Elamispindade üürisektor vajab dereguleerimist

25.03.2013

Tänane elamispindade üüriturg on jõudnud arengufaasi, kus tuleb heita pilk tulevikusuunda. Omandireformist tulenevad valusad hõõrdumised on nüüdseks ununenud. Inimestel, kel on olnud soov ja võimekus eluaset osta, on seda saanud teha. Kes aga on soovinud elada üüripinnal, on tõenäoliselt üsna mitmeid kordi pidanud kolima.

Täna on õige aeg küsida, kas me oleme elamispindade üürituru arengutega rahul? On õige aeg mõelda, kus peaks Eesti elamispindade üüriturg olema 20-30 aasta pärast. On ju eluase inimeste põhivajadus, mis määrab paljuski inimese elukvaliteedi ja töövõime.

Tänane üürisektor kiratseb

Võlaõigusseadus annab täna palju õiguseid üürnikule ja kohustused paneb üürileandjale. Seadus ei luba üürileandjal ja üürnikul teha kokkuleppeid, mis väljendaksid poolte tahet. Võlaõigusseadus on aga kirjutatud sundüürnike kaitseks. Sundüürnikud, kes ehk reformide valusas valguses vajasidki mõningast erikohtlemist, on tänaseks aga juba unustatud probleem.

Võlaõigusseaduse ideoloogia tugineb põhimõttel, et üürniku kui lepingu nõrgemat poolt tuleb kaitsta. Professionaalne üürileandja aga armastab oma üürniku, sest üürnikuta pole tal tulu. Tänasel päeval tuleb tunnistada, et omandireform on seljataha jäänud ja igal üürnikul on olnud võimalus jalgadega hääletada ehk „liiga tugeva“ üürileandja juurest jalga lasta.

Nõrga üürniku ideoloogia võib täna hoopis peapeale pöörata. Võib öelda, et tegelikult on hoopis üürileandja nõrgem pool. On ju üürileandja see, kes võtab riski ja annab oma suure väärtusega vara teise isiku kasutusse aastase rahasumma eest, mis on vaid mõni protsent korteri väärtusest.

Pealegi on enamus üürileandjaid advokaatide armeega relvastamata eraisikud, kes üürivad välja vaid ühte korterit. See tähendab, et üürileandjate oskusteave on vähene ja ärisuhte tugevamaks pooleks olemisest siin rääkida ei saa.

Üürisektor vajab aga igal juhul arendamist, sest ka riik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol elamumajanduse arengukavas leidnud, et üüripakkumistest on turul pigem puudus.

Perspektiiv tuleb paika panna

Enne agaralt toimetama asumist tuleb paika panna perspektiiv, millist üüriturgu sooviksime me pikas vaates näha.

Elamispindade üürisektor võiks kasvada tänase arvatava 10-15% pealt 2035. aastaks 25-35 protsendini. See tähendab, et tänase 80-100 000 üürieluruumi asemel võiks neid 20 aasta pärast olla 200 000. Kiireid muutusi siin oodata ei tasu, sest kinnisvaraturg on oma olemuselt aeglaselt pööratav laev.

Täna on valdav üüripakkuja erasektor. Kui liigsed kitsendused kõrvaldada, siis on erasektoril tahet ja jõudu võtta üüripakkumise laiendamine edaspidigi enda kanda.

Avaliku sektori poolt üüripindade arendamist tuleks viimase võimaluseni vältida. Keegi ei soovi ju tagasi aega, kus tutvuste kaudu peab korteriorderit hankima. Avaliku sektori poolt pakkumise suurendamine tähendab seda, et erasektor tõrjutakse sellest ärist vaikselt välja ning konkurentsi puudumine viib üürihindade tõusu ja pakkumiste nappuseni ehk elamispindade kättesaadavuse halvenemiseni. Need on trendid, mida võime näha heaolust pakatavates ülemereriikides.

Mis peab tegema?

Üürisektor tuleb dereguleerida ehk üürileandjale ja üürnikule tuleb anda kokkulepete tegemise võimalus. Kui kokkuleppeid ei peaks olema võimalik tõendada, siis võib isegi olemasolev regulatsioon valdavas osas kehtima jääda neile, kes kokkuleppeid ise teha ei oska või ei taha.

Samuti võib tänane võlaõigusseaduse regulatsioon jääda kehtima neile, kes maksude vältimiseks või muul põhjusel on piirdunud suulise üürilepinguga, mille täpseid kokkuleppeid on vaidluste korral võimatu tõendada.

Kiires korras tuleb võlaõigusseadusest kõrvaldada absurdsused, mille puhul tekib mõte, et need on sinna nalja pärast sisse kirjutatud. Siin võib mainida ülemääraselt kõrget üüri või vastutab näiteks väljaüüritud elamispinna müüja uue omaniku pool üürilepingu täitmise eest kolm aastat. Või peab üürileandja avaldama üürnikule eelmise üüri suuruse. Nende punktide ja reaalsuse vahel valitseb suurem kuristik, kui riigi ja pealinna valitsuste vahel.

Üürileandjatele tuleb anda ajutine üüritulu maksuvabastus, mis võimaldab üürileandjatel põranda alt välja tulla ja oma sissetulek legaliseerida. Riik ei kaota maksuvabastusega midagi. Pikas perspektiivis riik pigem võidab, sest üürileandjal kaob võimalus vara maksuvabalt oma alalise eluasemena realiseerida.

Mis on vaba turu tulemus?

Üürituru dereguleerimine on oluline samm, mis võimaldab selle sektori vastu huvi tekitada professionaalsetes investorites. Elukutseliste turuosaliste lisandumine tähendab teenuste kvaliteedi paranemist ja seeläbi üürikonfliktide vähenemist.

Pakkujate lisandumine viib üürielamufondi soovitud suunas ehk üürikortereid tuleb turule juurde. See omakorda parandab elamispindade kättesaadavust.

Turu laienemine nii pakkumise kui nõudluse poolt ja professionaalsuse taseme kasvamine muudab üürituru igati arvestatavaks eluaseme leidmise alternatiiviks. Kui üürieluase on turvaline, siis julgevad pooled sõlmida tänaste tavapäraselt aastaste lepingute asemel pikaajalisi üürilepinguid.

Kui eluasemeturg suudab end ise ära korraldada, siis väheneb riigi ja omavalitsuste sekkumise vajadus ja kulubaas.

Reformid tähendavad enamasti higi, valu ja pisaraid. Tänane üüriturg aga elab enamasti teist elu, kui seadus ja üksikjuhtumistele vaatamata suuri probleeme ei ole. Üürituru vabastamine kammitsatest on reform, mida on võimalik teha selliselt, et kaotajaid ja haigetsaajaid ei ole.

Täna on riigil aeg tegutsema asuda, sest king veel oluliselt ei pigista. Täna saab turu arenguid suunata soovitud radadele, et vältida probleemide kuhjumist tulevikus. Avalikul sektoril on odavam astuda täna võib-olla kulukaid samme selles suunas, et erasektor pakuks üüripinda. Selle asemel, et astuda kindlasti väga-väga kulukaid samme selles suunas, et seda pinda tulevikus ise pakkuda.

Lisainfo: Võlaõigusseaduse kriitilised muudatused (tumedas kirjas seaduse tekst, mittetumedas kommentaar)

§ 275. Sätete kohustuslikkus: Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Tänane regulatsioon hoiab seadusekuulekad suurinvestorid turult eemal. Pooltel peab olema võimalus kokkulepete tegemiseks. Kokkulepete tegemise võimaluse püüdmine sunnib otsima JOKK-lahendusi ja on selge tegur, mis pärsib professionaalsete investorite turule tulemist.

§ 287. Leppetrahvi kokkuleppe keeld eluruumi üürimisel: Kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Üüri maksmise viivitamise puhul on ainus võimalus nõuda viivist. Kui tegemist on näiteks 250-eurose kuuüüriga ja viivisega 0,5% päevas, siis on igapäevane viivisesumma 1 euro ja 25 senti. See ei ole summa, mis motiveeriks pahatahtlikku lepingupoolt kohustust õigeaegselt täitma.

Üürileandjal peab olema võimalus leppetrahvide rakendamiseks, et motiveerida lepingut korrektselt täitma. Loomulikult peavad leppetrahvid olema tasakaalus.

§ 291. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel: (4) Kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevat kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja.

Puudub ratsionaalne põhjendus, miks peaks üürilepinguga koormatud vara müüja jääma uue omaniku kohustuste eest vastutama. Endisel omanikul puudub võimekus tagada lepinguliste kohustuste täitmist uue üürileandja poolt.

§ 295. Eelmise üüri avaldamise kohustus: Üürnik võib lepingu sõlmimisel nõuda üürileandjalt talle eelmise üürilepingu järgse üüri suuruse teatavaks tegemist.

Seadusepunktile puudub ratsionaalne põhjendus, miks peaks üürileandja oma äritegevuse detaile teisele poolele avaldama.

§ 301. Eluruumi üüri ülemäärane suurus: (1) Eluruumi üür on ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri või -majaga. (2) Üüri suurus ei ole ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist.

Kui üürnik on üürihinna aktsepteerinud, siis ei ole heauskne hakata seda vaidlustama. Turumajandusele on omane hindade kõikumine üles- ja allasuunas, mis annab signaali, et pakkumist on vaja suurendada või vähendada. Tühi seadusepügal soovib majanduslikku regulatsiooni justkui tühistada.

§ 312. Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad: (1) Kinnisasja, elu- või äriruumi, /…/ üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.

Siin on vaja vabadust pooltel sobiliku kokkuleppe leidmiseks. Tulenevalt asjaoludest võib pooltel olla sobiv ka lühem etteteatamise tähtaeg.

§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu: (1) Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. (2) Üürileandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

See punkt annab pahatahtlikule üürnikule väga suure võimu ning üürileandjal puudub võimalus sellisest üürnikust vabanemiseks.

Kolm kuud üürivõlga on üürileandja jaoks äärmiselt suur summa. Reeglina liituva üürivõlgnevusele veel kõrvalkulud, mida ka maksimaalselt kolme kuu üüri ulatuses olev tagatisraha ei suuda katta. Pealegi on tagatisraha suuruseks praktikas kõigest ühe-kahe kuu üürsumma ulatuses.

Suurem tagatisraha käib üürnikel üle jõu. Seega puudub üürileandjal tagatis, mis kataks seadusega talle pandud kohustused.

Üürileandjale on vaja anda õigus üürileping erakorraliselt üles öelda võlgnevuse tekkel. Siin tuleb kokkuleppe õigus anda lepingu osapooltele.

§ 323. Üürilepingu ülesütlemine üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekul: (2) Kui uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest.

Uus omanik on teadlik, et tema soetatud vara on üürilepinguga koormatud ja ta peab arvestama sellest tulenevaid piiranguid. Seetõttu on äärmiselt ebavajalik, et eelmine omanik vastutab kohustuste eest, mis on setud varaga, mille omandi on ta võõrandanud.

§ 326. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine: (2) Eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed.

Sotsiaalabi peab pakkuma riik. Kui riik delegeerib need kohustused eraomanikule, siis tuleb selle jaoks ette näha ka vastavad ressursid.

Sigulas avatakse passiivmajana valminud külamaja, EV 95

22.03.2013

Sigula Küla Ühendus avab homme, laupäeval 23.03.2013 (kell 13.00), Harjumaa Kuusalu valla Sigula külas pidulikult Sigula külamaja. Külamaja on rajatud energiasäästliku passiivmajana. Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslikult kerkinud energiasäästlik passiivmaja Eestis. Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed laiemalt, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised. Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale.

Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav – tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Rein Riiberg, külamaja idee algataja: „Soovin külamajale head tulevikku, et maja rahvast ühendaks ja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta, väljakutseid on mitmesuguseid, nii Eestile üldisemalt kui igale inimesele“.

Kaja Riiberg, külamaja projektijuht: „Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Saime väga õigel ajal ära kasutada oma võimaluse ehitada külamaja just passiivmajana, arvestades praeguseid olusid ja kogu maailma suundi on see ainuõige valik.“

Alates 2018. a, so juba 5 aasta pärast, tuleb Euroopa Liidus kõik avalikus kasutuses olevad uued hooned rajada ligi nullilähedase energiakuluga, seda on mõeldud ergutama Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv. Alates 2020 detsembrist peab kõik uued hooned ehitama nn nullenergiamajadena. Oma külamajaga soovime energiasäästlike majade ehitamise kasulikkust tõendada ja ka teistele tutvustada.

Infokanalid ja ajakirjanikud on oodatud üritusel osalema ja avamist kajastama. Samuti võib meiega hiljem ühendust võtta ja maja uudistama tulla muul ajal. Link külamaja asukoha kaardile: https://maps.google.ee/maps/ms?msid=202724908011610377579.0004d49175fc0a7d3b1f9&msa=0

Avamisel peetakse kõnesid, lõigatakse linti, kuulatakse muusik Jaan Elgulat ja lauldakse ühiselt.

Külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat – alates arengukava koostamisest, platsi hankimisest, elektriühenduse rajamisest, projektide koostamisest, toetuste taotlemisest, hangete korraldamisest lõpetades maja ehitusega. Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos.

Külamaja avamisele pühendatult ja küla vaimse pärandi kogumiseks oleme välja kuulutanud külalugude konkursi “Meil on elu keset küla” (Kultuuripärandi aasta 2013 programmis), mille parimaid palu esitame külamaja avamisel. Seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu.

Tallinlased saavad juurde puhkevõimalusi

22.03.2013

Tallinna linnavolikogu kehtestatud teemaplaneering parandab linlaste puhkevõimalusi Nõmme–Mustamäe maastikukaitsealal.

Uus planeering täpsustab ala arengusuundi, sealset inimtegevust ja puhkevõimalusi, kaitstes ühtaegu maastikuväärtusi, taimekooslusi ja elustikku. Määratletud on tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks, looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimiseks, parandatud juurdepääsuvõimalusi puhkealale. Sinna on võimalik kavandada vaid puhkeobjekte, arvestades seejuures ka liikumispuudega inimeste vajadusi. Tagatud on olemasolevate spordikomplekside arenguvõimalused.

Alale on planeeritud uued kergliikluse ühendused, mis oluliselt parandavad ja laiendavad liikumise ja puhkamise võimalusi ning ühendades nõlvaaluse ja -pealse piirkonna liidavad maastikukaitseala tervikuks. Olulisemate ühendustena tõstis abilinnapea Taavi Aas esile Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunneli, Trepi tänava juures nõlvale kavandatud laudtee ning olemasoleva kergliiklustee pikendamise Glehni pargini paralleelselt Vana-Mustamäe teega.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on vabariigi valitsuse määrusega 30. aprillist 2004 võetud kaitse alla. Peamised ohustajad kaitsealale on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liiga suur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel. Samuti on maastikukaitseala osad, eriti nõlvaaluses piirkonnas, omavahel halvasti ühendatud.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, kes korraldab ka planeeringu avaliku väljapaneku.

Hääletamisel linnavolikogus ei saanud planeering ühtki vastuhäält.

Tallinn müüb Illuste mõisa

22.03.2013

Linnavolikogu otsustas panna müüki Tallinnale kuuluva Illuste mõisa kinnistu.

Enampakkumise teel müüdav Illuste mõisakompleks asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas. Kinnistu pindala on 10,15 ha ja seal asuvad mõisa peahoone, abihoone ja elamu, lisaks puhkemaja, kuur, kelder, pesuruum, pumbamaja. Samuti on kinnistul 20 telkmaja ja 19 puittelki ning väravpalli- ja korvpalliplats (kokku 50 ehitist). Enampakkumise alghinnaks on 105 000 eurot, mis on ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangu põhjal selle turuväärtus.

Spordibaasina kasutatud Illuste mõisa kinnistu läks omandireformi tulemusena 2000. aastal Tallinna linna omandisse. Ent nagu märkis abilinnapea Eha Võrk, ei ole kinnistut otstarbekas senisel viisil edasi kasutada ning see pole ka linna ülesannete täitmiseks vajalik. Mõisahoone on amortiseerunud ning vajab suuremahulisi investeeringuid.

Illuste mõisa juugendlik peahoone, tall-tõllakuuri varemed ja mõisapark on tunnistatud kinnismälestisteks. Kompleks paikneb Tallinna kesklinnast 135 km ja Pärnu linnasüdamest 57 km kaugusel, vähem kui kilomeeter merest.

Tarbijate kindlustunne on aasta esimestel kuudel püsinud stabiilne

22.03.2013

EKI märtsi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne märtsis võrreldes aasta esimeste kuudega oluliselt ei muutunud ja tarbijate kindlustunde indikaator oli –5 (jaanuaris –4, veebruar –5, aasta tagasi märts –2 ning pikaajaline keskmine –10).

Väike paranemine toimus ootustes oma pere majandusolukorra suhtes ja lisandus peresid, kes ootavad oma majandusolukorra mõningast paranemist lähema 12 kuu jooksul (veebruaris oli neid 20%, märtsis 25%). Märtsis prognoosis 26% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast oluliselt või mõnevõrra parem, 46% hinnangul olukord ei muutu ja 21% kartis halvenemist (saldo +1, veebruaris –2).

Ootused riigi majandusolukorra arengule ei muutunud  ja mõõdukas optimism püsib.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere
majanduslik
olukord 12 kuu pärast (saldo)		 Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Märts 2008 -11 2 -6 19 -22
Märts 2009 -37 -16 -35 66 -30
Märts 2010 -14 -4 -1 20 -29
Märts 2011 -1 2 14 -4 -23
Märts 2012 -12 -4 -5 15 -27
Jaanuar 2013 -4 -2 5 -3 -23
Veebruar 2013 -5 -2 6 2 -23
Märts 2013 -5 1 6 1 -25

Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks oli kõige kõrgemasse sissetulekute kvartiili kuulunud vastanute kindlustunde indikaator 8 ja võrreldes eelmise kuuga see ei muutunud, kõige madalmasse kvartiili kuulunud vastajate kindlustunde indikaator oli –17 ja indikaator paranes võrreldes veebruariga.

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsete gruppide lõikes

KOKKU
 -5
Sissetulek
I kvartiil -17
II kvartiil -12
III kvartiil -4
IV kvartiil 8
Sugu
Mehed -1
Naised -8
Vanus
16-29 9
30-49 0
50-64 -15
üle 65 -15
Hõivatus
Eraettevõtja 6
Valgekrae 1
Oskustööline 2
Lihttööline -8
Muu hõivatus -11
Töötu -22

Suurem osa peredest (50%) tuleb märtsis omadega rahaliselt ots-otsaga kokku (nii palju kui teenib, ka raha kulub). 39% peredest suudab säästa ja 11% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades. Madalaima tulukvartiili peredest oli rahalistes raskustes 17% ja säästa suutis 19% peredest. Jõukaima tulukvartiili peredest suutis säästa 63% ja raskustes oli 5% peredest.

Vastanute perede rahaline olukord (% erinevates tulukvartiilides)

Pere
sissetuleku
grupp		 Säästab palju Säästab natuke Nii palju kui teenib ka kulub Elatakse
varasemate säästude abil		 Elatakse
võlgu
I kvartiil 0.6 18.3 63.9 10.0 7.2
II kvartiil 1.3 29.3 56.0 8.0 4.7
III kvartiil 0.0 39.2 53.9 6.9 0.0
IV kvartiil 7.8 54.9 32.0 3.4 1.9

Linnavolikogu ei kiitnud heaks kompromissettepanekut Esplanaadi 10 kohtuvaidluses

22.03.2013

Linnavolikogu võttis tänasel istungil 20 poolthäälega vastu otsuse, et linn ei sõlmi osaühinguga Herder kompromisslepingut esitatud tingimustel. Kohtuvaidlus kinnistu ostu-müügi tehingu üle jätkub ringkonnakohtus käesoleva aasta esimesel aprillil.

Kompromissettepanek tähendanuks, et Pärnu linn maksab OÜle Herder hüvitisena 1 550 000 eurot, kinnistu, asukohaga Esplanaadi tn 10, omanikuks jääb osaühing Herder ning tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

„Sarnased kompromissid on avalikus sektoris üsna harukordsed. See tuleneb eelkõige kohaliku omavalitsuse kui avalik-õigusliku isiku staatusest. Kompromissile minnes ei saaks me mitte kunagi teada, kas me tegime hea või halva otsuse. Linnarahval on aga õigus teada tõde, mis kompromissile minnes jääkski teada saamata. Samuti ei saanud kompromissettepanek mitte ühtegi toetushäält linnavolikogu majanduskomisjonis, mis oli eelnõu osas juhtivkomisjon. Usun, et kohus on õiglane. Meie positsioon kohtuvaidluses ei ole kehvem, kui Herderi oma“, lisas linnapea Toomas Kivimägi.

Sadama Prisma vahetas omanikku

22.03.2013

Investeerimisfirma Capital Mill ostis Tallinna sadama D-terminali vastas asuva Prisma kaupluse pinna. Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni kinnitusel on pikaajalise üürilepinguga äripindade ostmine uus trend ning nõudlus ületab pakkumist kordades.

Juha Ajakaineni sõnul on kaubandusketi peamine tegevus müük, mitte kinnisvaraarendus, seega eelistavad nad olla ise pigem üürnikud. „Paralleelselt on investorite huvi stabiilse ja suhteliselt riskivaba üürilepinguga kaubanduspinna vastu kõrge,“ ütles

Ajakainen ja lisas, et Prisma tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Juha Ajakaineni sõnul ootab investor üldiselt kaubanduspinnalt keskmiselt kaheksa ning tootmis- ja tööstuspinnalt 10 protsenti üüritootlust.

Eestis on ootel rida ettevõtteid ja eraisikuid, kes ärikinnisvara kokku ostavad. „Viimase aastaga tuleb suur surve ka Soomest ja hetkel on ootel mitu eraisikut, kes oleks koheselt nõus paigutama kuni viis miljonit eurot hea üüritootlusega varasse. Soomlased usuvad, et Eesti turg ja vara väärtus tõuseb kiiremini kui nende kodumaal,“ ütles Ajakainen.

IRL: Pirita TOP – tehtud, aga kelle huvides?

22.03.2013

Nii tuleb küsida Tallinna Linnavalitsuse poolt volikokku kinnitamiseks saadetud detailplaneeringu kohta Pirita TOP-i kõrval, mis tänasel linnavolikogu istungil vaatamata volikogu opositsiooni ja Pirita seltside tugevale vastuseisule kinnitati.

„Arendajate ja elanike huvid on omavahel vastuolus,“ ütles IRL fraktsiooni kuuluv volikogu liige Kalev Vapper. „Regati pst 1/3/5 elamukvartali rajamine, teisiti ju 288 korteri ehitamist nimetada ei saa, on põhimõttelises vastuolus Tallinna arengukavaga 2006-2021. Kava kinnitab sõna-sõnalt, et Pirita linnaosale tagatakse aedlinnaku ilme ja loodusliku miljöö säilimine, välistades suurte korterelamute ehitamise,“ lisas Vapper ning kinnitas, et otsus on vastuolus ka Pirita linnaosa üldplaneeringuga, kus on ette nähtud mitte lubada hoonestust Pirita tee ning mere vahelisele haljasalale.

„Pirita on ja peab jääma ka tulevikus parklinnaks. Kui kõne all olev ala täis ehitada, muudab see kogu linnaosa ilmet. Tallinnas pole just palju mereäärseid alasid, mis võiksid olla kõigi linlaste ja linna külaliste ühiskasutuses, see maatükk Pirital on üks vähestest. Kas me siis tõesti ei oska sellega midagi paremat peale hakata, kui sinna korterelamud ehitada?“ ütles Vapper.

„Lisaks on oluline, et mere vahetu lähedus jääks puutumata suurtest ehitistest, eriti elumajadest,“ tõdes Vapper. „Rannik peab jääma vabaks ja ligipääsetavaks, seetõttu näeb IRL nimetatud kohal rannaalale sobivaid vaba aja veetmiseks mõeldud ehtisi.“

Vastuvõetud otsusega seoses ei saa märkimata jätta ka lisanduvat transpordikoormust. Detailplaneeringuga kavandatavad uued äri- ja elamispinnad toovad juurde sõidukeid ja sõitjaid niigi ülekoormatud Pirita teele. Samuti on oluline saavutada ka halduskogu ning asumiseltside nõusolek.

KredEx: majapidamiste laenukohustuste maht on vähenenud

22.03.2013

KredExi analüüsist selgus, et majapidamiste laenukohustuste maht on langenud ning hoiuste maht tõusnud. 

„Vaatamata majapidamiste tugevale majanduslikule seisule ning ülimadalatele intressidele ei ole oodata laenukäibe kasvu, kuna peale majanduskriisi soovitakse vähem laenu võtta. Tulemuseks on pankade tulubaasi vähenemine ning surve marginaalide tõstmiseks, mis muudab laenu teenindamise majapidamistele kallimaks,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler.

Ligi pooled eluaseme soetamiseks tehtud tehingutest rahastatakse omavahenditest. Tulenevalt madalatest hoiuste intressidest on kinnisvara paljude jaoks muutunud alternatiivseks investeeringuks raha hoiusel hoidmise asemel. Samas on inimesed kinnisvara puudutavate otsuste tegemisel ettevaatlikumad ning ei võta kergekäeliselt uusi kohustusi.

„Käesoleval aastal on oodata kinnisvaraturu mõõdukat kasvu. Tehingute arv kasvab hinnanguliselt 10% ja hinnad 5%. Suurt hinnatõusu oodata ei ole, kuna sellele seab oma piirid ostujõud,“ sõnas Adler.

Võrreldes 2011. aastaga on oluliselt langenud elamupindade pakkumiste arv, mille põhjuseks on väikeinvestorite aina kasvav huvi kinnisvara soetamise vastu ja ehituse kõrge omahind, mis piirab uute arendusprojektidega alustamist.

Аренда «двушки» в центре Таллинна и Берлина стоит одинаково

22.03.2013

PostimeesПри изучении объявлений о сдаче жилья в аренду можно заметить, что обычную двухкомнатную квартиру площадью 45-50 квадратных метров в центре города в Таллинне можно арендовать за 450-500 евро в месяц, за те же деньги можно найти достаточно много таких же объявлений о сдаче квартиры в центре Берлина (Берлин Митте). А аренда реновированной квартиры в Старом городе и пентхауза на улице Йыэ обойдется в 700 евро в месяц, пишет Tallinna Postimees.

«Больше стоят в Таллинне роскошные или находящиеся в хорошем районе съемные квартиры. Например, Старый город или роскошный дом на Торнимяэ позволяют просить за аренду больше», – говорит член правления Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарк. По его словам, стоимость аренды в Берлине – рыночная аномалия. «В Берлине годами цены на недвижимость остаются относительно низкими, хотя в других городах мира таких хороших предложений не найти», – подчеркивает эксперт.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1178158/arenda-dvushki-v-centre-tallinna-i-berlina-stoit-odinakovo

Kahetoalise kesklinnakorteri üürimine Tallinnas on sama kallis kui Berliinis

22.03.2013

Üüriturul erinevaid pakkumisi vaadates torkab silma, et kahetoalise, 45-50 m2 suuruse tavalise kesklinnakorteri Tallinnas saab üürida 450-500 euro eest kuus, sama raha eest leiab aga ka Saksamaa pealinna Berliini kesklinnas (Berlin Mitte) päris mitu sarnast korteripakkumist. Vastrenoveeritud Tallinna vanalinnakorteri ja Jõe tänaval asuva penthouse’i üürimiseks tuleb välja käia kuus vähemalt 700 eurot.

«Rohkem maksavad Tallinnas luksuslikumad või heas asukohas asuvad üürikorterid. Näiteks vanalinn, Tornimäe luksuslik maja võimaldavad kõrgemat üüri küsida,» räägib Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark, kelle sõnul on aga Berliini üürihindade näol tegemist turuanomaaliaga. «Berliinis on aastaid kinnisvarahinnad suhteliselt all, samas teistest maailmalinnadest nii häid pakkumisi ei leia,» rõhutas Toompark. «Võime tõmmata paralleele nagu Berliiniga, aga turg pole täiuslik.»

Tõsi – Helsingi ja Stockholmi kesklinnas saab sama raha eest üürida vaid väikese ühetoalise, ning Pariisi kesklinnas pakutakse sama hinnaskaala kõige ülemises otsas üürimiseks keskmise ühikatoa mõõtu stuudiokortereid. «Alati tuleb vaadata, mida selle raha eest saad, Tallinnas näiteks saab juba kahetoalise korraliku möbleeritud korteri,» selgitas Toompark.

Tallinna üüriturg on Toompargi sõnul olnud viimase aasta jooksul suhteliselt rahulik. «Kui 2011 oli Tallinn kultuuripealinn, tõusid üürihinnad meeletult, ligi 25%, ning jõudsid tasemele, mis on hea pigem üürileandja jaoks. Täna on turul sama palju üüripakkumisi, kui 2011. a. suvel. Kui 2011 oli suur hinnatõus ja korterid kadusid tundidega, siis hetkel on turg rahulik ja mingit mullistust ei ole,» rääkis Toompark. «Üüriäri baseerub väga madalal tootlusel, see pole see äri, kus ruttu rikkaks saab.» Toompargi sõnul on mõistliku hinnaga müügipakkumisi viimasel ajal vähemaks jäänud, korterite müügihinnad liikunud ülespoole.

Tõnu Toompark soovitab korteri üürimist aga põhjalikult läbi kaaluda. «Alati peab vaatama üürihinda, ka lisanduvaid kulusid, parkimiskohta ning seda kuidas on parkimine korraldatud, tagatisraha suurust, välismaal nõutakse mitmel pool ka soovituskirju. Kindlasti tuleks põhjalikult läbi lugeda lepingu tingimused ning tutvuda kohaliku üürituru regulatsiooniga,» paneb Toompark üürnikele südamele.

http://www.tallinnapostimees.ee/1177728/kahetoalise-kesklinnakorteri-uurimine-tallinnas-on-sama-kallis-kui-berliinis/

TOP-i ala saab uue näo

22.03.2013

Linnavolikogu kiitis heaks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse lähiala detailplaneeringu.

Juba kümme aastat tagasi algatatud detailplaneeringu Regati pst 1, 3 ja 5 kinnistute ning nende lähiala kohta hindas abilinnapea Taavi Aas Tallinna linna kuulsaimaks. Ta rõhutas, et planeeringut on aastate jooksul korduvalt muudetud piirkonna elanike soovidele vastu tulles ja see vastab Pirita linnaosa üldplaneeringule. Lahendus arvestab ta sõnul ka vajadusega muuta mereäärne ala atraktiivsemaks ning TOPi kompleks linnaosa tõmbekeskuseks, nagu Pirita linnaosa üldplaneering ette näeb.

Täna kehtestatud detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning selle naabrusse uue hoonestuse rajamise. Viimane hõlmab veekeskust, sadamahoonet, maa-alust parklat ja vajalikke tehnoehitisi, samuti kuni kolmekorruselisi korter- ja ridaelamuid ning äriruumidega korterelamuid või ärihooneid. Mere kaldale kavandatav veekeskus annab võimaluse rajada sinna ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrusse rand. Detailplaneeringu koostamise käigus viidi Aasa sõnul läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille kohaselt on projektis esitatud lahendus rannikukeskkonnale soodne.

Planeering hõlmab 42,48 hektari suuruse maa-ala, mille omanikud on OÜ TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Abilinnapea täpsustas, et riigile kuulund kinnistute enampakkumise teel võõrandamise tingimused nägid ette võimaluse hoonestada ka TOP-ist kesklinna poole jääv ala, kus praegu on parkimisplatsid.

„Praeguse tühja parklaala hoonestamisega tekib senise ebaselge ülemineku asemel selge kontrast linnaruumi erineva iseloomuga osade vahel, kusjuures parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb selle ala hoonestamiseks korraldada arhitektuurikonkurss,“ rõhutas Aas ja lisas, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud arhitektuuriajalooliste eritingimustega ning rajatav hoonestus ei muuda linna siluetti.

Kavandatavad kergliiklusteed tagavad Aasa hinnangul hea ligipääsu jalgsi ja jalgrattaga kogu planeeritud hoonestusele ning Pirita jõele, olemasolevat haljastust on püütud võimalikult palju säilitada ning lisaks tulevad planeeringualast ligikaudu viiele hektarile uued haljasalad. Rannapromenaadi ning kergliiklusteed jätkatakse Pirita jõeni ja sealt edasi Pirita teeni.

Purjespordikeskuse hooned on kavas rekonstrueerida ja teha juurdeehitused, et kujundada sellest Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused, samuti on kavas rajada üldkasutatavad haljasalad ja rannapromenaad ning korrastada liiklusskeemi. Aas rõhutas, et planeering võimaldab luua tervikliku ruumilise lahenduse, mis tugevdab piirkonna identiteeti vaba aja veetmise ja sportimise kohana, kus keskkond muutub mitmekesisemaks planeeritavate elamute lisandudes.

Detailplaneeringu koostamist taotles AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ja see algatati linnavalitsuse korraldusega 15. jaanuarist 2003. Planeering võeti vastu 1. detsembril 2010 ja oli avalikul väljapanekul 27. detsembrist 2010 kuni 7. veebruarini 2011, misjärel toimus kolm väljapaneku tulemusi tutvustavat avalikku arutelu.

Nõmme apteegi ruumid ootavad uut omanikku

21.03.2013

Tallinna Linnavaraamet pani Nõmme vana apteegi ruumid senisest soodsama alghinnaga kordusenampakkumisele. 

Linnavolikogu otsustas korduvalt edutult enampakkumisel olnud Nõmme vana apteegi ruumide alghinna veerandi võrra alla lasta. Mai tn 4-1 asuva korteriomandi uueks alghinnaks kinnitati 114 750 eurot, mis on esialgsest alghinnast 25% madalam.

Enampakkumisel oleva linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi, esimesel korrusel aga mitteeluruum.

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Kesklinnas on alghinnaga 11 400 eurot enampakkumisel J. Vilmsi tn 48-63b korteriomand, mille reaalosaks on 18,2 m² suurune eluruum ning alghinnaga 22 200 eurot tootmismaa sihtotstarbega Lätte tn 6 kinnistu pindalaga 99 m², kinnistul paikneb tööstushoone suletud netopinnaga 53,0 m².

Nõmme linnaosas on enampakkumisel ka Nõmme-Kase tn 34a kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ja pindala 612 m2, kinnistu alghind on 62 000 eurot. Kinnistul asub laohoone suletud netopinnaga 122,5 m².

Tallinn osales rahvusvahelisel kinnisvara- ja investeeringute messil MIPIM

21.03.2013

Tallinna linn koos ettevõtetega osales Prantsusmaal Cannes’is toimuval Euroopa tähtsaimal kinnisvara- ja investeeringute messil MIPIM, mis toimus 12.–15. märts 2013.

MIPIM on üks rahvusvaheliselt mainekamaid erialamesse, mis toob kokku mõjukaimad kinnisvara, rahanduse, ehituse, arhitektuuri, kohaturunduse ja investeeringute ala asjatundjad üle maailma.

MIPIM kinnisvaramess on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga maailma linnades toimuva kinnisvaraarendusega ning tutvustada oma linna investeerimisprojekte. Mess annab võimaluse jagada vahetult kontakte ja kogemusi teiste maailma linnade esindajatega, kohtuda rahvusvaheliste ehitajate, arendajate, rahastajatega ning kõigi olulisemate rahvusvaheliste kinnisvaranõustajatega.

Ettevõtetest osalesid Riigi Kinnisvara AS, AS Tallinna Sadam, OÜ Uus Maa Property Advisors, AS Pro Kapital Grupp, AS Kaamos Kinnisvara, Baltic Property Fund OÜ, AS Technopolis Ülemiste, AS Eereif Management ja AS Süda Maja.

Hinnaline kinnistu ootab uut omanikku

21.03.2013

Tallinna Linnavaraamet paneb Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu, nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud müügiobjekti alghinnaga 345 000 eurot kordusenampakkumisele.

Kinnistu müügist saadav tulu läheb sihtotstarbeliselt Nõmme linnaosas Valdeku tn 13 kinnistul sauna ja spordikeskuse ehitustööde teostamiseks. Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m². Käesoleval ajal ei ole tehniliselt halvas seisukorras olev Kivimäe saunahoone kasutusse antud ja seisab tühjana ning on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Seni korraldatud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu avalikud kirjalikud enampakkumised on pakkumiste puudumise tõttu nurjunud.

Enampakkumisele pannakse ka samuti Nõmme linnaosas asuv elamumaa sihtotstarbega Kadaka pst 46 kinnistu pindalaga 1822 m², kinnistu alghind on 102 000 eurot. Uut omanikku ootab ka Harjumaal Vasalemma alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega, hoonestamata Tööstuse tn 1 kinnistu pindalaga 4536 m², kinnistu alghind on 9000 eurot.

Enampakkumisel on ka mitmeid korteriomandeid, neist hinnalisemad Liivalaia tn 40-M182 korteriomand alghinnaga 64 710 eurot ning Lembitu tn 8-M122 korteriomand alghinnaga 30 200 eurot. Liivalaia tn 40-M182 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m². Lembitu tn 8-M122 korteriomandi reaalosaks on 85,8 m2 suurune mitteeluruum.

Nõmme linnaosas on alghinnaga 9000 eurot enampakkumisel Männimetsa põik 5-3 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,3 m², Kristiine linnaosas on aga alghinnaga 28 800 eurot enampakkumisel Seemne tn 2-2 korteriomand, mille reaalosaks 61,5 m² suurune eluruum. Alghinnaga 2930 eurot on enampakkumisel Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 60,4 m².

1 2 3 … 1,321 1,322 1,323 … 1,556 1,557 1,558