Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 03/03/2014

27.02.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 03/03/2014 toimub Kinnisvarakoolits koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub esmaspäeval 03/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvara võõrandamine – kasu või kahju?

27.02.2014 Heidi Krupp

Kuigi majanduslangusest on möödunud juba viis aastat, tasub 2013. aasta tulude deklareerimisel endiselt küsida, kas müüja teenis kinnisvarateginguga kasu või hoopis kahju.

Tulude deklareerimisel tasub tähele panna, et tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse 21% tulumaksumääraga vaid kinnisvara müümisest tekkivat kasu. Kinnisvara müümisest saadud kasuks ei peeta müügihinda, vaid müügihinna ja soetusmaksumuse vahet, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud.

Buumivara müük endiselt miinusega

Kui inimene soetas Piritale 2007. aastal maja, maksis selle eest 6 miljonit krooni (383470 eurot) ja müüs selle maja 2013. aastal 250000 euroga, ei pea ta tulumaksu maksma. Müüja pole maja võõrandamiselt saanud mitte mingit tulu.

Kes ostis maja 2000. aastal 3 miljoni krooniga (191735 eurot) ja müüs selle mullu 300000 euroga, sai kinnisvara müügilt laias laastus 108265 eurot tulu. Sellelt summalt saab aga tulu deklareerimisel maha lahutada elamu parenduse ning tehinguga seotud kulud nagu hindamisakti maksumus, maaklertasu, notaritasu ja riigilõiv. Ametlikult tasutud maaklertasu saab alati kinnisvara müügitulust maha arvata.

Hoidke dokumendid alles!

Arco Vara paneb tulude deklareerijale seejuures südamele, et ta peab suutma maksu- ja tolliametile kinnisvara soetusmaksumuse ning müügiga seotud kulusid dokumentaalselt tõendada ka aastaid hiljem. Alles tuleb hoida kõik tšekid, lepingud ja arved ning nende tasumist näitavad dokumendid.

Soetusmaksumuse hulka kuuluvad ostuhind ja ostja tasutud notaritasu, riigilõiv jms ostu-müügilepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasud. Algsele soetusmaksumusele lisanduvad soetusmaksumusena ka kinnisvara parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulud. Nendeks loetakse rekonstrueerimise ja juurdeehituse kulusid.

Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on müüja tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisel makstud tasu ning muud kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides. Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks maakleritasu ja vara hindamise tasu.

Kinnisvara haldamisega seotud üldkulud ja eluaseme korrashoiukulud nagu tapeetimine, värvimine, halduskulud, kommunaalkulud, elektriarved, kindlustusmaksed, maamaks jms ei kuulu vara soetusmaksumuse ega ka müügiga seotud kulude hulka. Seetõttu nende arvelt maksustatavat tulu vähendada ei saa.

Vahetusel juhindu turuhinnast

Kinnisvara vahetamise puhul arvutatakse kasu keskmise kohaliku müügihinna ehk turuhinna ja vahetatava vara soetusmaksumuse põhjal, millest arvatakse maha vara vahetamisega otseselt seotud kulud. Piirkonna keskmine müügihind kajastub Eesti Maaameti tehinguregistrist, kust saab andmeid kätte tasuta.

Tulumaksust pääsevad endiselt need eraisikud, kes tarvitasid müüdud korterit või maja oma elukohana. Maksuvabalt saab kahe aasta jooksul müüa ainult ühe eluaseme. Kui eluasemeid müüakse rohkem, kuulub ülejäänud müügitehingutest saadud kasu maksustamisele.

Heidi Krupp
Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode jurist

Artikli allikas on
Arco Vara.

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul kasvab endiselt

26.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus jaanuaris 0,7%ni. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht vähenes kuuga 8 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni.

Eesti ettevõtete vähene investeerimisaktiivsus hoidis laenunõudluse ka jaanuaris väiksena. Eesti ettevõtted võtsid 2014. aasta esimesel kuul 660 miljoni euro eest laene ja liisinguid, mida oli mullusest 10% vähem. Pikaajaliste laenude käive 111 miljonit eurot jäi jaanuaris poole väiksemaks kui möödunud aasta samal ajal. Lühiajaliste laenude käive oli siiski võrreldav 2013. aasta viimase kvartali keskmise kuukäibega. Laenukäive oli jaanuaris tavapärasest suurem taristu sektoris.

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul seevastu kasvab endiselt. Majapidamised sõlmisid jaanuaris ligikaudu 1300 uut laenulepingut ning pangad väljastasid neile 45 miljoni euro eest eluasemelaenusid. Seda oli 23% rohkem kui aasta varem, ent samas viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta keskmine kuukäive. Eluasemelaenuportfelli aastakasv ulatus jaanuaris 1%ni.

Laenuintressimäärad jaanuaris palju ei muutunud. Hoolimata enamike laenulepingute baasintressimäära 6 kuu Euribori väikesest tõusust langes ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%ni. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,6%.

Pankade laenuportfelli kvaliteedi järjepidev paranemine peatus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht suurenes jaanuaris umbes 1 miljoni euro võrra eluasemelaenuportfelli kvaliteedi halvenemise tõttu. Pikaajalise makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellist jäi 1,9% juurde.

Hoiuste mahu aastakasv kiirenes jaanuaris 5%lt 8%ni. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid kokku 76 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste toel suurenesid tähtajalised ja säästuhoiused.

Tondi Elukvartali ehitustöödega alustamine

26.02.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid eile lepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali korterelamu ehitustööde teostamiseks. Esimese ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta veebruaris ning nende kestvuseks on planeeritud 11 kuud.

Seisuga 25.02.2014 on 31 korterist 9 korteri osas sõlmitud tingimuslik müügileping. Enne ehitusega alustamist on 29% kõigist korteritest leidnud ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon teise ja kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit.

„Rahulolu valmistab lepingu sõlmimine, kus lisaks uue töö saamisele õnnestub ehitusettevõttena omalt poolt panustada kauni ning ajaloolise piirkonna väärtustamisesse. See kant Tondil väärib uut algust ning startiv arendus toob kahtlemata kaasa uue hingamise ja loob piirkonda täiendavaid arenguvõimalusi,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

„Tondi Elukvartalist saab esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt. Kunagistele mõisamaadele ja hilisemate Tondi kasarmute territooriumile tuleb plaanide kohaselt rohelisest mõtteviisist kantud energiasäästlik ja moodne elukeskkond, mille kasuks on esimesed korteriostjad ka juba otsustanud“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040

26.02.2014 Statistikaamet

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4%). Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.

2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine tulemus on see, et rahvastik vananeb tunduvalt. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le, mis tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.

Prognoosi koostamise eeldusteks oli, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub kuni tasemeni, mis praegu on kõrgharitud inimestel, kusjuures meeste-naiste oodatava eluea erinevus väheneb, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab õige pisut ja välisrände saldo (st sisse- ja välisrände vahe) jääb proportsionaalselt samaks, mis on olnud viimastel aastatel (siinjuures arvestatakse nii registreeritud kui ka registreerimata rännet). Absoluutarvudes toob trendide jätkamine siiski muutusi, kuna vanuserühmade vahekorrad muutvad: 20-ndatesse eluaastatesse on jõudmas 1990ndate teisel poolel ja sajandivahetusel sündinud väiksemad põlvkonnad. Selle tulemusel väheneb absoluutarvudes väljaränne, aga ka sündimus. Lisaks on Eesti rahvastikku peamiselt mõjutavad protsessid – sündimus ja välisränne – tugevas koosmõjus: välisränne vähendab viljakas eas naiste arvu.

Rahvastikupüramiid, 2013 ja 2040

Tartu parimad ehitised on selgunud

26.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil konkursi „Aasta parim ehitis 2013“ tulemused.

Uutest kortermajadest tunnistati võtjaks A. Haava tn 22, A. Haava tn 24 ja A. Haava tn 26 kortermajade grupp. Ära märgiti Kauna tn 40, Nõva tn 9 ja Vanemuise tn 45.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajadest oli parim Anne tn 47. Ära märgiti Mõisavahe tn 59, Turu tn 5 ja Vasara tn 31.

Miljööväärtuslikul alal rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajadest võitis Vallikraavi tn 3, ära märgiti Lepiku tn 9.

Üksikelamutest tunnistati parimaks Elva tn 49, ära märgiti Elva tn 9 ja Ööbiku tn 21.

Uute muude hoonete alagrupis oli parim Lille tn 10, ära märgiti Jaama tn 72 lastekodu peremajade grupp.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Vallikraavi tn 9, ära märgiti Gildi tn 7/Rüütli tn 11 ja Näituse tn 2.

A. Haava 22.

A. Haava 24.

A. Haava 26.

Anne 47.

Vallikraavi 3.

Elva 49

Lille 10

Vallikraavi 9

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub juba 27/02/2014

25.02.2014 Tõnu Toompark

Juba sel neljapäeval 27/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses“. Koolitust viib läbi kohtutäitus Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara müük täitemenetluses“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad.

Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvarakoolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäituri enampakkumiselt.

Koolitus-seminar “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub neljapäeval 27/02/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pirita linnaossa rajatakse Taevastiiva tänav

25.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb määrata Pirita linnaossa Lepiku asumisse rajatava uue uuele tänava nimeks Taevastiiva tänav.

Uus, Pärnamäe teelt algav tänav tekib asumisse Pärnamäe tee 55 kinnistu detailplaneeringu kohaselt.

Lepiku asumis on valdavalt tegemist kas ajaloolistest talunimedest või liblikateemast tulenevate nimedega, seega toetas nimekomisjon erinevate nimevariantide kaalumisel liblikate nimesarjaga kooskõlas olevat Taevastiiva tänava nime. Pirita Linnaosa Valitsus kooskõlastas Taevastiiva tänava nime 9. jaanuaril 2014.

Käesolevast kohanime määramise eelnõust on vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale teavitatud ka avalikkust. Eelteade kohanime määramise kohta on edastatud 30. jaanuaril 2014.

Ühtlasi täpsustab linnavalitsus Kristiine linnaosas Tondi asumisse jäävate Seebi tänava ja Marsi tänava leviala.

Enne A. H. Tammsaare tee pikenduse väljaehitamist kulges Seebi tänav raudtee ääres ka üle perspektiivse pikenduse ning Seebi tänava ja Marsi tänava kohtumisel pidi tekkima ristmik. Tänaseks pole aga Marsi tänava ja Seebi tänava ristmikku moodustunud ja Marsi tänava lõpuosa on tajutav pigem Seebi tänava lõpuosana, kuna selle ääres paiknevad juba ammusest ajast Seebi tänava aadressiga korterelamud. Seoses sellega tuleb täpsustada nii Seebi kui Marsi tänava leviala.

Mõlema tänava leviala korrigeeritakse moel, mis tingib kõige vähem aadressimuudatusi nimekomisjon toetas Marsi tänava leviala kärpimist ja Seebi tänava pikendamist. Seebi tänava ja Marsi tänava vaheline lõik jääb nimetuks kvartalisiseseks teeks, mida võib tinglikult käsitleda Seebi tänava korterelamute juurdepääsuteena. Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 28. jaanuaril 2014.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mustamäe tee algusse kavandatakse kaubanduskeskust

25.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab detailplaneeringu, mis võimaldab Mustamäe tee algusse mahuka kaubanduskeskuse rajada.

Arendaja soovib rajada Kristiine linnaosas asuvale 3,55 ha suurusele maa-alale 2-korruselise kauplusehoone ja kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega büroohoone. Detailplaneering hõlmab Mustamäe tee 10, 12, 12a ning Pirni tn 7a, 9, 9a ja 11a kinnistu.

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Noda Properties OÜ. Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas Mustamäe tee ja Pirni tänava vahelisel alal. Maa-alal paikneb muuhulgas EKS Kaubamaja. Olemasolevad hooned kavandatakse likvideerida.

Detailplaneeringu algatamisettepanekus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidele.

Kuna Mustamäe tee äärne on määratud magistraaltänavate ärivööndiks, sobib algatamisettepanekus kavandatu Mustamäe tee äärsesse tänavafronti. Kavandatav lahendus kaubanduskeskuse näol elavdab Mustamäe tee äärset hoonestust ning korrastab Mustamäe tee ja Pirni tänava vahelist ala.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud K-Projekt AS. Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ja avaliku arutelu.

Ehituslepingu sõlmimine: Estonia Spa Hotels

25.02.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Estonia Spa Hotels AS sõlmisid Pärnus asuva Estonia Spa hotelli- ja spaakompleksi juurdeehitustööde projekteerimis- ja ehituslepingu.

Hotellis uueneb põhjalikult ruumide sisekujundus ning hotellitubade arv kasvab 106-le. Spaakeskuse juurdeehitusega valmib konverentsi- ja veekeskus.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 8,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekteerimistööde lõppedes algavad ehitustööd augustis ning lõpevad juunis 2015.

Statistika: Aastaga lisandus 2800 eluasemelaenu

25.02.2014 Tõnu Toompark

2013. aasta lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestis tagasimaksmisel 160 420 eluasemelaenu. Aastaga on eluasemelaenude arv suurenenud 2800 võrra ehk 1,8%.

Arvestades, et eluasemelaenude kogujääk oli samal ajal 5,9 miljardit eurot on keskmine eluasemelaenu jääk 36 755 eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine eluasemelaenu jääk pisut vähenenud. Seda põhjusel, et eluasemelaenude arv on suurenenud kiiremini, kui eluasemelaenude jääk.

Keskmise sissetuleku kasvamise tõttu on laenu teenindamine muutunud hõlpsamaks. 2013 IV Eesti keskmine eluasemelaenu jääk oli ligikaudu 47 keskmist netopalka. Aasta varem oli keskmise eluasemelaenu suurus 51 keskmist netopalka.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 26/02/2014

24.02.2014 Tõnu Toompark

26/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi ja elamispindade turuülevaadet tutvustab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade sektorile keskenduva ülevaate näol on tegemist Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaatega.

Ülevaade uurib, kus asub elamispindade turg täna, millised on nõudlust ja pakkumist mõjutavad peamised tegurid. Lisaks tuleb juttu uusarenduste turust ja üürisektorist.

Ülevaade vaatab ajalises perspektiivis ettepoole pool-poolteist aastat.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Head vabariigi aastapäeva

24.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ajaloorubriik: Pelgulinna lood: Põhu kõrtsi tõus ja langus

24.02.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas on olnud mitmeid toidubaare ja õllekioskeid. Neist üks kuulsamaid, rahvasuus Põhu kõrtsina tuntud söögi- ja joogikoht asus Õle 33 majas.

Ametlikult kandis see nõukaajal kohvik Kaja nime. Põhu kõrts oli rahvas seas populaarne koht, kus aega viita ja külarahvaga õlleklaasi taga juttu vesta. Püsikundede hulka kuulusid kohalikud taksojuhid.

Pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastate keskel kohvik Kaja erastati. Uued omanikud avasid seal Stoori restorani, mis 2003. aastal läks soomlasest ettevõtja kätte.

2004. aastal kirjutas Eesti Päevaleht: kaklusi tuleb Stooris ette harva ning ainult siis, kui perenaist ennast kohal pole. Linnakärast eemal, väikses kahekordses majas asuv restoran Stoori on tuntud oma tohutu suurte praadide ja hommikuni kestvate karaokepidude poolest, mis tänu omaniku, Lapimaalt pärit Seija Satokanga valvsale pilgule on linnaosa kriminaalsest imagost hoolimata üllatavalt turvalised.

Seija on kujundanud Stoorist omamoodi legendi – see on koht, kus saab süüa tohutu suuri praade, laulda neljas keeles karaoket ja märjukest mekkida, seda kella 9-st kuni järgmise hommiku kella 6-ni.

Lärmaka karaokebaarina käis aga Stoori maine alla ja paar aastat hiljem toidukoht suleti. Täna tegutseb Õle 33 majas õmblusvabrik.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pärandvara müügi maksustamine on muutunud

22.02.2014 Raul Reino

Riigikohus võttis 12.02.2014 vastu otsuse, mis muutis täielikult loogikat, mille alusel on 20 aasta jooksul maksustatud pärandit.

Nüüd on Maksu- ja Tolliamet kirjutanud oma kodulehel selgituse, kuidas antud riigikohtu otsus mõjutab pärandvara müügist saadud kasu maksustamist. Soovitame kõigil huvilistel EMTA seisukohaga tutvuda SIIN.

Tuhandeid inimesi puudutava uue käsitluse kesksed järeldused on järgmised:

1. Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.

2. Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud kui ka soetamismaksumus (TuMS § 38 lg 1). Näiteks kui maksumaksja võõrandab pärandina saadud kinnistu ja esitab maksuhaldurile ka dokumentaalse tõendi pärandaja poolt kinnisasja soetamisel tehtud kulu kohta, siis loeb maksuhaldur kasu arvestamisel soetamismaksumuseks pärandaja poolt tasutud kulutuse (nt ostusumma). Lisaks saab pärija soetamismaksumusele liita ka pärandi vormistamise kulud.

3. Mahaarvatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on maksumaksjal (pärijal).

4. Kinkelepinguga võõrandatud vara korral maksustamise praktika ei muutu ning lähtutakse põhimõttest, et vara soetamismaksumus on null.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.