avatuks hooajal lõpuni.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999.a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 34 ettevõtet. Eesti Puitmajaliidu liikmete müügitulu ja töötajate arv moodustab ligikaudu 50% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest.

Kokkupandavaid puitmaju hakati Eestis tööstuslikult tootma 1950. aastatel metsamajandite tootmisbaasides, neid tehti nii freespalgist kui ka kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tootmine arenenud eraldi tööstusharuks, kus tegutseb üle 140 ettevõtte. Eesti puitmajatootjate aastakäive on ligi 245 milj eurot.

Eesti puitmajaklastrit toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ülemiste Citysse ehitab 2,1 miljoni euroga parkimismaja Nordecon Betoon OÜ

20.05.2014 Tõnu Toompark

Technopolis Ülemiste AS ja Nordeconi ehituskontserni kuuluv Nordecon Betoon OÜ sõlmisid täna lepingu 7700 m² suuruse parkimismaja ehitamiseks Ülemiste Citysse aadressile Valukoja tn 4C. Ehituslepingu maksumuseks on 2,1 miljonit eurot. Hoone valmib 2015. aasta jaanuariks.

„Ülemiste City töötajate arv on viimase poole aastaga kasvanud 50% ja hetkel on siin pooleli ka mitu parkimisruumi ära võtvat ehitusobjekti, mistõttu on linnakus tekkinud tungiv vajadus uute parklakohtade järgi,“ selgitas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Uus 270-kohaline parkimismaja valmib juba veidi enam kui poole aasta pärast. Ühtlasi lõpevad vahepeal Dvigateli tehasehoone lammutustööd, mille asemele on samuti plaanis rajada paarisajakohaline parkimisala. Usun, et need arendused kindlasti leevendavad tänast olukorda.“

Gert Jostovi sõnul saab uuest parkimismajast ka esteetiliselt üks ilusamaid parkimiseks mõeldud hooneid Tallinnas. „Uus parkimismaja ehitatakse osaliselt ringi 1950-ndatel valminud punasest telliskivihoonest, mille Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on kuulutanud väärtuslikuks hooneks,“ märkis Gert Jostov. „Täna väga halvas seisus oleva maja fassaad renoveeritakse, hoone ehitatakse mitu korrust kõrgemaks ja siseplaneering kujundatakse parkimismajale sobivaks. Technopolis Ülemiste AS koguinvesteering objekti on 2,9 miljonit eurot.“

„Parkimismajade ehitamine on Noredcon Betoonile üks olulistest tegevusvaldkondadest ning uue lepingu sõlmimine kinnitab meie tugevat kompetentsi selles vallas,“ lausus Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar. „Me ehitame aastas keskeltläbi 3-4 parkimismaja ning omame küllaldaselt kogemusi ka keerulistes tingimustes töötamiseks. Seetõttu võtame vastu ka eesseisva väljakutse, kus parkimismaja tuleb ehitada olemasoleva hoone sisse.“

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Kontsern annab tööd üle 700 inimesele.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.