Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa turuülevaade 01-2014

12.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg jaanuaris üllatusi ei pakkunud ja tehingute hulk võrreldes detsembriga oodatult langes. Vaadates tehingute struktuuri pikemas aja peale tagasi, näeme, et aastane kasv oli võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem. Ostuaktiivsus, mis kirjeldab inimeste huvi kinnisvara soetamise vastu, oli jaanuaris siiski endiselt väga kõrge, kuid üldine ostujõud on hindade kiire kasvu valguses langenud.

Maa-ameti andmete kohaselt sõlmiti jaanuarikuus kogu riigis 3173 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping. Võrreldes detsembriga langes tehingute hulk 14,6%, kuid aastaga kerkis see siiski 13,2%. Tehingute kogukäibeks kujunes jaanuaris 139,08 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas langes jaanuaris tehingute hulk, samas kui mulluse jaanuariga võrreldes on see siiski kerkinud. Maa-ameti statistika kohaselt toimus pealinnas 827 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 9,7% vähem, kuid aastatagusest jaanuarist 12,4% enam. Tehingute rahaline kogumaht oli jaanuaris 66,13 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Korteriomanditega toimus 590 ostu-müügitehingut (detsembris 615) ning nende põhjal arvutatud ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 3,1% 1289 eurole. Aastaga on hinnatase kerkinud aga 27,2%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1195 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +0,2% ja aastaga +21,4%.
Kadriorg: 2215 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +4,6% ja aastaga +23,3%.
Kalamaja: 1691 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +3,4% ja aastaga +24,6%.
Kesklinn: 1803 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1,8% ja aastaga +15,2%.
Kristiine: 1562 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +6,3% ja aastaga +51,1%**.
Lasnamäe: 1082 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,2% ja aastaga +25,2%.
Mustamäe: 1171 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1% ja aastaga +21,2%.
Nõmme: 1246 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +14,2%* ja aastaga +21,2%.
Pirita: 1577 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +12,6%* ja aastaga +18%.
Põhja-Tallinn: 1368 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +9,9% ja aastaga +40,2%**.
Vanalinn: 2638 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +5,5% ja aastaga +17,7%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
** Märkimisväärse hinnatõusu põhjuseks on keskmisest suurem hulk tehinguid uusarendustes ja väikese üldpinnaga korteritega.

Allikas: Maa-amet

Kui seni oleme rääkinud pigem müügipakkumiste vähenemisest, siis jaanuaris hakkas neid taas lisanduma. Kasv tuli nii uusarenduste kui ka järelturukorterite arvelt. Kuigi tegu pole massilise suurenemisega ning turgu iseloomustab endiselt kohatine defitsiit, mõjutab konkureerivate pakkumiste lisandumine hinnataset stabiliseerivalt, mis avaldub näiteks osade magalapiirkondade suuremate korterite puhul.

Kuigi aina enam on hakatud praegust aega kirjeldama kui nn müüjateturgu, kus vaid müüjad dikteerivad hindu, siis päriselt nii öelda ei saa. Pakkumishinda makstakse uusarenduste ja erilisema-eksklusiivsema kinnisvara puhul, kuid mitte ülehinnatud teise ringi magalakorterite eest. Kinnisvaraportaalides jääb aina enam silma ülehinnatud „vanu tuttavaid“, mille puhul on pakkumishinna piir selgelt ületatud. Müüjatel tasub arvestada, et inimestel on kinnisvarabuum ja sellele järgnenud krahh veel selgelt meeles ning liigseid riske ei võeta. Kinnisvara ollakse endiselt valmis ostma, kuid põhjendatud hinna eest.

Eramuturg oli talviselt vaiksem – müüdi 19 eramut ja suvilat (detsembris 21) ning 9 hoonestamata elamukrunti (detsembris 10).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Võrreldes üldiste suundumustega oli Tartu kinnisvaraturg jaanuaris stabiilsem ning tehingute hulk mõnevõrra kasvas. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris 135 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 3,1% enam. Mulluses jaanuariga võrreldes tehinguaktiivsus ei muutunud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 96 (detsembris 100), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1030 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 3,5% samas kui aastaga on see tõusnud 15,3%.

Allikas: Maa-amet

Kui detsembris oli eramuturg madalseisus, siis jaanuaris kerkis see taas tavapärasele tasemele. Müüdi 14 eramut ja suvilat (detsembris 7) ja 2 elamukrunti (detsembris 1).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg kulges jaanuarikuus harjumuspärases rütmis – tehinguid vähem kui detsembris, kuid rohkem kui mulluses jaanuaris. Maa-ameti andmetel toimus 282 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on pea 20% detsembrist vähem. Võrreldes 2013. aasta jaanuariga kerkis tehingute hulk siiski 6,8%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg veidi kasvas. Näiteks Narvas toimus 66 tehingut (detsembris 60), mille keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 419 eurot (langus võrreldes detsembriga 5,5%). Jõhvis toimus 21 tehingut (detsembris 18), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 15% 256 eurole. Kohtla-Järvel toimus seevastu aga väike langus – jaanuaris müüdi 64 korterit (detsembris 67), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas pea 26% 87 eurole.

Allikas: Maa-amet

Nii Jõhvi kui Kohtla-Järve puhul on suured tõusud ja langused tavapärased, tulenedes kinnisvaraturu väiksusest ja sealsetest eripäradest.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus maa-ameti andmetel jaanuaris 64 kinnisvara ostu-müügitehingut. Detsembris oli vastav näitaja 86 ja mullu jaanuaris 75.

Allikas: Maa-amet

Ka kortereid müüdi vähem – 48 (detsembris 64) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 723 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 5,9%, kuid aastaga tõusis see 8,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli jaanuaris aga erakordselt vaikne, müüdi vaid 1 maja (detsembris 7). Elamukrunte müüdi aga tavapärasest enam – 4 (detsembris samuti 4, kuid tavaliselt 1-2).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg muutus jaanuaris taas aktiivsemaks. Maa-ameti andmetel toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist viie võrra enam ja möödunud aasta jaanuarist kümne tehingu jagu rohkem.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg elavnes veidi. Jaanuaris müüdi 16 (detsembris 13) müügitehingut. Ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 13,3% 492 eurole. Aastaga langes hinnatase aga 15,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg jäi aga talviselt vaiksemasse faasi. Jaanuaris müüdi 3 maja (detsembris 4) ja endiselt mitte ühtegi elamukrunti (viimati juunis).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg on püsinud üsna stabiilsena. Jaanuaris toimus maa-ameti statistika kohaselt linnas 26 kinnisvara ostu-müügitehingut (detsembris 27 ja 2013. aasta jaanuaris 29).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (detsembris 15) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 495 eurot. Võrreldes detsembriga kasvas hinnatase 2,5% ja aastaga 31,6%. Tõsi, mullu jaanuari hinnatase oli tavapärasest hoopis madalam.

Eramuturg jätkas aga küllalt hoogsal tasemel – maju müüdi 5 (detsembris samuti 5) ja elamukrunte 3 (detsembris 1).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli jaanuaris keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus linnas kokku 25 ostu-müügitehingut. Detsembris müüdi 18 ja möödunud aasta jaanuaris 16 kinnisvaraobjekti.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 17 (detsembris 10), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 684 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis hinnatase 6,6% ja aastaga 2,5%.

Müüdi ka 4 eramut, mis on Kuressaares keskmine tase.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli jaanuaris tavapärasest vaiksem. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt müüdi 10 kinnisvaraobjekti. Detsembris oli antud näitaja 13 ja 2013. aasta jaanuaris 14.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (detsembris 10). Kuna jaanuaris toimus enam müüke keskmisest oluliselt madalama hinnaga korterite osas, langes ruutmeetri keskmine mediaanhind kuuga 25,5% 286 eurole. Seetõttu langes hind aasta võrdluses 15,4%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturul tehinguid ei toimunud.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

12.02.2014 Statistikaamet

2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2,0 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15% ja koguväärtus 18%.

Eesti kinnisvaraturg jätkas 2013. aastal tõusu ning tehingute arv saavutas majandussurutise järgse rekordi. Võrreldes turu kõrgajaga 2006. aastal oli tehinguaktiivsus siiski veel 30% madalam. Kinnisvara ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2013. aastal 48 900 eurot, mis on 2% rohkem kui aasta varem. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv oli peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust.

Korteriomandi tehingud hõlmasid poole kinnisvara ostu-müügitehingutest. Elanikkonna kindlustunde kasv, soodne intressimäär ja tasapisi lisanduvad uusarendused on aidanud eluasemeturgu aktiivsena hoida. Korteritehingute arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 15% ja korteritehingute väärtus neljandiku võrra.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes korteriomandi ostu-müügitehingu keskmine väärtus kõige enam Lõuna- ja Kirde-Eestis (kummaski 16%). Põhja-Eestis olid tehingud keskmiselt 10% kallimad ja Kesk-Eestis jäid varasema aasta tasemele. Tehingute keskmine väärtus vähenes vaid Lääne-Eestis (2012. aasta kõige suurem kasvaja) ja seda enam kui kümnendiku võrra.

2013. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 840 eurot, mis oli kümnendiku kõrgem kui 2012. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri keskmine hind 14%, Tartus 13% ja Pärnus 5%.

31% kinnisvara ostu-müügilepingutest hõlmasid hoonestamata ja 19% hoonestatud maa tehingud. 2012. aastaga võrreldes jäi hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus samaks, hoonestatud kinnisasjal aga vähenes 5%.

Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute trend, I kvartal 2003 – IV kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mis võimaldab Kesklinnas Järvevana tee, Tammsaare tee ja Pärnu maantee liiklussõlme naabruses asuvale planeeringualale uusi ärihooneid ehitada.

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneeringu ala asub Pärnu maantee ja Keila-Tallinn raudtee vahelisel alal, planeeringuala suurus on 2,7 ha.

Detailplaneering koostatakse eesmärgil muuta kruntide piire ja määrata ehitusõigus kuni 10 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoonete ehitamiseks ja olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks. Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringu alale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad käesoleval ajal 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Planeeritav ala asub Tallinna keskusest lõunas ühe tähtsama väljasõidutee, Pärnu maantee ääres. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala ning magistraaltänavate ärivöönd. Detailplaneeringuga kavandatav vastab Tallinna üldplaneeringule.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Ühiselamu Projekt OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Tallinn asub kunagise Härjapea jõe asukohta fikseerima

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis seab eesmärgiks linnaruumist kadunud Härjapea jõe kunagise voolusängi asukoha tähistamise.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse linnavalitsusele ülesanne moodustada komisjon Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Vastavasisulise otsuse eelnõu esitas linnavolikogu liige Jaak Juske. Otsuse eelnõu kohaselt tuleb Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks linnavolikogu fraktsioonide esindajaist ja ekspertidest koosnev komisjon moodustada hiljemalt 15. aprilliks 2014.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Härjapea jõel olnud Tallinna linna jaoks kultuurilooliselt praktiliselt sama oluline tähendus kui merel, mille kaudu toimus kaubandus. Härjapea jõgi on ajalooliselt olnud Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja mille ääres tegutsesid tänu soodsale languse ja veevoolu hulga suhtele mitmed vesiveskid. Veskite juurde tekkinud tootmisüksustest said hilisemal ajal oma tegevuseks aluse nii mõnedki suuremad tööstuskompleksid nagu näiteks Tallinna paberivabrik. Samuti said Tallinna ümbritsenud kaitseotstarbelised vallikraavid just sellest jõest suurema osa oma veest.

Kultuurilooliselt on oluline jõe voolsäng ja selle ääres paiknenud olulisimad rajatised tähistada. Kunagise voolusängi eksponeerimine rikastaks ning mitmekesistaks Tallinna linnakeskkonda.

Jõe voolsängi ja selle ääres paiknenud olulisimate rajatiste tähistamiseks linnavalitsuse juurde moodustatavasse komisjoni võiksid kuuluda lisaks linnavolikogu fraktsioonide esindajatele ka eksperdid nii ajaloo, linnaplaneerimise, keskkonnakaitse, maastikuarhitektuuri, tehnosüsteemide insenerlahenduste jms valdkondadest.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Maamaksukohuslased saavad Maksu- ja Tolliametilt vastavasisulise teate

12.02.2014 Tallinn.ee

Maksu- ja Tolliamet väljastab kõigile maamaksukohuslastele hiljemalt 15. veebruariks posti teel või elektroonselt vastavasisulise maksuteate.

Maamaksuteates on kirjas arvestatud maamaks ja selle tasumise tingimused. Nendele isikutele, kelle kõikide kinnistute maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei saadeta. Maamaksust vabastatud elamumaa omanikud Maksu- ja Tolliametilt maksuteadet ei saa.

Kuni 64-eurone maamaks tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1.oktoobriks.

Tallinnas maa maksustamisega seotud küsimustele vastab Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakond infotelefonil 6404454 ning e-posti aadressil maamaks [ät] tallinnlv.ee. Samuti saab maa maksustamise küsimustega pöörduda Vabaduse väljak 7 teenindussaali (E 8.15-18.00; T-N 8.15-17.00 ja R 8.15-14.00) või Tallinna Linnavaraametisse maa hinna osakonda Vabaduse väljak 10, III korrus (E 14.00-18.00 ja N 9.00-12.00).

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/maamaksuvabastus

Ülemistele hakatakse ühistransporditerminali kavandama

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Rail Baltic raudtee reisiterminal, siduda see planeeritava Ülemiste ühisterminaliga ja ühendada Tallinna ühistranspordivõrgustikuga.

Planeeritaval alal nähakse ette vajalike äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on 6,53 ha.

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänava ja Peterburi tee vahelisel alal, tiheda liiklusega magistraaltänavate ristumiskohas. Piirkonda on rajatud mitmeid uusi büroohooneid ning naabruses asub Ülemiste kaubanduskeskus. Planeeritav ala on hoonestamata, samuti puudub väärtuslik kõrghaljastus. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tehnilise Järelevalve Amet. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud OÜ Hendrikson & Ko.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub neljapäeval 13/02/2014

12.02.2014 Tõnu Toompark

Neljapäeval 13/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“, mida viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele ja kõikidele teisele, kel on eraelus või töös kokkupuudet kinnisvara eksperthinnangutega.

Kinnisvarakoolitus annab hea ülevaate hindamistoimingutest, hindamisstandarditest ja –metoodikatest. Lisaks tuleb juttu hinnangu ülesehitusest ja vormistamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub neljapäeval 13/02/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn toetab jalgrattamajade rajamist

11.02.2014 Tallinn.ee

Kuna Tallinna suurtes elurajoonides puuduvad võimalused jalgrataste hoidmiseks, lisatakse projekti „Hoovid korda” raames toetatavate tegevuste loetellu rattamajade rajamine.

Seoses kergliiklusteede võrgustiku arenguga on rattaliikluse osatähtsus Tallinnas tunduvalt suurenenud. Aasta aastalt suureneb vajadus rajada turvalisi rattahoidlaid lisaks kaubandus- ja muudele tõmbekeskustele ka elamute juurde.

„Kuna paljudes suurtes elamurajoonides, mis ehitati aastatel 1960-1990, puuduvad keldrid ning trepikodades ja koridorides keelavad tuleohutuseeskirjad jalgrataste hoidmise, on jalgrataste turvaline hoidmine probleemne,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

„Loodame, et rattamajade rajamine aitab kaasa keskkonnasõbraliku jalgrattaliikluse propageerimisele ja edendab tervisesporti.“

Projektile “Hoovid korda” on kaheksa viimase aasta jooksul linnaeelarves eraldatud kokku 6,6 miljonit eurot. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98, 2007. aastal 120, 2008. aastal 139, 2009. aastal 183, 2010. aastal 143, 2011. aastal 89, 2012. aastal 78 ning 2013. aastal 59 korteriühistu hoovide korrastamist.

2014. aastal on linna eelarves korteriühistutele õuealade korrastamiseks eraldatud 395 000 eurot. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 3. märts 2014.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ülemiste Cityst saab 10 aastaga Tallinna moodsaim linnaosa

11.02.2014 Tõnu Toompark

Täna tutvustati Ülemiste City uut arhitektuurikavandit, mis saab aluseks 35 ha linnaku ehitus- ja arendustegevusele kuni aastani 2025. Kavandi kohaselt kerkivad Ülemiste Citysse lisaks uutele äri- ja büroohoonetele ka kortermajad, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid, kohvikud jpm, mille eesmärgiks on tuua linnakusse elu 24/7.

„Ülemiste Citysse kerkib järgmise kümne aastaga täisväärtuslik kaasaegne linnaosa,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Meie põhieesmärgiks on jätkata rahvusvahelise ja teadmistel põhineva töökeskkonna arendamist, kuid lisaks uutele büroo- ja ärihoonetele näeme siin tulevikus ka atraktiivset elamise, suhtlemise ja vabaaja veetmise kohta, mis tooks linnakusse inimesi ööpäevaringselt ja inspireeriks uute ärimudelite teket. Tulevikus mahutab Ülemiste City ca 15 000 töötajat ning 5 000 elanikku.“

„Ülemiste Cityst on saamas terviklik ning läbimõeldud linnakeskkond mille sarnast ei ole Eestis rajatud juba aastakümneid,“ rääkis Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees Toomas Aak. „Lisaks hoonete ja infrastruktuuri loogilisele ning mugavale paiknemisele on linnaku uues planeeringus tähtis koht keskkonnasõbralikkusel. See väljendub kaasaegsete ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutamises, aga ka linnaku välisilmes. Ülemiste Cityt hakkab tulevikus läbima näiteks autovaba roheala ning parkimine suunatakse pigem äärealadele või maa-alustesse parklatesse, mis on kõik osa Ülemise City „targa linna“ kontseptsioonist.“

Kokku planeeritakse Ülemiste Citysse luua ca 200 000 m² büroopinda (sellest on tänaseks valmis ehitatud 70 000 m²), 125 000 m² kortereid ja 125 800 m² parkimispinda, kus on kohti enam kui 5000 autole. Lisaks on kavas rajada mitmeid avalikke asutusi nagu spordikompleks, kultuurikeskus ja kino, söögikohad, terviseasutused ning linnakus on juba olemas koolid ja lasteaed.

„Arvestades lennujaama lähedust, kavandatavat trammiühendust kesklinna ja sadamaga ning planeeritava raudteeterminali asukohta on Ülemiste Cityl kindlasti potentsiaali kujuneda oluliseks linna tõmbekeskuseks,“ kinnitas Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Mul on hea meel, et linnaruumi tervikvisiooni kujundamiseks ja edasise arengu kavandamiseks otsustati korraldada arhitektuurivõistlus.“

„Technopolise hallata on täna 20 ärilinnakut Skandinaavias, Baltikumis ja Venemaal, kuid Ülemiste City on neist täiesti ainulaadne. Varem ei ole me püüdnud äri- ja avalikku ruumi sellises mahus ühendada,“ märkis Technopolis Plc esindaja Martin Seppälä. „Projekti toimimisel on eeliseks kindlasti ka Ülemiste City suurepärane asukoht – linnak paikneb Tallinna lennujaama, rongijaama ning suurte magistraalide vahetus lähedus ning vaid 10 minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast ning sadamast. Meie jaoks on see omamoodi pilootprojekt katsetamaks, kas sarnast linnaku mudelit võiks proovida ka mujal.“

2013. aasta teisel poolel toimunud kutsutud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Ülemiste City arhitektuurilahenduse loomiseks võitis Põhjamaade arhitektuuribüroo Tengbom Eriksson Architects Ltd.

Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. Kokku 35 ha alal on tänaseks välja ehitatud ca 70 000 m² kaasaegset büroopinda ning rajatud on hästitoimiv majandusstruktuur, lisaks on linnakus veel ca 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Täna tegutseb Ülemiste Citys üle 200 ettevõtte, kus on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko: prügila rekultiveerimine Riias

11.02.2014 Tõnu Toompark

10. veebruaril 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks’i ja Riia Linnavolikogu linnaarenduse osakonna vahel leping prügila rekultiveerimiseks ja ehitustöödeks asukohaga A. Deglava tänav, Riia, Läti.

Tööd hõlmavad tehnilise lahenduse väljatöötamist, prügila rekultiveerimist ning ehitustöid. Tööde raames puhastatakse ja korrastatakse kokku 19 300 m² suurune maatükk.

Lepingu maksumus on 6,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2014. aasta veebruaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2016. aasta jaanuar.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EfTEN Kinnisvarafond teenis 2013 aastal 10,2 miljonit eurot puhaskasumit

11.02.2014 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond teenis 2013 aastal esialgsetel auditeerimata andmetel 10,210 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem moodustas kinnisvarafondi kasum 4,650 milj eurot. EfTEN Kinnisvarafondi müügitulu moodustas 2013. aastal 10,225 miljonit eurot, mis on 90% rohkem kui aasta varem.

EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul olid 2013. aastal fondi jaoks olulisemad sündmused edukad väljumised kahest esimesest investeeringust ja tegevuse alustamine Läti Vabariigis. „Arenduse poolelt oli kindlasti kõige olulisem Mustika Keskuse edukas kontseptsiooni uuendamine, ümberehituse lõpuleviimine ja avamine möödunud aasta lõpus. Samuti Hotell Palace omandamine ja renoveerimise alustamine. Legendaarne Hotell Palace avab taas uksed kõigile külastajatele käesoleva aasta juunis,“ sõnas Arakas.
Ettevõtte varade maht moodustas bilansipäeva seisuga 167 miljonit eurot, seejuures kinnisvarainvesteeringud moodustasid 147 miljonit eurot. Vastavate näitajatega on EfTEN Kinnisvarafond suurim ärikinnisvara kinnisvarafond Balti riikides. Ettevõte tegi aasta jooksul 11 uut investeeringut kogumaksumuses 58,6 miljonit eurot, mis on tehingupõhiselt samas mahus 2008 – 2012 kokku tehtud investeeringutega.

Fondi kinnisvaraportfelli väärtus tõusis bilansipäeval tehtud ümberhindluste tulemusel 4,9 miljoni eurot. Fondi varad on hinnatud üksikvarade põhiselt ning portfelli puhastootlus on 8,44% käesoleva aasta oodatava rahavoo alusel. Kogumina kallinesid fondi kinnisvarainvesteeringud 3,5%. Aastalõpu seisuga oli üüripindade vakantsus kokku 3,9% ning fondi äritegevuse brutokasumimäär 92%. Fondil on kokku 173 üürnikku. 15 suurimat üürnikku annavad kokku 77% üüritulust. Fondi suurim üürnik on AS Prisma Peremarket, kellele järgneb Rautakesko AS.
EfTEN Kinnisvarafondi arvestuslik puhasväärtus aktsia kohta oli 31.12.2013 seisuga 2,0161 eurot. Aastaga tõusis fondi aktsiahind 14,5%. Kolme aastaga on aktsiahind tõusnud 63,7% ning alates fondi algusest, aastast 2008, 2,4 korda.

Fondi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2013. aasta kasumist brutodividende 3,1 miljonit eurot. Lisaks tänu edukalt võõrandatud kahele investeeringule, Narva mnt 59 ja Lõkke 4, teeb fondi juhatus ettepaneku vähendada fondi aktsiakapitali 2,1 miljoni euro võrra. Seega on investoritel oodata 11,26 eurosendist väljamakset ühe aktsia kohta.
EfTEN Kinnisvarafondi portfellis domineerivad kaubanduspinnad, mille osakaal on napilt üle 50 protsendi. Lisaks on fondi portfellis büroopinnad, lao- ja tootmispinnad ning muud investeeringud. Viljar Arakase sõnul jätkab ettevõte sobilike ärikinnisvara arendusprojektide otsimist. „Me vaatame võimalikke investeerimisprojekte nii Eestis, kui Lätis. Kinnisvaraarenduse puhul on otsuse tegemiseks oluline detailplaneeringu ja ankurüürniku olemasolu. Turu väiksuse ja tehingute piiratuse tõttu ei julge teha pikaajalisi ja kõlavaid prognoose, kuid oleme tegevusi planeerides ettevaatlikult optimistlikud,“ sõnas Arakas.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis, Lätis ja Leedus üüri netopinnaga 148 tuhat ruutmeetrit, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel. EfTEN Kinnisvarafondi fondivalitseja on EfTEN Capital AS. EfTEN Capital AS on Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Ehitusleping Lätis

11.02.2014 Tõnu Toompark

7. veebruaril 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks’i ja Riia Riikliku Tehnikumi vahel leping koolikompleksi mitme hoone ehitustöödeks aadressil 64 Dārzciemas, Riia, Läti.

Lepingujärgsed tööd hõlmavad kompleksi peaõppehoone ja metallitööde laboratooriumi rekonstrueerimist, hoonete kogupind on 3 926 m². Lisaks ehitab SIA Merks uue laboratooriumi hoone kogupinnaga 3 162 m².

Lepingu maksumus on 4,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2014. aasta veebruaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta juuni.

Uus spaahotell Hedon loob Pärnusse 70 uut töökohta investeerides ligi 11 miljonit eurot

11.02.2014 Tõnu Toompark

Pärnu mudaravila arhitektuuripärandi taastamisse ja uue hotelliosa ehitusse, et avada suve algul uksed Eesti ühe kaasaegsema spaana. “Eesmärk on hoida kuurortlinna lippu kõrgel,” lausus Hedon SPA tegevjuht Cardo Remmel. “Avada väga pikalt tühjana seisnud ajalooline maja taas rahvale ning anda spaa- ja hotellindusoskustega inimestele tööd. Lisaboonusena toome Pärnusse uudistajaid üle Eesti ja ka välismaalt.”

Remmeli sõnul käib hetkel ajaloolise hoone renoveerimine ning mereäärse hotelli ehitustöö täie hooga, et suvehooajaks valmis saada. Tänaseks on taastatud peahoone välisfassaad koos ajalooliste ornamentidega. Samuti on renoveerimisel maja iseloomustavad ning Eesti rahvale tuntud Voldemar Melliku skulptuurid. Ajaloolises peahoones saab olema butiikspaa, kus lisaks hoolitsuste ruumidele asub
kolme basseini ja saunadega supelusala ning privaatsust pakkuv vaikuse ala. Uue spaa teeb ainulaadseks see, et kõik sealsed hoolitsused algavad erilise energiat andva päikesetervitusega.

Mudaravila hoone kõrvale, otse rannaliivale on rajamisel Pärnu moodsaim, 72 toaga neljatärni tasemel hotell. Hedon SPA hotellitoad on tavapärasest avaramad ja privaatsete rõdudega. “Tegemist on mastaapse ehitusega, kus vaja vana, pikalt tühjana seisnud hoone renoveerida ja uus ehitada,” lausus Remmel.

Pärnu mudaravila uus nimi Hedon on pärit ajaloolise hoone antiigihõngulisest arhitektuurist ja tuntud ornamentidest maja fassaadil. Remmeli sõnul on Hedon uue nime all esmakordselt laiema avalikkuse ees väljas sel nädalal algaval rahvusvahelisel turismimessil Tourest.

Ehitust alustati eelmise aasta kevadel ning spaahotell avatakse tänavu suvehooaja alguses. Erakapitalil baseeruv Mudaravila Investeeringute poolt rajatav spaahotell valmib Allians Arhitektid OÜ arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani arhitektikavandi alusel. Sisekujunduse projekti autoriks on Vaikla Stuudio ning ehitust teostab Astlanda Ehitus.

Hedon on heaoluspaa- ja neljatärni hotell, mis asub otse Pärnu rannaliival, ajaloolises Pärnu Mudaravila hoones. 1838. aastal ehitati just siia, Pärnu rannaliivale, kohalike elanike tarvis supelusmaja, kus sai võtta mereveevanne ja sauna. Renoveerimisel olev mudaravila hoone ehitati arhitektide Olev Siinmaa, E. Wolffeldt ja A. Nürnbergi projekti järgi aastatel 1926-27. Uusklassitsistliku fassaadiga peahoone on oma arhitektuurilt justkui kummardus antiikajast pärist spaa-traditsioonile, mida ilmestavad Voldemar Melliku skulptuurid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud veebruar 2014

11.02.2014 Urmas Tehver

Jaanuaris tehti Tallinna korteriomanditega 590 müügitehingut, mis on mõnevõrra vähem kui detsembris (615 tehingut, langus 4,1%).

Kuigi tehingute arv langes üle poole aasta alla 600 tehingu on tegu siiski tavapärase aasta algusega. Alates 2009 aastast on kõigil aastatel jaanuar aasta kõige väiksema tehingute arvuga kuu.

Müügitehingute keskmine ruutmeetri hind tõusis võrreldes detsembriga 2,1% 1388 euroni/m2 eest. Hinnatõus aastases võrdluses on 22,2% – 2013 aasta jaanuari keskmine ruutmeetri müügihind oli veel 1136 eurot.

Turugraafikutega saab tutvuda siin: Turuinfo 2014-02

Lennusadam on kinnisvaraauhindade konkursi MIPIM Awards 2014 finalist

11.02.2014 Tallinn.ee

Lennusadam ja KOKO arhitektid peaprojekteerijana valiti mainekal rahvusvahelise kinnisvaraauhindade konkursil MIPIM Awards 2014 parima renoveeritud hoone kategoorias finalistide hulka.

Rahvusvaheline kinnisvaramess MIPIM toimub 11.-14. märtsini 2014 Cannes’is, Prantsusmaal, mille raames jagatakse kinnisvaraauhindu seitsmes kategoorias.

Võitjad selguvad võrdselt žürii ja messil osalejate hääletuse tulemuste põhjal. Lisaks saab eraldi auhinna rahvahääletusel 3. veebruarist 7. märtsini enim hääli kogunud projekt.

Aitame üheskoos Lennusadama tuntusele kaasa. Hääletamiseks tuleb allolevalt lingilt üles leida Lennusadama pilt ja selle peal vajutada „vote“ nupule https://www.facebook.com/MIPIM.Official/app_329831750467354