Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Kuidas vahetada kodu kulude kokkuhoiuks?

27.03.2014 Tõnu Toompark

Koduotsijad on täna valmis maksma kõrgemat hinda, kui korteri või maja ülalpidamiskulud on tõepoolest madalad. Soovitan enne ostuotsust veenduda, et tavapärastele kodu ülalpidamiskuludele ei lisanduks muude nimetuste all, ei avalikult ega varjatult, täiendavaid igakuiseid makseid.

Näiteks on Tallinna vanades magalarajoonides korrusmaja ümber olevat vaid imeväike riba päris oma maad. Pole enam ammu saladus, et neis piirkondades ei jätku isegi korteriomanikele ruumi, et autot parkida, külalistest rääkimata. Reeglina tuleb korteriomanikel parkimiskorralduse eest täiendavalt maksta või osta koht piirkonna tasulises parklas.

Vahepealsetel aastatel paigaldati kõikvõimalikesse kohtadesse küttekaableid. Selliseid kaableid võib leida nii korrusmajadest kui ka eramutest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasub kodu ostes kindlasti uurida, kas hoonel on elektrisoojendusega sissesõiduteid, treppe, vee- ja vihmaveetorusid ning mis need talvel maksavad.

Küttekulud

Kui teil on korter vanas majas, võivad kogukulud olla kõrged kas soojakadude ja ootamatuste või renoveerimiseks võetud pangalaenu tagasimaksete tõttu. Toasoojale kuluvat summat näete korteriühistu makseteatise küttekulude real, oma elektriarvel või talvise küttematerjali eest tasudes.

Võrreldes keskküttega on ahiküttega korterit küll odavam pidada, kuid pead kaaluma, kas suudad korteriomanikuna olla samal ajal ka nii katlakütja kui korstnapühkija. Tasub arvestada sedagi, et küttepuud ja brikett annavad täit rahalist kokkuhoidu vaid juhul, kui ostate kogu talvevaru korraga ning ladustate varu kas kuuri või keldrisse.

Kodule lähimast poest või bensiinijaamast väikeste käepäraste kottide kaupa toodud halud ning puitbrikett lähevad tegelikult väga kalliks. Üldjuhul vajavad ahjuküttega majad renoveerimiseks tunduvalt suuremat summat ruutmeetri kohta kui nõukogude ajast pärit korrusmajad.

Renoveerimislaen

Vahel on renoveerimislaenu tagasimaksed makseteatisel välja toodud eraldi real. Tavaliselt makstakse kortermaja renoveerimislaenu pangale tagasi 10 aastat. See toimub korteriühistu remondifondi kogutavast rahast, kust makstakse peale maja renoveerimist iga kuu ära sisuliselt sama suur summa kui sinna laekub.

Kui enne kortermaja renoveerimist kogutakse remondifondi vähem raha, kui pank laenu tagasimakseteks soovib, tõstetakse remondifondi makse koos laenuotsuse hääletamisega korteriühistu üldkoosolekul panga nõutud tasemele.

On kortermaju, mida renoveeritakse järkjärgult ning vaid remondifondi kogutud rahast. Sellega hoiab kokku intressikuludelt ja laenuga kaasnevalt kohustuslikult kindlustuselt, kuid nii paraneb maja väljanägemine üsna aeglaselt. Tehnosüsteemide nagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine võib võtta veelgi rohkem aega, sest need tööd on eriti kulukad.

Et korteriühistul oleks raha ootamatute või täiendavate remonttööde tegemiseks, tuleb remondiraha koguda renoveerimislaenu võtmise eelsest ajast rohkem. Uuendatud kütte- ja muud süsteemid ei pruugi aga anda igakuistel arvetel sellist kokkuhoidu, et korteri kogukulud oleks renoveerimiseelsest ajast väiksemad.

Muutus ruutmeetrites

Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada suuremat korterit väiksema vastu vahetades. Näiteks, kui vahetate neljatoalise keskküttega korteri samasuguse kahetoalise korteri vastu. Lasnamäe neljatoalise korteri müügist saad samas osta kahetoalise korteri uude majja äärelinnas.

Sellisel juhul ei võida sa aga mitte kuludes, vaid mugavuses. Uues majas ei saa sa kulusid alla, vaid sama raha eest oluliselt rohkem mugavust: sul on maja ümber rohkem rohelust ja välisvalgustust, parkimine õues või köetav garaaž maja all, panipaik, soojustagastusega ventilatsioon. Kõik maja süsteemid töötavad, vajades vaid korralist hooldust. Läheb hulk aastaid enne, kui pead põhjalikumale remondile ja tehnosüsteemide uuendamisele mõtlema.

Kulude vaatevinklist võiks kolmetoalise magalapiirkonna korteri alternatiiv olla hästi soojustatud väiksem maja. Hästiehitatud 120 ruutmeetrise maja kulud on oluliselt väiksemad kui 60 ruutmeetrise äärelinna korteri omad. Parim lahendus oleks passiivmaja, mille ehituskulud on küll suuremad, kuid kogukulu aasta lõikes praktiliselt olematu. Samas tähendab see, et päike ja tuul abistavad sind kõikjal ning sina müüd osa neilt saadud energiast ära.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja

Artikli allikas on
Arco Vara.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tartu bussijaama detailplaneeringu arutelu jätkub avaliku koosolekuga

27.03.2014 Tartu.ee

Neljapäeval, 27. märtsil 2014 kell 17 toimub Dorpati Konverentsikeskuses (Turu tn 2, IV korrus) Tartu bussijaama ja Tasku keskuse ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu. Planeeringut käsitleb ka Eesti Arhitektide Liidus värskelt valminud eksperthinnang.

“Oleme jõudnud planeeringu menetlemisel sellisesse etappi, kus erinevad arvamused seoses planeeringuga on väga teretulnud,” kutsub Tartu abilinnapea Jarno Laur tartlasi arutelul osalema ning linnavalitsusele ettepanekuid saatma. “Arhitektide Liidu eksperthinnangus viidatakse mitmesugustele asjaoludele, mida tuleb kaaluda koos avaliku väljapaneku raames laekunud muude ettepanekutega. Loodame saada linnakodanikelt elavat tagasisidet.”

Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneering on kuni 9. aprillini avalikul väljapanekul Tartu bussijaamas, samuti linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees Raekoja plats 3. Planeeringuga saab tutvuda ka Tartu linna kodulehel: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-035

Planeeringuala suurusega ligi 3,2 hektarit asub kesklinnas. Alal asuvad Tasku keskus, bussijaam ja hotell Dorpat. Planeeringuga nähakse ette bussijaama krundi (Soola tn 4) liitmine Turu tn 2 krundiga. Täiendav ehitusõigus määratakse Turu tn 2 krundile, bussijaama ja Tasku keskuse vahelise ala täisehitamiseks koos bussijaama paigutamisega hoone sisemusse. Samuti võimaldatakse planeeringuga Dorpati hotelli ja Tasku keskuse ühendamine galeriidega. Planeeringu koostasid Artes Terrae OÜ maastikuarhitektid AS-i Emajõe Ärikeskus algatusel, arvestades eelmisel aastal korraldatud ideevõistluse teise koha töid.

Planeeringu osas esitatavad ettepanekud ja vastuväited tuleb esitada kirjalikult hiljemalt 09.04.2014 aadressile Lpmko@raad.tartu.ee või linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (Raekoja plats 3, 51003 Tartu)

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Riigikogus avatakse puitarhitektuuri näitus ja toimub seminar

26.03.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu hoones on avatud näitus “Puit – homse elukeskkonna võti”, mille on koostanud Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et Eesti on metsariik ning puitehitised ülioluline osa meie kultuuripärandist. „Puitarhitektuuri taasavastamine ja arendamine muudab meie elukeskkonna looduslähedasemaks ning elavdab metsa- ja puidutööstust,“ selgitas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. „Riigikogus avatud fotonäitus annab hea visuaalse ülevaate puidu kui ehitusmaterjali laialdastest kasutusvõimalustest. Tänapäeva puitehitised ei ole ainult väiksed eramajad, vaid ka innovaatilised ning ökonoomsed korterelamud ja ühiskondlikud hooned,“ lisas ta.

Lossi lõunatiiva III korruse näitusesaalis ülespandud installatsioon annab ülevaate Eesti viimaste aastate parimateks tunnistatud puitehitistest Näitus jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Riigikogu konverentsisaalis toimub täna ka keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu korraldusel teemakohane seminar, kus esinevad keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, erialaliidu, arhitektide ja panganduse esindajad. Seminari ettekannetes käsitletakse, miks just metsa- ja puidutööstuse valdkond on Eesti jaoks võtmetähtsusega. Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Noole sõnul on meil väärtuslik ja taastuv loodusvara mets ja arenenud puidutööstus. „Oleks loogiline see ressurss loovalt ühendada nii tehnoloogia arengu kui ka kultuuritraditsioonide, arhitektuuri ja disainiga ning ehitada meie majandus ja Eesti lugu üles sellele,“ selgitas Nool.

Seminarist on veebiülekanne: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Algab planeeringu koostamine Eesti-Läti uue kõrgepingeliini trassi asukoha määramiseks

26.03.2014 Tõnu Toompark

Pärnu ja Viljandi maavalitsused, elektrisüsteemihaldur Elering ning Ramboll Eesti sõlmisid märtsi keskel töövõtulepingu Kilingi-Nõmme–Riia TEC II 330 kilovoldi (kV) õhuliini maakonnaplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) läbiviimiseks. Lepingu kohaselt peab planeering valmima järgmise aasta kevadeks.

Eesti territooriumil läbib Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin kava järgi Saarde ja Abja valdu. Liini täpne asukoht määratakse Viljandi ja Pärnu maakondade maakonnaplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse kõrgepingeliini kui joonehitise trassi asukoha valimiseks planeerimisseaduses sätestatud erisustega.

Planeeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi tutvustamine on kavandatud juba tänavu mais, eskiislahenduse tutvustus suvel ning esialgne planeeringulahendus peab valmima aasta lõpuks. Kõikide planeerimisetappide käigus toimuvad ka avalikud arutelud Abja ja Saarde valdades, et tutvustada planeeringulahendust kohalikele elanikele.

Planeeritav Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin laiendab koos Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV liiniga kogu Eesti elektrivarustuse tagamiseks olulist 330 kV elektrivõrku ning moodustab Eesti elektrimajanduse arengukavas ettenähtud Eesti-Läti uue 330 kV elektriühenduse.

Uuel ühendusel on oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks Balti riikide lahtiühendamisel Venemaa elektrisüsteemist ning liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Uus 330 kV õhuliin likvideerib „pudelikaela“ Eesti-Läti piiril, tõstes riikidevahelist ülekandevõimsust 500-600 megavati võrra. Ühendus loob transiitkoridori Eesti-Soome ühenduse Estlink 2 ja Leedu-Rootsi ühenduse NordBalt jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast. Lisaks tagab õhuliin liitumisvõimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis.

REL 2011: Eestis on 369 tiheasustusega paikkonda

26.03.2014 Statistikaamet

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Tiheasustusega paikkond on tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Seetõttu ei lange tiheasustusega paikkondade piirid kokku asustusüksuste piiridega. 2011. aasta andmete põhjal leidub selliseid tihehoonestusega alasid Eestis 369, milles elab kokku umbes 85% loendatud püsielanikest. Pindalalt ja rahvaarvult on kõige suurem tiheasustusega paikkond Tallinn, mis lisaks Tallinna linnale (v.a Pirita linnaosa) hõlmab ka Tabasalu ja Laagri asulat. Pirita linnaosa koos Viimsi ja Maarduga moodustab omaette paikkonna, sest Tallinna ja Pirita–Maardu paikkonna vahele jääb tükk inimasustuseta maad (Lillepi park). Rohkem kui veerandi jagu väiksem nii pindala kui ka elanike arvu poolest on Tartu paikkond. Elanike arvu järgi kõige väiksem tiheasustusega paikkond on Valgamaal Ala paikkond ning pindalalt kõige väiksem Ülenurme paikkond asub Tartu külje all.

Rahvastikku paikkondade kaupa arvutatakse seetõttu, et vastavalt inimasustuse muutusele võib aastate jooksul nii mõnigi tiheasustusega paikkond jaguneda mitmeks alaks või kasvada kokku mõne teise paikkonnaga. Statistika kaardirakenduses on võimalik uurida asustuse kulgemist 2011. aastal, kuid tulevikus saab ka võrrelda rahvastiku paiknemise muutust eelmise, 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal arvutatud paikkondadega.

Riigid arvutavad ja avaldavad rahvastikunäitajaid paikkondade järgi ÜRO rahvusvahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu regulatsiooni alusel, et oleks võimalik ühtlastel alustel hinnata rahvastiku geograafilist paiknemist Euroopas ja maailmas.

038

Selgusid Sanatooriumi parki puudutava küsitluse tulemused

26.03.2014 Tallinn.ee

26. märtsil selgusid Sanatooriumi pargiala detailplaneeringu algatamise teemal korraldatud küsitluse tulemused. Kokku avaldas arvamust 1182 inimest, ettepanekut toetas 337 vastanut, vastu olid 817, kehtetuid sedelid oli 28. Küsitlustulemuste kokkulugemise juures olid nii Nõmme seltside, halduskogu kui ka arendaja esindajad.

Sihi, Põllu ja Pargi tänavaga piirneva Sanatooriumi pargiala omanik AS Infortar on taotlenud linnalt detailplaneeringu kaudu endiste haiglahoonete rekonstrueerimist 64 korteriks, 120-kohaliseks lasteaiaks ning kodanikeühenduste kasutusse antavaks seltsimajaks. Kuna tegemist on sotsiaalmaaga, eeldaks korterite rajamine olemasolevatesse hoonetesse maa sihtotstarbe muutmist.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul tuli elanikelt selge signaal, et arendaja poolt välja pakutud lahendus sellisel kujul ei sobi. „Edastame küsitluse tulemused Tallinna linnavalitsusele ja linnaplaneerimise ametile. Praegusest surnud punktist tuleks siiski püüda välja murda. Seda soovivad ju kõik, et pargis asuvad räämas hooned korda saaksid. Küsitluse ajal on elanikelt tulnud palju ettepanekuid, mida nõmmelased endistes sanatooriumihoonetes näha tahaksid. Anname need arendajale edasi,“ ütles linnaosavanem.

Tallinna linnavalitsus tegi eelmise aasta 23. oktoobril Nõmme linnaosa valitsusele ülesandeks selgitada koostöös linnakantselei ja linnaplaneerimise ametiga 2014. aasta esimeses kvartalis välja Nõmme elanike meelsus AS-i Infortar ettepaneku suhtes. Märtsi keskel saadeti otsepostiga Nõmme linnaosa postkastidesse 15 000 „Makstud vastus“ märgisega küsitluslehte, kus elanikel oli võimalik teada anda, kas arendaja ettepanekut pakutud kujul toetatakse või mitte.

14. märtsil toimus Nõmme kultuurikeskuses ka infotund, kus huvilistel oli võimalik saada pargiala omanikult ja projekteerijalt selgitusi plaanide osas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ehituslepingu sõlmimine ja Tondi Elukvartali ehitustöödega alustamine

26.03.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid eile lepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali korterelamu ehitustööde teostamiseks. Esimese ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta veebruaris ning nende kestvuseks on planeeritud 11 kuud.

Seisuga 25.02.2014 on 31 korterist 9 korteri osas sõlmitud tingimuslik müügileping. Enne ehitusega alustamist on 29% kõigist korteritest leidnud ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon teise ja kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit.

„Rahulolu valmistab lepingu sõlmimine, kus lisaks uue töö saamisele õnnestub ehitusettevõttena omalt poolt panustada kauni ning ajaloolise piirkonna väärtustamisesse. See kant Tondil väärib uut algust ning startiv arendus toob kahtlemata kaasa uue hingamise ja loob piirkonda täiendavaid arenguvõimalusi,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

„Tondi Elukvartalist saab esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt. Kunagistele mõisamaadele ja hilisemate Tondi kasarmute territooriumile tuleb plaanide kohaselt rohelisest mõtteviisist kantud energiasäästlik ja moodne elukeskkond, mille kasuks on esimesed korteriostjad ka juba otsustanud“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Lisainfo: Täpsem info Tondi Elukvartali kohta on saadaval www.tondilinna.ee

OÜ Marsi Elu on 2014. aastal asutatud arendusettevõte, mille tegevuseks on Tallinnas Marsi tn 3 / 3a /3b asuva korterelamu arendustegevus. OÜ Marsi Elu kõik osad kuuluvad AS-le Tondi Kvartal. AS Tondi Kvartal on 07.10.1997 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on AS Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. AS-le Tondi Kvartal kuuluvad Tallinnas Tondi elamukvartali arendamiseks vajalikud kinnistud.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot. Kontsern annab tööd üle 700 inimesele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Miinisadama piirkond valmistub uuenema

26.03.2014 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna Valitsus tutvustab aprillis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust.

Eskiislahenduse põhijoonise ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda 7.-17. aprillini latiolekuaegadel Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2). Avaliku arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 22. aprillil kell 15 ruumis 209. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda ka interneti vahendusel – Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee

Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega.

Planeeritava maa-ala suurus on 45 ha. Detailplaneeringu ülesanne on ala ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Alale on plaanis rajada mereväge teenindavad kasarmu, ühiselamu, sööklahoone, spordihoone ja garaaž. Ühtlasi nähakse ette alal asuvate muinsuskaitsealuste hoonete restaureerimine ning täpsustatakse olemasolevate hoonete ehitusõigust, büroohoone laiendamise ja külastushoone rekonstrueerimise võimalusi. Planeeringuala paikneb Põhja-Tallinnas Tööstuse tänava ääres ning piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega ja idast Noblessneri sadamaga.

Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet. Amortiseerunud, linnapilti sobimatud ja ebaloogilise paigutusega hooned on kavas likvideerida. Hoonemahtude kavandamisel järgitakse naabruses asuvate hoonete kõrgusi ja mahtu.

Uute hoonete planeerimisel ühtlustub piirkonnas hoonestuse rütm, alal suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu, mereväebaasis tekivad paremad olmetingimused, tekib juurde uusi töökohti ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ja planeeritud ning olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu eskiisi koostas OÜ ARTES TERRAE.

RKAS otsib tulevase Võru Riigigümnaasiumi õppehoone ehitajat

26.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Võru linnas Seminari tänav 1 asuva õppehoone ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 17. aprillini. Võru Riigigümnaasium alustab uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Tulevase riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ja selle kõrval asuva 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitatakse kaasaegne ning õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned seotakse üheks tervikus kolmekorruselise klaasgaleriiga.

RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada koolihoone, mis oleks õppetööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Hoone peab olema funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav.

Kolmekorruselise õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning selle suuruseks on kavandatud 3 219 ruutmeetrit. Sellest üle poole moodustab juurdeehitus.

Tulevase Võru Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Haridus- ja Teadusministeerium, Võru Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi vajalikud riigihanked (projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked).

Võru tulevane riigigümnaasium rajatakse projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Võru Seminari tn 1 õppehoone rekonstrueerimistööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150779. Pakkumiste esitamise aeg on 17. aprill 2014 kell 11.00.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tartu hakkab rekonstrueerima uut gümnaasiumihoonet

26.03.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus väljastas ehitusloa Nooruse tn 9 õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

„Noorus õppehoone on üks Tartu linna selle aasta suurematest investeeringutest. Uues hoones saavad endale tänapäevased õppetingimused Tamme gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium, kes lõpuks saab endale päris oma ruumid,“ kommenteeris abilinnapea Kajar Lember.

Laiendamise käigus ehitatakse hoonele juurde kolmekorruseline fuajee osa koos administratsiooni- ja klassiruumide ning uue suure auditooriumiga, samuti ventilatsioonikambrid ja uued majandusruumid. Rekonstrueerimise käigus vahetatakse välja aknad-uksed, lisatakse sissekäikudele varikatused, muudetakse ruumide planeeringut ja rekonstrueeritakse kõik hoonesisesed tehnovõrgud ning välisfassaad.

Lisaks õppehoonele väljastati ehitusload ka Nooruse 9 krundile kolme varikatusega jalgrattaparkla ja kahe palliplatsi ehitamiseks.

Välja on kuulutatud riigihange Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerija leidmiseks, ehitus algab tänavu suvel ning koolid alustavad uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Nooruse 9 õppehoone projekteerimine ning rekonstrueerimine on osa projektist “Tartu Tamme Gümnaasiumi rajamine Nooruse tn 9 kinnistule”, mida kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Enampakkumisel soodsa hinnaga kinnistud ja korteriomandid

26.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmeid soodsate alghindadega kinnisvaraobjekte.

Kristiine linnaosas asuva Mustamäe tee 50c kinnistu alghind on 58 798,72 eurot, ärimaa sihtotstarbega, hoonestatud kinnistu pindala on 680 m2.

Kesklinnas on ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid. Korteriomandite reaalosadeks on 128,2 m2 ning 164 m2 suurune mitteeluruum. Äriruumid on koormatud üürilepinguga.

Liivalaia tn 40-181 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2. Müügiobjekti alghind on 394 000 eurot.

Nõmme linnaosas asuv Männiku tee 106a/1 elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 51 m2 ning Männiku tee 106a/3 elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 41 m2 on kumbki enampakkumisel alghinnaga 1000 eurot. Kummalgi kinnistul paikneb garaaž ehitisealuse pinnaga 25,6 m2.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv Koidu tee 11 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 26 700 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2410 m2. Kinnistu asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 36 kilomeetri kaugusel ja merest 1 kilomeeteri kaugusel.

Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuva Taevakivi kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot. Hoonestatud kinnistu pindala on 9063 m2 ning sihtotstarve elamumaa.

Alghinnaga 2200 eurot on enampakkumisel Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum.

Põhja-Tallinna linnaosas on enampakkumisel Kaera tn 26 // Sõle tn 48-507 korteriomand ning Kopliranna tn 41-38 korteriomand.

Kaera tn 26 // Sõle tn 48-507 korteriomandi alghind on 25 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 34,4 m2. Kopliranna tn 41-38 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 16 m2, korteriomandi alghind on 7500 eurot. Kopliranna tn 41 hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4641, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riik jätkab lasterikaste perede toetamist

26.03.2014 Tõnu Toompark

KredEx alustab 7. aprillil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Maksimaalseks toetussummaks on 7 000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Taotleja, kes on eelnevalt meetme raames toetust saanud, võib taotleda toetust kuni 5 000 eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelvalve teostamisega seotud kulude katmine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 19. mai 2014.

Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise aruande.

Glikman Alvin & Partnerid: Küttekulude tasumise kohustus vastavalt reaalosa suurusele

26.03.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 on kolleegium käsitlenud küttekulude tasumise kohustust vastavalt reaalosa suurusele ning mitte tegelikult köetavale pinnale. Samuti käsitles kohus lahendis teemat, mille kohaselt on kortermaja küttesüsteem, sh igas korteris paiknevad keskkütteradiaatorid, korteriomanike kaasomand, mistõttu on küttesüsteemi muutmine võimalik üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Kortermaja üks korteri omanikest oli vahetult enne korteriühistu loomist eemaldanud korterist keskkütteradiaatori, kuna see ei soojenenud nõuetekohaselt. Radiaatori demonteeriti ning korteriomanik asendas keskkütteradiaatori enda initsiatiivil elektriradiaatoriga. Pärast keskkütteradiaatori eemaldamist hakkas korteriomanik tasuma korteriühistule küttekulusid mitte vastavalt korteriomandi tegelikele ruutmeetritele, vaid vastavalt sellele, mitme ruutmeetri suurusel alal paiknesid keskkütteradiaatorid. Korteriühistu kirjeldatuga nõus ei olnud ning palus keskkütte süsteemi taastada esialgsele kujule.

Kohus leidis, et korteriomanik ei või enda tegevusega korteris luua olukorda, kus ta saaks tasuda majandamiskulude eest teistel alustel ja vähem kui teised korteriomanikud. Samuti leidis kohus, et ei ole hea usu põhimõtte vastane käitumine, kui korteriomanikult, kes enda korteris olnud radiaatori kõrvaldanud, nõutakse küttekulude eest tasumist lähtudes seaduses sätestatust ja arvestusmetoodikast, millega on vastavuses ka korteriühistu põhikiri.

Kohus märkis, et korteriomanikul on kohustus tasuda korteriühistule kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi ruutmeetritele, mitte reaalselt köetava pinna ruutmeetritele. Nimetatud kohustusest kõrvale kaldumist ei õigusta ega põhjenda ka asjaolud, mis alustel korteriomanik korterist keskkütteradiaatori eemaldas, kuna korteriomanikul ei olnud kõigi kortermaja kaasomanike nõusolekut küttesüsteemi omavoliliseks muutmiseks.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Swedbank: eestlased usaldavad investeeringuna kinnisvara, parem tootlus on olnud Eesti aktsiatel

26.03.2014 Tõnu Toompark

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega. Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel.

Eestis on säästude kogumiseks ja paigutamiseks üheks peamiseks eelistuseks kinnisvara. Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme erineva uuringu tulemustes. „Näiteks eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei omanud aimu neile kuuluva kinnisvara väärtusest või olid pigem arvamusel, et tänasel hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara „hea hinnaga“ realiseerida; pea 90% vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist,” selgitas Tamla.

Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%. See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90% Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine n.ö. „tegelikku pilti“ tõenäoliselt oluliselt moonutav. Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.

„Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999.aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra, ehk keskmiselt 4,4% aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea 6%. Võrdluseks, kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas,” lisas Tamla.

Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel omad ajaloolised põhjused. „Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui ühte võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki oma sääste vaid ühele panusele – kinnisvara kaardile. Läbi isikliku eluaseme on enamik meist kinnisvarasse niigi investeerinud tõenäoliselt suuremas mahus kui ühtegi teise investeerimisobjekti”, märkis Tamla.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Aasta Tallinna korteriturul on alanud vähenevate tehingutega

26.03.2014 Kristjan Gross

Veebruaris teostati Tallinnas 578 korteriomandi tehingut. See on veidi vähem kui aasta tagasi veebruaris. Paraku on eelmise kuu tehingute arv vähenenud juba mitmendat kuud järjest. See on üks erinevusi võrreldes varasemate aastatega, sest üldjuhul on jaanuarikuu järel tehingute aktiivsus järjest tõusnud. Sel aastal seega langus.

Tehingute keskmine hind saavutas siiski mitme aasta kõrgeima tulemuse – müüdud korteriomandite keskmine hind oli veebruaris 1392 €/m², mis on veidi kõrgem jaanuariga võrreldes (0,4%) ja 18% kõrgem 2013. aasta veebruariga võrreldes. Kui käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine hind oli aastases võrdluses +22%, siis möödunud kuu hinnakasv viitab mõningale kasvutempo vähenemisele.

Tehingute struktuur oli veebruaris sarnane jaanuarikuu tehingutele – kõikidest korteriomandi tehingutest oli uute elamispindade müüke ca 10%. Arvestatav vahe oli nende keskmises hinnas: jaanuarikuu uute korterite keskmine hind oli 1802 €, veebruaris 1961 €. Järelturu korterite hinnatase oli mõlemal kuul enam-vähem sama, olles ca 1340 €/m².

Tartus teostati veebruaris 105 korteriomandi tehingut, mis on veidi kõrgem kui jaanuaris, kuid sarnaselt Tallinnaga, oli aastases võrdluses eelmise kuu aktiivsus väiksem (2013 veebruaris tehti 128 korteriomandi tehingut).

Tehingute keskmine hind tegi veebruaris siiski suurema tõusu: 7,7% kasvas keskmine hind jaanuariga võrreldes ning 20,7% 2013.aasta veebruariga võrreldes, olles maa-ameti tehingustatistika andmetel 1145 €/m². Tehingud sisaldasid mitme arendusprojekti elamispindade müügi vormistamist. Need tehingud välja jättes, oli ülejäänud tehingute keskmine hinnatase ikkagi üle 1100 €/m².

Pärnus tehti eelmisel kuul 49 korteriomandi tehingut, mis on ühe tehingu võrra rohkem jaanuarikuuga võrreldes. Keskmine hind oli maa-ameti tehingustatistika andmetel 938 €/m², mis on väga suur muutus jaanuariga võrreldes, kasv 18,6%. Tegelik hinnatõus nii suur kindlasti ei olnud – sellele viitab ka mediaanhind 731 €/m² (jaanuarikuu mediaan oli 723 €/m², seega muutus veidi üle 1%). Keskmise hinna viisid üles üksikud väga kõrge hinnaga tehingud. Näiteks üks kaasaegse disainiga elamispind müüdi hinnaga ca 3000 €/m², mitmed tehingud jäid vahemikku 1800 – 2000 €/m². Üldjuhul on nii kõrge hinnaga tehinguid üksikuid, mis mõjutavad kohe ka keskmist.

Narvas oli veebruaris 46 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui jaanuaris. Kuid tundub, et vähenenud tehingute koosseisu sattusid just kõrge hinnaga objektid. Nimelt oli möödunud kuu keskmine hind 485 €/m², mis on ca 10% kõrgem kui jaanuarikuu 442 €/m². Aastases võrdluses on tänavuse veebruarikuu keskmine ca 20% kõrgem.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.