Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Luminor: Kinnisvaraturg tärkab koos kevadega, kuid mida teevad hinnad?

07.04.2025 Tõnu Toompark

Kevadised tuuled on endaga kaasa toonud esimese elavnemise kinnisvaraturul – koduotsijad on taas aktiivsemad ning arendajadki näitavad suuremat initsiatiivi. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase sõnul on tunda turu ettevaatlikku, kuid järjest kindlamat taastumist.

Kikase sõnul on viimastel kuudel kinnisvaraturule tasapisi lisandunud uusi koduhuvilisi. „Kuna euribor on tipust jõudsalt alla liikunud, on inimestel laenuga seoses vähem hirme. Ent ka arendajad on aina julgemalt kopa maha pannud ning ehitustöid jätkamas.“ Ehkki euribor on langustrendis ning palgakasv toetab tarbijate kindlustunnet, seab kinnisvara kõrge hind siiski turu laienemisele piirid. Eriti puudutab see uusarendusi, mille hinnatase on paljude jaoks kättesaamatu.

„Uhiuute korterite hind püsib endiselt kõrgel tasemel ja seetõttu pöördub üha enam ostjaid järelturule, kus hinnad on püsinud stabiilsemad. Järelturu korterid on paljudele reaalsem valik ning see kajastub ka turul toimuvates tehingutes,“ märkis Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Samas on luksuskinnisvara turg jätkuvalt tugev. Ostujõulisem klient on püsinud aktiivsena ka keerulisematel aegadel, mistõttu pööravad arendajad üha rohkem tähelepanu eksklusiivsematele projektidele. Näiteks pannakse suuremat rõhku müügikuulutuste visuaalsele väljanägemisele, aga ka arenduste nimedele, kust ei puudu näiteks sõnad „villa“ või „butiik“.

Kui järelturu puhul ei pruugi hind enam kõrgemaks kerkida, siis arvestades suvel jõustuvat käibemaksutõusu, võib uute korterite hind lähikuudel veelgi tõusta. „Tehinguid püütakse enne muudatust kiiremini lukku lüüa, mis võib kaasa tuua paari protsendilise hinnatõusu,“ lisas Helina Kikas.

Maakodude ja suvilate buumi ei tule

Kevad toob tavaliselt kinnisvaraturul kaasa suurema huvi maamajade ja suvilate vastu, kuid sellel aastal jääb suurem ostulaine pigem tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on inimeste tähelepanu koondunud enamasti esmavajadustele ehk fookuses on peamine kodu, mitte täiendav elupind.

„Suvilate ostuturgu mõjutas kindlasti koroonapandeemia, sest kevadel sooviti toas istumise asemel põgeneda loodusele lähemale maamajja. Sellel ajal vallandunud maamajade ostubuum on aga vaibunud. Elukalliduse tõus on sundinud inimesi seadma esikohale püsielukoha ning maakodu on paraku paljude jaoks luksus, mitte vajadus.“

Kuna maakodu on lisaks vaba aja veetmise võimalusele siiski üks kuluartikkel teiste väljaminekute seas, ei näe Kikas, et tänavune kevad tooks kaasa massilise huvi suurenemise.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks langes märtsis 0,5%

07.04.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski.

Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim elektri (14,3%) ning mootorikütuste (4,1%) hinnalangus.

Toidukaubad kallinesid märtsis võrreldes veebruariga kokku 0,7%, sh enim värsked puuviljad ja marjad (5%), värske köögivili (4,3%) ning kohv (4,3%). Hind langes värskel või jahutatud kalal (9,1%) ning töödeldud puuviljal (4,5%).

Bensiin oli 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 4% ja diislikütus 4,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2025

Kaubagrupp	veebruar 2025 – märts 2025, %	märts 2024 – märts 2025, %
KOKKU	-0,5	4,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,7	6,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,8	2,3
Riietus ja jalatsid	1,5	-3,4
Eluase	-4,3	3,9
Majapidamine	0,6	2,8
Tervishoid	0,3	3
Transport	-0,5	6,3
Side	1,7	1,2
Vaba aeg	0,1	4
Haridus ja lasteasutused	0	6,9
Söömine väljaspool kodu, majutus	0,7	5,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,5	6,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Baltic Horizon: Resolutions of Baltic Horizon Fund repeat general meeting

07.04.2025 Tõnu Toompark

A repeat extraordinary General Meeting of Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) took place on 7 April 2025 in Tallinn, Estonia.

The repeat meeting was convened as the required quorum was not reached during the initial extraordinary General Meeting on 27 March 2025. In accordance with section 10.11 of the fund rules of Baltic Horizon Fund the repeat General Meeting is permitted to adopt resolutions regardless of the number of votes represented at the meeting, unless otherwise stipulated in the fund rules.

9 Investors were registered as attending to the meeting, holding 47,673,338 Baltic Horizon Fund units/SDRs which represent 33,2% of the total number of votes of the fund.

The agenda of the meeting was to decide on the appointment of the new members of the supervisory board, the remuneration to be paid to them and the removal of the current supervisory board members.

The General Meeting resolved:

To elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year;

The resolution was passed, 90,1% of the votes represented at the meeting were in favour. There were no votes against the resolution, but 6 investors remained impartial.

To pay remuneration to supervisory board members, other than the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year;

The resolution was passed, 90,2% of the votes represented at the meeting were in favour. There were no votes against the resolution, but 5 investors remained impartial.

To recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of supervisory board member with the last date of the office being 30 April 2025.

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

All investors registered to participate at the meeting participated in voting.

Uus Maa märtsikuu turuülevaade: tehingute mediaanhind kasvas märtsis enam kui 10%

04.04.2025 Igor Habal

Soojad kevadilmad tõid ostjad senisest suuremal hulgal turule. Esialgsetel andmetel sõlmiti üle-Eesti 1658 tehingut, mida oli rohkem kui jaanuaris või veebruaris. Eelmise aasta sama ajaga tehti 9,2% rohkem tehinguid.

Tehingute mediaanhind on kolmel viimasel kuul näidanud tugevaid kasvumärke (8,2%, 6,4% ja nüüd märtsis – 10,2%), ent seni on hinnakasv tulnud väikelinnadest või tehingute struktuurist. Tallinnas ja Tartus on kasvuseeme küll pandud idanema aga saagini pole veel jõutud. Esimese kvartali tulemusi mõjutas eelmise aasta madal võrdlusbaas (tehingute arv +11%, mediaanhind +7%), ent täna on kõige olulisem näitaja see, et hoolimata maksutõusudest ja keskmise ostujõu jätkuvast langusest on turg püsinud aktiivsena.

Eesti korteriturg

Tallinnas on alates juulist tehingute arv veidi ületanud pikaajalist keskmist. Esialgsetel andmetel sõlmiti märtsis 701 tehingut, mis on praktiliselt sama tase kui jaanuaris ja veebruaris, kuid 21,1% rohkem kui mullu samal ajal. 2024. aasta esimese kvartali tulemused näitavad tugevat kasvu tänu eelmise aasta madalale võrdlusbaasile: tehingute arv suurenes 21,7%, mediaanhind 1,9% ja kogukäive 24,7%. Kuigi aktiivsus on tõusnud, ei ole see veel kaasa toonud hinnakasvu. Samas – kui inflatsioon püsib kõrgel ja aktiivsus jätkub, võivad hinnad teisel poolaastal kerkima hakata.

Tartus sõlmiti märtsis 133 tehingut, sama palju kui aasta tagasi. Mediaanhind kasvas 5,2%, jõudes 2544 €/m²-ni. Esimese kvartali lõikes suurenes tehingute arv 14,2%, mediaanhind 3,2% ja tehingukäive 17,8%. Kuna eelmise aasta teine pool oli Tartus väga tugev, võib kogu aasta lõikes oodata tagasihoidlikumaid kasvunäitajaid.

Pärnus toimus esimeses kvartalis märkimisväärne taastumine – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tehingute arv üle 50%, mediaanhind ligi 14% ja kogukäive 68%. Märts oli aasta aktiivseim kuu: sõlmiti 69 tehingut, mediaanhinnaga 2324 €/m². Turu aktiivsuse kasvust tulenevalt on alates eelmise aasta juulist pakkumine vähenenud ja pakkumishinnad tõusnud.

Narvas on korterite hinnalangus toonud ostjad turule tagasi. Märtsis sõlmiti 70 tehingut – pisut rohkem kui viimaste aastate keskmine. Võrreldes veebruariga (48 tehingut) oli kasv märgatav, kuid aasta tagusega võrreldes sõlmiti siiski 3 tehingut vähem. Mediaanhind langes 22%, 393 €/m² tasemele. Üle 80% vahe pakkumis- ja tehinguhinna vahel viitab sellele, et ostetakse peamiselt odavama hinnaklassi kortereid.

Ekspert: Eesti üürikinnisvara investorid on turul tagasi, aga mitte Eestis

04.04.2025 Tõnu Toompark

Eesti üürikinnisvara investorid on viimastel kuudel taas aktiivsemaks muutunud, kusjuures sihikule on võetud hoopis Läti pealinn Riia, kus langevate laenuintresside kõrval on põhjuseks uusarenduste turu kiire areng ja soodne hinnatase, kirjeldab uut trendi digitaalse rahastusplatvormi Estateguru ärioperatsioonide juht Daniil Aal.

Daniil Aali sõnul hakkas Läti kinnisvaraturu aktiivsus kasvama juba eelmisel aastal, kui oluliselt rohkem arendajaid oma projektidele varajase faasi rahastust otsima hakkasid. “Tänaseks on arendajatele lisandunud ka üüriinvestorid, kes tahavad laiendada oma portfelle Läti kinnisvaraga,” kinnitab Aal.

Eestis juba kinnisvaraportfelli omavatel üüriinvestoritel tuleb Aali sõnul aga leida esmalt lahendus rahastusprobleemile, kuna Eesti pangad ei väljasta reeglina laene Läti kinnisvara tagatisel ja Läti pangad ei ole üldjuhul nõus ostu finantseerima enne, kui ettevõttel on kohapeal vähemalt aastane tõendatud rahavoog. “Sellest nii-öelda turutõrkest saab üle Estateguru platvormi investorite toel, kes saavad finantseerida Eesti üüriinvestorite turvalist ja mugavat kinnisvara soetamist Läti turul,” räägib Aal ning täpsustab, et Estateguru platvormi kaudu laenamisel sobib Lätis soetatav vara ka tagatiseks.

Aali sõnul on investoril sellises olukorras tegelikult kokku kolm võimalikku lahendust. “Esiteks võib ühendada jõud mõne kohaliku investoriga, kes turgu tunneb, ning on valmis otselaenu väljastama, et seejärel täita pangast laenu saamiseks vajalikud tingimused. Teiseks võib ta asutada Lätis ettevõtte ja alustada väiksemalt, et aja jooksul luua vajaminev rahavoog, mis avab ukse pangafinantseerimisele. Kolmas võimalus ongi kasutada digitaalset rahastusplatvormi, nagu näiteks Estateguru,” kirjeldab Aal võimalusi.

Eksperdi kinnitusel on lisaks Eesti üürikinnisvara investoritele Riias viimasel ajal tehinguid teinud ka leedulased. “Lätis on kinnisvarahinnad jätkuvalt märkimisväärselt madalamad kui Eestis ja Leedus, samal ajal kui elanike ostujõud järjepidevalt kasvab. Riias ja selle lähialadel elab kokku ligikaudu miljon inimest, kuid uusi kortereid tuleb turule sama palju kui Tallinnas, kus inimesi elab poole vähem,” selgitab Aal. Estateguru ärioperatsioonide juhi hinnangul võib selline olukord viia isegi uute korterite mõningase defitsiidini, kuna üha rohkem lätlasi soovib kolida nõukogudeaegselt elamispinnalt uutesse korteritesse.

Estateguru platvormil on täna mitmeid arendajaid nii Eestist kui Lätist, kes otsivad ka laenukapitali näol investoreid projektidesse, millel on tugev äriplaan ja kinnisvaratagatis. Möödunud aastal rahastasid Estateguru investorid enam kui 80 miljoni euro ulatuses uusi kinnisvaraprojekte. Aal märgib, et väikeinvestoritel on täna veelgi lihtsam aktiivselt investeerimisega tegeleda tänu käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatusele, mis võimaldab nüüd investeerimiskonto vahendeid ka rahastusplatvormidesse paigutada.

Estateguru on Euroopa juhtiv kinnisvaralaenude platvorm, mis pakub kinnisvaraga tagatud laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning atraktiivset tootlust tuhandetele investoritele nende laenude rahastamisel.

Tänu arendajate ja investorite kokku toomisele saavad reaalsuseks projektid, mis muudavad meie elukeskkonda kaasaegsemaks, energiatõhusamaks ja nägusamaks.

Estateguru on aidanud ellu viia üle 7000 kinnisvaraprojekti, rahastades neid kokku rohkem kui 850 miljoni euroga. Platvormiga on liitunud üle 160 000 investori enam kui 100 riigist ning keskmine ajalooline tootlus investoritele on olnud 10,17%.

Estategurul on Euroopa ühisrahastusteenuse tegevusluba.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Suur elamispindade turuülevaade – kevad 2025

04.04.2025 Tõnu Toompark

Tallinna korterituru tehingute arv on jätkanud aktiivselt. Aktiivsus puudutab eelkõige järelturgu, kus tehingute arv jätkab ajaloolisest keskmisest tugevamal tasemel.

Uute korterite turul ei ole lood sama palju kiita. Uute korterite ostuotsustes oli 2024. a lõpus näha teatavat optimismi. 2025. a algus on alanud tagasihoidlikumas tempos. Aeg annab arutust, kas uute korterite ostjate tuju ajas ära aasta alguses saabunud automaksu teade või on tegemist aasta alguse hooajalise loidusega? Või oli mullune ostuotsuste arvu suurenemine ainult ajutine?

Korterite hinnad nii uute kui järelturukorterite osas püsivad paigal. Müüjad küll pakkumiste hindu kergitavad, kuid tehingute hindades liialt muutuseid ei ole. Uute korterite turul on hinnaalandused ja soodustused kauba peale antava läbi jätkuvalt väga olulisel kohal.

Need ja teised korteriturgu puudutavad olulised teemad võtab kokku Tallinna elamispindade turu trendide ülevaade. Ülevaate teemad on järgmised.

Kuidas need tegurid mõjutavad elamispindade turgu täna?
Kuidas poole-pooleteise aasta vaates?
Kas tehingute arv läheb tänaselt kõrgelt tasemelt veel ülespoole?
Mida teevad hinnad? Kas sel aastal näeme stagnatsioonis olnud hindadele ärkamist?
Mis toimub uute korterite arendamise sektoris pakkumise, müükide ja hindadega?
Millised on arengud üüriturul nii üürnike kui üürileandjate vaatest?

2025. a alguse suur sügisene elamispindade turuülevaade uurib olulisi kinnisvaraturu trende ühest, teisest ja kolmandast suunast. Ülevaade analüüsib numbrite ja faktide põhiselt, mis toimub ja teeb prognoosid poole-pooleteise aasta vaates.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 16.04.2025 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn: Vanalinna arengukava arutelul otsitakse tasakaalu turismi ja kohalike elanike vajaduste vahel

04.04.2025 Tallinn.ee

Teisipäeval, 8. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna raekojas vanalinna arengukava avalik arutelu, kus tutvustatakse ja arutatakse avalikul väljapanekul saadud tagasisidet.

Arengukava eesmärk on kujundada vanalinnast hea elukeskkond, kus kultuuripärand on hoitud ning ettevõtlus toetab aktiivset ja mitmekesist kultuurielu. Koos arengukavaga valmib sellele ka rakenduskava, millega kavandatakse juba konkreetseid tegevusi peamiste arengueesmärkide saavutamiseks ning murekohtade lahendamiseks.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus märkis, et arengukavale laekunud tagasiside oli ootuspärane ning linn on juba asunud kavandama lahendusi esile kerkinud probleemidele. „Märtsi alguses allkirjad saanud hea tahte kokkulepe linna ja meelelahutusasutuste vahel öörahu tagamiseks vanalinnas on oluline samm arengukavaga seatud eesmärkide täitmiseks. Järgmisena on töös uute põhimõtete välja töötamine linna omanduses olevate rendipindade osas, mis ei arvestaks ainukese kriteeriumina vaid tulu maksimeerimist, vaid ka võimalust tagada kohalikule elanikule kui külastajale lai ja kvaliteetne valik teenuste ja kaupade kättesaadavus,” selgitas Lippus.

Tallinna linnaplaneerimise ameti vanalinna arengu koordinaator Kaire Toominga sõnul oli avaliku väljapaneku jooksul kõigil huvilistel võimalus esitada ettepanekuid ja arvamusi. „Kuigi tagasisidet laekus mõõdukalt, tõstatusid mitmed olulised teemad, mis aitavad kaasa vanalinna elukeskkonna parendamisele. Peamised tagasiside saanud valdkonnad olid elukeskkonna kvaliteet ja linna omanduses olevate pindade rendipoliitika.”

Elukeskkonna osas tõusis esile vajadus leevendada turismikoormust ja selle mõju kohalikele elanikele. Eriti toodi välja lühimajutusega seotud probleemid, nagu müra, suurenenud koristuskoormus ja teenuse reguleerimatus, mis loob ebaausa konkurentsiolukorra. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et lühimajutus mõjutab kinnisvaraturgu, muutes korterid kohalikele elanikele vähem kättesaadavaks.

Teine oluline teema oli linna omanduses olevate pindade kasutus. Tagasiside põhjal leiti, et praegu kehtiv kõrgeima rendihinna põhimõte ei toeta vanalinna arengut. Tehti ettepanek töötada välja uus rendipoliitika, mis eelistaks ruumide sisulist kasutust ja panustamist vanalinna hüvanguks, mitte ainult maksimaalse renditulu teenimist.

Arengukava eesmärk on muuta vanalinn meeldivaks ja aktiivseks elukeskkonnaks, mis toetab kogukondlikkust ning rikastab nii kohalike kui ka külaliste igapäevaelu. Peamiste sihtidena soovitakse suurendada vanalinna tegelikku elanikkonda, parandada teenuste kättesaadavust ning edendada kultuuri-, haridus- ja loomevaldkonna arengut. Kava on kooskõlas UNESCO maailmapärandi paikadele kehtestatud halduskava põhimõtetega. Linna soov on rakendada arengukava prioriteete juba järgmise linnaeelarve planeerimisel.

Vanalinna arengukava 2025-2035 oli avalikul väljapanekul 27. jaanuarist kuni 28. veebruarini.

KV.EE kinnisvara-podcast: Tartu elamispindade turu arengud

04.04.2025 Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast’i 109. osas on külas Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste. Räägime elamispindade turu arengutest ja võrdleme seda pealinnas toimuvaga. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Härmo Haljaste avab Tartu ja Tartumaa elamispindade ostumüügituru olulised trendid. Arutame, mis suunas on liikunud turuosaliste meelsus, tehingute arv ja hinnad. Härmo Haljaste selgitab, kui palju mõjutavad tudengid korterite ostu-müügiturgu.

Saate teises plokis tuleb kõne alla Tartu üüriturg. Kõneleme Tartu üürituru nõudlusest, hooajalisusest ja üürihindade liikumisest vastavalt hooajale ning üüripakkumise poolest.

Täiendavalt avab Härmo Haljaste maakleribüroo juhina oma vaadet elamispindade turule ja Eesti üldisele majandusseisule maaklerite ja maakleribüroode vaatest.

Kõige lõpetuseks tuleb saate külaliselt paar nõuannet turuosalistele.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Milline on Eesti majanduse positsioon Euroopas?

04.04.2025 Tõnu Mertsina

Eurostati värskete andmete kohaselt vähenes ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT* inimese kohta eelmisel aastal 79 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Eesti vastava näitaja kõrgaeg jäi aastatesse 2020-2021, mil see ulatus 85%-ni Liidu keskmisest. Pärast seda on antud näitaja kolm aastat järjest allapoole liikunud.

Ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT inimese kohta asus eelmisel aastal 27 Euroopa Liidu riigi võrdluses alles 19.-21. kohal. See oli sarnane Poola ja Rumeeniaga, kõrgem Lätist, kuid madalam Leedust. Viimase kümne aastaga ei ole Eesti SKT positsioon tõusnud 17. kohast kõrgemale. Seetõttu saab väita, et juba pikemas vaates ei ole Eesti SKT Euroopa Liidu keskmise suhtes paranenud, viimastel aastatel pigem vastupidi.

Mis on languse taga ja miks on see üldse tähtis?

Kõige suuremat mõju mainitud muutusele on Eesti jaoks kahtlemata avaldanud meie majanduslangus, mille jooksul on püsivhindades SKT kukkunud 2021. aastaga võrreldes 3,2%.

Euroopa Liidu keskmine SKT on samal ajal aga teinud 5% tõusu. Antud perioodil on ka Eesti rahvaarv suurenenud kiiremini, kui EL-is keskmiselt – vastavalt 3,4% ja 1,4%. Nii ongi Eesti püsivhindades SKT inimese kohta vähenenud viimase kolme aastaga üle 6%, samas kui Euroopa Liidus on see suurenenud ligi 4%. SKT inimese kohta on kasvanud ka Lätis ja Leedus, kusjuures vaid viies liikmesriigis on see vähenenud.

Kui jooksevhindades on Eesti SKT inimese kohta suurenenud isegi veidi kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, siis püsivhindades tuleb sisse suur erinevus Eesti kiire hinnakasvu tõttu. Kui Euroopa Liidus keskmiselt suurenesid tarbijahinnad viimase kolme aastaga 19%, siis Eestis oli vastav näitaja koguni 35%, mis oli ka Euroopa Liidu üks suurimaid hinnatõuse.

Eesti kiire hinnatõus

Samas kasutatakse lisaks tarbijahindadele SKT arvestuses veel palju muid hindu (näiteks erinevaid tootja-, ehitus-, ekspordi- ja impordihindasid). Kui vaadata Eesti üldist hinnataset, siis oli see eelmisel aastal ligi 8% Euroopa Liidu keskmisest madalam. Viimase kolme aastaga on hinnad Euroopa Liidu keskmise suhtes tõusnud meist kiiremini vaid Poolas ja Leedus. Samas jäid nendes riikides hinnad Euroopa Liidu keskmisest vastavalt 28% ja 22% madalamaks ja Lätis olid hinnad 23% allpool.

Kui kõrvutada Eesti üldist hinnataset suuremate kaubanduspartneritega, siis Soomega võrreldes oli meie kaupade ja teenuste tase eelmisel aastal ligi 24% madalam, Rootsiga 22% ja Saksamaaga võrreldes 18% madalam. Samas olid Eesti hinnad Leedu omast 17% ja Läti omast 19% kõrgemad.

Kuigi Eesti üldine hinnatase on Soome omast veel ligi veerandi võrra madalam, on pilt kaupade ja teenuste lõikes väga erinev. Teenuste hinnad on meil Soomega võrreldes selgelt madalamad, kui kaupade hinnad. Eelmise aasta kohta veel detailset hinnavõrdlust ei ole, kuid osade toidukaupade – näiteks, piimatoodete, munade, toiduõlide – ning rõivaste ja jalanõude hinnad olid meil juba üle-eelmisel aastal Soomest kallimad. Seevastu tervishoiuga seotud teenused ja kaubad on meil Soomega võrreldes pea poole odavamad.

Mida kõrgemale meie hinnad tõusevad, seda keerulisemaks muutub ettevõtete jaoks konkurentsikeskkond ja seda enam peavad nad tegelema oma efektiivsuse parandamisega. Samuti peab riik looma majandustegevuseks võimalikult soodsad tingimused.

* Ostujõustandardi järgi SKT arvestuses kõrvaldatakse EL liikmesriikide vahel hinna- ja vahetuskursi erinevused

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 09.04.2025

04.04.2025 Margot Toompark

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 09.04.2025. Koolituse eesmärk on anda riikliku ehitusjärelevalve tegemiseks vajalikud teadmised, et tagada ehitamise ja ehitiste vastavus kehtivatele nõuetele ning seeläbi luua ohutum elukeskkond.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

kohalikud omavalitsused ja riiklikud järelevalveorganid;
ehitusvaldkonna spetsialistid;
kinnisvara arendajad ja omanikud.

Koolitaja on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 09.04.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Luminori uuring: selgus, mida Eesti inimesed kodu asukoha valikul enim hindavad

03.04.2025 Tõnu Toompark

Luminori tellitud uuringust selgus, milliseid tegureid Eesti inimesed oma kodu asukoha valikul kõige olulisemaks peavad. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikase hinnangul joonistuvad uuringust välja just kaks piirkonda, mida võiks kirjeldada unistuste asukohana.

Norstati läbiviidud uuringus tuli vastajatel märkida ära kolm kõige olulisemat tegurit kodu asukoha valikul. Vastajate jaoks oli kõige olulisemaks aspektiks vaikus ja rahu, mille märkisid ära pooled osalenutest.

„Asjaolu, et eestlased hindavad rahu ja vaikust kõrgelt, kajastub hästi Tallinna ja Tartu ümber toimuvas valglinnastumises. Samas elab näiteks Lasnamäel endiselt 120 000 inimest – Statistikaameti hinnangul võiks linnaosa asustustihedust võrrelda Argentiina pealinna Buenos Airesega. Viimase kümnendi selge trend on see, et pealinna magalarajoonide elanikud kolivad finantsolukorra paranedes just Tallinna lähivaldadesse, mistõttu prognoositakse lähimatel kümnenditel lähivaldadele tugevat elanikkonna kasvu,“ sõnas Kikas.

Uuringu kohaselt peab suur osa Eesti inimesi kodu asukoha valikul oluliseks erinevate teenuste kättesaadavust, mille märkis ära 44% vastanutest. Piirkondliku turvalisuse taseme arvas kodu asukoha valikul kolme kõige olulisema teguri sekka 40% vastanutest.

„Neljanda enim väljatoodud tegurina pidasid vastajad oluliseks, et kodu asuks arenevas piirkonnas, kus võiks loota ka hinnakasvu. Kuivõrd Eesti kinnisvara hinnad on 15 aastaga ligi kolmekordistunud, mis on Euroopa kiireim näitaja, siis on mõistetav, miks näevad paljud koduostu ka kui investeeringut,“ märkis Kikas.

Ta nentis, et vaid 23% vastanute jaoks oli oluline elukoha kaugus töökohast ning lähedus kesklinnale on oluline ainult 11% vastanute jaoks. Kikase sõnul avaldab suurt mõju hübriidtöö ajastu, mis on avanud paljudele võimaluse kas täielikult või teatud päevad nädalas kodust töötada. Isegi kui elukoht asub töökohast kaugemal, siis on tööle ja tagasi sõitmist vähem, mistõttu ei kaotata nädala kokkuvõttes transpordile varasemaga võrreldes aega lisaks. Samas tõi uuring viiendana välja, et hea ühistranspordiühendus on endiselt oluline – see viitab, et kuigi kaugus ise pole määrav, peab liikumine jääma mugavaks.

Kuna Eestis on palju rahulikke, turvalisi ja hea teenustega piirkondi, ei ole kõik soovitud elukohad tingimata need, kus võiks oodata kiiret kinnisvarahindade kasvu. Kuigi hinnatõusu on keeruline ennustada, annab lähiajalugu ja uusarenduste maht siiski aimu, kuhu poole vaadata. Nende kriteeriumite järgi võiks unistuste kodu paiknedagi näiteks mõnes Tallinna lähivallas või ka hoopiski Haapsalus – just neis kohtades näevad analüütikud suurimat kasvupotentsiaali,“ ütles Kikas.

Luminori tellitud uuring viidi läbi märtsis koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valmis Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering

03.04.2025 Tõnu Toompark

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas käskkirja, millega kehtestati Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering. See annab võimaluse raudtee väljaehitusega alustada ka Pärnumaa lõigul, mille varasema planeeringu Riigikohus 2020. aastal osaliselt tühistas.

„Rail Balticu raudtee on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks strateegiliselt oluline taristuprojekt, mis loob kaasaegse ja keskkonnasõbraliku transpordiühenduse Euroopa raudteevõrgustikuga, vähendab maanteetranspordi koormust ning soodustab majandusarengut, olles samal ajal sõjalise liikuvuse selgroog NATO idatiival,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Rail Baltica arendamine liigub kindlalt edasi ning Pärnumaa trassi planeeringu kehtestamine koos edukate ehitushangete läbiviimisega on selle protsessi olulised verstapostid. Praegu valmistume alliansslepingute sõlmimiseks rahvusvaheliste konsortsiumitega, mille tulemusel on juba hiljemalt mais ehituslepingud sõlmitud peaaegu kogu Eesti põhitrassi osas. Meie eesmärk on avada Tallinn–Varssavi kiirrongiliiklus aastal 2030,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Lisaks raudtee trassikoridorile nähakse planeeringus ette uued kohalikud raudtee peatused Surjus ja Urissaares, et parandada elanike liikumisvõimalusi ning soodustada piirkonna sidusust.

Kavandatud on ka juurdepääsuteed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele, et tagada kohalike elanike liikuvusvõimalused nii raudtee ehitus- kui ka kasutusperioodil.

Planeeringus kavandatud leevendusmeetmed tagavad, et olulised mõjud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale oleksid võimalikult minimaalsed. Näiteks on ette nähtud müraleevendusvajadusega alad, et kaitsta nii inimeste tervist kui ka tundlikke looduskooslusi. Müratõkke asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks on välja töötatud hüvitusmeetmed ja neid toetavad tegevused, et tagada Luitemaa linnualal elujõuline metsiste populatsioon.

Eelmise Pärnumaa trassi planeeringu tühistas riigikohus 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid Rail Balticu mõju trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Rail Balticu Pärnumaa uueks trassiks kaaluti kokku kuute alternatiivset lahendust, hinnates nende keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Rail Balticu maakonnaplaneeringuga on kavandatud:

Rail Balticu 350 m laiune trassikoridor. Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m. Sellest 35 m on taraga eraldatud raudteemaa koos elektrimastide, kraavide ja teenindusteedega. Raudtee täpne asukoht selgub projekteerimisel.
Elanikele uued liikumisvõimalused – rongi kasutamiseks on kavandatud Surju ja Urissaare kohalikud peatused.
Rail Balticu raudteega seotud teedevõrgustik, et tagada juurdepäästeed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele nii ehitus- kui kasutusaegselt.
Ökoduktid koos kaitsevööndiga loomadele liikumisvõimaluste tagamiseks. Riigikohtu tühistatud Rail Balticu trassikoridoris nähakse uuesti ette roheline võrgustik, et säilitada looduslike elupaikade sidusus ja ökosüsteemide terviklikkus.
Müraleevendusvajadusega alad nii inimeste kui tundliku looduse kaitseks. Müramüüride täpsed asukohad selguvad raudtee projekteerimisel.
Leevendusmeetmed olulise mõju minimeerimiseks looduskeskkonnale. Meetmed täpsustuvad projekteerimisel.
Hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude hüvitamiseks metsisele ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud kuni mõju hüvitamiseni.

Arco Vara: Arco Vara majandusaasta aruanne 2024

03.04.2025 Tõnu Toompark

JUHATAJA KOMMENTAARID

2024. aasta tõi kinnisvaraarenduse sektoris kaasa mitmeid väljakutseid, mis nõudsid ettevõtetelt paindlikkust, strateegilist planeerimist ja kohanemisvõimet muutuvates turutingimustes. Kinnisvaraarendaja Arco Vara seisis silmitsi keerulise majanduskeskkonnaga, kus madal tarbijate kindlustunne ja kõrged intressimäärad avaldasid mõju kinnisvaraturu aktiivsusele ning ettevõtte finantstulemustele.

Aasta esimeses pooles oli suurimaks väljakutseks valminud korterite müük Kodulahe ja Kuldlehe arendustes, mille turuväärtus ulatus ligikaudu 14 miljoni euroni. Kuigi aasta teises pooles ilmnes korterituru tehingute arvus kasvutrend, püsis üldine ostuhuvi tagasihoidlik. Lisaks lükkus Kodulahe järgmise etapi (Soodi 6) ehituse algus ehitusloa menetluse tõttu edasi, mis mõjutas projekti ajakava ning tulevasi tulusid.
Majanduskeskkonna volatiilsus ja kõrged laenukulud seadsid surve alla ettevõtte kasumlikkuse. Hoolimata sellest, suutsime hoida tugevat ja selget suunda tuleviku arendusmahtude kasvatamisel ning jätkata arendustegevust vastavalt strateegiale. 2024. aasta lõppes küll kahjumiga, kuid meie fookus püsis pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel ja investeeringute strateegilisel juhtimisel.

Aasta teises pooles täheldasime kinnisvaraturul stabiliseerumise märke – euribori langus mõjutas turgu positiivselt ning 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas korterite tehingute maht võrreldes nii eelmise aasta sama perioodi kui ka 2024. aasta esimese poolaastaga. Samuti oli märgata hinnapoliitika ja hõivatuse määrade korrigeerumist nii eluasemeturul kui ka kommertskinnisvara sektoris.

Arco Vara jätkas uute investeeringute otsimist ning olemasolevate projektide arendust. Meie fookus püsis jätkusuutlikkuse edendamisel ning elukaare analüüsi laiendamisel kõigile uutele projektidele. Meie lubadus – ehitame tulevikku, loome väärtust – juhib iga meie otsust ning tegevust.

2024. aastal keskendusime kvaliteetsete elukeskkondade arendamisele, tugeva finantspositsiooni hoidmisele ning paindlikule kohanemisele turumuutustega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime. Meie missiooniks on luua kaasaegseid, kestlikke ja ihaldusväärseid elukeskkondi, kus klient saab kujundada oma unistuste kodu.

Meie visioon on olla koduostjate esimene valik. 360-kraadine kinnisvarateekond, mis ühendab arenduse, ehituse, müügi ja klienditeeninduse, võimaldab pakkuda parimat koduostukogemust ning parima kasutusmugavusega kodusid.

Arco Vara peamine fookus on rahulolev klient – see jääb meie igapäevase töö keskmesse ka edaspidi. Kuigi 2024. aasta oli kohanemise ja tasakaalu leidmise aasta, oleme kindlad, et meie strateegiline suund ja teadlik juhtimine loovad tugeva aluse tulevastele arengutele ning jätkusuutlikule kasvule.

2025. aastal on meie peamisteks eesmärkideks lõpetada Bulgaaria arendusprojekti esimene etapp, müüa maha valmis korterid Kodulahes ja Kuldlehes ning alustada Soodi 6 ehitusega. Samuti liigume edasi Arcojärve projekti arendamisega, kus loodame saada ehitusloa juba aasta lõpuks. Lisaks otsime uusi projekte, mida lisada oma portfelli, et suurendada arenduste mahtu ja tugevdada ettevõtte positsiooni kinnisvaraturul.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2024. aasta müügitulu 7 477 tuhat eurot on 2,5 korda väiksem kui 2023. aasta müügitulu 18 339 tuhat eurot.

2024. aasta ärikasumiks (=EBIT) kujunes 68 tuhat eurot ja puhaskahjum oli 624 tuhat eurot. 2023. aastal sai grupp ärikasumit 3 940 tuhat eurot ja puhaskasum oli 3 550 tuhat eurot.

2024. aastal müüdi grupi poolt arendatavates projektides 23 korterit. 2023. aastal müüdi 66 korterit ja 3 äripinda Eestis ning 3 maad Lätis.

Grupi laenukoormus (netolaenud) kasvas 2024. aastal 4 887 tuhande euro võrra, tasemele 13 495 tuhat eurot 31.12.2024 seisuga. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2024 seisuga 8,7%, mis on 0,5% võrra suurem võrreldes 31.12.2023 seisuga.

TEGEVUSTE ARUANNE

Grupi müügitulu oli 2024. aastal 7 477 tuhat eurot (2023: 18 339 tuhat eurot), sealhulgas kinnisvara müük grupi enda arendusprojektides moodustas 2024. aastal 7 145 tuhat eurot ning 2023. aastal 17 581 tuhat eurot.

Muu müügitulu 2024. aastal hõlmab peamiselt tulu kinnisvarabüroode frantsiisitasudest Eestist, Lätist ja Bulgaariast. 2024. aasta frantsiisitasud olid 273 tuhat eurot, 2023. aasta frantsiisitulud olid 252 tuhat eurot.

2024. aastal algas Kodulahe järgmise etapi eelmüük: Soodi 6 aadressile kerkib kolme maja kujul 62 korterit ning 4 äripinda. Käesoleva aruande ilmumise ajaks on eelmüüdud 8 korterit ja 2 äripinda. Kodud on planeeritud valmima 2026. aastal.

Rannakalda ehk Kodulahe kõige premium etapis valmis paviljon, 4 teeninduspinda ja 108 korterit (kolme eraldiseisva kortermajana), millest paljud on merevaatega. Projektis müüdi 2024. aastal 21 korterit. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 113 pinnast 21 vabad.

Arco Vara tütarettevõte Arcojärve OÜ sõlmis 2021. aastal lepingu maa ostuks Harku järve kaldale, aadressile Paldiski mnt 124b, Tallinn. Arendamisele tuleb enam kui 35 000 m² elamu- ja ärikinnisvara (brutoehitusmaht), mille oodatav arendusperiood on 6 aastat. Projekti nimeks on Arcojärve ning esimese etapi ehituse algus on planeeritud 2025. aastasse.

Pirita Kuldlehe projektis ehitati 2023. aastal 5 avara koduga eksklusiivne kobarelamu Piritale. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 5st korterist 3 vabad.

Botanica Lozeni projekt näeb ette 54 kodu (eramud) rajamist kolmes etapis. Esimese 16 hoone ehitus ja müük on alanud – esimese etapi eramud valmivad 2025. aasta II kvartalis. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 16st majast 9 eelmüüdud.

Arco Vara tütarettevõtte Kerberon OÜ arendas 2024. aastal ehitusfirma Arco Tarc OÜ abil kuue siseväljakuga täisautomaatse padelikeskuse aadressile Helme 18. Hall on antud pikaajalisele täisrendile ning teenib grupile 2024. aastast renditulu.

Bilansijärgselt soetas grupp ehitusõigusega kinnistu aadressile Spordi 3a, 3b Kristiine Tallinn. Arendusele tuleb kahe maja kujul ning maa-aluse parklaga 7 600 m²elamukinnisvara (brutoehitusmaht). Hoonetes on kokku 56 korterit, millest mitmetel on rõdu või terrass. Spordi 3a ja 3b korterite eelmüük algab 2025. aasta II kvartalis ning koduomanikud saavad võtmed kätte 2026. aasta lõpuks. Projekti koguinvesteering on 15 miljonit eurot. Hooned ehitab Arco Vara ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	2024	2023

Müügitulu enda kinnisvara müügist	7 145	17 581
Müügitulu teenuste müügist	332	758
Müügitulu kokku	7 477	18 339

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-5 707	-12 740
Brutokasum	1 770	5 599

Muud äritulud	7	107
Turustuskulud	-551	-387
Üldhalduskulud	-1 127	-1 387
Muud ärikulud	-31	-20
Kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest	0	28
Ärikasum	68	3 940

Finantstulud ja -kulud	-640	-390
Kasum/kahjum enne tulumaksu	-572	3 550
Tulumaksukulu	-52	0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-624	3 550
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum	-624	3 550
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis)	-624	3 550

– tava	-0,06	0,34
– lahustatud	-0,06	0,34

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.12.2024	31.12.2023

Raha ja raha ekvivalendid	1 720	1 472
Nõuded ja ettemaksed	5 690	5 798
Varud	29 170	27 637
Käibevara kokku	36 580	34 907

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	20
Materiaalne põhivara	622	221
Immateriaalne põhivara	52	24
Põhivara kokku	2 988	283
VARAD KOKKU	39 568	35 190

Laenukohustused	234	3 391
Võlad ja saadud ettemaksed	4 487	4 013
Garantiieraldised	127	80
Lühiajalised kohustused kokku	4 848	7 484

Laenukohustused	14 981	6 689
Pikaajalised kohustused kokku	14 981	6 689
KOHUSTUSED KOKKU	19 829	14 173

Aktsiakapital	7 272	7 272
Ülekurss	3 835	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	27	56
Jaotamata kasum	6 594	7 843
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	19 739	21 017
OMAKAPITAL KOKKU	19 739	21 017
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	39 568	35 190

ArcoVara_annual report 2024 EST – pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Tallinna üürikorterite pakkumishind on põhjast läbi

03.04.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE 03.2025 lisatud Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind oli 13,1 €/m². Üürihind tuli kuu varasemaga võrreldes marginaalse 0,1 €/m² võrra allapoole. Hinnamuutuse struktuur siiski ei tähenda üürihindade languse jätkumist, vaid viitab hoopis hinnapõhja läbimisele.

2024. a sügisest kasvama hakanud üüripakkumiste arv portaalis KV.EE on jaanuari-veebruari tipu järel allapoole tulema hakanud. See on leevendanud konkurentsi üürileandjate vahel.

Üürnike pärast võistlemise vaeva vähenemine on üürileandjatele andnud võimalusi hindu pisut kergitada. Suuremate linnaosade vaates on kinnisvaraportaalis KV.EE lisandunud Tallinna korterite üüripakkumiste hind võrreldes kuu varasemaga kerkinud kõikides linnaosades peale Lasnamäe.

Muuhulgas on natuke suurenenud madalama hinnaga üürikorterite piirkondade osakaal üüripakkumises. Pakkumiste osakaalu muutus on olnud tegur, mis on Tallinna keskmist üüripakkumiste hinda portaalis KV.EE allapoole toonud.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad järgivad pingsalt üüripakkumiste arvu muutust. Üürikorterite pakkumine on tipu läbinud ja asunud hooajalisse langusesse. See annab põhjust arvata, et üürihind on põhjast läbi käimas, et siit vähehaaval ülespoole trügida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Invego: Eesti küla Portugalis? Invego on müünud juba viiendiku Silves Hillsi villadest

03.04.2025 Tõnu Toompark

Eesti arendaja Invego poolt Lõuna-Portugali rajatava Silves Hillsi ehitus algab juba selle aasta teises pooles ning pea viiendik villadest juba omaniku leidnud. Kokku 154 villaga rajooni rajamise eelarve ületab 100 miljonit eurot, ning esimesed villad on sisse kolimiseks valmis 2027 aasta esimesel poolel.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Portugali villade müük Eestis kulgenud eriti tempokalt, mille tulemusena on tänaseks juba 20 villa osas sõlmitud lepingud just eestlastest ostjatega. “Me alguses kavandasime Eestis müüa kuni kümnendiku villadest, kuid praegu tundub, et kaubaks läheb kaks-kolm korda rohkem,” räägib Vähi lisades, et tänu meeskonda kuuluvatele Portugalis asuvatele eestlastele saab Invego kogu protsessi jooksul pakkuda ka põhjalikku eestikeelset nõu ja abi.

“Päris Eesti küla sellest muidugi ei tule, aga päris mitu ostu on tehtud teadmisega, et toredate eestlastest naabritega saab tulevikus emakeeles juttu puhuda. Aasta alguses algas rahvusvaheline müük ning juba on käed löödud nii Hollandist, Norrast kui Prantsusmaalt pärit ostjatega,” kirjeldab Vähi ning lisab, et lõuna Portugali kliima sobib suurepäraselt nii aastaringseks elamiseks kui ka hooajaliseks peatumiseks. “Ostjate seas ongi nii teise kodu ostjaid, pideva elukoha plaaniga inimesi kui üüriinvestoreid. Oleme algusest peale arvestanud, et paljud ostjad kogu aeg kohal ei viibi ja nii pakume soovijaile ka täishaldusteenust, mis võimaldab neil villat välja üürida ja teenida tulu ajal, mil nad ise seda ei kasuta,“ selgitas Vähi.

Lõuna-Portugal on Kristjan-Thor Vähi sõnul sõbralik ja turvaline piirkond, kuid Algarve päikeselises lõunaosas on kaasaegseid ning meie standarditele vastavaid arendusi vähe, mistõttu on ka nõudlus nende järele suur. „Sealne kinnisvara on hinnatasemelt üks kättesaadavamaid kogu Vanas Euroopas ning sobib väga hästi ka investeeringuks,“ selgitas Vähi.

Silves Hillsi esimese etapi ehitus algab selle aasta teises pooles ning selleks ajaks on üle viiendiku kogu projekti mahust Vähi sõnul lepingutega kaetud. “Kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks muudab otsustamise lihtsamaks Portugali pankade pakutavad soodsad finantseerimistingimused,” lisas viidates, et vaid 20% suuruse sissemakse juures pakuvad sealsed pangad laenu intressiga, mis on alla 1% + Euribor.

Silves Hillsi arhitektuurse lahenduse on Invego kontseptsiooni järgi teostanud tuntud ja paljude tunnustustega pärjatud Portugali büroo Paulo Merlini Architects arhitektid. Villad on saadaval neljas erinevas suuruses ning projekteeritud aastaringseks kasutamiseks – igas majas on nii jahutus- kui ka küttesüsteem, aga ka avar terrass ja soojendusega bassein. Kogu villarajoon on hoolikalt planeeritud sulanduma ümbritsevasse mägisesse loodusesse ning paigutatud nii, et tagada igale villale maksimaalne privaatsus. Silves Hills toob kokku rahvusvahelise kogukonna, kaasaegsed mugavused, loodusläheduse ja harmoonilise elukeskkonna.

Lisaks kvaliteetselt ja nutikalt ehitatud villadele saavad elanikud kasutada ühist klubihoonet, kuhu tulevad restoran, baar, jõusaal ja saunad ning tennise- ja padeliväljakud, ühistöötamise ala plus mitmed muud võimalused vaba aja veetmiseks.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.