Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

05.05.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Välisrände tõttu vähenes elanikkond 2614 ja loomuliku iibe tõttu 1741 inimese võrra.

Loomulik iive oli 2013. aastal 1741 inimese võrra negatiivne (sündis 13 575 ja suri 15 316 inimest). Välisrände saldo oli samuti negatiivne, välja rändas 2614 inimest rohkem kui riiki sisenes (sisserändajaid oli 4110 ja väljarändajaid 6724).

Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus. Sündide arv on viimasel kolmel aastalt kiiresti langenud, 2013. aastal oli üle 2000 sünni vähem kui 2010. aastal. Surmade arv langes möödunud kümnendil, mille tulemusel on kasvanud oodatav eluiga, kuid viimasel kolmel aastal on surmade arv stabiliseerunud. Seega väheneb Eesti loomulik iive peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu. Väljaränne jäi 2013. aastal eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele, kuid sisseränne mõnevõrra kasvas. Et väljaränne hakkas 2–3 aasta eest kiiresti kasvama, oli sisserände kasv ootuspärane, kuna need protsessid toimuvadki omavahel paariaastase nihkega. Selle tulemusel vähenes välisrände tõttu Eesti rahvaarv 1000 inimese võrra vähem kui 2012. aastal.

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (üle 4100 inimese), sellest peamiselt Tallinn, sest ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond isegi kahanes veidi. Elanikkonda kaotasid kõige rohkem Ida-Viru ja Järva maakond, nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu vähenes neis maakondades rahvaarv üle 1,5%. Suhteliselt väiksem elanike kaotus oli Saare, Hiiu, Tartu ja Põlva maakonnas. Kui vaadata Tartu maakonda ilma Tartu linnata, siis Tartu maakonnas elanike arv isegi veidi kasvas.

Loomulik iive ja rändesaldo, 2004–2013

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pärnu Keskus avab uue maja koos kinoga 8. mail

05.05.2014 Tõnu Toompark

Moe ja meelelahutuskeskus Pärnu Keskus avab uue maja koos Pärnu esimese kaasaegse kobarkinoga 8. mai õhtul. Uue maja avamine tõotab tulla külastajatele üllatuste- ja põnevusrohke. Õhtu jooksul annab kontserte Hendrik Sal-Saller ning kolmele külastajale loositakse välja nädalavahetuseks uued autod. Sündmus algab suurejoonelise show’ga kell 18.00 ning keskuse uksed jäävad uudistajatele avatuks kuni 22.00.

Pärnu Keskuse eesmärk on ühendada ostlemine ja meelelahutus. Uues majas avab uksed Pärnus kauaoodatud kaasaegne kobarkino – Apollo kino. Delice toidukaupluse näol avaneb kesklinnas uus ning eriline esmatarbekauplus, mis pakub nii mõndagi põnevat teadlikule kliendile. Samuti avanevad mitmed uued söögikohad: Chopsticks, London Bridge sushi&café ja Peccadello café. Peale selle tuleb juurde moodsaid brände nagu Lindex, Denim Dream, Sangar jt. Lisaks uues osas asuvatele kauplustele, uuendatakse ka olemasolevat maja: Pärnu Keskuse Tauluturg laieneb ning suurendab tootevalikut. Hetkel on käimas kaupluspinna ettevalmistustööd H&M avamiseks mõne kuu pärast.

Uus maja toob keskusele juurde 4200m2 kaubanduspinda. Pärnu Keskus koosneb kahest hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate õhuliste galeriidega. Lisaks filmielamustele ning ostlemisele saab keskuse ilusate vaadetega mõnusates kohvikutes ja istumiskohtades aega võtta sõpradega suhtlemiseks, ärikohtumisteks või lihtsalt puhkamiseks. Keskuse juurdeehitusega alustati 2013 aasta kevadel.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist

05.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügituru tempode tagasitõmbumist ja sealse aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule.

„Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru osas muutunud märksa konservatiivsemaks,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Küll oodatakse sügisese küsitlusega võrreldes märksa suuremat kasvu nii eluruumide üürihindadele, kui tehingute arvule.“

Äripindade sektori osas on ootused analoogsed. Kinnisvarafirmad näevad ees äripindade üürihindade kerkimist, kuid samas on ootus üüritehingute arvu suurenemisele mullusest tagasihoidlikum.

„Eriti tasub välja tuua veel seda, et mullu sügisel soovis kaks kolmandikku ettevõtetest töötajate arvu kasvatada ja üks kolmandik leppis töötajate arvu hoidmisega endisel tasemel. Tänavu kevadel läbiviidud uuringu tulemusena on need näitajad pöördunud – vaid üks kolmandik ettevõtteid soovib töötajate arvu suurendada,“ lisas Tõnu Toompark.

Kinnisvarasentimendi uuring on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete seas regulaarselt kaks korda aastas läbiviidav küsitlus, mis uurib ettevõtete juhtide hinnanguid kinnisvaraturu trendidele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

EKFL: kinnisvarasentiment 2014-05

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigi üüriturul pole saba ega sarvi

05.05.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo riiklike üürikorterite rajamise plaani peamine eesmärk on võita sotsiaaldemokraatidest valija tähelepanu. Kuni sotsid valitsevad koos reformierakondlastega, sellest asja ei saa. Ja hea ongi.

Äripäeva meelest ei peaks riik Keskerakonna juhitava Tallinna eeskujul munitsipaalseid paralleelmaailmu looma ei kinnisvarasektoris ega üheski teises valdkonnas. Kus erasektor juba turu reeglite järgi toimetab, ei peaks riik omalt poolt turuosaliseks trügima, püüdes enda peale võtta erasektori ülesannete täitmist. Kus erasektor paremini hakkama saab, sinna ei peaks riik oma nina toppima.

Üüriturg toimib. Kas üüriturg on meil „kehvakene“ või mitte, sõltub suuresti turuosalise isiklikust kogemusest. Riigi võimalused pakkujana turgu paremini toimima panna on pigem miinusmärgiga: korteriomanikele nende endi raha eest konkurentsi pakkuda on absurdne. Nõudmise ja pakkumise vahekorda ei peaks riik ise pakkujana mõjutada püüdma. Avaliku sektori üüripinnad suurendaksid küll pakkumist, aga rikuksid konkurentsiolukorda. Lihtsalt ja hinnanguliselt: see oleks turu solkimine.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark juhib täna Äripäevas ilmuvas arvamusloos tähelepanu vastuolule, et mida saab kokku võtta sõnapaariga „luksuskaup hädalistele“. Riik ei saaks rajada kehva kvaliteediga majakesi niigi suuremalt jaolt nõukaaegse elamufondi täienduseks, st ehitada tuleks korralikult. Pakkuda soovitakse neid aga väiksema sissetulekuga inimestele.

Kui vahe kinnimaksmise võtab enda peale riik, on tegemist kalli sotsiaalmeetmega, mille vajadus on vaieldav ja mõju küsitav. Väidetud riigi ja erasektori koostöö osutub asju õigete nimedega nimetades ebaausa konkurentsiolukorra tekitamiseks.

Pikemaajalises perspektiivis võib riiklike üüripindade rajamine kaasa tuua soovitule vastupidise tulemuse, elamispindade pakkumise vähenemise. Riik võib pakkujana hinnad korraks alla lüüa ja osa pakkujaid turult minema peletada, suutmata ise tekkinud auku täita ja olles sunnitud ise üüripindade ülalpidamisse aasta-aastalt aina rohkem raha suunama.

Vähesed pooltargumendid sulavad. Nii sulab ajapikku praeguse seisuga ainuke riiklike üüripindade rajamise võimalik pooltargument: ehitusfirmad saavad tööd, ja see elavdaks majandust. Efekt on pigem lühiajaline, riigile omanikuna jäävad aga ülalpidamiskulud, sest ega riigile kuulumine iseenesest ühtegi asja odavamaks ei tee. Oma ülesannet saab riik palju paremini täita elamuarenduseks soodsa keskkonna loomisega, lihtsustades maa kasutamise andmist tsiviilkäibesse ja planeeringute korda.

Iseasi, kas Urve Palo ja teised sotsiaaldemokraadid riikliku üürituru loomise mõtet isegi ülearu tõsiselt võtavad. Koalitsioonileppes sellise plaani tarvis raha ette nähtud pole ning Reformierakonnaga koos valitsedes seda sinna ei teki ka. Sääraste paduvasakpoolsete ideede elluviimiseks vajaksid sotsid koalitsioonipartneriks keskerakondlasi. Praegu on riiklikust üüriturust jutustamisel rohkem tõsisematelt asjadelt tähelepanu kõrvalejuhtimise väärtus ja eesmärk.

Äripäev
https://www.aripaev.ee/blog/2014/05/05/riigi-uuriturul-pole-ei-saba-ega-sarvi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Sõmera tänava lugu

05.05.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Sõmera tänav on Ristiku tänavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vähem edela-kirde suunaline umbtänav, mille lõpus asub terviklik 1920. aastate lõpust pärit elumajade kogum.

Sõmera tänav on oma nime saanud 18. märtsil 1931.

Tänav sai oma nime lähikonnas asuva Saue tänava (sau – “puhas savi”) mõjul.

Sõmera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 3 – 1927. aastal. Renoveeritud 2009. aastal.
Sõmera 5 – 1920. aastate lõpus.
Sõmera tänava paari aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 2 – 1970. aastal ehitatud tööstushoone.
Sõmera 4 – 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b – 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b – 1920. aastate lõpus.

Fotol Kaitsealune Sõmera 3 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatudt

03.05.2014 Ramil Pärdi

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele.

Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata nende rahakotile olulist mõju avaldada võivate planeeringute kehtestamist.

Ka Riigikohus on viimasel ajal korduvalt väljendanud oma seisukohti ja arvamusi seoses kohaliku omavalitsuse kohustusega teha planeerimismenetluses kaalutletud ja põhjendatud otsuseid.

Kohaliku omavalitsuse planeerimisalane pädevus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 3 sätestab planeerimise põhimõtted ja eesmärgi. Selle kohaselt on planeerimine (sh detailplaneerimine) demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lg 2 sätestab, et planeerimistegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Seega on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringute menetlemisel väga lai kaalutlusruum. Planeerimisalaste regulatsioonide läbiv põhimõte, mida on korduvalt oma otsustes kinnitanud ja selgitanud ka Riigikohus, on, et kohus saab kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse korral üksnes kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevust kaalutlusotsuste tegemisel.

Kohus saab kontrollida ja otsustada selle üle, kas kohalik omavalitsus on planeerimisotsustuse tegemisel piisavalt ja õiglaselt kaalutlenud erinevaid asjaolusid ja seisukohti ning kas selliste asjaolude ja põhjenduste arvestamine on piisav konkreetse planeerimisotsustuse tegemiseks. Kui mitte, siis saab kohus üksnes tühistada kohaliku omavalitsuse otsuse ning kohustada kohalikku omavalitsust samas küsimuses uuesti läbi viima otsustusmenetluse. Seejuures ei saa aga kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetselt nii- või teistsugust otsust. Milline otsus lõpuks teha, on ikkagi täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada.

Riigikohtu hiljutised selgitused

2014 aasta märtsis on Riigikohus teinud muuhulgas paar otsust (haldusasjad nr 3-3-1-87-13 ning 3-3-1-96-13), milles on veelkordselt kinnitanud üle oma varasemad seisukohad:

kohaliku omavalitsuse kaalutlused ja põhjendused mingi konkreetse planeerimisotsustuse tegemisel peavad olema arusaadavad ja selged;
asjaolu, et kohaliku omavalitsuse esitatud põhjendused ja kaalutlused ei ole asjast puudutatud isikule meelepärased, ei saa olla põhjuseks konkreetse planeerimisotsustuse tühistamiseks.

Kokkuvõtteks

Kohaliku omavalitsuse voli ja pädevus planeerimisotsuste tegemisel on väga lai. Oluline on, et otsustus oleks selgelt ja arusaadavalt kaalutletud ning põhjendatud. Kohtu võimalus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetses planeerimisasjas nii- või teistsugune otsustus on välistatud. See tähendab, et lõpliku otsustuse teeb alati kohalik omavalitsus.

Asjast puudutatud isikud aga saavad neile sobiva planeerimisotsustuse tegemisele kaasa aidata sellega, et teevad kohaliku omavalitsusega mõistlikku koostööd ning avaldavad planeerimismenetluse käigus oma põhjendatud ja selged soovid ning vastuväited õigeaegselt. Kui planeerimisotsustus siiski ei ole puudutatud isikule meelepärane, tuleb väga hoolikalt kaaluda, milline võiks olla võimaliku vaidlustamise perspektiiv ning kas seda on mõtet ette võtta.

Ramil Pärdi
Vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Rikkaks üüriäris: Ostan üürilepinguga korteri, millele tähelepanu pöörata?

03.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks peab investor üürnikuga kontakteeruma. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju igati sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Eesti puitmaja sõbraks valiti Eesti Vabaõhumuuseum

02.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti edumeelseid puitmajatootjaid ühendav Eesti Puitmajaliit andis tänavu neljandat korda välja aunimetuse Eesti puitmaja sõber. Seekordne tiitel omistati Eesti Vabaõhumuuseumile järjepideva tegevuse eest puitarhitektuuri ja -ehituse traditsioonide säilitamisel ning väärtustamisel.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas, et Eesti Vabaõhumuuseumil on oluline roll Eesti puitmajade eduloos. „Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele,” ütles Mats.

Tänu Eesti Vabaõhumuuseumi panusele on tänaseni alles esinduslikud näited Eesti ajaloolisest taluehituse pärandist ning selle kaudu on traditsioonid, oskused ja teadmised kandunud edasi nende inimesteni, kes tegelevad puidust ehitamise ja tootearendusega tänasel päeval.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil sõnul on tänapäevane puitmaja väga lai mõiste: „Võime rääkida enam kui 10-korruselisest hoonest ning samal ajal ka traditsioonilisest käsitöö palkmajast. Puitmajaliit ja Eesti Vabaõhumuuseum otsivad üheskoos võimalusi, et ehitada muuseumi territooriumile kaasaegse arhitektuuriga puitmaja, millest peaks kujunema ühtlasi nii ekspositsioon kui ka kompetentsikeskus.”.

Aunimetus antakse Eesti Vabaõhumuuseumile üle 22. mail, päeval, mil muuseum tähistab oma 57. sünnipäeva.

Samal päeval avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus“. Näitus jääb avatuks hooaja lõpuni.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

02.05.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 26% vähem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise vähenemine ja ekspordi kahanemine.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang puidu, toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonika-, keemia- ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta märtsiga suurenes toodangu müük ekspordiks jooksevhindades 5% ja müük kodumaisele turule 10%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta märtsis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses aga sama palju kui veebruaris.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2005 – märts 2014
(2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	1,1	-0,5	-2,9
Energeetika	2,2	-22,8	-24,0
Mäetööstus	1,9	-0,3	-2,1
Töötlev tööstus	0,4	3,8	1,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	4,0	2,6	-0,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,7	10,9	8,4
toiduainete tootmine	2,7	11,6	9,6
metalltoodete tootmine	1,6	1,5	-1,9
elektriseadmete tootmine	2,0	8,6	4,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-4,0	-1,4	-4,5
mööblitootmine	2,9	8,2	4,4
mootorsõidukite tootmine	-6,7	9,5	6,5
ehitusmaterjali tootmine	4,4	14,9	12,1
masinate ja seadmete tootmine	-6,6	-11,5	-14,5

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Nordecon: Uute aktsiate emiteerimine

02.05.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu on teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku suurendada aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Nordecon AS-i aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta aktsia emiteerimise teel.

Aktsiakapitali kavandatava suurendamisega seotud teave on avalikustatud aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teates (börsiteade avalikustatud 02.05.2014).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus turuülevaade: “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”

02.05.2014 Tõnu Toompark

Valminud on uus ja põhjalik elamispindade turuülevaade pealkirjaga “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”. Analüüs võtab kokku tänase kinnisvaraturu kõige põletavamad küsimused, mis määravad kinnisvarasektoris edasitoimuva.

Muuhulgas annab ülevaade vastuse järgmistele küsimustele:

kas hinnatõus on jätkusuutlik?
kui kaua saavad hinnad veel kerkida?
kas tehingute arv suureneb edasi?
millised on elamispindade turu riskid tänasel ja homsel päeval?
kuidas kasvavaid riske maandada?

Nüüd on võimalus tellida ülevaate esitlus. Selleks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

KV.EE: Ida-Viru korterite pakkumishinnad kasvasid aastaga 32 protsenti

02.05.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Eestis müügiks kokku 14 972 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arvu näitaja kasvanud tagasihoidliku 1%. Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures kerkinud 18%.

Korterite pakkumishindade tõusu veavad eelkõige neli maakonda: Harju, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas. Kõige enam on seejuures korterite hinnad kasvanud Ida-Virus, kus need on portaali KV.EE andmetel aastaga kerkinud 32%.

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus juba enamuses maakondades on 2007.-2008. aastal alguse saanud korterite hinnalangus hakkab seljataha jääma. Kui Harjumaa-Tartumaa hinnapõhi oli 2009. aasta ehk ligi viis aastat tagasi, siis väiksemates maakondades on hinnalanguse lõpp alles nüüd kätte jõudmas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2013	03/2014	Muutus, %	03/2013	03/2014	Muutus, %
Eesti	14 886	14 972	1%	1 018	1 200	18%
Harjumaa	8 154	8 110	-1%	1 326	1 597	20%
Hiiumaa	22	18	-18%	480	461	-4%
Ida-Virumaa	1 235	1 671	35%	307	405	32%
Jõgevamaa	164	188	15%	237	256	8%
Järvamaa	176	177	1%	310	278	-10%
Läänemaa	268	242	-10%	570	535	-6%
L-Virumaa	410	423	3%	330	382	16%
Põlvamaa	103	108	5%	362	396	9%
Pärnumaa	1 392	1 019	-27%	874	1 024	17%
Raplamaa	237	203	-14%	345	390	13%
Saaremaa	148	127	-14%	882	850	-4%
Tartumaa	1 712	1 922	12%	1 027	1 227	19%
Valgamaa	322	272	-16%	205	227	11%
Viljandimaa	367	299	-19%	543	557	3%
Võrumaa	176	193	10%	427	419	-2%

Narva	222	407	83%	535	669	25%
Pärnu	1 066	819	-23%	1 019	1 150	13%
Tallinn	6 491	6 665	3%	1 457	1 734	19%
Tartu	1 441	1 665	16%	1 111	1 299	17%

Ehitustööde eest tasumine

01.05.2014 Eno Pappel

Ehitustööde eest tasumise kokkuleppimine ja selle kokkuleppe hilisem järgmine on sageli peamiste ehitaja-tellija vaheliste tülide allikaks. Mida saab tellija teha, et tööde eest tasumine oleks võimalikult selgelt ja mõistetavalt mõlema osapoole jaoks kokku lepitud?

Levinud skeem

Sageli võtab tellija positsiooni, et tasub tööde eest alati ainult peale kõigi tööde või suurema tööetapi valmimist. Sellel lähenemisel on mitmeid eesmärke:

selliselt saab tellija maksta ehitajale võimalikult hilja
tööde valmimisel on lihtsam ehitajat survestada vaieldavaid töid ära tegema
hoida ehitajat surve alla puudustega tööde kiireks parandamiseks

Esmapilgul tellija vaatenurgast kõik head asjad, mis aitavad tagada tellijal oma eesmärkide saavutamist ehk maksta ainult kvaliteetse töö eest ja ainult siis kui tööd on tellija vaatenurgast kvaliteetselt teostatud.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et eeltoodud skeemi puhul on tekivad sageli tülid ehitaja ja tellija vahel ja kokkuvõttes normaalne koostöö osapoolte vahel muutub ruttu võimatuks.

Ehitajad lähevad eeltoodud skeemiga kaasa sageli seetõttu, et saada tööd ning teenistust ja oma riske ei maandata piisavalt.

Tavapärane on küll mõningane tellijapoolne ettemaks suuremate tööde puhul, kuid see ei kata ehitaja riske, kui tellija pikaajaliselt tööde eest tasumisega viivitama hakkab.

Parem skeem

Teha maksegraafik selliselt, et tööde eest tasumine toimub iga 2 nädala tagant. Tööd jaotatakse selliselt, et fikseeritakse 2 nädalase tööde mahud võimalikult konkreetselt (iga etapp tuleks täpselt tööde sisu osas lahti kirjutada).

Selliselt ei kujune 2 nädalase perioodi osas tööde summad väga suureks ning lisaks on kontrollitavaid töid vähem ning need on mõlemale osapoolele üheselt arusaadavad. Kokkuvõttes aitab sagedasem tööde üleandmine- vastuvõtmine tööde ajaplaanis püsida ning ka võimalikud kvaliteediprobleemid leitakse varakult ülesse.

Lisaks annab tihedam suhtlemine ehitaja ja tellija vahel koostööle palju juurde ning võimalikud probleemid lahendatakse normaalse suhtlemise teel.

Selle skeemi vahest suurim miinus on aga see, et see nõuab paremat planeerimist tööde kavandamise etapis ja lisaks ka suuremat oma aja panustamist tööde teostamise etapis. Aga kvaliteedi tagamisesse ja normaalsesse koostöösse tasub panustada, see tasub kokkuvõttes alati ära!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majamood 2014: eestlased suuri lahmakaid enam ei ehita

01.05.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on eestlaste majamood muutunud, suuri perversse välimusega lahmakaid enam ei ehitata ning ilma teeb nunnumaja, mille õnnestunud välisilme annab hoone väärtusele 20 protsenti juurde.

Martin Vahteri sõnul muutus eestlaste maitse peale viimast kinnisvarakriisi – kaduma hakkab fungivaimustus ning üle 300-ruutmeetriseid maju ehitatakse harva. “Peale on tulnud Soome kataloogimajale sarnanev tüüp, mis on igavavõitu, kuid ei riiva silma. Need majad on ühekordsed, kaldkatusega, praktilised ja tehniliselt lihtsad,” ütles Vahter ja lisas, et 20 aastaga on arhitektuuri lastehaigused läbi põetud ja suuremate vigade vastu hakkab tekkima immuunsus.

“Maja ehitades soovitan kasutada kas valmis projekti või mõistusega arhitekti ja mitte üle disainida. “Kui inimesel pole ilmselged kunstikalduvused seni avaldunud, siis soovitan esimest kodu ehitades disainiga mitte üle pingutada, nii ei tule vähemalt suuri vigu sisse,” ütles Vahter.

“Viimased kümme aastat on tehtud ridamisi heledaid funkmaju, mis on üldiselt ilusad, kuid stiilipuhtalt kallid ja keerulised ehitada. “Trend muutub ja viimase paari aastaga on valge fassaadi kõrval läinud moodi ka tumedamad toonid. Praegu müüb väga hästi näiteks mustade akendega hall maja, mis jätab kalli mulje,” lisas Vahter.

Kinnisvarabüroo direktori sõnul näevad tänapäevased arendused üldiselt terviklikumad välja. “90nendate ja 2000nendate arendustes olid kõik majad erisugused, nüüd juba tehakse kogu piirkond ühtse plaani järgi nagu välismaal. See näeb ilus välja, müüb hästi ja on tegelikult arendajale kuni kolmandiku odavam ehitada,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

RKAS nõustab Lätit esimese kaasaegse vangla rajamisel

30.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Läti Vabariigi justiitsministeeriumi kantsler Raivis Kronbergs allkirjastasid täna Riias koostöökokkuleppe Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

„Täna sõlmitud kokkulepe on tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele kui ka RKASile,“ lausus ettevõtte juht Jaak Saarniit.

„Ühtlasi on tegu ettevõtte ajaloos teise rahvusvahelise suurprojektiga – 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel,“ lisas Saarniit.

Uus suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis. Vangla ehitatakse 1200 kinnipeetava mahutamiseks ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd 400 vanglaametnikku.