Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Raid & Ko: Kesklinna korteriturg võtab tempot maha

26.03.2014 Andree Raid

Kesklinn oli, on ja jääb korterituru trendiloojaks. Kesklinn on see piirkond, kus korteriturg raskemate aegade järel võtab esimesena jalad alla. See on piirkond, kus kinnisvaraarendus lööb esimesena õitsele. Samuti annab kesklinnas korteriturul toimuv indikatsiooni turu jahenemise osas.

Heidame pilgu, mis täna kesklinna korteriturul toimumas

Eelmise aasta viimases kvartalis tehti Tallinna kesklinnas 450 korteritehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1774 eurot. Aastatagusega võrreldes kasvas tehingute arv 4 ja keskmine hind 12%. Aga näiteks Mustamäe korteriomandite tehingute arv kasvas samal ajal meeletunatunduva 32% ja keskmine hind 31%.

Kesklinna korteritehingute juurdekasvu aeglustumine ei ole ainult viimase kvartali teema. See kahanev trend on alguse saanud juba 2013. aasta keskpaigast.

Sama kehtib kesklinna tehinguhindade kohta. Tallinna kesklinna korteritehingute keskmine hind kasvab küll jõudsalt, kuid siiski aeglasemalt, kui äärmuslik Mustamäe või ka Tallinna keskmine hinnatase.

Ülekeev turg võiks rahuneda

Täna siiski räägime me veel juurdekasvu aeglustumisest. See tähendab, et turg endiselt elavneb ehk tehingute arv kasvab ja tehingute hinnad kerkivad. Juurdekasvu kokkutõmbumine on aga esimene märk selles, et väga kõrgele trüginud tehingute arv võib lähema paari-kolme kvartali pärast languseks pöörduda.

Senise palgakasvu ja laenukäibe juures tehingute arvu kolinal kukkumist vaevalt karta on. Pigem saab tegemist olema mõningase ülekeeva turu rahunemisega.

Ostjate rahakott ei kannata hinnatõusu välja

Loodetavasti toob tehingute arvu mõningane taandumine endaga kaasa ka hinnatõusu pidurdumise, sest senist üle kümne protsendist Tallinna keskmist korterite hinnatõusu ei kannata ostjate rahakott enam kaua välja.

Samuti oleks kesklinna kontsentreerunud korterite uusarendusel paras aeg hõlvata äärelinnade turg ja pakkuda rohkem uusi ning kvaliteetseid kortereid „mägedel“, Pirital, Nõmmel, Kristiines, mis oleksid tänastest kesklinna 2000-eurosest ruutmeetrihinnast soodsamad.

Senine uute korterite valdav ostutempo on olnud tasemel, mis näitab, et uute korterite ostjad on turul täiesti olemas. Neile on vaja lihtsalt pakkuda laiemat valikuvõimalust erinevate asukohtade vahel. See omakorda tähendab, et mõningane jahtumise järel võiks kinnisvaraturg endiselt hea tervise juures olla, kust ei peaks kartma ei suuri tõuse ega ka kukkumisi.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Tartu korraldab uue lasteaia ehitamiseks arhitektuurikonkursi

25.03.2014 Tartu.ee

Tartu linn korraldab ideekonkursi Pepleri 1a kinnistule ehitatavale lasteaiahoonele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks.

Pepleri 1a asuvale kinnistule kavandatakse kuuerühmalist lasteaeda, mis peaks valmima 2016. aasta lõpuks.

Ideekonkursi võidutööd selguvad juunikuus. Esimese koha auhind on 4000 eurot, teine koht 3000 eurot ja kolmas koht 2000 eurot.

Konkursil parima ideekavandi esitajaga sõlmitakse hankeleping lasteaiahoone põhi- ja tööprojekti koostamiseks. Projekteerimistööd on kavandatud juuni 2014 – veebruar 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mustamäe kaubanduspindadel algab suurem kolimine

25.03.2014 Imbi Helm

Viimasel ajal on Mustamäelt ja selle lähipiirkonnast tulnud mitmeid uudiseid uute kaubanduskeskuste ehitamise ja vanemate pindade lammutamise kohta. See on tekitanud paljudes üürnikes soovi kolida, kusjuures eriti agarad on just väiksematel pindadel paiknevate kaupluste ja teenindustöökodade omanikud.

Enamik äridest soovivad jätkata senises piirkonnas, sest neil on seal väljakujunenud klientuur, aga on ka neid, kes plaanivad linnaosa vahetada. Näiteks kesklinnast tulevad ettevõtted kolivad Mustamäele eelkõige soodsama hinna ja paremate parkimisvõimaluste tõttu. Liikumise põhjuseks on tihtipeale olnud ka sarnaste ettevõtete liikumine ühte piirkonda, nn sünergia tekitamiseks, et klientidel oleks samast piirkonnast võimalik kõik vajalik kätte saada ega peaks mööda Tallinna linna ringi sõitma ja aega kulutama.

Enim otsitakse väiksema üldpinnaga ruume vahemikus 40-80 ruutmeetrit, mille hinnatase oleks sõltuvalt asukohast, üldpinnast ja valmidusastmest 6-9 eurot ruutmeetri eest. Olulisteks peetakse tasuta parkimist, otse tänavalt sisenemise võimalust ja ka väikese laopinna olemasolu.

Sel aastal on alustatud uue kaubanduskeskuse ehitamisega Mustamäe ja Tammsaare teede ristumiskohas. Samuti on teatatud senise EKS-Kaubamaja lammutamisest ning selle asemele uue äri- ja kaubanduskeskuse ehitamisest.

Imbi Helm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eluasemelaenude portfell oli veebruaris aastatagusest 1,2% suurem

25.03.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtted kaasasid selle aasta veebruaris laenuvahendeid 15% rohkem kui aasta tagasi. Pikaajaliste laenude käibe kasv oli tugevam kui lühiajaliste laenude oma. Enam kui pool pikaajalistest laenudest läks kinnisvara- ja tööstusettevõtete rahastamiseks.

Koos eluasemeturu aktiivsuse suurenemisega on kasvanud ka eluasemelaenude väljastamine. Uusi laenulepinguid sõlmiti veebruaris aastatagusega võrreldes 15% rohkem, kusjuures eluasemelaenude käibe aastakasv küündis 37%ni. Kuivõrd uute laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid vaid vähesel määral, jäi väljastatud eluasemelaenude mahu kasv mõõdukaks. Eluasemelaenude portfell oli veebruari lõpus 1,2% suurem kui aasta tagasi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute kogumaht oli veebruaris 14,8 miljardit eurot, mis oli 0,8% suurem kui mullu samal ajal.

Laenutegevust on toetanud väikesed intressikulud. Enamike laenude baasintressimäär 6 kuu Euribor püsis veebruaris 0,4% ja uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,1% juures. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal oli 2,7%, mis on sama kui viimase kahe aasta keskmine tase.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht moodustas veebruari lõpus pankade laenuportfellist alla 2%. Laenuportfelli kvaliteedi paranedes on pangad jätkanud varasemalt laenukahjumite katteks moodustatud provisjonide vähendamist. Veebruari lõpus katsid provisjonid 75% pikaajalistest viivislaenudest.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu aastakasv püsis veebruaris 8% juures. Kodumaise reaalsektori hoiuste maht kasvas nii ettevõtete kui ka majapidamiste suurenenud hoiuste toel kuuga 128 miljoni euro võrra ning ulatus kuu lõpus 9,3 miljardi euroni. Mitteresidentide hoiused suurenesid veebruaris 20 miljoni euro võrra 2,3 miljardi euroni, mis moodustas pankade hoiuste kogumahust endiselt 20%.

pangandus_20140325_01ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

MTA tuletab meelde: Maamaksu tasumiseks on aega veel viis päeva

25.03.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et tänavu on maamaksu tasumise tähtaeg esmaspäeval, 31. märtsil.

Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 31. märtsiks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tuletab meelde, et kõik maaomanikud, kes peavad maamaksu tasuma, aga kes pole maamaksuteadet kätte saanud, peavad hiljemalt 27. märtsiks sellest ametile teada andma. Maamaksuteatega saavad nii e-teavituse, kui ka paberteate saanud kliendid tutvuda e-maksuametis.

„Maamaksu tasumisega hilinemine toob inimesele kaasa mitmeid ebameeldivusi,“ rääkis Liivamägi. „Kohe esimesest päevast hakatakse tasumata maksusummalt arvestama intressi ning tasumisega viivitanutel ei ole järgmisel aastal võimalust tulumaksutagastust kiiresti tagasi saada,“ selgitas Liivamägi.

Samuti kutsub maksuhaldur kõiki teisi väikevõlglasi vabatahtlikult oma maksuvõlga likvideerima, sest lähiajal hakkab amet maksuvõla tasumata jätmisel senisest rangemalt sisse nõudma ka väikeseid maksuvõlgasid.

Maksu- ja tolliameti sissenõudmise üldmenetluse talituse juhataja Maila Heile sõnul on alla 10-eurose maksuvõlaga isikuid 18. märtsi seisuga 16 454 ning nende maksuvõlgade summa kokku on 67 000 eurot.

„Väike maksuvõlg 10 eurost kuni 50 euroni on 12 571 isikul summas 268 000 eurot. „Just need isikud peaksid nüüd oma maksuvõla vabatahtlikult tasuma. Neile saadetakse lähiajal teavitused maksuvõla kohta ja kui teavitusele tasumist ei järgne, saadetakse võlglastele juba sundtäitmise hoiatust sisaldavad korraldused maksuvõla tasumiseks. Sellele järgneb sundtäitmine,“ hoiatas Heile.

Et seda vältida, palub maksu- ja tolliamet kontrollida enda maksuvõla andmeid ning võlasumma olemasolul see kiiresti tasuda. Lihtsaim ja kiireim viis maksuvõla võimalikku olemasolu kontrollida on läbi e-maksuameti/e-tolli aadressil www.emta.ee. Kellel see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või võlainfo telefonilt 1811.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Korteriühistute Liit plaanib luua omanikujärelvalve andmebaasi

25.03.2014 EKÜL

Hiljutisel Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil kerkis teemana üles renoveerimistööde omanikujärelvalve küsimus. Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks ühistutel renoveerimisprotsessis omanikujärelevalvet kindlasti teostada, vältimaks ebakvaliteetset tööd. Andmaks korteriühistutele ülevaadet, missugused on kvaliteetse omanikujärelvalve pakkujad, soovib EKÜL koondada teenusepakkujate andmed ühtsesse andmebaasi.

“See peaks olema koht, kuhu jõuavad vaid need teenusepakkujad, kellega on korteriühistutel varasem koostöö sujunud ning kes on pakkunud tõepoolest kvaliteetset teenust,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Väärt teenusepakkujatest võib Eesti Korteriühistute Liidule teada anda e-maili teel: ekyl@ekyl.ee

“Omanikujärelvalve on kogu protsessi üks odavamaid, ent olulisemaid teenuseid. Omanikujärelevalve peab vaatama, et ei kasutataks lubatust odavamaid ja kõlbmatuid vahendeid, et töö oleks kvaliteetne,” leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Omanikujärelevalveks tuleb aga võtta spetsialist, sest mõnd viga ei pruugi asjatundmatu silm märgatagi. Muidugi peavad aga ka ehitajad oma tööd hoolikalt tegema, vältimaks hilismaid kaebusi.”

Kevad on kortermajade renoveerimise tippaeg. KredExi teatel määrati rekonstrueerimistoetus mullu 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit. KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Urmas Tehver

25.03.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Mul on kinnisvaraalast staaži küll 20 aastat, kuid siiski on raamatust Kinnisvaraõiguse ABC üht-teist õppida või meelde tuletada.

Olen sellisest raamatust puudust tundnud nii oma igapäevatöös, kutseeksamiteks valmistumisel, kui ka alustavate kinnisvaramaaklerite juhendamisel.”

Urmas Tehver
Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ partner, kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus algab 31.03.2014

25.03.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 31.03.2014 algab Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritele, kes kavandavad minna kutseeksamile.

Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus sobib väga hästi ka maakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Suur osa koolitusest ehk 12 tundi on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele. See on valdkond, milles maakleritelt oodatakse sageli kõrget pädevust.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle juhul kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub:

31.03.2014 kell 09.00-16.15
01.04.2014 kell 09.00-14.00
03.04.2014 kell 09.00-16.15
04.04.2014 kell 09.00-14.00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Kõige rohkem üürikorterite pakkumisi on kesklinnas ja Lasnamäel

25.03.2014 Tõnu Toompark

2014. aasta veebruaris pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile kokku 1883 korterit. Korterite üüripakkumiste suurim osa asuvad Kesklinna linnaosas. Kesklinnas asus kokku 698 korterite üüripakkumist.

Kesklinna järel on üüripakkumiste arv suurem Lasnamäel, kus asus 284 korteri üüripakkumist.

Kõige väiksem on üürikorterite pakkumine Pirita ja Nõmme linnaosades, kus asus vaid 38 ja 45 pakkumist.

Aastataguse ajaga võrreldes on üüripakkumiste arv vähenenud. Tallinna üüripakkumiste koguarv on aastaga vähenenud 5,4%. Kesklinnas on pakkumisi vähemaks jäänud 3,1%.

Mustamäel ja Vanalinnas seevastu on üüripakkumiste arv aastaga kasvanud pea veerandi võrra ehk täpsemalt vastavalt 24,7 ja 24,3%.

Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli veebruaris 8,1 €/m2.

Korterite üüripakkumiste jagunemine Tallinna linnaositi

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pro Kapital: Kontserni uue tütarettevõtte asutamine

24.03.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte AS Pro Kapital Eesti sõlmis 24.03.2014 OÜ Vene 19 asutamislepingu.

AS Pro Kapital Eesti uue tütarettevõtte tegevusalaks on oma kinnisvara haldamine ja rendileandmine ja kavandatavaks majandustegevuseks saab Tallinnas Vene tänaval asuva äripinna majandamine.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud. Tütarettevõtte asutamine ei oma mõju emitendi majandustegevusele.

OÜ Vene 19 osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis kuulub ühingu asutamisel 100% AS-le Pro Kapital Eesti. Uue ühingu juhatusse kuulub AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liige Allan Remmelkoor.

Tütarettevõtte asutamise eesmärgiks on üle anda tütarettevõttele Tallinnas Vene tänaval asuv äripind.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Glikman Alvin & Partnerid: Naaberkinnistule ilma asjaõiguseta ehitise püstitamise võimalused

24.03.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 on kolleegium käsitlenud kinnisasjaomanike õigust ning võimalusi ehitada rajatisi üle enda kinnisasja piiride, riivates sel moel naaberkinnisasja omanike õigustatud huvi omandi puutumatusele.

Asjaolude kohaselt soetasid isikud Heldri uuselamurajoonis kinnisasjad. Vastavalt arendaja ning ühe kinnisasja omaniku vahel sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingule, pidi arendaja korraldama omal kulul Heldri elamurajooni sisese tee katmise (sissesõiduteed kinnisasjade hoovidesse ning teelaiendused). Kuivõrd arendaja soovis hilisemalt eeltoodud lepingu tingimuse täitmise eest täiendavat tasu ning kinnisasja omanik ei olnud sellega nõus, jäi arendaja poolt elamurajooni sisetee rajamata.

Heldri piirkonnas asuvate naaberkinnistute omanikud otsustasid seejärel ehitada ise enda kinnisasjadele juurdepääsu tagamiseks sissesõiduteed ning teelaiendused. Sissesõiduteid ja teelaiendusi ehitades ületasid naaberkinnistute omanikud enda kinnisasjade piire ning seeläbi ka kõrval asuva arendajale kuuluva kinnistu piire (arendajale kuulus tee kinnistu). Piiriülest ehitamist lubavat asjaõigust kinnistusraamatusse sisse ei kantud. Naaberkinnistute omanikud põhjendasid piiriülest ehitamist asjaoluga, et vajalik oli rajada juurdepääsuteed hoovidesse ning hoovidest avalikult kasutatavale teele, mistõttu tegutsesid naaberkinnistute omanikud heauskselt.

Tee omanik (arendaja), kelle kinnisasja piiridele sissesõidutee ehitati, nõudis omavolilise maa kasutamise eest tasu, alternatiivselt palus sissesõiduteed eemaldada, vastasel juhul pidi tee omanik seda tegema enda algatusel.

Riigikohus leidis, et iga kinnisasja omaniku piiriülest ehitamist ja seeläbi naaberkinnistu omaniku õigusi riivavat tegevust tuleb hinnata individuaalselt. Individuaalse hindamise tulemusena peab tuvastama, kas iga konkreetse kinnisasja omaniku poolt ehitatud rajatise puhul on tegemist pahauskse ehitamisega naaberkinnistu suhtes või mitte. Juhul, kui tuvastatakse, et rajatised, mis ületavad naaberkinnistu piiri on püstitatud heauskselt, siis tuleb sellised rajatised naaberkinnistu kinnisasjaomaniku poolt lubada. Antud juhul viitas heausksusele see, et sissesõiduteede ehitamises oldi arendajaga kokku lepitud, kuid arendaja ei täitnud oma kohustust, mispeale ostja täitis kohustuse sisuliselt ise.

Samas möönis kohus, et ka sellisel juhul ei pea heauskselt püstitatud rajatist taluma ilma tasuta.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara viis läbi võlakirjaemissiooni

24.03.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 160 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 21.03.2014. a ja lunastamispäev on 20.06.2015. a.

Emiteeriti 160 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, intressimääraga 9,8% aastas. Intressimakseid tasutakse kvartaalselt. Emiteeritud võlakirjad tagatakse hüpoteegiga Arco Vara AS-i tütarühingule kuuluvale kinnisasjale. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Läbiviidud võlakirjaemissiooni näol oli tegemist väärtpaberite emissiooniga kooskõlas väärtpaberituru seadus § 12 lg 2 p-ga 2.

Võlakirju pakuti 3-le isikule, kellest 3 ka märkisid. Võlakirjaemissiooni maksimaalseks mahuks oli 200 000 eurot, millest märgiti täis 160 000 eurot. 2 investori puhul oli vastavalt NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistikule tegemist tehinguga seotud isikuga.

Nimetatud investoriteks on AS Lõhmus Holdings ja OÜ Alarmo Kapital. AS-i Lõhmus Holding juhatuse liige on Rain Lõhmus, kes on Arco Vara nõukogu liige. OÜ Alarmo Kapital juhatuse liikmeteks on Tarmo Sild, kes on Arco Vara juhataja, ja Allar Niinepuu, kes on Arco Vara nõukogu liige.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse arendustegevuste jätkamiseks Eestis.

Ajaloorubriik: Kadunud maailmast Stockmanni kaubamaja kõrval

24.03.2014 Jaak Juske

1996. aastal Tallinnas avatud Stockmanni kaubamaja rajati vana paberivabriku asemele. Sealne linnaruum on viimase 70 aastaga läbinud totaalse muutumise.

Enne Teist maailmasõda asus Kaasani kiriku praegusest suurema aia kõrval Kaasani plats. Selle kõrval olid vanad kasarmud, mille kõrvalt voolas Härjapea jõgi Maakri tänava joonel mere suunas.

Kasarmutest edasi kulges otsejoones (Suur) Tartu maantee suunas Klaasingi tänav ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja (hilisema Saali) tänava kaudu. See Keldrimäe asumi piirkond oli hoonestatud valdavalt vanade puumajadega.

Kitsas Klaasingi, hilisem Paberi tänav kulges praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus ajaloolise Jaaniveski kohal Johansoni paberivabrik. Omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles. Puuvilja tänav asus aga 1954. aastal ehitatud stalinistiku kõrge nurgatorniga hoone hoovis.

Suur osa selle piirkonna hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamisest. Paberivabriku paekivist hoonete eest avanes vaade üle tänase keskturu ala kuni Gildi tänavani. Säilis vaid üksik kahekordne kivimaja Paberi tänava ääres keset tänast Liivalaia tänavat Stockmanni kaubamaja ees.

See maja lammutati 1974. aasta paiku, mil hävitades vana tänavavõrgu ühendati Viktor Kinissepa/Liivalaia tänav Narva maanteega. Siis kadus linnakaardilt ka kirjanik Elisabeth Aspe nime kandev lühike tänav, mis kulges omal ajal Tartu maanteelt Kunderi tänava ristini.

1995. aastani töötanud Tallinna paberivabrikut meenutab täna Paberi trammipeatus Tartu maanteel.

Fotol Klaasingi (Paberi) tänav enne sõda. Vaade Kaasani kiriku poolt Tartu maantee suunas. Paberivabrik jääb vasakule.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Glikman Alvin & Partnerid: Isiklikku kasutusõigust ei saa seada enda kasuks

22.03.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasja nr 3-2-1-180-13 asjaolude kohaselt esitas äriühing, kes tegeleb kinnisvara arendamisega Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kanda äriühingule kuuluvatele kinnistutele sisse tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (hoidumisservituut).

Lahendi asjaoludest tulenevalt soovis arendaja, et kinnistusraamatusse kantakse esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (hoidmisservituut) iseenda kasuks. Sisuliselt oli eesmärgiks see, et kui arendaja kinnistud võõrandab, siis tulevased uued omanikud oleksid arendaja kasuks kohustatud hoiduma kindlaks määratud tegevusest.

Nimelt pidanuks hoidumisservituudi kohaselt igakordne kinnisasja omanik mitte tegema müratekitavaid ja naaberkinnistu elanikke häirivaid ehitustöid alates tööpäeva õhtul kell 18.00st kuni hommikul kell 08.00ni, samuti puhkepäevadel ning riigipühadel. Lisaks pidanuks igakordne kinnisasja omanik hoiduma kinnistu reostamisest ning krundist väljapoole jääva looduse kahjustamisest. Äriühing põhjendas enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist heakorralduslikel, looduskaitselistel ja avalikku õigust mitterikkuvatel eesmärkidel, teiste sõnadega hoidumisservituut üldistes huvides.

Kõik kohtuastmed leidsid, et poolte kokkulepe, millega määratakse servituudi sisu, ei saa väljuda asjaõigusseaduses sätestatud servituudi definitsioonist, kuna asjaõigusseaduses ei ole olemas asjaõigust, mille alusel saaks isik kohustada iseennast mingist tegevusest hoiduma iseenda kasuks. Teisisõnu, asjaõigusseaduses puudub säte, mis võimaldaks kinnisasja omanikul seada endale kuuluvale kinnisasjale iseenda kasuks isiklikku servituuti.

Samas leidis Riigikohus, et põhimõtteliselt on arendajal võimalik seada kinnistutele reaalservituut arendaja omanikuks olemise ajal (mitte isiklik kasutusõigus), kui soovitakse mingite kohustuste edasi kehtimist, sest sellisel juhul ei seata servituuti konkreetse isiku kasuks vaid reaalservituut on seotud kinnisasja igakordse omanikuga.
Servituudi sisu osas leidis kohus aga antud asjaoludel, et isikul peab olema servituudi seadmiseks kaitset vääriv huvi. Kohus leidis, et piisavaks huviks ei saa pidada arendaja soovi hoida kinnisasja heakorralduslikult ja looduskaitset tagaval meetodil. Nimetatud eesmärgid on tagatavad üldiste piirangutega, mida saab teha seaduse alusel. Looduskaitselised huvid ja heakorraga seotud huvid on seadusjärgne kitsendus, mis kehtib kinnisasjaomaniku suhtes ka ilma kinnistusraamatusse kandmata. Seega eraldi isikliku kasutusõiguse seadmine sellekohastel eesmärkidel ei ole põhjendatud.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja peab tasuma kõrvalkulud ühistule ise või lasta need maksta üürnikul?

22.03.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Siis saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) edasi maksta.

Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.