Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Meriväljal valmib naistepäevaks mereäärne restoran

05.03.2014 Tõnu Toompark

Järgmisel nädalal valmib Viimsi ja Pirita piiril uus NOA nime kandev restoran.

Hoone ehitaja, 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on uue restorani rajamine Eestis väga erandlik ja tavaliselt kohandatakse selleks mõni olemasolev hoone. “Kogu see projekt sai silmapaistev, alates asukohast ja ehituslikust lahendusest kuni sisekujunduse detailideni,” ütles Hinno.

“Tulevase restorani pidajad olid nii südamega asja juures, et toimetasid ise reaalselt iga päev ehitusel ja nii sai iga liist lõpuks täpselt selline nagu nemad seda soovisid,” lisas Hinno.

Hoone ehitus kestis kaheksa kuud ning sellega tegeles tipphetkel objektil kolmkümmend inimest. Merevaatega kolmeosaline restoran mahutab koos terrassiga paarsada inimest. Uut toidukohta peavad auhinnatud OKO restorani omanikud.

Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid ning sisekujunduse tegi Tarmo Piirmets Pink OÜ-st. 544-ruutmeetrise hoone arendas Baltek Arendus OÜ ja ehituskonkursi võitis 1Partner Ehitus. Ranna tee 3 aadressiga hoone paikneb Tallinna viimasel krundil, vana Viimsi vallamaja asukohas.

Jaanuaris tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

05.03.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta jaanuaris 1% vähem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodangu mahu vähenemist põhjustas langus elektrienergia tootmises, seevastu töötlevas tööstuses ja mäetööstuses toodang veidi suurenes.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang jaanuaris puidu, toiduainete, mootorsõidukite ja mööbli tootmises. Toodang vähenes elektroonika- ja elektriseadmete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Toodangu müük ekspordiks vähenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10%, müük kodumaisele turule suurenes 2%. Ekspordi vähenemise peamine põhjus oli elektroonika-, põlevkivi- ja keemiatoodete müügi langus.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta jaanuaris tööstuses kokku 4% rohkem toodangut kui 2013. aasta detsembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang 3%.

2013. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 19% vähem ja soojust 2% rohkem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli omatoodangu osaline asendamine impordiga.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2005 – jaanuar 2014
(2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	4,4	-1,1	-1,1
Energeetika	13,8	-10,9	-10,9
Mäetööstus	1,9	2,1	2,1
Töötlev tööstus	2,8	0,8	0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	17,9	-11,3	-11,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,9	10,9	10,9
toiduainete tootmine	3,1	3,0	3,0
metalltoodete tootmine	10,4	-0,2	-0,2
elektriseadmete tootmine	7,5	-10,1	-10,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	2,3	-11,4	-11,4
mööblitootmine	0,4	2,3	2,3
mootorsõidukite tootmine	8,0	23,0	23,0
ehitusmaterjali tootmine	3,1	-3,6	-3,6
masinate ja seadmete tootmine	-0,4	-7,2	-7,2

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hilton Tallinn Park hotelli ehituse omanikujärelevalvet teeb Vealeidja

05.03.2014 Tõnu Toompark

Hilton Tallinn Park hotelli ehituse omanikujärelevalvet teeb Sweco gruppi kuuluv Vealeidja OÜ. Omanikujärelevalve hoolitseb hotelli ehitustööde projektijärgse kulgemise, ehitusnormide järgimise, ehitusdokumentide vormistamise ning tööde kvaliteedi ja ohutuse eest.

Tellija, Olympic Entertainment Groupi esindaja ja projekti direktor Margus Juksaar: “Meile pakub teenust viiemeheline järelevalvemeeskond, sõltuvalt hetkel töös olevate ehitusetappide vajadustele. Omanikujärelevalve valik tehti 2013. aasta kevadel, et saaks teda kaasata juba projekteerimise perioodil. Sellega on tagatud projekteeritavate lahenduste võimalikult varajane järelevalve hinnang. Objektil on järelevalve spetsialistidele ette nähtud ka töökohad.”

Vealeidja Oü järelevalvemeeskonna juht, ehitusinsener Tiit Purre: “Ehituse omanikujärelevalve mõistes ei ole tegu tavalise ehitusobjektiga. Oleme tegevusse kaasatud juba projekteerimise etapil. Samuti vajas järelevalvet endise hotelli kõrgema hooneosa lammutus kui ehitusprotsessi riskirohkeim töö. Aitasime valida lammutusmeeskonda ja mängisime lammutuse protsessi teostajaga eelnevalt läbi, hindasime hoone kandvaid osasid silmas pidades võimalikke ohte. Täna saame öelda, et lammutus on läinud ilma ühegi võimaliku probleemita.”

Tiit Purre sõnul vaadatakse omanikujärelevalvet sageli kui tüütut bürokraati, kuid hea tulemus saadakse tellija, peatöövõtja ja järelevalve meeskonnatööga. “Meie töös tuleb saavutada omanikupoolne usaldus konsultatsioonide ja protsessi järelevalvega. Lisaks sellele tuleb kooskõlasatada peatöövõtja poolse ehitusdokumentatsiooni täitmise vorm ja sisu nõuetele vastaval tasemel ning põhimõttega, et koostatud dokumendid oleksid ka aastate pärast piisavad teostuste kontrolliks või tutvumiseks teostatud töödega.”

“Ma ei ole nii professionaalset projektijuhtide ja projekteerijate gruppi kohanud, kui hotelli peatöövõtja Merko on moodustanud,” lisab Purre. Omanikujärelevalve töö lõpeb tema sõnul siis, kui majale on antud kasutusluba ja tööd Tellija poolt aktiga lõplikult vastu võetud.

Lammutuse järgselt käib hotelli vundamendi rajamine, maasse puuritakse ligi 300 vaia. Vundamendi vaiad aitavad maa energiat kütte- ja jahutussüsteemis ära kasutada. Hotelli valmimine on kavandatud 2015. aasta lõppu ja teda hakatakse opereerima Hilton Hotels & Resorts kaubamärgi all. Hotelli tellija on Olympic Entertainment Group ja ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti AS. Hoone arhitektuurse projekti koostas Meelis Pressi Arhitektuuribüroo.

Hotelli ehitus jäädvustatakse raadiomaja katusele paigaldatud veebikaameraga, nii saab vajalikul hetkel heita arvutist pilgu ehitusplatsile.

Sweco on rahvusvaheline konsultatsiooniettevõtete grupp, mis tegeleb ehitusliku projekteerimise, keskkonnatehnoloogia ja arhitektuuriga. Grupp annab tööd ligi 9000 inimesele 11 riigis. Ettevõttel on käsil rohkem kui 30 tuhat eri projekti 80 maailma riigis. Sweco aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil NASDAQ OMX. Eestis kuuluvad gruppi projekteerimisfirma Sweco Projekt AS ja Vealeidja OÜ.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Haldusfirma peab alati esitama majanduskava

05.03.2014 Peeter Prisk

Käes on kortermajade üldkoosolekute aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastal tehtust ja räägitakse kättejõudnud aastal planeeritavast.

Seadus on andnud kohustuse vara valitsejana tegutseval haldusfirmal või korteriühistu juhatusel koostada majanduskava, mis annaks selgesti mõistetava ülevaate jooksval aastal kavandatavatest töödest ja nendeks planeeritavatest kuludest.

Iga kortermaja toimib nagu omaette isemajandav üksus

Nii nagu ettevõtete, aga ka linnade või riigi puhul koostatakse eelseisvaks aastaks eelarve ja prognoositakse kulusid tulusid ning arvutatakse läbi kuidas nende vahel tasakaal saavutada, tuleb seda teha ka igas kortermajas. Nõue, et maja peab saama haldustegevuse korraldajalt, olgu selleks siis teenust osutav haldusfirma või korteriühistu oma jõududega, majandustegevuse aastakava, kehtib seaduses juba ammu.

Paraku erinevatele majadele haldusteenuse pakkumisi tehes puutume väga tihti kokku olukorraga kus tuleb ilmsiks, et senine haldaja ei ole kunagi koostanud aasta majanduskava. Sellepärast on kohane meelde tuletada, et igal korteri omanikul on õigus majanduskava koostamist ja esitamist nõuda. Lisaks on seaduses ka sätestatud, et igale korteri omanikule tuleb vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu esitada tutvumiseks selle projekt.

Mida majanduskava peab käsitlema?

Seaduses on nimetatud, et kava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi varem kokkulepitud kulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

Majanduskavas oleks vajalik eraldada prognoositavad kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega, seda koos raamatupidamisega, heakorra tagamisega seotud kulud, tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, jooksval aastal kavandatavate remonttööde kulud, kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt) samuti ka nn omanikukohustusega seonduvad eeldatavad kulud (kindlustus, pangateenused, mugavusteenused tarbimise mõõtmisel jt).

Kavandatavate remonttööde osas peaks haldaja kindlasti üksikasjaliselt esitama need soovitused mida ja ka eeldatavalt mis hinnaga mingeid töid oleks tarvilik teha. Üldkoosolekul need ettepanekud siis kas kinnitatakse või muudetakse.

Majanduskava peab aga lisaks kuludele prognoosima ka tulusid, sellise arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud. Üldkoosolek siis otsustab kas kavandatavate kulude puhul kogutakse juba piisavalt vahendeid remondifondi, tuleb mingiteks töödeks koguda lisaraha või ka siis kaasata laenu näol võõrvahendeid.

Kinnitatud majanduskava täitmist tuleks ka jooksvalt kontrollida

Selleks, et kinnitatud kava toimiks juhtimisvahendina oleks kindlasti vaja, et majanduskava ei koostata ega vaadata vaid üks kord aastas, vaid iga kantud kulutuse korral jälgitakse selle kava jooksvat täitmist. Elu teeb loomulikult pidevaid muutusi kavandatusse ja mingi erakorraline avariiline kulu võib prognoositut oluliseltki muuta. Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile ongi vaja pidevalt jälgida majanduskava jooksvat täitmist ehk nn „suurt pilti“.

Kui kogu haldus on üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele võib maja ennast avastada ükskord olukorrast kus möödapääsmatud kulutused käivad omanikele üle jõu. Professionaalsetelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati jooksvalt võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja reageeritakse muutustele.

Suuremate muutuste ilmnemisel võib olla vajadus ka uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, selleks et majanduskava oluline muudatus läbi arutada ja omanike poolt kinnitada.

Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega kavandav majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga olulised dokumendid, millede pidamist nõuab ka seadus. Tuletan siis kõigile omanikele meelde seda alati oma maja haldajalt nõuda.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Aasta alguses jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes

04.03.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta jaanuaris 2013. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

2013. aasta viimasel kolmel kuul suurenes jaemüük võrreldes varasema aasta sama kuuga 4–6%. Tänavu jaanuaris jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes.

2014. aasta jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 366,1 miljonit eurot, seega jäi jaanuaris kauplustesse 279 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta jaanuariga võrreldes 12%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 32%). Jaanuaris kiirenes märkimisväärselt jaemüügi kasv tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 23%. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning jaanuaris toimunud soodusmüügikampaaniad. Keskmisest enam suurenes jaanuaris jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 14%).

Toidukaupade kauplustes suurenes jaemüük eelmise aasta jaanuariga võrreldes 5%, eelnevate kuudega võrreldes jaemüügi kasv neis kauplustes veidi kiirenes. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldasid mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu aeglustumine. Kui eelmise aasta jaanuaris oli toidukaupade aastane hinnatõus 5,5%, siis tänavu jaanuaris 2,5%.

Mootorikütuse jaemüük kasvas 2013. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaanuaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades ligi viiendiku (18%). See on tavapärane langus, mis järgneb detsembris toimunud jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 3%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli jaanuaris 440,8 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta jaanuariga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 9%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 14%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend,
jaanuar 2004 – jaanuar 2014 (2010 = 100)

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 02/2014

04.03.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

AS Tallinna Moekombinaat uus juhatuse liige

04.03.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv AS Tallinna Moekombinaat nõukogu otsustas valida AS Tallinna Moekombinaat täiendavaks juhatuse liikmeks Kristjan Kase (Kask), volituste kestvusega 3 aastat alates 01.03.2014.

Nõukogu otsustas pikendada AS Tallinna Moekombinaat juhatuse liikmete Allan Remmelkoor’i ja Ervin Nurmela volitusi 3 aasta võrra alates 01.03.2014.

Kristjan Kask oli AS Täismaja (endise ärinimega AS Kristiine Kaubanduskeskus) juhatuse liige alates 30.05.2008. Kristjan Kasele ei kuulu ühtegi AS Pro Kapital Grupp aktsiat.

AS Tallinna Moekombinaat juhatus jätkab kolmeliikmelisena.

Häirekeskuse ja päästeameti Tallinna ühishoone sai nurgakivi

04.03.2014 Tõnu Toompark

Täna paigaldati nurgakivi Tallinna Lasnamäe linnaossa ( aadressil Osmussaare tee 2) rajatavale häirekeskuse ja päästeameti Tallinna hoonetekompleksile.

Pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial osalenud Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf i sõnul on tallinlastel heameel, et häirekeskuse ja päästeameti ühishoone ehituseks valiti pealinna suurimas linnaosas asuv krunt. „Lasnamäe linnaosas elab ligi neljandik linlastest, kus päästekomando olemasolu on hädavajalik,“ ütles Klandorf. „Uue keskuse vaieldamatuks eeliseks on hea liiklusühendus kogu linnaga, mille tagavad Peterburi tee koos hiljuti valminud Ülemiste liiklussõlmega ning Laagna tee.“

Riigi Kinnisvara AS sõlmis möödunud aasta novembris konsortsiumiga AS Teede REV-2, Ramm Ehitus OÜ ja AS Parmeron 4,4 miljoni euro suuruse lepingu häirekeskuse ja päästeameti Tallinna ühishoone rajamiseks. Kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta alguses. Kinnistule ehitatav hoonekompleks koosneb kesksest neljakorruselisest hoonest, mis on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks – päästeameti Lasnamäe päästekomandoks, häirekeskuse töösaaliks ning administratsiooni osaks.

Üritusel osalesid siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont, häirekeskuse peadirektor Janek Laev, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Harju maavanem Ülle Rajasalu, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja mitmed teised.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvara on tulusaim välja üürida ettevõtja või FIE-na

04.03.2014 Tõnu Toompark

Kui eraisik tasub üüritulu pealt makse, siis FIE või ettevõttena saab tulust kinnisvarale tehtud kulutused maha arvata ning maksta tulumaksu vaid kasumi pealt.

Praegu on kinnisvara üüriturul olukord, kus üürileandja ja -võtja vahetavad igakuist üüriraha n-ö mustalt, sest kinnisvaraomanik saadud tulu pealt makse ei maksa. Ärileht rääkis ekspertidega, kes pakuvad lahendusi, kuidas kinnisvara pealt tulusamalt teenida, samal ajal ausalt makse makstes.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on kõige lihtsam deklareerida tulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja tasuda selle pealt tulumaks 21%. „Sellisel juhul pole aga võimalik tulust maha arvata korterile või majale tehtud kulutusi. Näiteks kui inimene teeb seal vahepeal remonti või peab midagi parandama või vahetama. Kui aga inimene soovib kulutusi maha arvata, tuleks tal ennast FIE-ks registreerida või pakkuda teenuseid äriühingu kaudu,” rääkis Liivamägi.

Ta nentis, et registreeritud ettevõttel on aga rohkem arvepidamist ja maksukohustusi, mida füüsilisel isikul pole – näiteks sotsiaalmaksu- ja võimalik käibemaksukohustus. Kui kinnisvara üüritakse välja põhitöö kõrvalt, on mugavaim teha seda FIE-na.

Maksud tuleb tasuda

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liikme Tõnu Toomparki hinnangul peab aga ka siinses graafikus esitatud arvude puhul arvestama, et FIE-l tuleb tasuda sotsiaal- ja tulumaksu ning tal ei ole võimalik ka maksustamist edasi lükata. „Kõige ratsionaalsem on ettevõtte loomine, see aitab maksustamist edasi lükata ning on üürileandja ja üürniku jaoks lihtne ja läbipaistev. Maksustamise edasilükkamine võimaldab ka rahavoogu reinvesteerida,” sõnas ta.

Toompark leidis ka, et kui ettevõtja ainus tegevus ongi üürileandmine, võib FIE-ks olemine kulukaks osutuda. FIE-na sobib tema sõnul üüritulult makse maksta siis, kui eksisteerib ka muu käivet-kasumit teeniv majandustegevus.

Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kinnisvara-on-tulusaim-valja-uurida-ettevotja-voi-fie-na.d?id=68148483

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Eluasemete arendusprojektide laenukäive kasvas aastaga 14%

04.03.2014 Tõnu Toompark

Eluasemete arendusprojektide finantseerimise laenujääk oli 2013 IV kvartali lõpu seisuga Eesti Panga andmetel 204 miljonit eurot. Aasta tagasi olii laenujääk 236 miljonit eurot. Aastaga vähenes laenujääk 14%.

Eluasemete arenduseks väljastasid pangad 2013. aasta jooksul laenusid 51 miljoni euro väärtuses. See on 2012. aastaga võrreldes 14% rohkem.

Kogu kinnisvaraarendusse antud laenude käive kerkis samal ajal 5% võrra ehk 433 miljonile eurole.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Jõhvi rajatakse riigi toel uus logistika- ja äripark

03.03.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eraldab miljon eurot toetust Jõhvi uue logistika- ja äripargi välja arendamiseks. Tegemist on regionaalministri valitsemisalas välja töötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetuse eesmärgiks tugevdada Ida-Virumaa potentsiaali kasutades ära piirkonna tugevusi. „Ida-Virumaal on veel kasutamata potentsiaali uute tööstusalade tekkeks. Seda toetavad nii soodne logistiline asukoht kui ka sobiva tööjõu olemasolu piirkonnas,“ ütles Kiisler.

Jõhvi kui maakonnakeskusesse on mitmed logistika- ja tootmisettevõtted avaldanud soovi viimastel aastatel alustada või laiendada seal oma tegevust. „Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused (vesi, kanalisatsioon, gaas, side) vähemalt 16 ettevõttele, lisaks rajatakse vajalik teedevõrk koos tänavavalgustusega,“ kommenteeris EASi Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov. „Investeeringu tulemusena on oodata piirkonda üle 200 uue töökoha,“ lisas Hankov.

Projekti kogumaksumus on 1,37 miljonit eurot, millest 27% panustab omaosalusena Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus.

Varasemalt on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetatud Ida-Virumaal tööstusalade arendamist Narvas, Vaivaras, Kohtla-Järvel ja Püssis. Senini on edukaimaks kujunenud Narva Logistika- ja Tööstuspark, mida arendas samuti Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus. Narva projekti käigus on uuele tööstusalale asunud juba 7 ettevõtet, millest 2 (Estin Warehousing OÜ ja Febparts OÜ) on alustanud tegevusega ning 5 (New Flight OÜ, ESME OÜ, Westaqua-Invest OÜ, Primatek Coatings OÜ ja Emlak Eesti OÜ) tegelevad hetkel tootmishoonete ehitusega. Nende ettevõtete investeeringute kogumaht on ca 45 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

SEB nädalakommentaar: palgatõusu enam igaühele ei jagu

03.03.2014 Ruta Arumäe

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti. Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8 protsendine palga reaalkasv.

Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama. Alljärgnevalt veidi lähemalt sellest toolide ringmängust.

On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral. Samal ajal majanduskasvu mõttes hästi läks neist vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Ning lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt. Seetõttu on osades sektorites on asutud seda lahknevust korrigeerima. On märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Ning sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena (mida on raske uskuda), või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ning ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale.

Ka palgakasvu struktuur peegeldab vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus.

Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib edasi viia kahte suunda – kas palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma kämbla ette. 2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris tootjahinnaindeks esmakordselt langes viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas.

Niisiis, kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb ilmselt suhteliselt tugevaks ka 2014. aastal, muuhulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel.

Samas hakkab palgatõusu pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine 2014. aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Kuigi see vahe tõotab püsima jääda ka sel aastal.

Seega võib keskmine palgatõus jääda 2014. aastal 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu.

Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist 2014. aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur 2013. aastal. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota.

Ruta Arumäe
Majandusanalüütik
SEB

Maamaksuvabastus jätab Tallinna koduomanike taskusse 9,8 miljonit eurot

03.03.2014 Tõnu Toompark

Tallinna umbes 153 000 koduomaniku maamaksuvabastuste kogusumma on umbes 9,8 miljonit eurot.

Tallinna koduomanike keskmine maamaksuvabastus on 63,83 eurot, suurim maamaksuvabastus aga 4313,90 eurot ning väikseim 0,25 eurot.

Maamaksuvabastus määrati kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri 1. jaanuari 2014 seisuga kannete alusel.

Maamaksust vabastati elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KredExi kaasabil paranes eelmisel aastal 339 korterelamu seisukord

03.03.2014 Tõnu Toompark

Lõppenud aastal kasutati 339 Eesti korterelamu renoveerimisel riikliku finantsasutuse KredEx instrumente, kas siis rekonstrueerimistoetuse, renoveerimislaenu või korterelamu laenukäenduse näol, et muuta hooned energiasäästlikumaks.

„Eestis on enamus korterelamuid ehitatud aastatel 1960-1990, majade soojapidavus on madal ning küttekulud seega suured. Alates 2010. aastast väljastatud korterelamute komplekssele renoveerimisele suunatud toetused on aidanud tänaseks parandada 498 korterelamu soojapidavust ning vähendada energiakulusid. Renoveerimistööde tulemusena saavutavad korterelamud keskmiselt kuni 43-protsendilise energiasäästu,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi kt Triin Reinsalu.

KredExi rekonstrueerimistoetus määrati 2013. aastal 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit.

KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

LVM Kinnisvara: jõustuv seadus mõjutab korteriostjate ostukäitumist

03.03.2014 Rita Sepp

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Eriti oluline kinnisvaratehingutes osalejatele on korteriomandiseaduse muudatus, millega korteriomandi omandaja vastutab võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse eest ka juhul, kui valitsemine toimub ilma korteriühistuta. Korteriühistute puhul on vastav norm juba täna sätestatud korteriühistuseaduses, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutavad uus ja vana korteriomanik endise omaniku kohustuste eest solidaarselt. Seadusemuudatuse kohaselt vastutab uus korteriomanik endise omaniku kohustuste eest käendajana, mis väljendab põhimõtet, et omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba sissenõutavaks muutunud. Käendusega on tagatud kõik korteriomandist tulenevad kohustused, eelkõige majandamiskulu nõuded ning viivised. Muudatuse kohaselt on, erinevalt kehtivast õigusest, aga korteriomandi omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega. Seega on omandaja kaitstud selle eest, et nõude suurus võiks ületada korteriomandi väärtuse.

Tähelepanu väärib veel korteriomandiseaduse täiendus, mis käsitleb kaasomandi eseme ajakohastamist. Sellega on sätestatud uudne võimalus otsustada korteriomanike kvalifitseeritud häälteenamusega kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemine. Silmas on peetud muudatusi, mis muidu kuuluksid täielikult või osaliselt ehituslike ümberkorralduste hulka ja mille tegemiseks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Ajakohastamisega on tegemist siis, kui muudetakse olukorda, mis ei ole üldlevinud arusaamade kohaselt enam ajakohane, näiteks kuivkäimla asendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, ahjukütte asendatakse keskküttega vms. Samas tuleb selliste otsuste puhul arvestada, et ei kahjustataks ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, nii soovi säilitada harjumuspärane elukorraldus kui ka soovi vältida ülejõu käivaid kulusid.

Samuti on oluline asjaõigusseaduse muudatus, mis käsitleb kaasomandi valdamist ja kasutamist. Muudatusega nähakse ette, et kaasomanike häälteenamusega saab otsustada vaid tavapärase valitsemise küsimusi, muidu valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kõigi kaasomanike kokkuleppe alusel. Seega saab edaspidi kaasomanikust „suuromanik“ otsuseid teha küll üksinda, kuid ainult nendes küsimustes, mis mahuvad „tavapärase valdamise ja kasutamise“ piiridesse.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi