Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i korralise üldkoosoleku otsused 08.04.2025

08.04.2025

EfTEN Real Estate Fund08.04.2025 toimus Radisson Collection Hotel II korruse konverentsikeskuses aadressil Tallinn, Rävala 3, EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek.

Koosolekul osales 130 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 8 496 764 häält, mis moodustab 74,49% kõikide aktsiatega esindatud häältest. Neist 10 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 25 527 häält, mis moodustas 0,22% kõigist aktsiatega määratud häältest, andsid oma hääled enne koosoleku toimumist elektrooniliselt vastavalt koosoleku kutses avalikustatud elektroonilise hääletamise korrale. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Fondi aktsionäride üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

Fondi majandusaasta aruande 2024 kinnitamine

Aktsionärid otsustasid 8 522 281 hääle ehk 100% poolthäälega kinnitada EfTEN Real Estate Fund AS-i majandusaasta aruande 2024 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul. Otsusele vastu hääletanud ega erapooletuid aktsionäre ei olnud. Hääletamisel ei osalenud 10 häält ehk 0% aktsiatega esindatud häältest.

Kasumi jaotamine

Aktsionärid otsustasid 8 522 166 hääle ehk 100% poolthäälega kinnitada kasumi jaotamise ettepaneku:
Fondi 2024. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 13 564 tuhat eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 on kokku 25 565 tuhat eurot, mis jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali: 1 357 tuhat eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 12 699 tuhat eurot (1,11 eurot aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 11 509 tuhat eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2025 (record date) fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 21.04.2025. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 30.04.2025 ülekandega aktsionäri pangakontole.
Otsusele vastu hääletanud ega erapooletuid aktsionäre ei olnud. Hääletamisel ei osalenud 125 häält ehk 0% aktsiatega esindatud häältest.

Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Aktsionärid otsustasid 6 552 551 hääle ehk 76,89% poolthäälega pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi nende lõppemisest järgmiseks viieks aastaks, s.o kuni 18.06.2030. a.
Otsusele oli vastu 1 287 306 häält ehk 15,11% aktsiatega esindatud häältest ja erapooletuid 6 839 häält ehk 0,08% aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 675 595 häält ehk 7,93% aktsiatega esindatud häältest.

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas

Aktsionärid otsustasid 7 127 778 hääle ehk 83,64% poolthäälega anda üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse ja arvestades, et

  1. täiendavalt emiteeritavate aktsiate arv ei ületaks 10% aktsiate arvust käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal;
  2. minimaalne pakutavate aktsiate hind  (nominaalväärtus 10 € ja ülekurss) aktsia kohta on nõukogu otsusele eelneva fondi aktsia 60 päeva keskmine sulgemishind börsil

ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Selleks anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.
Otsusele oli vastu 1 316 587 häält ehk 15,45% aktsiatega esindatud häältest ja erapooletuid 77 066 häält ehk 0,90% aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 860 häält ehk 0,01% aktsiatega esindatud häältest.

Üldkoosoleku protokoll tehakse fondi kodulehel (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva möödudes üldkoosoleku toimumisest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eestlased müüsid Balil kaks suurt arendust välja ja käivitasid uued ehitusetapid

08.04.2025

Eesti ettevõtjate kinnisvaraarendusfirma Investland Bali müüs oma erinevates arendustes 75 lofti ja villat ning alustas Indoneesia saarel mitut uut projekti.

Investland Bali tegevjuhi Kristjan Ploompuu sõnul osteti aastaga kõik Bali lõunarannikul asuvasse Canggu puhkepiirkonda rajatud 12 ridaelamu-tüüpi Amari Villa ning 49 Maya Residence ühikut ära, lisaks veel teisi arendusi. „Rajame nüüd Amari juurde veel 13 villat,“ ütles Ploompuu ja lisas, et kogu kompleks valmib aasta lõpuks.

“Samuti käivitasime Canggu turismipiirkonnas Temple Heights nimelise arenduse, kus kahe vana templi vahel asuvale kõrgendikule rajatakse 15 loft-tüüpi elamut. 80-ruutmeetrised disainmööbli, tehnika ja terrassidega loftid maksavad 130 000 eurot,“ rääkis Ploompuu ja lisas, et pooled uutest loftidest on juba ette müüdud ja projekt valmib aasta lõpus.

„Lisaks omandasime Canggu-s suure kinnistu, kuhu on plaanis rajada üks mastaapsemaid arendusi terves piirkonnas. Tegelesime pea aasta projekteerimisega ning hiljuti alustasime pinnasetöödega,“ lisas Ploompuu.

„Meeldib või mitte, aga ebaselge aeg Euroopas tõstab nii eestlaste kui rahvusvaheliste investorite huvi Aasia vastu ja päringuid tuleb iga päev. Turvalisus on oluline teema. Peamiselt on ostjad Euroopast, Araabiamaadest ja Austraaliast. 3-5 ühiku kaupa on Balile kinnisvara ostnud ka investorid Dubaist. Üüritootlused Eestis ja Euroopas on heal juhul viie protsendi kandis, aga Balil on turismihooaeg aastaringne ja keskmine neto üüritootlus 10 ja 20 protsendi vahemikus,“ ütles Ploompuu.

„Indoneesia ja eriti Bali on nii majanduse kui turismi osas selgelt tõusev riik, mille tugevat investeerimis- ja arenguperspektiivi tõstsid hiljuti esile nii Forbes kui Goldman Sachs. Näeme ka ise, kui kiirelt siin reaalselt nõudlus ja kinnisvarahinnad paari aastaga tõusnud on,” ütles Ploompuu.

Investland Bali asutajad Oliver Heliste ja Kristjan Ploompuu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: märts 2025

08.04.2025

Arco VaraKevad toob kinnisvaraturul tehingute arvu suurenemise

Eesti korteriturul tehti tänavu märtsis kokku 1659 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 6,9% rohkem kui eelneval kuul ning omakorda 9,2% enam kui 2024. aasta märtsis. Korteritehingute arv on võrreldes aastatagusega suurenenud nüüdseks juba koguni seitse kuud järjest, viidates endiselt üsnagi hoogsalt uue kasvutsükli algusele, mida kinnitavad ka muud võimalikud tegurid peale turuaktiivsuse. Võrreldes tavapärase kevadise perioodi algusega jäi aga tänavu siiski ehk tehingute arvu kasv märtsis võrreldes veebruariga üsnagi mõõdukaks, mida on suuresti mõjutanud asjaolu, et möödunud talv oli võrdlemisi soe ning selle taustal püsis ka elamispindade tehingute arv tavapärase turu hooajalise käitumisega võrreldes ehk liiga kõrge. Vastav asjaolu aga viitab, et lähikuudel võib seetõttu ka edasine kasvutempo peatselt aeglustuda.

2025. aasta märtsis tehtud korteritehingute puhul kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2209 €/m2, mida oli 3,8% rohkem kui veebruaris ning koguni 10% enam kui 2024. aasta märtsis. Taoline turudünaamika ei ole aga niivõrd seotud mitte taaskordselt alanud hinnatõusu tsükliga, vaid pelgalt muutunud tehingute struktuuriga, kus taas on uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute arv asunud piirkonniti kasvama (eeskätt siiski Tallinn). Peamiselt nõukogudeaegse elamufondiga tehtud tehingute osas aga näib, et aastatagusega võrreldes on enamikes Eesti suuremates magalapiirkondades hinnatasemed endiselt mõne protsendi võrra madalamad kui aasta varasemalt. Hiljutine pakkumishindade dünaamika küll ei viita enam juba möödunud aasta augustist alates pakkumishindade täiendavale taandumisele, kuid juba varasemalt langetatud pakkumishindadega varad on ostjad leidud suuresti alles hiljaaegu ning seetõttu on ka pakkumis- ja tehinguhindade lõikes esinenud piirkonniti teatavad vastassuunalised liikumised.

Aasta I pooles hooajaliselt pakkumismaht taas täieneb

Pakkumiste arv on turul tervikuna taas hooajaliselt mitmendat kuud järjest tõusnud ning korteriturul on ligi 10% võrra rohkem müügipakkumisi kui aasta varasemalt. Pakkumismahu kasv püsib hooajaliselt arvatavalt kuni suve keskpaigani, mille juures võidakse veel ületada ka aastatagune kõrgtase, kuid seda mitte kuigi märkimisväärses ulatuses. Pakkumishindade järjepidev hiljaaegne tõus ja samaaegne pakkumismahu kasv viitab aga peamiselt spekulatiivse müügipakkumise hulga suurenemisele, kus domineerivad eeskätt uued korterid. Ehitusaktiivsus ei indikeeri küll ehituslubade väljastamise puhul justkui olulisi muutusi, kuid aastatel 2022 – 2024 realiseerimata ehituslubade käiku minek on siiski olnud üha laialdasem, mille juures kinnisvaraarendajad on muutunud eelolevate aastate suhtes taas optimistlikumaks ning turule on järjepidevalt toodud üha uusi arendusprojekte ning seda mitte ainult Eesti suuremates keskustes eesotsas Tallinnaga – arendusprojekte on hetkel täheldada märkimisväärsel hulgal ka nimetatud piirkondadest väljaspool mujal Eestis.

Püsiv inflatsiooniline keskkond hoiab uute korterite hinnad ostjatele kättesaamatuna

Sisendhindade püsiva kasvu ja üleüldise inflatsioonilise keskkonna püsimise taustal on märgata, et uute korterite pakkumishinnad on sõltumata pikaldaselt kestnud majandussurutisest viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud. Tänavu ootavad kinnisvaraarendajad omakorda ehitushindade kasvu ning see peegeldub ka juba uute korterite pakkumishindades, viidates kehva elamispinna kättesaadavuse kui valitseva trendi üldisele püsimisele. Viimane annab alust arvata, et korteriturul algab uus hinnatõusu tsükkel tehinguhindade puhul esmalt järelturul, mille juures järelturul on tehingute arv Tallinna eestvedamisel võrreldes aastatagusega suurenenud sisuliselt järjepidevalt juba 2023. aasta sügisest alates, kuid märgatavat hindade kasvu ei ole sellele veel järgnenud. Olukorras, kus pakkumismaht püsib laialdane ka 2025. aastal, ei ole märgatavat hinnatõusu veel oodata, kuid kui aasta II pooles asub pakkumine seniste prognooside taustal taas taanduma, toob see arvatavalt taaskordselt esile ka hindade üleüldise mõõduka kasvu

Laenuraha järjepidev odavnemine ei pruugi enam peatselt püsida

Kuigi 2025. aastal intressimäärad jätkuvalt taanduvad, prognoosivad siiski ettevaatavalt finantsturud juba 2026. aastast laenuraha taaskordset kallinemist. Viimane on suuresti seotud ootustega euroala inflatsiooni osas, mis teoreetiliselt püsib veel pikaajalise keskmise tasemega võrreldes kõrge hiljaaegu oodatust tunduvalt pikema aja vältel. Kui 2025. aasta lõpuks prognoositakse hetkel 6-kuu Euribori taandumist ligi 2% tasemele, siis 2026. aasta lõpuks juba taas tõusmist 2,2% juurde. Teisisõnu, kuigi laenuraha odavnemine on kinnisvaraturul aktiivsust taas tõstnud ja võib edasiselt tõsta ka jooksvalt 2025. aasta vältel, ei ole aga tõenäoliselt enam laenuraha märkimisväärset täiendavat odavnemist peatselt oodata, piirates ettevaatavalt ka kinnisvaraturul võimalikku aktiivsuse suurenemist.

Alanud kevad toob turule hooajalise aktiivsuse märgatava kasvu

2025. aasta kevad üheskoos II kvartaliga toob siiski lähikuudel jätkuva tehingute arvu hooajalise kasvu, mille juures aga aastataguste aktiivsustasemete ületamine muutub aasta II pooles aga taas keerulisemaks ning seda eeskätt järelturul, kus võrdlusbaas muutub üha kõrgemaks. Uute korterite turul on samas paralleelselt täheldada, et tänavu võlaõiguslike broneerimislepingute arv taas suureneb ning teatava ajalise viitega toetab see omakorda ka asjaõiguslepingute arvu suurenemist. Majanduskeskkond üheskoos tarbijakindlusega püsib siiski endiselt heitlik, mille juures kehvema likviidsusega on peamiselt kõrgemahinnalised varad, kuna need on elamispindade lõikes kättesaadavad suhteliselt vähesele osakaalule potentsiaalsest ostjaskonnast.

Hooajaliselt on iga-aastaselt olnud Eestis ajalooliselt üldiselt täheldada, et tehingute arv on korteriturul madalaim I kvartalis, mille järel see igas järgnevas kvartalis järjepidevalt aasta lõpuni suureneb. Seega, 2025. aasta osas on likviidsuse puhul keerukaim periood aga tänaseks juba läbitud, võimaldades kinnisvarade müüjatel tunda end taas optimistlikumatena. Ostjate puhul tähendab see aga olukorda, kus pakkumishindades alla küsida on lähikuudel taas keerulisem, sest võimalikke ostuhuvilisi on varasemast enam.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2025

Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

AS Mainor Ülemiste uueks juhatuse esimeheks saab Sten Pärnits

08.04.2025

AS Mainor Ülemiste nõukogu otsustas nimetada alates 1. maist 2025 Sten Pärnitsa ettevõtte uueks juhatuse esimeheks. Pärnits on olnud seotud Ülemiste City arendustega alates 2008. aastast, alustades tööd Ülo Pärnitsa sekretärina ning liikudes seejärel juhtivatele positsioonidele nii AS Mainor Ülemiste kui AS Mainori nõukogudes. Viimastel aastatel on ta juhtinud müügi- ja kliendihalduse valdkonda ning andnud olulise panuse linnaku teenuste, digilahenduste ja kogukonnainitsiatiivide arendamisse.

Tal on magistrikraad arstiteaduses Tartu Ülikoolist ning lõpetamisel ärirahanduse õpingud TalTechis.

Mainor Ülemiste AS juhatus jätkab seoses Ursel Velve lahkumisega juhatuse esimehe ametikohalt 30. aprillil kaheliikmelisena, lisaks Sten Pärnitsale kuulub juhatusse arendusjuht ja juhatuse liige Rauno Mätas.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 185 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi teade Rootsi hoidmistunnistuste programmi ja Nasdaq Stockholm börsil hoidmistunnistustega kauplemise lõpetamise kohta

08.04.2025

Baltic Horizon Fund13. veebruaril 2025 avalikustas Baltic Horizon Fond (“Fond”) plaani lõpetada Fondi Rootsi hoidmistunnistuste (“SDR”id) programm ning alustada protsessi SDRidega kauplemise lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1342914&lang=et.

Täna saatis SDRide väljastaja Nordic Issuing AB SDRide omanikele SDR tingimuste punkti 17.1 kohase lõpetamisteate (Nordic Issuing AB üldtingimused Rootsi hoidmistunnistuste kohta seoses Baltic Horizon Fondi fondiosakutega, “Tingimused”, kättesaadavad aadressil https://www.baltichorizon.com/wp-content/uploads/2022/12/Terms-and-conditions-for-SDR.pdf). Käesolevaga teavitatakse investoreid, et SDRid lõpetatakse 14. oktoobril 2025, mis on SDRide Euroclear Sweden registrist registreeringu lõpetamise fikseerimise kuupäev (“Fikseerimise Kuupäev”).

SDR programmi lõpetamise tulemusel peab iga SDRide omanik enne Fikseerimise Kuupäeva otsustama, kas ta müüb oma SDRid või vahetab need Nasdaq CSD-s hoitavateks fondiosakuteks, teavitades sellest Nordic Issuing AB-d. Kui SDRi omanik ei ole teinud otsust enne Fikseerimise Kuupäeva, toimub kohustuslik vahetamine, tingimusel, et vastaval investoril on võimekus hoida fondiosakuid. Juhul, kui kohustuslik vahetamine on tehniliselt võimatu, müüb Nordic Issuing AB järelejäänud SDRide aluseks olevad fondiosakud vastavalt Tingimuste punktile 17.2. Sellisel SDRide omanikul on õigus saada müügitulu pärast mõistlike kulude, tasude ja maksude mahaarvamist.

SDR-ide lõpetamise ajakava on järgnev:

  • 8. oktoober 2025 – Viimane kauplemispäev SDRidega Nasdaq Stockholmi börsil
  • 14. oktoober 2025 – Fikseerimise Kuupäev Euroclear Sweden’is SDRide registreeringu lõpetamiseks
  • Fikseerimise Kuupäeva järgselt vahetatakse kõik järelejäänud SDRid kohustuslikus korras fondiosakuteks või, kui vahetamine ei ole võimalik, müüakse Fikseerimise Kuupäeval SDRidega esindatud fondiosakud Nordic Issuing AB poolt.

Selleks, et vahetada SDRid fondiosakuteks, peab investor, kelle SDRe hoitakse esindajakontol (esindajakonto registreeritud omanik), võtma ühendust oma pangaga ning investor, kes hoiab SDRe enda nimel, võtma ühendust Nordic Issuing AB-ga aadressil info@nordic-issuing.se.

Fond kutsub SDRide omanikke osalema investorite veebiseminaril, kus antakse lisateavet SDR programmi lõpetamise ja börsilt lahkumise kohta. Veebiseminar toimub 14. aprillil 2025 kell 14.00 (Eesti aja järgi).

Veebiseminaril osalemiseks registreerige end järgmise lingi kaudu: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_WA1udEFxSBO0QkxvXmz-ig

Registreerimise järgselt edastatakse Teile veebiseminari link ja juhised, kuidas edukalt liituda. Veebiseminar salvestatakse ja on kõigile kättesaadav ettevõtte veebilehel www.baltichorizon.com.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pärnu: 9. aprillil tutvustatakse Ermistu alale planeeritava kaitsetööstuspargi asukoha eelistust

08.04.2025

Kaitseministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande, mille kohaselt asub laskemoonatootmiseks sobivaim ala Pärnumaal Ermistu küla piirkonnas.

„Riigi eriplaneering on jõudnud etappi, kus oleme võrdleva analüüsi tulemusena valinud kaitsetööstuspargi rajamiseks sobivaima asukoha, milleks on ala Pärnumaal Tõstamaa aleviku kandis asuva Ermistu küla lähedal. See vastab kõige enam kaitsetööstuspargi eesmärgile, on 204 hektariga piisavalt suur ja selle sobivust kinnitas riigi eriplaneeringu käigus tehtud mõjuhindamine. Kaitsetööstuspark edendab nii kohalikku majandust kui ka riigikaitset parema tarnekindluse tõttu,“ ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Riik rajab Pärnumaa Ermistu alal kaitsetööstuspargi baastaristu, milleks on praegu plaanitud 50 miljonit eurot. Ettevõtete rajada jäävad tootmishooned. Lähiajal kuulutatakse välja rahvusvaheline valikpakkumine, et valida välja kaitsetööstuspargis moonatootmisest huvitatud ettevõtted.

Kaitsetööstuspargi rajamisse Ermistu alale suhtub soosivalt ka Pärnu linnavalitsus. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul suhtuvad linnavalitsus ja osavallakeskus positiivselt sellesse, et meie piirkonda tuleb tööstuspark, kus hakatakse tootma Eesti kaitsevõime tugevdamiseks vajalikku moona ja kaitsevahendeid. „Kaitsetööstuspargi rajamisega tulevad Pärnusse investeeringud, uued töökohad ning riigi poolt toetused piirkonna arendamiseks“ ütles Kosenkranius.

Avalik kohtumine asukoha eelistuse tutvustamiseks toimub 9. aprillil kell 18 Tõstamaa rahvamajas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Üürikoolitus toimub 15.04.2025

08.04.2025

Üürikoolitus toimub Kinnisvarakoolis 15.04.2025. Tõnu Toompark, Karl Märka, Evelin Org ja Evi Hindpere jagavad teadmisi üüriäri majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, üürivõlast ning lühiajalisest üürimisest.

Koolitusele on oodatud osalema:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad üüripindu eluruumide omanike ja üürnike vahel;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad laiendada oma üürikinnisvara äritegevust.

Üürikoolitus toimub 15.04.2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EfTEN: Resolutions of the Annual General Meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS

08.04.2025

EfTEN Real Estate FundThe Annual General Meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS was held on 8 April 2025 in the Radisson Collection Hotel Conference Center (2nd floor, Tallinn, Rävala 3).

A total of 130 shareholders attended the meeting representing 8,496,764 votes, i.e. 74.49% of the total votes were represented. Of the participants, 10 shareholders representing 25,527 votes, i.e. 0.22% of all votes attached to the shares, casted their votes electronically before the meeting in accordance with the electronic voting procedure announced in the invitation to the meeting. The meeting therefore had a quorum.

The Annual General Meeting of the Shareholders of the Fund adopted the following resolutions:

Approval of the Fund’s annual report for 2024

With 8,522,281 i.e. 100% votes in favour, the shareholders decided to approve the annual report of EfTEN Real Estate Fund AS for the financial year 2024 as submitted to the General Meeting. No shareholders voted against the decision. 10 votes, i.e. 0% did not participate in the voting.

Distribution of profit

With 8,522,166 i.e. 100% votes in favour, the shareholders decided to approve the proposal for profit distribution proposal: The consolidated net profit of the 2024 financial year of the fund is 13,564 thousand euros. To distribute the undistributed profit as of 31 December 2024 in the total amount of 25 565 thousand euros as follows:
Transfers to the reserve capital: 1,357 thousand euros.
Profit to be distributed between the shareholders (net dividend): 12 699 thousand euros (1,11 euro per share).
Transfers to other reserves shall not be made and profit shall not be used for any other purposes.
The amount of undistributed profit after transfers is 11 509 thousand euros.
The list of shareholders entitled to dividends shall be fixed on 22.04.2025 (record date) as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Therefore, the date of change in the rights attaching to shares (ex-date) is 21.04.2025. As of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2024 financial year. Dividend shall be distributed to the shareholders on 30.04.2025 by way of bank transfer to the shareholder’s bank account.
No shareholders voted against the decision. No shareholders were neutral. 125 votes, i.e. 0% did not participate in the voting.

Extension of the authorisations of the members of the Supervisory Board

With 6,552,551 i.e. 76.89% votes in favour, the shareholders decided to extend the authorisations of the members of the Supervisory Board Arti Arakas, Sander Rebane, Siive Penu and Olav Miil until 18.06.2030, i.e. for a period of five years from the moment of deciding the extension.
1,287,306 votes i.e. 15.11% voted against, and 6,839 votes i.e. 0.08% were neutral. 675,595 votes, i.e. 7.93% did not participate in the voting.

Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange

With 7,127,778 i.e. 83.64% votes in favour, the shareholders decided to delegate to the competence of the Supervisory Board the decision on the increase of share capital for a one-year period following this general meeting by public and/or private offering, excluding the pre-emptive right of existing shareholders to subscribe and taking into account that:
(i) the number of shares to be issued additionally would not exceed 10% of the number of shares at the time of adoption of this resolution;
(ii) the minimum price of the shares to be offered (nominal value €10 and premium) per share shall be the average closing price of the fund’s share on the stock exchange for the 60 days preceding the resolution of the Supervisory Board,
and to apply for the listing and admission to trading of all newly issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.
To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.
1,316,587 votes i.e. 15.45% voted against, and 77,066 votes i.e. 0.90% were neutral. 860 votes, i.e. 0,01% did not participate in the voting.

                                                            
The minutes of the General Meeting shall be made available on the fund’s website (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) not later than 7 days after the meeting.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund – notice of termination of the SDR program and delisting from Nasdaq Stockholm

08.04.2025

Baltic Horizon FundOn 13 February 2025, Baltic Horizon Fund (the “Fund”) disclosed the plan to terminate the Fund’s Swedish Depositary Receipts („SDR“) program and delist the SDR from Nasdaq Stockholm: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1342914&lang=en.

Today, the issuer of SDRs, Nordic Issuing AB, has sent a notice of termination to the SDR holders under section 17.1 of the terms and conditions of the SDR-s (Nordic Issuing AB’s General Terms and Conditions for Swedish Depository Receipts regarding fund units in Baltic Horizon Fund, the „Terms“, available on https://www.baltichorizon.com/wp-content/uploads/2022/12/Terms-and-conditions-for-SDR.pdf). Investors are hereby notified that the SDRs will be terminated on 14 October 2025, which is the record date (the “Record Date”) for de-registration of the SDRs from the Euroclear Sweden register.

As a result of the termination, every holder of the SDR must decide before the Record Date if they will sell their SDRs or convert them into the fund units held in Nasdaq CSD by giving respective notice to Nordic Issuing AB. Where no decision has been made by the holder before the Record Date, mandatory conversion will take place, provided that the respective investor has the ability to hold fund units. If the mandatory conversion is technically impossible, the underlying fund units of the remaining SDRs will be sold by Nordic Issuing AB according to section 17.2 of the Terms. Such SDR holder shall be entitled to the sale proceeds following deduction for reasonable costs, fees and taxes.

The timeline for the termination of the SDRs is set out below:

  • 8 October 2025 – Last day of trading in the SDR on Nasdaq Stockholm
  • 14 October 2025 – Record Date in Euroclear Sweden for the de-registration of the SDRs
  • Following the Record Date, any remaining SDRs will be mandatorily converted into fund units, or, if the conversion is not possible, the underlying fund units represented by SDRs on the Record Date will be sold by Nordic Issuing AB.

In order to convert the SDRs into fund units, an investor holding the SDRs through a nominee account (the nominee-registered holder) should contact their bank, and an investor holding the SDRs directly (the direct-registered holder) should contact Nordic Issuing at info@nordic-issuing.se.

The Fund invites holders of the SDRs to join its investor conference webinar on the delisting, where more information will be provided on the termination and de-listing, scheduled at 14:00 (local Estonian time) on 14 April 2025.

To join the webinar, please register via the following link: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_WA1udEFxSBO0QkxvXmz-ig

You will be provided with the webinar link and instructions how to join successfully. The webinar will be recorded and available online for everyone at the company’s website on www.baltichorizon.com.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 2024. a tehti 1000 inimese kohta 24 elamispindade tehingut

08.04.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a tehti Eestis 1000 elaniku kohta 23,6 elamispindade ostu-müügitehingut. Aastatagusega võrreldes on tehingute tegemise aktiivsus pisut vähenenud. Aasta tagasi oli 1000 inimese kohta tehtud tehingute arv 24,1.

Valdavalt on tehingute aktiivsus erinevates maakondades üsna ühtlane. Küll joonistub välja Ida-Viru maakond, kus tehingute arv inimese kohta ületab muid maakondasid märgatavalt. Ida-Virus tehti 2024. aastal 1000 inimese kohta 31,3 elamispindade ostu-müügitehingut.

Turu passiivsemad piirkonnad on Hiiu, Põlva ja Saare maakonnad. Neis maakondades tehti 2024. a vastavalt 16,0, 16,6 ja 13,8 elamispindade tehingut 1000 inimese kohta.

Tehingute arvu absoluutarvu vaatest on Eesti elamispindade turu kõige aktiivsem maakond Tallinn ja Harjumaa. Tallinnas-Harjus oli 2024. a 1000 inimese kohta tehtud elamispindade tehingute arv Eesti keskmise 23,6 lähedal ehk Tallinnas 22,8 ja Harju maakonnas ilma Tallinna linnata 25,3.

Andmed on kombineeritud maa- ja ruumiameti ning statistikaameti andmete alusel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi erakorralise üldkoosoleku otsused

07.04.2025

Baltic Horizon Fund7. aprillil 2025. aastal toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanike (edaspidi koos „Investorid“) erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek.

Korduskoosolek kutsuti kokku, sest algsel erakorralisel üldkoosolekul 27. märtsil 2025 aastal ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit. Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglite punktiga 10.11 on korduskoosolekul võimalik otsus vastu võtta olenemata koosolekul esindatud häälte arvust, kui fondi reeglites pole kirjeldatud teisiti.

Koosolekule registreerus 9 Investorit, kellele kuulub 47,673,338 osakut, mis esindavad 33,2% kogu häälte arvust.

Koosoleku päevakorras oli otsustada uute nõukogu liikmete valimine, neile makstav tasu ning seniste nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Üldkoosolek otsustas:

  • Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Andrius Smaliukas kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

  • Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Milda Dargužaitė kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

  • Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Antanas Anskaitis kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

  • Kinnitada nõukogu esimehele nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks EUR 36 000 aastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 90,1% koosolekul esindatud häältest. Otsusele ei antud vastuhääli, kuid 6 investorit jäid erapooletuks.

  • Kinnitada nõukogu liikmetele, välja arvatud esimehele, kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks EUR 11 000 aastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 90,2% koosolekul esindatud häältest. Otsusele ei antud vastuhääli, kuid 5 investorit jäid erapooletuks.

  • Kutsuda nõukogu liikme ametikohalt tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl, kelle volituste kehtivuse viimane päev on 30. aprill 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Bigbank: kodulaenud tegid märtsis enam kui 30% suuruse hüppe

07.04.2025

BigbankKodulaenulepingute arv ja rahaline kogumaht kasvasid märtsis eelmise kuuga võrreldes enam kui 30% võrra ning keskmine laenusumma oli 127 603 eurot, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli märtsikuu kodulaenulepingute kogusumma veebruariga võrreldes 31% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes koguni 47% võrra suurem. “Kodulaenusegmendi kasvu me küll prognoosisime, kuid ligi kolmandiku suurune hüpe on ka meie jaoks meeldiv üllatus. Loodetavasti on tegemist ka märgiga, et Eesti tarbijate kindlustunne võiks vaikselt tugevamaks muutuda,” kommenteeris Pechter ning lisas, et ka uute taotluste arv kasvas 25% võrra, mis annab lootust, et ka aprill võiks kodulaenuturul tulla vähemalt sama aktiivne.

Bigbanki juhi sõnul on märtsi kodulaenude kasv ka vastus spekulatsioonidele, kuidas mõjuvad turule erinevad rahvusvahelise majanduse- ja poliitikauudised, mis oma vastukäivuses võivad inimestes peamiselt segadust tekitada. “Numbrid kinnitavad samas, et oma kodu on oma kodu ning uue kodu ostu inimesed vajaduse tekkides ja võimaluse avanedes edasi lükkama ei hakka,” ütles Pechter lisades, et täna soosib uue kodu ostmist nii intressikeskkond, palkade kasv kui ka fakt, et kinnisvarahinnad on juba mitu aastat püsinud samal tasemel. “Oludes, kus kõik muu on ümberringi läinud omajagu kallimaks, on uue kodu soetamine muude kuludega võrreldes suhteliselt soodsam. Iseasi, kas pere eelarve kõigi kasvanud igapäevakulude juures ka uue mahuka laenu välja kannab,” kirjeldas Jonna Pechter tänast kodulaenuturgu enim mõjutavaid komponente.

Keskmine kodulaenu lepingu summa oli märtsis 127 603 eurot, mis väljendab Bigbanki juhi sõnul üpris täpselt ka keskmise ostujõu muutumist ajas. “Võrreldes viimase paari aastaga on tõus olnud enam kui viiendiku võrra. Kui nüüd käibemaksu tõusu ootuses peaks suurenema uusarenduste kodudega tehtavate lepingute osakaal, siis on oodata ka keskmise laenusumma kasvu,” kommenteeris Pechter.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

07.04.2025

Tõnu ToomparkKesklinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%

07.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja.

Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%), elektriseadmete (8,3%) ja mööblitootmine (9,8%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,9%), metalltoodete (2,3%) ja metallitootmine (2,2%), vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta veebruaris 67,6% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta veebruariga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,4% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 2% ning müük ekspordiks 4,2%.

Energeetika valdkonnas kasvas veebruaris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 21%, soojuse tootmine aga vähenes 1,4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti veebruaris võrreldes jaanuariga tööstuses kokku 5,8% ning töötlevas tööstuses 3,1% rohkem toodangut.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2025

07.04.2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine hind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
1 2 3 … 133 134 135 … 1,675 1,676 1,677