Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinn: Tallinn algatab Põhja-Tallinna endisel tööstusalal kaks uut detailplaneeringut

10.04.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks kaks Põhja-Tallinnas kõrvuti asuvat planeeringut: Sepa tänav 16 ning Sepa tänav 22 ja 22a detailplaneeringud. Mõlema planeeringu keskne eesmärk on anda uus elu endistele tootmis- ja ärimaadele, võimaldades nende arendamist elamualadena.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse rõhutas, et Tallinn on merelinn, mille merepiiri pikkus on Põhja-Tallinnas 20 kilomeetrit ning koos selle avamisega on eesmärk mitmekesistada elukeskkonda. „Paralleelselt Põhja-Tallinna sadamaalade arendustega on oluline siduda mereääres üheks tervikuks kokku vana ja uus. Kaht detailplaneeringut ühendab mereni viiv tugeva iseloomuga Sepa tänava siht, mille paremal küljel on uued kõrgemad korterelamud ja vastasküljel Kopli liinide rekonstrueeritud hoonestus,“ rääkis Lippus.

„Planeeringutega kavandatavad korruselamud moodustavad loogilise ülemineku veel olemasolevalt tootmisalalt Kopli liinide miljööväärtuslikule elamupiirkonnale. Uus lahendus arvestab kvaliteetse linnaruumi kavandamise põhimõtetega, kus keskkonda saastava tööstuse osakaal väheneb ning hoonete vahele jäävad uued haljasalad ja läbikäiguteed panustavad nii linnaosa sini-rohevõrgustiku toimivusse kui mugavatesse ühendustesse,“ selgitas abilinnapea.

Sepa 16 paikneb elamupiirkonna ja tööstusala piiril. Läänes asuvad elavad ja tihenevad elamukvartalid ning idas renoveerimist ootavad tööstusalad. Sepa tänav on oluline ruumiline telg, mis ühendab ala Kopli liinidega ning viib mereni.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada 0,41 hektari suurune maa-ala kaheks: moodustatakse üks 100% elamumaa sihtotstarbega krunti, kuhu on võimalik ehitada kuni viiekordne korterelamu ning teine krunt jääb tänavamaa rajamiseks. Planeeringuala senine kasutus on Tallinna üldplaneeringu järgi määratletud kui teenindusettevõtete ja ladude ala. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata, kuna tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Sepa 22 ja 22a planeeringuala suurus on 0,56 hektarit. Planeeringu eesmärgiks on liita praegu ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid üheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks. Uuele elamumaale määratakse õigus kahe kuni viiekorruselise korterelamu püstitamiseks. Praegu asuvad Sepa 22 kinnistul lao- ja tootmishooned, Sepa 22a on hoonestamata.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris: Sepa 16 materjalid on https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046660 ning Sepa 22 ja Sepa 22a materjalid https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046680.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2024

10.04.2025 Tõnu Toompark

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Lugupeetud aktsionärid, head lugejad

Merkole rekordilise käibe ja kasumi toonud 2024. aasta on statistikaks saanud. Detailitäpse ülevaate numbritest ja eduka aasta tegemistest annab käesolev aruanne. Head tulemused ei ole juhus. Peatselt 35-aastaseks saav Merko on oma meisterlike töötajatega läbi aastate edukas olnud ja kasvanud selgelt rahvusvaheliseks ettevõtteks. 2024. aastal väljusime Norra turult ning jätkame tegutsemist Eestis, Lätis ja Leedus.

2024. aasta näitas ilmekalt, et sõltumata geograafilisest lähedusest, võivad meie koduturgudel valitsevad meeleolud ja turu käitumine olla diametraalselt erinevad. Samuti on võimalused ja riskid me tegutsemisriikides väga erinevad. Hea meel on tõdeda, et oleme siiani osanud leida tasakaalu riskide ja võimaluste vahel tänu oma kohalikele tugevatele ja professionaalsetele meeskondadele, kes on teinud õigeid valikuid ja otsuseid ning kvaliteetset tööd. Meie Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetel on selge väärtus ka suuremasse Merko perekonda kuulumisest – on see siis hea nõu ja kogemuse jagamine, teiste vigadest õppimine, finantstugi, referentsidega toetamine või mitmes riigis tegutsevate klientide teenindamine.

Merko on nii tugev, kui on meie meeskonnad. Ja meie meeskonnad on tugevad. Suur tänu, head merkokad, suurepärase 2024. aasta eest! Samuti kummardus ja tänu ehitusteenuste tellijatele ja koduostjatele, kes väärtustavad meie kvaliteeti. Tänud investoritele, kes usuvad Merkosse.

Lisaks tulemustele kinnitavad 2024. aasta saavutusi erinevad tunnustused, mille oleme 2024. aastal pälvinud ettevõttena, oma rajatud ja arendatud objektidega ning meie kolleegid Eestis, Lätis ja Leedus. Jätkuvalt peame oluliseks anda oma panus ühiskonda laiemalt. Kõigest sellest saab pikemalt lugeda aruandes. Merko kuulub väheste Eesti ettevõtete sekka, kelle 2024. aasta aruanne sisaldab esmakordselt kestlikkusaruannet. Sellest tulenevalt on aruanne oluliselt mahukam, seega soovitame lugeda seda elektrooniliselt ning võimalusel vältida väljaprintimist, säästmaks väärtuslikke loodusressursse.

2025. aasta on alanud märkimisväärsete raputustega maailma poliitikas ja majanduses. Sõltuvalt arengutest ja uutest tasakaalupunktidest võib oodata ehitus- ja kinnisvaraturult kõike – nii kohatist jätkuvat vindumist kui ka mahtude taastumist ja fookuse muutumist.

Ajad on turbulentsed ning tulevikustsenaariumite ennustamine on tänamatu tegevus. Üks on kindel – Merko oma kohanemisvõime, tugeva meeskonna ja usaldusväärse bilansiga saab kenasti hakkama 2025. aastal ja ka edaspidi.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

	2024	2023
Müügitulu	539 049	466 304
Müüdud toodangu kulu	(443 162)	(401 267)
Brutokasum	95 887	65 037

Turustuskulud	(5 030)	(4 312)
Üldhalduskulud	(21 908)	(19 423)
Muud äritulud	5 724	4 171
Muud ärikulud	(2 190)	(991)
Ärikasum	72 483	44 482

Finantstulud	2 017	297
Finantskulud	(2 950)	(3 017)
Kahjum investeeringutelt tütarettevõttesse	(5 087)	–
Kasum ühisettevõtetelt	9 951	10 220
Kasum enne maksustamist	76 414	51 982

Tulumaksukulu	(11 820)	(6 081)

Perioodi puhaskasum	64 594	45 901
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	64 668	46 048
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist	(74)	(147)

Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel	105	(41)

Perioodi koondkasum	64 699	45 860
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist	64 764	45 993
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist	(65)	(133)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	3,65	2,60

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

	31.12.2024	31.12.2023
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	91 879	77 330
Lühiajalised deposiidid	10 000	–
Nõuded ja ettemaksed	51 419	68 754
Ettemakstud tulumaks	270	2
Varud	196 521	195 435
	350 089	341 521
Põhivara
Ühisettevõtte aktsiad või osad	21 571	21 915
Muud aktsiad ja väärtpaberid	80	80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	40 196	24 490
Edasilükkunud tulumaksuvara	5 056	3 298
Kinnisvarainvesteeringud	12 606	16 823
Materiaalne põhivara	17 147	16 613
Immateriaalne põhivara	350	520
	97 006	83 739

VARAD KOKKU	447 095	425 260

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	21 303	19 673
Võlad ja ettemaksed	129 786	133 898
Tulumaksukohustus	7 101	4 260
Lühiajalised eraldised	7 678	10 451
	165 868	168 282
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	12 102	35 142
Edasilükkunud tulumaksukohustus	6 148	4 441
Muud pikaajalised võlad	8 719	5 495
	26 969	45 078

KOHUSTUSED KOKKU	192 837	213 360

OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus	–	(155)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793
Realiseerimata kursivahed	(41)	(838)
Jaotamata kasum	245 577	204 171
	254 258	212 055
OMAKAPITAL KOKKU	254 258	211 900

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	447 095	425 260

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2024. aasta majandusaasta aruanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel.

2024 Merko Ehitus aastaaruanne

2024 aasta kokkuvote

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2025 I kvartal

10.04.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund redeemed early part of the bonds

10.04.2025 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund announced on 20 March 2025 via stock exchange announcement a plan to redeem partially the bonds issued on 8 May 2023 (ISIN code EE3300003235) on 10 April 2025.

Baltic Horizon Fund hereby announces that it has today, on 10 April 2025 redeemed early bonds in the amount of EUR 3,000,001.20. The total nominal amount of the bonds before the redemption was EUR 21,999,999 and after the redemption is EUR 18,999,997.8. The partial redemption of the bonds entailed a change in the nominal value, the new nominal value being EUR 45,238.09 per bond.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko: Audited annual report 2024

10.04.2025 Tõnu Toompark

STATEMENT OF THE CHAIRMAN OF THE MANAGEMENT BOARD

Dear shareholders and readers,

2024, a year of record turnover and profit for Merko, is now in the books. This report gives an overview of the figures as well as the activities during these successful 12 months. The solid results are not just the product of chance. Now on the cusp of its 35th anniversary, Merko has been successful for years on the strength of its masterful workforce and has grown to be a clearly international company. In 2024, we did exit the Norwegian market, but we continue operations in Estonia, Latvia and Lithuania.

2024 brought a clear indication that despite their geographic proximity to each other, sentiment and market behaviour on our home markets can be diametrically opposite. The opportunities and risks are also very different in every company we operate in. It is a pleasure to note that we have so far been able to find a balance between risks and opportunities thanks to our local strong and professional teams, who have made the right choices and decisions and perform high-quality work. Our Estonian, Latvian and Lithuanian companies see clear value in being part of a larger Merko family – be it dispensing good advice, sharing experience, learning from others’ mistakes, financial support, providing references or servicing clients operating across borders.

Merko is as strong as its teams. And our teams are strong. Many thanks, dear people of Merko, for an excellent 2024. A deep bow of gratitude to our construction service customers and home buyers who put value on our quality. And thank you to investors who believe in Merko.

Besides our results, various awards and honours attest to our achievements in 2024 – some were bestowed on the company as a whole, some for projects we established and developed, and others were awarded to our colleagues in Estonia, Latvia and Lithuania. We continue to consider it important to give back to society. All this, too, is covered in the report. Merko is one of the few Estonian companies whose 2024 report includes, for the first time, an ESG report. That makes the annual report a far thicker volume when printed out, so we urge you to read it in electronic form to avoid using natural resources.

2025 has started with noteworthy tumult on the political scene and markets around the world. Depending on the developments and new equilibrium, nothing can be ruled out on the construction and real estate markets – we may see sporadic sluggishness continue, or we could witness a recovery of volumes and a shift in focus.

These are turbulent times, and predicting future scenarios is a thankless endeavour. One thing is certain – Merko is poised to thrive in 2025 and beyond, thanks to its adaptability, strong team and trustworthy balance sheet.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

in thousand euros

	2024	2023
Revenue	539,049	466,304
Cost of goods sold	(443,162)	(401,267)
Gross profit	95,887	65,037

Marketing expenses	(5,030)	(4,312)
General and administrative expenses	(21,908)	(19,423)
Other operating income	5,724	4,171
Other operating expenses	(2,190)	(991)
Operating profit	72,483	44,482

Finance income	2,017	297
Finance costs	(2,950)	(3,017)
Loss from investments in subsidiaries	(5,087)	–
Profit from joint ventures	9,951	10,220
Profit before tax	76,414	51,982

Corporate income tax expense	(11,820)	(6,081)

Net profit for financial year	64,594	45,901
incl. net profit attributable to equity holders of the parent	64,668	46,048
net profit attributable to non-controlling interest	(74)	(147)

Other comprehensive income (loss), which can subsequently be classified in the income statement
Currency translation differences of foreign entities	105	(41)

Comprehensive income for the period	64,699	45,860
incl. attributable to equity holders of the parent	64,764	45,993
attributable to non-controlling interest	(65)	(133)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR)	3.65	2.60

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

in thousand euros

	31.12.2024	31.12.2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	91,879	77,330
Short-term deposits	10,000	–
Trade and other receivables	51,419	68,754
Prepaid corporate income tax	270	2
Inventories	196,521	195,435
	350,089	341,521
Non-current assets
Investments in joint ventures	21,571	21,915
Other shares and securities	80	80
Other long-term loans and receivables	40,196	24,490
Deferred income tax assets	5,056	3,298
Investment property	12,606	16,823
Property, plant and equipment	17,147	16,613
Intangible assets	350	520
	97,006	83,739

TOTAL ASSETS	447,095	425,260

LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings	21,303	19,673
Payables and prepayments	129,786	133,898
Income tax liability	7,101	4,260
Short-term provisions	7,678	10,451
	165,868	168,282
Non-current liabilities
Long-term borrowings	12,102	35,142
Deferred income tax liability	6,148	4,441
Other long-term payables	8,719	5,495
	26,969	45,078

TOTAL LIABILITIES	192,837	213,360

EQUITY
Non-controlling interests	–	(155)
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital	7,929	7,929
Statutory reserve capital	793	793
Currency translation differences	(41)	(838)
Retained earnings	245,577	204,171
	254,258	212,055
TOTAL EQUITY	254,258	211,900

TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	447,095	425,260

A copy of AS Merko Ehitus audited annual report for 2024 is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee). The ESEF-compliant machine-readable annual report is generated only in Estonian language.

2024 Executive Summary

2024 Merko Ehitus annual report

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Stardiprogramm alustavale kinnisvaramaaklerile – kindel vundament eduks

10.04.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakool pakub põhjalikku ettevalmistust kinnisvaramaakleri tööks. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb koolitustest, mis käsitlevad erinevaid kinnisvarasektori teemasid.

Stardiprogrammiga liitudes võtad osa järgmistest koolitustest:

15.04.2025 Üürikoolitus
16.04.2025 Kinnisvaraturu ülevaade 2025 II kvartal
22.-30.04.2025 Kinnisvara täiendkoolitus
15.05.2025 Kinnisvara müügikoolitus
20.05.2025 Kinnisvara hindamise ABC
02.-05.06.2025 Kinnisvaramaakleri ABC
11.06.2025 Kinnisvaraturundus

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise kohta väljastatud tõendid on heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolitustel osalenutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Notice on convening the Annual General Meeting of shareholders of AS Merko Ehitus

10.04.2025 Tõnu Toompark

The Management Board of AS Merko Ehitus, registry code 11520257, seated at Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, will convene the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus on Thursday, 15 May 2025 at 10.00 at Nordic Hotel Forum conference centre (Viru square 3, Tallinn).

The set of shareholders, entitled for the participation in the general meeting, will be determined 7 days before the general meeting of shareholders is held, i.e. on 7 May 2025 at close of the business of the settlement system. Registration of participants of the meeting will be opened on 15 May 2025 at 9.30.
The total number of shares and voting rights attached to the shares on the day of publication of the AGM convening notice is 17,700,000.

To advance sustainability, it is practical to vote on draft decisions electronically before the general meeting and to avoid traveling to and from the meeting.

In order to vote using electronic means the shareholders are to fill in a voting ballot – the ballot is attached to the notice on convening the general meeting both on Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). The filled-in ballot shall be signed digitally and sent to the Management Board by e-mail at group@merko.ee by no later than on 14 May 2025 at 16:00. The exact procedure of the organisation of the electronic voting is also attached to the notice on convening the general meeting on the aforementioned websites.

AS Riverito, the majority shareholder of AS Merko Ehitus, has let the Management Board know of their intention to vote in favour of the draft resolutions prepared in respect to the items on the agenda.

Agenda of the general meeting and proposals of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus regarding the agenda items:

Approval of the annual report of the year 2024

The Supervisory Board proposes to approve the annual report of the financial year 2024 of AS Merko Ehitus.

Distribution of profits

The Supervisory Board proposes to:

approve the net profit for the financial year 2024 as EUR 64,667,471;
to pay a total of 33,630,000 euros as dividends from the net profit of previous periods, which is 1.90 euros per share or 52% of net profit and is in line with the long-term dividend policy of paying dividends of 50-70% of the previous year’s net profit;

– shareholders entered into the share register of AS Merko Ehitus as of the close of the business of the settlement system on 30 May 2025 will be entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is set to 28 May 2025; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2024;
– dividends will be paid to shareholders on 2 June 2025 by transferring the respective amount to a current account linked to the shareholder’s securities account;

leave the rest of the net profit undistributed.

Election of the members of the Supervisory Board

The Supervisory Board proposes to:

to approve the number of members of the Supervisory Board as 3 (three) until 06.05.2026;
to elect Kristina Siimar as the member of the Supervisory Board, for a term of office until 16 May 2028 (inclusive), i.e. for three years.

Organisational issues
Please provide the following for the registration of participants of the general meeting:

Passport or identity card (ID-card) as identity document for natural person-shareholders; a suitably prepared power of attorney is also required for representatives.
Representatives of a legal person-shareholders are required to provide an excerpt from an appropriate (business) register where the legal person is registered, which identifies the individual’s right to represent the shareholder (legal representation), and passport or identity card (ID-card) of the representative; if the type of representation is other than legal representation, a suitably prepared power of attorney must also be provided (authorities granted by transaction), as well as the representative’s passport or identity card (ID-card). Please legalise the registration documents of a legal person, registered in a foreign country (with the exception of unattested power of attorney), or have them apostilled, if not provided otherwise by an international treaty. AS Merko Ehitus may also register shareholders, who are legal persons registered in a foreign country, as participants of general meeting, when all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.

A shareholder may notify AS Merko Ehitus of appointing a representative and having withdrawn a power of attorney before the general meeting, by supplying a digitally signed power of attorney and other required documents by e-mail to the following address: group@merko.ee; or delivering the written and signed power of attorney and other required documents on paper to the office of AS Merko Ehitus, at Pärnu mnt 141, Tallinn (on working days from 10:00 through 16:00) by no later than 14 May 2025 at 16:00, using the forms attached to the notice on convening the general meeting both on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). It is possible to vote at the general meeting using electronic means prior to the general meeting in accordance with the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board. It is not possible to vote at the general meeting by mail.

The annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2024 and the auditor’s reports are available on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange at https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news and the group’s website at https://group.merko.ee/en/investors/.

Documents related to the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, including draft resolutions, annual report for the financial year 2024, auditor’s reports, proposal for distribution of profit, report on the activities of the Supervisory Board in the financial year 2024, and the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board, are available starting from 14 April 2025 at the website of AS Merko Ehitus at https://group.merko.ee/en/investors/. Questions concerning the agenda of the annual general meeting can be sent to the e-mail address group@merko.ee. The questions and answers will be disclosed on the website of AS Merko Ehitus (https://group.merko.ee/en/investors/).

The shareholders have the right to receive information on the activities of AS Merko Ehitus from the Management Board at the general meeting. The Management Board may refuse to give information, if there is a basis to presume that this may cause significant damage to the interests of the company. Should the Management Board refuse to provide the information, the shareholder may demand that the general meeting decide on the legality of the shareholder’s request, or file, within two weeks after the general meeting, a petition to a court by way of proceedings on petition in order to obligate the Management Board to give information.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may submit a draft resolution of each item on the agenda to the company no later than 3 days prior to the general meeting, that is, until 12 May 2025, submitting it in writing to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may demand the inclusion of additional issues on the agenda of the general meeting if the respective demand has been submitted no later than 15 days before the general meeting is held, that is, until 30 April 2025, to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2024 Merko Ehitus annual report

Merko Ehitus supervisory Board_decisions for the AGM and 2024 report

Merko Ehitus_Draft decisions of the 2025 AGM

2025 procedure for electronic voting

2025 Power of Attorney

2025 Notice on withdrawal of power of attorney

2025 Ballot form

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Kutse 7. mail 2025 toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

09.04.2025 Tõnu Toompark

Hea kinnisvaraturu osaline!

7. mail 2025. a ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank sind taas Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4, Tallinn) toimuvale traditsioonilisele kevadkonverentsile „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Makropilt pankuri pilgu läbi

Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Kas äripindade sektor „ajab üle ääre“?

Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonpaneelis Liina Tettermann, Guido Pärnits, Gert Jostov

Kinnisvarasektor pärast Ukraina sõja lõppu

Raivo Vare, majandusvaatleja

Kinnisvara turundamine 2025 – kuidas tabada ära erinevate põlvkondade unistused?

Moderaator Kärt Tomp, Turundajate Liidu kommunikatsiooni projektijuht
Diskussioonpaneelis Kristel Laud, Ann Hiiemaa, Triin Leibock

Kuidas parandada eluruumide kättesaadavust?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp juhatuse liige

Kas 15-minuti linn on vaid ilus muinasjutt?

Moderaator Urmas Vaino, endine ajakirjanik
Diskussioonpaneelis Reigo Randmets, Indrek Hääl, Kent Märjamaa

Elukondlik kinnisvara uue buumi koidikul?

Moderaator Igor Habal, Kinnisvarabüroo Uus Maa meediajuht, juhatuse liige
Diskussioonpaneelis Kristina Mustonen, Andero Laur, Kristjan Tamla

Kinnisvarategu 2024 laureaadi väljakuulutamine

Osavõtutasu 240+km, EKFLi liikmetele 180+km

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Konverentsile registreerimine hiljemalt 2. maiks 2025. a või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

KV.EE: Üürihinnad asuvad peatselt kerkima

09.04.2025 Tarvo Teslon

Tallinna suur üürikorterite ülepakkumine liigub vähenemise suunas. 2025. a märtsis oli kinnisvaraportaalis KV.EE üüripakkumises keskmiselt 1502 Tallinna korterit. Aprillis oleme juba näinud, et pakkumiste arv on käinud allpool 1400 piiri. Pakkumise ja hinna poolest üürnike poole kaldu olnud üürituru pendel liigub üsna kindlameelselt teises suunas, kirjeldas olukorda kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Aasta tagasi oli märtsikuine aktiivsete üüripakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE üle 1800. Üüripakkumine on aastaga vähenenud 17%, kuid ajaloolisest keskmisest ~1100 pakkumisest on täna üürikortereid endiselt 38% rohkem.

„Üüripakkumine on väga suur, sest finantsvabadust ja suurt rikkust ihkavad väikeinvestorid tõid 2020. aastast 2022. a alguseni kestnud kinnisvaraosturalli käigus turule hulka värskeid üürikortereid. Tänast portaali KV.EE üüripakkumiste mahtu vaadates võib anda selge hinnangu, et üüriturul on jätkuvalt ülepakkumine, kuid üürikorterite üleküllus on liikumas vähenemise suunas,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Suur üürikorterite pakkumine, ammugi siis ülepakkumine on üürihinnad alla surunud. 2025. a märtsi Tallinna üürikorterite keskmine pakkumiste hind oli 13,9 €/m². See on 2,2% võrra rohkem, kui aastatagune eriti suure ülepakkumise aegne üürihind 13,6 €/m². Sama palju ehk 13,6 €/m² oli portaalis KV.EE korterite üüripakkumiste hind ka kaks aastat tagasi 2023. a märtsis.

„Üürikorterite keskmine hind on kriiside ajal liikunud väga paindlikult. Üüripakkumiste hind kerkis kiiresti, kui 2022. a Ukraina sõjapõgenikud üürinõudlust üle öö kasvatasid. Üürihind kinnisvaraportaalis KV.EE liikus vilkalt allapoole, kuid ostubuumis soetatud uued korterid ehituslikult valmis said ja 2023. a suurema lainena pakkumisse jõudsid,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üüripakkumise vähenemise suunas liikumine võiks anda tunnusmärgi, et üürihindadel on peatselt võimekust ülespoole ronima hakata. Arvestades portaali KV.EE suurt üüripakkumiste mahtu ei pruugi üürihinna kerkimise tempo olla kiire.

„Pikalt madalal püsinud üürihind tähendab, et üürileandjate teenitav üüritootlus on väga madal. Madal üüritootlus vähendab üürileandjate motivatsiooni vähetasuva üüriäriga tegeleda. Nii on üürileandjatel tugev tahe üürihindu ülespoole suruda. Vähenev pakkumine annab selle jaoks võimaluse. Üks hooajalisuse määratud aeg hinnatõusuks on juuli-august, mil üürinõudlus hakkab õppeaasta ja ärihooaja alguse tõttu suurenema,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Luminor: Kinnisvara ostmine: miks pank ütleb ei – ja kuidas saada jah?

09.04.2025 Tõnu Toompark

Kuigi enamjaolt saab pank kodulaenu taotlejatele edastada rõõmusõnumi, siis paraku tuleb ette ka neid olukordi, kus laenutaotlus jääb positiivse otsuseta. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on viimasel pooleteisel aastal peamiseks takistuseks osutunud klientide maksevõime.

Rebase sõnul on rahuldamata kodulaenutaotluste põhjused erinevad, kuid kõige sagedasem seisneb taotleja maksevõimes. Kuigi keskmiselt rahuldatakse Luminori näitel rohkem kui pooled laenutaotlused, siis ebapiisava maksevõime tõttu jääb rahuldamata pea iga viies taotlus. „Eestlased soovivad osta üpris suurt ja kallist kinnisvara ning on igati mõistetav, et soovitakse koheselt kolida just unistuste kodusse. Kuna aga kinnisvarahinnad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siis ei ole inimesed veel täielikult kohanenud, et enda seniste sissetulekute juures on ruutmeetrite ostujõudlus muutunud.“

Tanel Rebane selgitas, et kümne aasta eest olid näiteks uued Tallinna kesklinna või selle lähistel asuvad korterid kättesaadavad oluliselt suuremale hulgale inimestele kui täna. „Sellele avaldas mõju nii nullintresside ajastu kui ka soodsamad kinnisvara hinnad. Paraku on aga tänane olukord teistsugune ning tuleb rohkem ette olukordi, kus oma maksevõimet hinnatakse üle,“ ütles Rebane.

Rusikareegel esimese kodu hinna määramiseks

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi soovituse kohaselt võiks rusikareegli järgi eluaseme maksumus jääda samasse suurusjärku taotleja või taotlejate viie aasta sissetulekutega. „See tähendab, et näiteks 50 000 eurot aastas teenivale leibkonnale võiks eluaseme maksumus olla kuni 250 000 eurot. Kui sellist laenu taotleksid elukaaslased koos, siis peaksid nad kokku teenima kahekordset Eesti keskmist palka. Keskmine palk möödunud aasta neljandas kvartalis oli natuke alla 2100 euro,“ märkis ta.

Rebane nentis, et hea võimalus, kuidas mõõta, kas laenukoormusega ka päriselt hakkama saadakse on proovida laenule kuluv rahasumma mõned kuud kõrvale panna ning hinnata, kuidas see toimetulekut päriselt mõjutab. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi sõnul on selliselt võimalik kõige täpsemini mõista, kas ollakse tegelikult planeeritud suurusjärgus kodulaenu ja sellega kaasnevate kuumaksete jaoks valmis või mitte.

„Isegi kui täna ei leidu veel seda päris unistuste kodu, mille hind oleks samaväärne viie aasta sissetulekuga, tasub siiski esimene samm astuda. Oma kodu on oma kodu – ja sageli tuntakse selle üle rõõmu ka siis, kui see pole veel ideaalne. Esimese kodu laenumakseid võibki mõtestada kui investeeringut tulevikku ja samm-sammult unistuste kodu poole liikumist. Üürikodus elades toetad oma kuumaksetega küll üürileandja unistusi, aga samal ajal tammud ise teatud mõttes paigal,“ selgitas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Bigbank: Kodulaenud tegid märtsis enam kui 30% suuruse hüppe

08.04.2025 Tõnu Toompark

Kodulaenulepingute arv ja rahaline kogumaht kasvasid märtsis eelmise kuuga võrreldes enam kui 30% võrra ning keskmine laenusumma oli 127 603 eurot, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli märtsikuu kodulaenulepingute kogusumma veebruariga võrreldes 31% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes koguni 47% võrra suurem. “Kodulaenusegmendi kasvu me küll prognoosisime, kuid ligi kolmandiku suurune hüpe on ka meie jaoks meeldiv üllatus. Loodetavasti on tegemist ka märgiga, et Eesti tarbijate kindlustunne võiks vaikselt tugevamaks muutuda,” kommenteeris Pechter ning lisas, et ka uute taotluste arv kasvas 25% võrra, mis annab lootust, et ka aprill võiks kodulaenuturul tulla vähemalt sama aktiivne.

Bigbanki juhi sõnul on märtsi kodulaenude kasv ka vastus spekulatsioonidele, kuidas mõjuvad turule erinevad rahvusvahelise majanduse- ja poliitikauudised, mis oma vastukäivuses võivad inimestes peamiselt segadust tekitada. “Numbrid kinnitavad samas, et oma kodu on oma kodu ning uue kodu ostu inimesed vajaduse tekkides ja võimaluse avanedes edasi lükkama ei hakka,” ütles Pechter lisades, et täna soosib uue kodu ostmist nii intressikeskkond, palkade kasv kui ka fakt, et kinnisvarahinnad on juba mitu aastat püsinud samal tasemel. “Oludes, kus kõik muu on ümberringi läinud omajagu kallimaks, on uue kodu soetamine muude kuludega võrreldes suhteliselt soodsam. Iseasi, kas pere eelarve kõigi kasvanud igapäevakulude juures ka uue mahuka laenu välja kannab,” kirjeldas Jonna Pechter tänast kodulaenuturgu enim mõjutavaid komponente.

Keskmine kodulaenu lepingu summa oli märtsis 127 603 eurot, mis väljendab Bigbanki juhi sõnul üpris täpselt ka keskmise ostujõu muutumist ajas. “Võrreldes viimase paari aastaga on tõus olnud enam kui viiendiku võrra. Kui nüüd käibemaksu tõusu ootuses peaks suurenema uusarenduste kodudega tehtavate lepingute osakaal, siis on oodata ka keskmise laenusumma kasvu,” kommenteeris Pechter.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Mainor Ülemiste uueks juhiks saab Sten Pärnits

08.04.2025 Tõnu Toompark

AS Mainor Ülemiste nõukogu nimetas alates 1. maist 2025 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Sten Pärnitsa (34), kes on Ülemiste City pikaajaline arendaja. Tal on laiapõhjaline haridus ja kogemus linnaku strateegilises juhtimises.

„Steni võimekus arendada mitmekesist 24/7 linnakut, juhtida nii innovatsiooni kui teenuste ja kogukonna arendusi, on kahtlemata tema tugevus,“ ütles AS Mainor Ülemiste ja AS Mainori nõukogu esimees Guido Pärnits. „Tema senine töö Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste müügi- ja kliendikogemuse tiimide ühendamisel, digisüsteemide rakendamisel ning kogukonnafondi arendamisel on olnud väga tugev näide sellest, kuidas ühendatakse visioon ja praktiline teostus.“

„Eesti suurima kinnisvaraettevõtte uue, suurt pilti mõistva tiimi ühise eesmärgi nimel tööle innustamine eeldab selget visiooni, ühtset sõnumit ning tugevaid kommunikatsioonioskusi nii ettevõtte sees kui väljaspool. Just nende omadustega paistab Sten silma ning on seetõttu väga sobiv valik sellele vastutusrikkale positsioonile,“ lisas Guido Pärnits.

Ärilinnaku uue juhi sõnul saab tema tööpõld olema parajalt lai. “Lisaks kolmanda Tervisemaja ja Viktor Masingu maja alustamisele ootab ees elukondlike arenduste algatamine ning Euroopa pargi ja sellega seonduva kõrghoone kui ka järgmiste oluliste objektide arendamine,” sõnas Sten Pärnits. “Prioriteetseks ülesandeks saab ka tiimi tugevdamine, kes suudab ellu viia Ülemiste City visiooni, arendada andme- ja tehnoloogiapõhist teenuseloomet ning kasvatada sidet innovatsiooni ja igapäevase linnakuelu vahel.“

Sten Pärnits alustas oma teekonda Ülemiste Citys juba 2008. aastal Ülo Pärnitsa sekretärina. Ta on töötanud nii AS Mainor Ülemiste nõukogus (2017–2023) kui AS Mainori nõukogus (2013 – tänaseni) ning olnud juhtivas rollis mitmete suuremahuliste projektide juures – sealhulgas kõigi Tervisemajade arenduses ning müügi- ja kliendihalduse valdkonna eest vastutajana alates 2023. aastast.

Sten Pärnits lõpetas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kuldmedaliga, omandas magistrikraadi arstiteaduses Tartu Ülikoolis ning täna on tal lõpetamisel ärirahanduse õpe TalTechis.

Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak ning Eesti kolmas majanduslinn, kus töötab, õpib ja elab üle 18 000 inimese ning kus tegutseb ligi 400 ettevõtet. Ülemiste Citys on ligikaudu 200 000 m² üüritavat pinda ja 500 000 m² ehitusõigust ning seni on linnakusse tehtud investeeringuid 450 miljoni euro ulatuses. 45% Ülemiste City lisandväärtusest loovad IKT-ettevõtted ning kolmandik Eesti IKT-teenuste ekspordist saab alguse just Ülemistelt.

Eesti Pank: Hinnakasvu leevendas odavam energia

08.04.2025 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel kallinesid tarbijahinnad märtsis aastaga 4,4%. Hinnakasvu kiirendasid kallimad teenused ja toiduained, kuid leevendust tõi elektri ja mootorikütuste odavnemine. Kui energiahinnad kõrvale jätta, siis kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 5,4%.

Suurt hinnaheitlikkust on viimastel kuudel põhjustanud elekter, mis veebruaris järsult kallines, kuid märtsis odavnes. Pikemaajalise trendina on energiahindade hulgas jätkunud mootorikütuste odavnemine. Naftabarrel maksis energiakriisi tipus ehk 2022. aasta keskel 120 dollarit, aga on seejärel järk-järgult odavnenud. USA tollimaksudega kaasneva kaubandussõja kartus kukutas toornafta hinna aprillis 65 dollari lähedusse ning selle mõju kandub peagi tarbijahindadesse. Energia odavnemine parandab majapidamiste ostujõudu, kuivõrd energia moodustab 15% nende tarbimiskulutustest.

Märtsis jätkus toiduainete laiapõhjaline kallinemine, mis kiirenes aastaga 6,7%ni. Toiduainete kiireneva hinnakasvu põhjus on siiski toormete varasem kallinemine, kuivõrd maailmaturul on juba näha, et toiduhinnad stabiliseeruvad või isegi odavnevad.

Tööstuskaupade hinnakasv püsib aeglane – see annab märku nõrgast nõudlusest ja vähesest tarbimisjulgusest. Leibkonnad on vähendanud kulutusi riietele ja jalatsitele, mis odavnesid aastaga 3,4%.

Teenuste 8,8% suurune aastakasv tuli suures osas transporditeenustest. Selle peamine mõjutaja on sõidukite registreerimise tasu rakendumine aasta alguses, mis jääb elukalliduse tõusus nähtavaks kogu aasta jooksul. Võib siiski eeldada, et kütuste odavnemine hakkab transpordi hinnakasvu pidurdama. Nii näiteks olid lennu- ja laevapiletid märtsis 9% odavamad kui eelmisel aastal.

Juulis kiirendab inflatsiooni kahe protsendipunkti suurune käibemaksutõus. Vähemal määral tõstab lähikuudel hinnataset ka bensiini- ja diislikütuse aktsiis. Inflatsiooni võib heitlikuks teha USA algatatud kaubandussõda. Suuremad tollimaksud halvendavad ekspordi väljavaadet ja pidurdavad hinnakasvu, kuid Euroopa kaitsetollid võivad mõne sektori hinnakasvu kiirendada.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Lõpusirge: neli viiendikku Uus-Järveküla elurajooni kodudest on müüdud

08.04.2025 Tõnu Toompark

Eesti suurimas vaid rida- ja paarismajadest koosnevas Uus-Järveküla elurajoonis on 165 kodust juba üle 80% leidnud omaniku. Invego enam kui 40 miljoni euro suuruse arendusprojekti lõplik valmimisaeg on 2026. aasta esimene pool.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Uus-Järveküla ridamajade rajoon viimased kolm aastat müünud stabiilselt hästi. “On teada tõde, et oma kodu ostmiseks on alati õige aeg. Mitme lapsega perele on raske ette kujutada paremat elukeskkonda, kui Uus-Järveküla ridamajad ning neid ümbritsev keskkond,” selgitab Vähi rõhutades, et ka ridamajakodude hinnad on arendaja suutnud siiani hoida suuremate perekorteritega samas suurusjärgus.

Invego müügijuhi Markus Külaviiri sõnul oli Uus-Järveküla rekordkuu detsember, mil omaniku leidis koguni 11 kodu, kuid ka järgnevad kuud on olnud sündmusterohked. “Täna teevad suure osa eeltööd juba ära need, kes oma uutes kodudes sees elavad ning sõpru naabriteks kutsuvad. Nüüd, kus lõpusirge paistab, võib ennustada veel ka fomo-efekti tekkimist,” räägib Külaviir ning lisab, et samuti peaks suvel ees ootav käibemaksutõus inimeste uue kodu ostuotsuseid kiirendama.

Uus-Järveküla viimane ehitusetapp algas märtsis ning kogu elurajooni lõplik valmimine jõuab kätte järgmise aasta esimeses pooles. Kõik Uus-Järveküla A-energiaklassi kodud valmivad kvaliteetsetest materjalidest ja neile kehtib viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad privaatsust ja looduslähedust, mida korteris elamine ei paku. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villaga Silves Hills arendusega.

Rahandusministeerium: Lähikuude inflatsiooni mõjutavad väliskeskkonna arengud

08.04.2025 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnakasv 4,4 protsenti. Euroalal aeglustus hindade tõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini.

Märtsis põhjustas hinnataseme alanemist kuises võrdluses energiakandjate odavnemine. Trumpi tollitariifide kehtestamisega seotud ebakindlus mõjutab maailmamajandust ja tõi kaasa naftahinna alanemise, mis kandus ka siinsetesse kütusehindadesse. Lisaks taandus börsielektri hind veebruari kõrgtasemelt soojemate ilmade ja taastuvelektri toodangu suurenemise mõjul. Elekter odavnes kuuga 14 protsenti ja kütus 4 protsenti. Gaasihindadesse kandusid veebruarikuised kõrged turuhinnad Euroopas. Trend on aga pöördunud ja lähikuud toovad tarbijatele taas madalama gaasihinna.

Toiduhindade tõus jätkus ka märtsis, ulatudes aastavõrdluses 6,7%ni. Vähenenud saagikuse ja kasvanud nõudluse koosmõjul on toidutoorme hinnad välisturgudel tuntavalt kallinenud. Selle tulemusena on toidu impordihinnad Eestis tõusnud üle 10% ja on kandumas toidukorvi maksumusse. Sarnaselt aasta esimestele kuudele jätkus jookide (kohv, kakao) ja piimatoodete kallinemine. Ka liha- ja leivatoodete hinnad on hakanud järk-järgult kerkima.

Alusinflatsioon, millest on kõikuvamate hindadega energia ja toit välja arvatud, aeglustus 5,3 protsendini. Seda on soodustanud riiete ja jalatsite odavnemine, kus müüki on ilmselt pärssinud kehvast talvest tingitud hooajakaupade suuremad allahindlused. Alusinflatsiooni on enam mõjutanud teenuste hinnatõus. Nõudluspoole ja tõusnud sisendhindade mõjul on rohkem kallinenud vaba aja veetmisega seotud teenused nagu puhkusepaketid ja majutus. Seevastu transporditeenuste hinnad on viimastel kuudel olnud kerges languses.

Laiaulatuslik tollitariifide kehtestamine on aprilli alguses kaasa toonud suuri kõikumisi finantsturgudel ning toorme- ja energiahindades. Kaubandussõda on kahjulik kõigile osapooltele, pärsib ettevõtete äritegevust ja kärbib majanduskasvu. Majandusaktiivsuse vähenemine toob kaasa energiahindade alanemise, samas aja jooksul hakkavad tariifide alla minevad importkaubad kallinema. Teisalt on võimalik, et Hiina ja teiste Aasia riikide kaubad võivad USA turu asemel hakata Euroopasse suunduma, langetades siin tööstustoodete hinnataset.