Statistika: Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 33 protsenti

Hoonestamata maa tehingute arv oli 2013 I kvartalis 2487. Hoonestamata maa tehingute kogukäive oli samal ajal 66,7 miljonit eurot.

Maatehingute arvu tõus on märksa tagasihoidlikum, kui üliaktiivses korterite sektoris. Maatehinguid tuli aastaga juurde 6,5%

Aktiivsuse ja maaturu atraktiivsusest annab märku teine näitaja. Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga ligi kolmandiku võrra ehk 33,1%.

2013 I kvartali näol on tegemist  juba järjestikkuse kolmanda kvartaliga, mis näitab tagasihoidlikku tehingute arvu tõusu, kuid kiiret käibekasvu.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Ober-Haus: Aprillis oli võrreldes märtsiga Tallinnas tehinguid korteriomanditega ligi kolmandiku võrra rohkem

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,7%. Võrreldes 2012. aasta aprilliga on indeks 11,3% kõrgem.

Tallinnas tehti aprillis korteriomanditega 721 tehingut, mida on 29% rohkem kui käesoleva aasta märtsis ja 31% rohkem kui eelmise aasta aprillis.

Tallinnas keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga langes 0,5%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines 8,0% ja Põhja-Tallinnas 2,2% ning langus Pirital 6,2% ja kesklinnas 3,0%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29,4% väiksem ehk 1 206 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind aprillis võrreldes eelmise kuuga 2,2% 947-le eurole, kuid Pärnus tõusis 8% 782-le eurole.

Vaata lähemalt: Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks.

Kuuülevaade: Tallinna kalleim maja maksis 850 000

Tallinnas tehti aprillis kinnisvaraga palju suuri tehinguid – kalleim maja maksis 850 000, korter 400 000 ja krunt 150 000 eurot, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kokku tehti Tallinnas aprillis 1034 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 22,4 protsenti rohkem kui märtsis. Aprillis kasvas enim korteritehingute arv, mis oli eelmise kuuga võrreldes pea 30 protsenti kõrgem.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul liigub raha kinnisvarasse tänu ülimadalatele deposiithoiuse intressidele, mille osas pole isegi lähiaastatel paranemist oodata. “Aprilli korterimüügi sedavõrd kiire tõus on aga pigem anomaalia ja mitte uue laenuralli algus, sest pangad jälgivad siiski rangelt klientide laenukõlblikkust,” lisas Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1205 eurot, mis on pool protsenti vähem kui märtsis. Võrreldes 2012. aasta aprilliga maksis keskmine korteri ruutmeeter tänavu 10,3 protsenti enam. Kalleim korter müüdi aprillis 400 000 ja odavaim 2225 euroga.

Hoonestatud elamumaa kinnistuid müüdi aprillis Tallinnas 32, mis on kahe võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 850 000 ja odavaim 7200 euro eest.

Aprillis müüdi Tallinnas üheksa hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim krunt võõrandati 150 000 ja odavaim 13 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Rakvere Targa Maja keskus tutvustab oma tegevust Brüsselis

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus tutvustas täna Brüsselis Regioonide Komitees avatud uste päeval eestimaist regionaalset innovatsiooni. Keskuse tegevuse vastu tunti elavat huvi.

Kohalike omavalitsusliitude Brüsseli esinduse juhi Ille Allsaare sõnul on Rakvere keskuse initsiatiiv ainulaadne. Ühelt poolt tutvustatakse regiooni areneva ja innovaatilise piirkonnana, teiselt poolt aitas keskus tänasel üritusel oluliselt kaasa Rakvere väikeleivatootja „PÄTS“ toodete tutvustamisele Brüsselis, pälvides just kohaliku eestlaskonna hulgas suure populaarsuse.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on üks kuuest Eestimaale rajatavast regionaalsest kompetentsikeskusest. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused. Keskuse temaatilises fookuses on targa maja/intelligentse hoone tehnoloogiad, nende teaduslikud analüüsid ja praktilise rakendamise võimalused ettevõtluses.

Keskuse arendus- ja koolitusvaldkonna juhi Andres Jaadla sõnul tutvustas keskus end sadadele Brüsselis otsustajatele ning sõlmis mitmeid asjalikke ja kasulikke kontakte keskuse arendamiseks edaspidiseks.

Regioonide Komitee avatud uste päeval oli vääriliselt esindatud ka Tallinna linn, tutvustades rohelise pealinna ja tasuta ühistranspordi algatusi.

Tallinna linna esindaja Euroopa Liidus Tõnu Karu sõnul on oluline, et lisaks Tallinnale ka arenevad regionaalsed keskused oma tegevusi Brüsselis tutvustavad. Tuleb märkida, et olla tuhandete Euroopa regioonide hulgas kutsutud 44 välja valitud regioonina on suur tunnustus Euroopa tasandil ning samas annab see võimaluse oma tegevusi tutvustada.

Rakvere rajatav keskus on esimesena Eestis projekteeritud kasutades Euroopas hoonete projekteerimisel järjest enam levinud BIM metodoloogiat ning koostöös TTÜ teadlastega peaks keskusest kujunema ainulaadse Targa Maja testkeskkonnaga, esimene ligi-nullenergia energiakasutusega avalik hoone Eestis. Keskuse kütteks kasutakse maasoojuse põhiseid energiakaeve ja päikeseenergiat. Keskuse hoones valmib ainulaadne demo – ja testkeskkond hooneautomaatika valdkonnas. Vaata lähemalt www.rakveretarkmaja.ee.

Kompetentsikeskuste arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist. Meetme rakendusasutus on Siseministeerium ja meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Lisaks Euroopa rahastusele finantseerib keskust Rakvere linn.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on aktiivselt kaasa löömas erinevates Euroopa võrgustikes ja initsiatiivides kaasates Euroopa kogemusi Eestisse, kui tutvustades Eesti kogemusi väljapoole. Näitena oleme kaasatud EL komisjoni võrgustikus „Targad linnad ja kogukonnad“

Eestimaisema ja regionaalsema õhustiku loomiseks tutvustai ja pakuti huvilistele, maitsta esimestena Brüsselis, Rakveres sügisel tööd alustanud väikepagarifirma „PÄTS“ (vaata www.pats.ee ja http://pitsa.päts.ee/ – imemaitsvaid pagaritooteid.

Arhitektuuribüroo PLUSS sai Panorama City projekteerimise eest soomlastelt auhinna

Soome tarkvaratootja Tekla valis Arhitektuuribüroo PLUSS oma rahvusvahelise konkursi võitjaks. Eesti büroole tõi võidu Eesti suurima, 93 350 ruutmeetri suuruse Panorama City hoone projekteerimisel laialdaselt rakendatud BIM tarkvara innovaatiline kasutamine.

„Eesti arhitektuuribüroole on see auhind tähelepanuväärne tunnustus ka seetõttu, et me suutsime luua lisandväärtust kõigile osapooltele – tellijale, ehitajale ja projekteerijale,” rääkis Arhitektuuribüroo PLUSS juhatuse esimees Katrin Ventsel. „Esikoha vääriliseks hinnati Panorama City eelkõige ca 800 Mb ülidetailsete arhitektuurse, konstruktiivse ja eriosade mudelite liitmisel saadud terve hoone BIM mudeli tõttu. Alates eelprojekti faasist on koostöös ehituse peatöövõtja Merko Ehitus Eesti ASi ja tellijaga Panorama City OÜga otsitud võimalusi mudelite kasutamiseks ehituse faasis ning hiljem ka halduses.”

„BIM koondmudeli kasutamine muudab keeruka projekti vigade tuvastamise ning lahenduste koordineerimise oluliselt lihtsamaks ning kiiremaks,” rääkis Arhitektuuribüroo PLUSS projektijuht Tanel Friedenthal. „Tekla BIMsight tarkvara kasutades oleme loonud sellise 3D mudelprojekteerimise lahendi, millest saavad kasu kõik Panorama City ehitusega seotud osapooled. BIMsight andis meile võimaluse koondada kogu mudelitega seotud andmevahetus virtuaalsesse pilve – kasutades failivahetuskeskkonda Dropbox, kus on kõikidel projekti osapooltel reaalajas võimalik näha sisseviidud uuendusi ning jagada kommentaare. Ühtlasi on BIMsight’i väga mugav kasutada ka neil, kes pole IT-ga sina peal – tarkvara on lihtne ja loogiline ning ei vaja erikoolituse läbimist. Eesmärgiks oli leida lahendus, mille rakendamine ehitusplatsil oleks käepärane kõikidele ehitusmeeskonna liikmetele ning ei tingiks vajadust ülikallite tarkvaralitsentside soetamiseks ega eraldi personali koolitamiseks.“

„3D mudelprojekteerimise kasutamine on olnud kauakaalutud soov ja arendusmeeskond on sellega hästi kaasa tulnud,“ sõnas Panorama City kaubanduskeskust arendava E.L.L. Kinnisvara ASi projektijuht Kalev Aasrand. „3D modelleerimise kasutuselevõttu ehitus-, projekteerimis- ja haldusvaldkonnas võib võrrelda heli või värvi lisandumisega mustvalgele tummfilmile või projekteerimise üleminekuga paberilt digitaalseks. Oleme saanud käepärase töövahendi projekteerijate ideede visualiseerimiseks.”

„Tänu uuele tarkvarale on võimalik mõistliku mahuga andmemassiivi vaadelda ruumilise kujundina, liikuda kujundi sees ja ümber ning leida sobivaid vaatekohti, teha lõikeid, võtta mõõte, teha väljavõtteid uuritavast materjalist ja jagada seda infot,” rääkis Kalev Aasrand. „Mudel võimaldab vaadelda erinevaid hoone konstruktsioone ja osi ükshaaval, valitud rühmade kaupa või kõike koos ja leida üles konflikte erinevate osade paiknemises. Loodetavasti aitab see vältida projekteerimisvigu, mis pahatihti avalduvad ja vajavad kiiret parandamist hilisemas kiires ehitusfaasis.“

Fotod: Arhitektuuribüroo PLUSS

  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCity1st_Floor.jpg
  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCityView_of_the_roof.jpg
  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCity.jpg

Panorama City ) on 2015. aasta kevadel avatav Eesti suurim moe- ja kogupere meelelahutuskeskus, mis pakub oma külastajatele laias valikus tooteid, teenuseid ning uudseid vaba aja veetmise kogemusi. Tänu kaupluste suurele arvule ja valikule on erilist tähelepanu pööratud planeeringu funktsionaalsusele ning korrustevaheliste sujuvate ühenduste loomisele. Läbimõeldud parkimisvõimalused muudavad keskuse külastamise meeldivalt mugavaks. Panorama City on kui kaubanduslinn, mis Lasnamäe paepanga serval kõrgub üle Tallinna. Keskusest avanevad vaated vanalinna siluetile, merele, Kadrioru pargile, Lauluväljakule ning Pirita aedlinnale – kogu panoraam.

Panorama City kaubanduskeskust arendab Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendusfirma E.L.L. Kinnisvara, mis omab osalusi viies juhtivas kaubanduskeskuses: Viru Keskus Tallinnas, Spice ja Spice Home keskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Saules Miestas keskus Šiauliais.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ (www.pluss.ee) on asutatud 2002. aastal ning tänaseks Eesti suurim arhitektuurse disainiga tegelev ettevõte, mis lisaks pakub ka projekteerimise peatöövõttu. Arhitektuuribüroo PLUSS on projekteerinud nii uusehitisi kui renoveeritavaid ja restaureeritavaid hooneid, muu hulgas ärihooneid, haiglaid, väikesadamaid ja kortermaju.

Tallinnas alustati Eesti esimese rohebüroo ehitust

Sel nädalal alustati Tallinnas Sõpruse puiesteel Eesti esimese Green Building kontseptsiooni järgiva kontorihoone rajamist, mille projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad lahendused on ligi kaks korda energiasäästlikumad, kui nõuavad täna Eestis kehtivad ehitusnormid.

“Kevadel 2014 Sõpruse puiesteel valmivas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrilahendused selle, et energiatarbimine on viidud nii madalale kui võimalik,” selgitas hoone arendaja ning ehitaja Mitt & Perlebach OÜarendusjuht Henri Laks. Tema sõnul tähendab uus büroohoone kasutajatele lisaks maailmavaatelisele argumendile tavamajadega võrreldes ka oluliselt madalamaid kommunaalkulusid.

Hoone ehitust alustatakse 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega, millega on tagatud kuni 50% soodsam talvine ruumide kütmine ja suvine jahutamine. Nii fassaadi, akende kui katuse soojustus saab olema üle pooleteise korra tõhusam kui tavalistel büroohoonetel. Maja üldpindade siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale ning hoone üldruumid varustatakse energiasäästlike LED valgustitega.

Lisaks ühisveevärgile ehitatakse hoone alla spetsiaalne vihmaveemahuti, kuhu kogutakse kokku hoone katuselt sademevesi, mida kasutatakse pärast filtreerimist näiteks tualettruumides. Hoonesse luuakse jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning parklasse elektriautode laadimiskoht.

Hoone üüriprotsessi eest vastutav Seven Real Estate Advisors konsultant Katja Kesselman-Zupsman ütles, et rajatavat maja võib tõesti nimetada esimeseks keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaks büroohooneks Eestis. “Oma erilise identiteedi ja loodussäästva kontseptsiooni tõttu tuntakse Sõpruse pst 157 kontoripindade vastu juba täna aktiivselt huvi,” lisas maakler.

Tallinnasse, aadressile Sõpruse puiestee 157, kerkiva rohelise mõtteviisi maja neljal korrusel saab olema 2500 ruutmeetrit üüritavat pinda ning 76 parkimiskohta.

Vaata hoonet tutvustavat videot aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A ja tutvu arendusega lähemalt kodulehelhttp://sopruse157.ee.

Riigi Kinnisvara ASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande ning koos sellega otsuse jaotada ettevõtte puhaskasum summas 8 812 569 eurot alljärgnevalt:

  • kohustuslikku reservkapitali 440 628 eurot;
  • eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 8 371 941 eurot;
  • dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2012. majandusaasta müügitulu kasvas 81,7 miljoni euroni. Ärikasum oli 2012. aastal 12,6 miljonit eurot ja puhaskasum 8,8 miljonit eurot. Möödunud aasta tulemuses sisaldub erakorraline kasum, mis oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist AS-le Eesti Raudtee.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 18,4 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 140 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 377 hoonet üle riigi. Kokku on RKAS kahe aastaga renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks 484 hoonet üle Eesti.

2012. aastal valmisid uusehitistena Narva Politsei ja Päästeameti ühishoone ning Jõhvi Politsei ja Päästeameti ühishoone, mille rajamiseks investeeris RKAS kogu ehitise investeerimisperioodil kokku 12,95 miljonit eurot. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Jõgeva justiitshoone ning Kuressaare Politsei ja Päästeameti ühishoone, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2012. aastal müüdi 66 riigile mittevajalikku kinnistut 4,2 miljoni euro väärtuses. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal AS Erika 4 kinnistud Tallinnas (Erika 4; 4c; Tööstuse 69b; 69c; 69d; 69e; Tööstuse 71; 71a) hinnaga 1 521 000 eurot, kinnistu Tallinnas Toompuiestee 16 hinnaga 595 000 eurot ja kinnistu Keilas Piiri 5 hinnaga 202 011 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Eesti majanduse väljavaated püsivad head

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini.

Euroopa Komisjoni prognoos on heas kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga, mis näeb ette sel aastal samuti kolmeprotsendilist ning järgmisel aastal 3,6-protsendilist kasvu. Komisjoni hinnangul hakkab eksport taas majandust vedama alates selle aasta keskpaigast. Seda toetab Venemaa ja Põhjamaade majanduse parem seis. Tänu ekspordikasvule suurenevad ka ettevõtete võimalused investeerida, mis kompenseerivad avaliku sektori investeeringute vähenemist seoses kvoodimüügi tulu arvelt tehtud projektide lõppemisega.

Tööealise elanikkonna hõivemäär püsis mullu kõrge ning kasvab seoses elanike vanusestruktuuri muutustega lähiaastatel veelgi. Keskmine palk tõuseb Komisjoni hinnangul tänavu 5,7 protsenti ja järgmisel aastal 6,1 protsenti, reaalpalga kasv on vastavalt 2,1 protsenti ja 3 protsenti. Harmoniseeritud tarbijahindade kasv aeglustub sel aastal 3,6 protsendini ning 2014. aastal 3,1 protsendini. Hindade kasvu pidurdumise taga on tooraine hindade oodatav langus maailmaturul.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi püsib Eesti valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Kui sel aastal ootab Komisjon 0,3-protsendilist puudujääki SKPst seoses valitsemisalade palgatõusude, pensionide suurenemise ning töötuskindlusmakse alanemisega, siis järgmisel aastal on valitsussektor Komisjoni hinnangul 0,2 protsendiga SKPst ülejäägis.

Tallinna Sadama uue kruiisikai ehitab BMGS Eesti filiaal

AS Tallinna Sadam sõlmis Vanasadama uue kruiisikai ehituslepingu BMGS Eesti filiaaliga, ehituslepingu maht on 9,8 miljonit eurot.

Kuni 340 meetri pikkuseid ja 42 meetri laiuseid ning kuni üheksameetrise süvisega kruiisilaevade vastuvõtmist võimaldava 421 meetrise kai valmimistähtaeg on 1. mai 2014.

Vanasadama uue kruiisikai ehitushankele esitati kokku kuus pakkumist, mille hinnavahemik oli 9,81-12,45 miljonit eurot. Pakkumised esitasid lisaks hüdrotehnilisi objekte ehitavale BMGS Eesti filiaalile Nordecon AS, OÜ Astlanda Ehitus, AS-i Merko Infra, AS-i Merko Ehitus Eesti ja Inseneriehituse AS-i konsortsium, KMG Inseneriehituse AS-i ja Per Aarsleff AS-i konsortsium ning AS-i Maru Ehitus, AS-i LNK Industries ja AS-i Latvijas Tilti konsortsium.

Investeering uude kruiisikaisse on tingitud aasta-aastalt kasvavast nõudlusest Tallinna kui kruiisisihtkoha järele ja üha suuremate kruiisilaevade eelistamisest reisifirmade poolt.

Tallinna Sadama prognooside kohaselt jõuab Tallinna külastavate kruiisireisijate arv juba uue kruiisikai valmimise hooajal ehk 2014. aastal poole miljoni inimeseni. Tänavu ootab Tallinna Sadam 485 000 kruiisireisijat, eelmisel aastal külastas Tallinna 440 000 kruiisireisijat.

Vanasadama senise kruiisikai kõrvale ehitatava uue kai kogupikkus on 421 meetrit, laius 20 meetrit ja sügavusega maapinnast (abs) 11 meetrit .

Ehitaja paigaldab kaile sildumisseadmed, pääste- ja turvavarustuse ning navigatsioonimärgistuse. Samuti saab kai elektrivarustuse koos välisvalgustusega, sidevarustuse, torustikud laevadele olmevee andmiseks ja reovee vastuvõtuks.

Ehitustööde käigus kavandatud merepõhja süvendustööde maht on hinnanguliselt 12 300 kuupmeetrit.

Vanasadama esimene, spetsiaalselt kruiisilaevade vastuvõtmiseks ehitatud 339 meetri pikkune kai valmis 2004. aasta kevadel, makstes toona üle 80 miljoni krooni ehk üle 5,1 miljoni euro.

Kinnisvara hindamise ABC koolitus toimub 08/05/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara hindmaise ABCKolmapäeval 08/05/2013 toimub selle kevade viimane Kinnisvara hindmaise ABC koolitus, mida viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Hindamise ABC koolitus on sissejuhatus hindamise valdkonda. Koolitus on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, kinnisvaraarendajatele ehk kõikidele, kelle jaoks ei ole hindamine küll igapäevane töö, kuid kinnisvaravaldkondade ja eksperthinnangutega kokkupuutumist aga küll.

Koolitus koosneb kahest osas.

  • Esimeses osas keskendub Martin Kõiv hindamise valdkonna sissejuhatusele ja hindamisstandardile.
  • Koolituse teises osas aitab Kristjan Gross läbi tungida hindamismeetoditest ja tutvustab hindamise protsessi.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Brave Capital omandas kinnistu Peterburi ärikvartalis

Brave Capitali juhitav OÜ San Miguel omandas aprillis Tallinnas 2,6 hektari suuruse mõttelise osa aadressil Väike-Paala 1 asuvast Peterburi ärikvartali kinnistust.

Omandatud kinnistule on lubatud rajada kokku 120 000 ruutmeetrit äri- ja kaubanduspindasid. “Peterburi ärikvartal on meie hinnangul tugeva äripotentsiaaliga peamiselt just tänu oma logistiliselt heale asukohale peamiste maanteede suhtes, mida täiendavad kiire ühendus südalinnaga, piirkonnas toimuvad teised perspektiivsed uusarendused ning ka lennujaama lähedus,” selgitas Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.

Kuuse sõnul on esmalt plaanis kinnistu jagada reaalosadeks. “Seejärel teeme lõpliku otsuse, kas asuda ise arendaja rolli, müüa kinnistu osadena või tervikuna,” märkis Kuusk.

Brave Capital on Eesti- ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamise ning projektide finatseerimisega. Brave Capitali investeerimisportfelli suurus ulatub täna üle 30 miljoni euro.

Tallinna korterite pakkumishinnad on aastaga kasvanud 14%

Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad kasvanud aastaga 14%. Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 2013. aasta aprilli kuus 1482 €/m².

Kõige enam on uute korterite pakkumishinnad kasvanud Haabersti linnaosas. Seal oli aastaseks hinnatõusuks 22%. Hinnatõus on eelkõige põhjendatav uusarenduste lisandumisega, mis kasvatab küll korterite keskmist pakkumishinda, kuid siiski ei kergita Haabersti korterite keskmist väärtust.

Suurem on olnud hinnatõus ka Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna hinnatõus on juba märksa vähem mõjutatud uute projektide lisandumisest, kuid oma mõjujooni on kindlasti ka neil. Portaali KV.EE andmetel on Põhja-Tallinna korterite keskmine pakkumishind 2013. a. aprillis 1244 €/m².

Kõige väiksem on pakkumishindade kasv olnud Pirita linnaosas. 3-protsendiline hinnatõus kasv viis keskmise pakkumishinna Pirital 1810 €/m² peale.

Kui hinnad on aastaga kasvanud, siis pakkumiste arv on seevastu oluliselt vähenenud. Tallinna korteripakkumiste arv portaalis KV.EE on aastataguse 8512 pakkumise pealt langenud 6744 pakkumisele ehk 20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
04/2012 04/2013 Muutus, % 04/2012 04/2013 Muutus, %
Haabersti 675 568 -16% 1 092 1 327 22%
Kesklinn 2 070 1 825 -12% 1 714 1 857 8%
Kristiine 639 556 -13% 1 322 1 417 7%
Lasnamäe 1 745 1 118 -36% 926 1 055 14%
Mustamäe 954 805 -16% 1 050 1 164 11%
Nõmme 460 343 -25% 1 203 1 343 12%
Pirita 258 250 -3% 1 752 1 810 3%
P-Tallinn 1 346 934 -31% 1 076 1 244 16%
Vanalinn 214 197 -8% 2 756 3 008 9%
Tallinn 8 512 6 774 -20% 1 296 1 482 14%
Narva 180 230 28% 447 574 28%
Pärnu 1 293 1 079 -17% 1 004 1 079 7%
Tartu 1 779 1 457 -18% 1 043 1 125 8%
Eesti 17 459 15 305 -12% 1 001 1 077 8%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE: Tallinn-Narva-Pärnu-Tartu

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone sai nurgakivi

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil sai 30. aprillil 2013 nurgakivi. Aadressil Muuseumi tee 2 algas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus tänavu 11. märtsil.

Järgmine tähtpäev on sarikapidu, sarikapärg peaks üles viidama kevadel. Hoone peab valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul käib ehitus korrektselt ajakava järgi ja muuseumirahvas saab oma uue kodu võtmed kokkulepitud ajal kätte.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga. Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine vajalik olla.

Kui eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Oluline on siin hoida silm peal rusikareeglil, et laenu intressimäär ei läheks kõrgemale vara tootlusest (ROA).

Vastasel korral muutub finantsvõimendus negatiivseks. See tähendab, et laenukapital ei aita tekitada tulu, vaid hoopis kulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Nõmme hinnaline kinnisvara ootab võimekat omanikku

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Nõmme vana apteegi ruume ning Kivimäe sauna kinnistut.

Nõmme vana apteegi ruumid on enampakkumisel alghinnaga 114 750 eurot. Linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 345 000 eurot.

Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m². Käesoleval ajal ei ole tehniliselt halvas seisukorras olev Kivimäe saunahoone kasutusse antud ja seisab tühjana ning on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Mai tn 4-1 korteriomandi ning Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Alghinnaga 102 000 eurot on enampakkumisel Kadaka pst 46 elamumaa sihtotstarbega, hoonestatud kinnistu pindalaga 1822 m².

Kesklinnas asuv Liivalaia tn 40-M182 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 64 710 eurot. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m². F. R. Faehlmanni tn 26-8 korteriomand, mille reaalosaks 14,7 m² suurune eluruum, on enampakkumisel alghinnaga 12 700 eurot. Kristiine linnaosas asuv Seemne tn 2-2 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 61,50 m², on enampakkumisel alghinnaga 28 800 eurot ning Lasnamäel asuv Katusepapi tn 7-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,1 m², alghinnaga 4800 eurot.

Enampakkumisel on ka kaks väljaspool Tallinna asuvat kinnisvaraobjekti – Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand ning Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu.

Vahtra tn 18a-107 korteriomandi alghind on 2930 eurot, korteriomandi reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum. Elamumaa sihtotstarbega 3076 m² suurune Tööstuse tn 1 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 9000 eurot.