Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Euro Kinnisvaratenused alustab klientide konsultatsiooniga Soomes

13.01.2014 Tõnu Toompark

Euro Kinnisvarateenused alustab 2014 aasta algusest klientide konsultatsiooniga Soomes. Teenus on suunatud peamiselt Soome ettevõtetele, kes juba tegutsevad Eestis või soovivad oma tegevust laiendada Eestisse.

Kindlasti saavad nõu ka erakliendid, kes soovivad soetada elukondlikku kinnisvara Eestis. Soome klientidele teeb asjaajamise mugavaks otse kontakt Soomes. Kliendid saavad teenuse kohapeal ja võimaluse suhelda oma emakeeles.

Konsultant Kadri-Ann Õunap´i sõnul küsivad kliendid seoses kinnisvaraga enam nõu seadusandluse ning üldise asjamise kohta Eestis. Tihti küsitakse, mida sisaldab maakleri- teenus.

Näitena üürilepingute puhul uuritakse, kas peale üürilepingu sõlmimist on teenus osutatud või üüriperioodi jooksul võib erinevate probleemidega maakleri poole endiselt pöörduda.

Teenuse laienemine Soome parandab oluliselt sealsete klientide teenindamise kvaliteeti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: kinnisvara plaanivad osta kõrgepalgalised

13.01.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et kõikidest kinnisvara soetada plaanivatest inimestest on pea pooled kõrgepalgalised ehk 4. palgakvartiili esindajad.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud 11 protsendile (septembris 8%). Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 24 protsenti küsitletutest. Märkimisväärne on aga, et kõikidest ostu plaanivatest isikutest on 47% viimase palgakvartiili esindajad, esimese kvartiili esindajaid on ostu planeerivatest isikutest vaid 10%.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et hinnang kinnisvara ostmise soodsusele kajastub objektiivselt vastavalt sellele, kuidas kinnisvarahinnad on kallinenud. „Samas on näha, et hoolimata kinnisvara kallinemisest nõudlus püsib, seda eriti just kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas,“ ütles ta.

„Ostuhuviliste aktiivsust toetab ka kõnekas fakt, et müügipakkumiste arv on viimase kolme aasta jooksul pidevalt langenud ning kuniks uut kaupa turule juurde ei tule, jääb surve hindadele alles, samuti survestab vähenev pakkumiste hulk ostusoovijaid otsusega mitte viivitama,“ lausus Rüütel.

„Tegelikult ei ole selline ajutine defitsiit turule kasulik, sest nägime alles hiljuti, kuidas turud võivad ühel hetkel üle kuumeneda,“ lisas ta.

Uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Osaluse suurendamine AS-is Eston Ehitus

13.01.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS Eston Ehitus eraisikutest vähemusaktsionärid sõlmisid aktsiate ostu-müügi lepingu, millega Nordecon AS omandas 228 AS Eston Ehitus aktsiat nimiväärtuses 1436,4 eurot, mis moodustab 2,3% aktsiakapitalist.

Tehingu tulemusel omab Nordecon AS 100% AS-i Eston Ehitus aktsiatest. Tehing tehti AS Eston Ehitus enamusosaluse soetamise lepingus (2007. a) Nordecon AS-i poolt võetud ülejäänud aktsiate väljaostukohustuse realiseerumisel.

AS Eston Ehitus on peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis ehituse projektijuhtimise teenust osutav ettevõte, mis kuulub Nordeconi kontserni 2007. aastast.

Tehing ei avalda olulist mõju Nordecon kontserni tegevusele ega ole käsitletav olulise osaluse omandamisena NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses. Nordecon AS nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Ajaloorubriik: Mööblivabrik, mis muutis Tallinna ja eestlaste kodusid

13.01.2014 Jaak Juske

lutheri Keset Tallinna Pärnu maantee, Veerenni tänava ja raudtee vahel laiub üks omaaegseid suurimaid tööstusalasid. Luhteri puidutööstus pani aluse kogu selle piirkonna arengule. Vabriku toodangut leidub aga veel tänagi paljudes kodudes.

1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski (praegu Pärnu maantee 69). Kuus aastat hiljem ehitati kahekorruselise puidust saeveski juurde arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi katlamaja.

1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärde ehitatud tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis.

Koos Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati aastatel 1904–1905 Soome arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku uhke villa, kus täna töötab linna perekonnaseisuamet.

Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast alates. Ettevõtte vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid.

1880. aastal langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi ettevõte nime sai, otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Ettevõtte kasv enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele.

Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edu avas ettevõttele rahvusvahelised müügisuhted, mille tulemusena rajati 1897. aastal Londonis ettevõte Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus ainuõigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida vineeri kui uut materjali.

1935. aastal, julgustatuna arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suhted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga.

Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sellise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid eksperimente.

1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puhkemist, esitles Mehaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther ettevõtte toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel.

Lutheri kvartal asub 2,3 ha suurusel maa-alal. Selle 20. sajandi algul rajatud hoonestus kuulub ajaloolise tööstusarhitektuuri ansamblisse. Alates 1997 on kõik eelmise sajandi algul ehitatud hoonedmuinsuskaitse all arhitektuurimälestistena. 2006–2008 toimunud ehitustööde käigus lammutati osa hoonestusest, mis oli valminud pärast Teist maailmasõda ning millel polnud ajaloolist ega arhitektuurilist väärtust.

Olemasolevatest Lutheri kvartali hoonetest (nn suur maja, parkimismaja ja hoovimaja) on ehitatud uus elurajoon, mis valmis 2008. aasta kevadel ning milles on kokku 132 korterit.

Fotol Lutheri vabrik ja Pärnu maantee sajandi eest.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Üürikoolitus toimub 10/02/2014

12.01.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta esimene Üürikoolitus toimub esmaspäeval 10/02/2014. Üürikoolitus käsitleb eluruumide üürileandmisega seonduvaid olulisi teemasid.

Kinnisvarakoolitusel vaatame lähemalt üüriäri majanduslikku poolt. Vaatame, millised tegurid üüriäri mõjutavad, et neid teadmisi ära kasutades panna üürikorter reaalselt tulu tootma.

Koolituse teine osa keskendub eluruumide üürileandmisega seonduvatele õiguslikele küsimustele. Uurime lähemalt, milline on üürilepingute õiguslik regulatsioon ja kuidas käituda olukorras, kus on tekkinud konflikt üürileandja ja üürniku vahel.

Üürikoolitust viivad läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Evi Hindpere on lisaks käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” koostaja.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 10/02/2014 kell 13:00-18:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rikkaks üüriäris: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

10.01.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda.

Välismaalased ei ole lollid, kes raha vasakule ja paremale loobivad. Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulud, kui tulud.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Uus Maa turuülevaade 12-2013

09.01.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember näitas taas kerget tehingutehulga kasvu, mis võrreldes varasemate aastatega on erandlik, sest pühadeaeg tõmbab kinnisvaraturul tavaliselt hoo maha. Tõsi, teostatud tehingute arvu tõus ei avaldu enamikes suuremates linnades, vaid tuleb pigem maapiirkondadest, kus ostetakse haritava- ja maatulundusmaa ning metsakinnistuid, millest sai möödunud aastal üks populaarsemaid kaubaartikleid.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis detsembrikuu jooksul 3708 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,6% rohkem. Võrreldes aastataguse detsembriga on tehingute hulk kerkinud 26,8%.

Kinnisvaraturu rahaline maht oli 184,36 miljonit eurot, mis on novembrist 6,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg tõmbas aastalõpule omaselt veidi hoogu maha ning tehtud tehingute hulk seetõttu taas langes. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 911 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 10,5% vähem. Võrreldes aga ülemöödunud detsembriga, kasvas tehingute hulk siiski 25,1%. Ääremärkusena tasub lisada, et toonane tulemus oli tavapärasest oluliselt madalam ning keskmine aastane kasv on siiski 11,7%.

Allikas: Maa-amet

Ka korteritehingute hulk kahanes ning detsembris müüdi pealinnas 615 korterit (novembris 701), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 1,7% 1250 eurole. 12-kuine hinnakasv oli aga 23,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1193 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -0,6% ja aastaga +23,6%*.
Kadriorg: 2118 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +2,3% ja aastaga +66,2%*.
Kalamaja: 1635 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11,5% ja aastaga +21,1%.
Kesklinn: 1836 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,7% ja aastaga +17,3%*.
Kristiine: 1469 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +6,6% ja aastaga +25%*.
Lasnamäe: 1085 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -0,5% ja aastaga +30,4%*.
Mustamäe: 1183 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -5,9% ja aastaga +28,2%*.
Nõmme: 1091 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,2% ja aastaga +18,3%*.
Pirita: 1400 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -8,4% ja aastaga +0,4%.
Põhja-Tallinn: 1245 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +8,8% ja aastaga +27,3%*.
Vanalinn: 2500 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -12% ja aastaga +17,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Nagu möödunud aasta teises poles laiemalt, oli ka detsembris aina kuumemaks teemaks müügipakkumiste vähenemine, mis eriti avaldub just järelturukorterite osas. Pidev sisseränne Tallinnasse on tekitanud olukorra, kus paljudes väiksemates Eesti linnades-asulates pannakse aina enam kortereid müüki samas kui pealinnas jääb võimalusi ostmiseks vähemaks. Tõsi, leevendust on toonud aktiivne uusarenduste rajamine, kuid inimesed, kellele on taskukohasem korter vanemas tüüpmajas, seisavad silmitsi väiksema valiku ja kasvavate hindadega.

See tendents iseloomustab ka alalnud aastat ning on selge, et Tallinna ja muu Eesti kinnisvaraturud lähevad üha enam lahku, sest inimesed liiguvad sinna, kus on töö. Kuigi peale Tallinna on Eestis ka teisi elujõulisi tõmbekeskuseid, riisub pealinn siiski koore ja peamiselt ühesuunaline riigisisene ränne jätkub.

Kuigi võiks arvata, et kasvav nõudlus kergitab pidevalt ka hindu, siis drastilist tõusu pole ette näha, sest inimeste sissetulekud seavad omad piirid. Seega ennustame mõõdukat ja stabiilsemat keskmise hinna kasvu, mis ei haara aga päris kõiki korteritüüpe. Näiteks jätkub suurema üldpinna ja kõrgete kommunaalkuludega vanemate tüüpkorterite pakkumishinna kohatine langus, sest selliste korterite osatähtsus müügipakkumistes aina suureneb. Samuti pööravad inimesed oma pilgud asumite poole, kus hind on veel soodsam.

Eramuturg oli detsembris aasta vaikseim, müüdi 21 eramut-suvilat (novembris 36) ja 10 elamukrunti (novembris 7).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Ka Tartu kinnisvaraturg tõmbas detsembris hoo maha, sest suurem osa plaanitud tehinguist, mille hulgas olid ka broneeritud korterid uusarendustes, toimusid ära juba varasematel kuudel.

Maa-ameti andmeil toimus 131 ostu-müügitehingut, mis on möödunud aasta madalaim tulemus. Novembriga võrreldes langes tehingute hulk 15% ning 2012. aasta detsembriga kõrvutades 16%.

Allikas: Maa-amet

Kuigi ka müüdud korterite hulk langes, jätkas hinnatase vaikselt tõusu. Detsembris müüdi Tartus 100 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1068 eurot. Novembriga võrreldes kerkis hind seega 0,6% ning aastaga suisa 22,6%.

Allikas: Maa-amet

Detsembris müüdi Tartu linna piires 7 eramut (novembris veel 16) ja 1 elamukrunt.

Ida-Virumaa

Sarnaselt kogu Eestiga kerkis ka Ida-Virumaal kinnisvaratehingute arv. Maa-ameti statistika kohaselt teostati detsembrikuus maakonnas 352 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 3,9% enam. Võrreldes tunamulluse detsembriga oli kasv lausa 54,4%. Siiski, kuigi kogu aasta lõikes on Ida-Virumaal tehingute hulk tugevalt kasvanud, peab märkima, et 2012. aasta detsember oli tollase aasta üks vaiksemaid kuid, mis tektiabki näiliselt suure aastase kasvu.

Allikas: Maa-amet

Nagu juba varasemates ülevaadetes oleme kirjutanud, on maakonnas asuvatest linnadest tõusev turg Narvas ning mujal on see pigem vahelduv, omamata kindlat trendi ühele või teisele poole.

Narvas müüdi detsembris 60 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 444 eurot. Võrreldes novembriga kerkis antud hinnatase 8,5%.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi taas kallimaid kortereid, mille tõttu kerkis ruutmeetri keskmine mediaanhind taas ülisuure 74,4% jagu 223 eurole. Kohtla-Järvel langes ruutmeetri mediaankeskmine hind seevastu 26,8% 69 eurole. Mõlema linna puhul näitavad suured tõusud ja langused seda, millise hinnaklassi kortereid rohkem osteti. Tegelikult on hinnatase olnud neis linnades viimastel aastatel suhteliselt stabiilne.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus detsembrikuu jooksul 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes keskmine tulemus. Võrreldes novembriga kerkis tehinguaktiivsus 6,4% ja 2012. aasta detsembriga võrreldes 18,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 64 (novembris 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 768 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 10,5% samas kui aastaga pole sisulist muutust toimunud.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli aasta keskmisel tasemel. Müüdi 7 maja (novembris 10) ja 4 eramukrunti (novembris 2).

Viljandi

Detsembris toimus Viljandis maa-ameti andmetel 21 kinnisvara ostu-müügitehingut (novembris 31), mis aasta keskmist arvestades oli pigem madalam tulemus. Ülemöödunud aasta detsembris toimus aga 20 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 13 (novembris 18). Kuna novembris toimus hulk keskmisest oluliselt madalama hinnaga tehinguid, mis mõjutas ka kõigi tehingute mediaankeskmist ruutmeetrihinda, kerkis antud näitaja detsembriks 60,9% 568 eurole. Tunamulluse detsembriga võrreldes oli kasv aga 22,2%.

Allikas: Maa-amet

Osteti ka 4 eramut (novembris 2). Elamukrunte pole Viljandis aga juba pikemat aega müüdud.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg detsembris oluliselt ei muutunud. Kokku sõlmiti 27 ostu-müügilepingut, mis on sama palju kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes oli tehinguaktiivsus siiski 50% kõrgem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (novembris 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 483 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 9,1% ja 2012. aasta detsembriga 19,3%.

Müüdi 5 eramut (novembris 4) ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares toimus detsembris 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ühe võrra novembrist vähem. Võrreldes 2012. aasta detsembriga on tehinguaktiivsus kasvanud aga 28,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (novembris 13), mille ruutmeeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 641 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 1,7% ja aastaga 6,8%.

Eramuturg on talve saabudes aga vaikseks jäänud, müüdi vaid 1 maja.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg detsembris mõnevõrra langes, kokku toimus 13 ostu-müügitehingut (novembris 16, 2012. aasta detsembris aga 7).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (novembris 8) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 384 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 2,3% ning ülemöödunud aasta detsembriga võrreldes 36,9%. Suure aastase languse põhjustas kõrgem võrdlusbaas – 2012. aasta detsembris toimus tavapärasest suurem hulk tehinguid korteritega uues majas.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt novembriga müüdi ka detsembris 1 eramu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest

09.01.2014 Tõnu Toompark

Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ja DTZ Kinnisvaraeksperdi poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli kaardistada kasutusest väljalangenud ja mahajäetud eluruumidega korterelamute hetkeolukord (sellise elamufondi hulk), välja selgitada olukorra problemaatilisus ning välja töötada võimalikud lahendusvariandid olukorra parandamiseks.

Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringut on võimalik lugeda täpsemalt: 131210_uuring_probleemsed_korterelamud_2013.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Logistika Pluss avab täna Merko ehitatud kaasaegse ja energiasäästliku Nurmevälja logistikakeskuse

09.01.2014 Tõnu Toompark

Täna avab Eesti üks suurimaid laopidajaid Logistika Pluss uue kaasaegse Nurmevälja logistikakeskuse, mis võimaldab suurendada kaubamahtusid ning tänu spetsiifilistele tingimustele vastavatele ladudele pakkuda uusi teenuseid. 23 000 m² brutopinnaga logistikakeskus toodab osa vajaminevast energiast päikesepaneelidega. Keskuse ehitustööd teostas Eesti juhtiv ehitusfirma Merko Ehitus Eesti üheksa kuuga.

„Tänaseks on ettevõte 15 000 ruutmeetri suurusest majast ja teistest rendipindadest välja kasvanud, millest tingituna otsustati juba mõni aasta tagasi, et alustatakse uue maja projekteerimise ja planeerimisega. Oleme projekteerimise käigus veelgi tõhustanud valgustussüsteeme, paigaldanud rohkem andureid ning uus ladu on pikem ja laiem. Uudsena on projektis sees otsus katta hoone lõunapoolne külg päikesepaneelidega ehk hakkame ise elektrienergiat tootma,“ ütles Logistika Pluss OÜ juhataja Toomas Orutar.

„Nurmevälja logistikakeskus on lisaks oma kaasaegsusele ja energiasäästlikkusele eriline ka selle poolest, et hoone on osaliselt süvistatud paepinnasesse ning siin on tavapärasest logistikakeskusest enam tähelepanu pööratud arhitektuursele lahendusele. Meil on hea meel anda plaanipäraselt sujunud ja tähtaegselt valminud ehitustöödega oma panus tellija äri arendamisse ja kasvatamisse,“ ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak.

Logistikakeskuse uudsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad senisest enam tööd automatiseerida, minimeerida vigu ja teenindada samal pinnal oluliselt suuremaid kaubamahtusid. Samuti tagab uus keskus kaupade turvalisuse nii tule-, vee- kui ka varguskahjude osas. Ladude suurimad ohuallikad ehk tehnoruumid ja akude laadimispunktid on eraldatud tuletõkketsoonidesse ja varustatud suitsu ja kuumuse edasileviku tõketega. Varguskahjude ennetamiseks rakendatakse video- ja tehnilise valve süsteemides uusimaid lahendusi.

Keskuse energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse. Paralleelselt võetakse energiatootmiseks kasutusele ka päikesepaneelid. Automaatika kontrollib ka keskuse valgustust ja annab võimaluse hoonet ka väljastpoolt hallata. Jäätmekäitluses rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis põhimõtteliselt on võimaldanud jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.

Nurmevälja logistikakeskus hõlmab logistikakeskust brutopindalaga 23 000 m², lisaks laopindadele ka spetsiifilistele nõuetele vastavat tootmispinda, kontori-, koosoleku-, riietus-, tehno- ja muid vajalikke ruume. Iru külas asuvas keskuses saab tööd pea 170 inimest.

Logistika Pluss (www.logistikapluss.ee) on suurim laopidaja Eestis, kes pakub erinevaid logistikateenuseid rahvusvahelistele tööstus-elektroonika suurkontsernidele, toidu-, alkoholi- ja esmatarbekaupade tootjatele ning maaletoojatele. Ettevõtte põhiteenuseks on kaupade käitlemine laos, transporditeenus ning lisandväärtuse andmine kliendi kaupadele. Tarneahela kiirendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks pakume rahvusvahelistele ettevõtetele ka spetsiifilist tootmis- ja pakkimisteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

09.01.2014 Rasmus Kattai

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine.

2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas see suvekuudel aeglustuma ning jõudis septembriks viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Inflatsiooni pidurdas peamiselt vähene hinnakasv väliskeskkonnas, mis jõudis impordi kaudu ka Eesti tarbijateni. Teisel poolaastal oli suurim mõju imporditava energia ning imporditavate toidukaupade odavnemisel. Tarbijakorv on viimasel poolaastal kuuvõrdluses peaasjalikult imporditava energia hinna languse tõttu pidevalt odavnenud.

Alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest ning hõlmab tarbijakorvi ilma energia ja toiduaineteta, ulatus eelmisel aastal üksnes 0,8%ni. Alusinflatsiooni pidurdasid märkimisväärselt sideteenuste odavnemine, kuid ka tasuta teenused, kõrgharidus ja Tallinna ühistransport, ilma milleta oleks 2013. aasta inflatsioon olnud 3,8%. Hinnakasvu pärssis ka asjaolu, et majanduses oli küllaldaselt vabu tootmisressursse, tänu millele oli ettevõtete kulusurve mõnevõrra väiksem. Jõudsalt suurenes aga palgakulu, kuna hõive kiire kasv vähendas vaba tööjõu hulka ning konkurents tööjõu pärast tihenes.

Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul detsembris 0,8%ni ning 2013. aasta keskmiseks hinnatõusuks kujunes euroalal 1,3%. Mitmes euroala riigis hinnatase aasta lõpus langes, kuid deflatsioon puudutas üksnes majanduskriisist kõige rohkem räsitud riike. 2014. aastal peaks inflatsioon tänu aegamisi taastuvale majanduskasvule püsima madalal tasemel. Euroopa Keskpanga prognoosi järgi ulatub inflatsioon 2014. aastal 1,1%ni.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aastal Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2,1%. Aasta algul on oodata inflatsiooni edasist aeglustumist, sest aastataguse elektrituru avanemise mõju taandub. Teisel poolaastal hinnatõus mõnevõrra kiireneb – nii imporditava kui ka sisemaise inflatsiooni tõttu.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Allikas:
Rasmus Kattai, Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
http://www.eestipank.ee/press/detsembris-jatkus-inflatsiooni-aeglustumine-08012014

Millise Euroopa pealinna elanikud on elukeskkonnaga enim rahul?

08.01.2014 Statistikaamet

Eurostati 2012. aasta Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse põhjal on elukeskkonnaga kõige rahuolevamad Kopenhaageni elanikud ja kõige rahulolematumad ateenlased. Ka tallinlased on eluga kodulinnas rahul.

Üldise rahulolu näitajaks on vastus küsimusele, kuidas on inimesed rahul eluga oma kodulinnas. Tallinnas andis sellele küsimusele positiivse vastuse (täiesti rahul või pigem rahul) 89% küsitletutest. See on hea tulemus, kuigi Euroopa Liidu riikide pealinnadest neljateistkümnes oli vastav protsent veelgi suurem. Sellega, et elatakse just oma kodulinnas, oldi rahul kõikides Euroopa Liidu riikide pealinnades. Teiste seast eristus selgelt vaid Kreeka pealinn Ateena, kus küsimusele andis positiivse vastuse ainult veidi üle poole elanikkonnast. Ülejäänud pealinnades oli positiivsete vastuste osatähtsus üle 80%.

Töö leidmise võimalus

Küsitlusele vastanutest 37% leidis, et Tallinnas on lihtne tööd leida. Selle tulemusega on Tallinn keskmine Euroopa Liidu riigi pealinn. Euroopa Liidus on vaid neli pealinna (Praha, Helsingi, Stockholm ja Bratislava), kus üle poole elanikest arvas, et tööd leida on lihtne. Lissabonis ja Ateenas vastas alla 10% küsitletutest, et tööd on lihtne leida.

Elamispinna leidmise võimalus

Vaid 18% tallinlasi leidis, et sobiva hinnaga head elamispinda on Tallinnas kerge või pigem kerge leida. Vaatamata väikesele protsendile on Tallinn sellega üsna keskmine Euroopa Liidu riigi pealinn. Edetabel selle kohta, kui lihtsaks peavad pealinnade elanikud sobiva hinnaga elamispinna leidmist, on võrreldes küsitluse teiste edetabelitega teistpidi pööratud. Enamikus edetabelites on viimane või selle lähedal Ateena, kuid tervelt 61% ateenlasi arvas, et elamispinda on seal kerge leida. Ateena on ainus pealinn Euroopa Liidus, mille elanikest enam kui pooled arvasid, et head ja sobiva hinnaga elamispinda on kerge leida.

Paljudes küsitlusega seotud tabelites on esikohtadel Helsingi ja Stockholm, aga head ja sobiva hinnaga elamispinda leida on neis linnades väga keeruline. Euroopa Liidu riikide pealinnadest on see keerulisem vaid Amsterdamis ja Pariisis. Vilniuses ja Riias on sobiva hinnaga head elamispinda leida mõnevõrra lihtsam kui Tallinnas ehk siis ka selle küsimuse puhul paikneb Tallinn Helsingi ja Stockholmi ning Riia ja Vilniuse vahel.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Elukvaliteet Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades“ (ilmus 23.12.2013).

Statistikaameti analüütikud Marika Kivilaid ja Mihkel Servinski

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Тыну Тоомпарк: новый бум на рынке недвижимости уже наступил

08.01.2014 Tõnu Toompark

Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк уверен, что бум недвижимости уже наступил, но теперь он специфический.

«Бум недвижимости уже наступил, – сказал Тоомпарк еженедельнику «Деловые ведомости», добавив, что нынешний бум не касается всего рынка недвижимости, а лишь очень конкретных жилых площадей. Сейчас бум затронул в основном старые жилые площади в Таллинне и Тарту. – Мы не должны сравнивать этот бум с бумом 2005-2007 годов, хотя многие черы схожи».

По словам Тоомпарка, цена сделок с квартирами в Таллинне в IV квартале 2013 года выросла по сравнению с этим же периодом прошлого года на 17,4%, а это в два раза превышает рост средней зарплаты. В 2013 году сделок в Таллинне было заключено на 30% больше, чем в 2011 году. «А в 2011 году, по-моему, цены были как раз «нормальные», – отметил Тоомпарк.

«Если мы будем учитывать общий экономический контекст и показатель темпов роста экономики 0,7%, то мы еще очень далеки от стабильного состояния в экономике, которое позволило бы считать такое положение на рынке недвижимости нормальным. Иными словами, агрессивное развитие рынка жилых площадей в Эстонии не соответствует общему экономическому положению в стране», – сказал эксперт.

Тоомпарк также затронул тему кредитования покупки жилья. Оборот жилищных кредитов за 10 месяцев 2013 года был 567 млн евро, что на 21% больше, чем за весь 2012 год. Однако количество предлагаемых объектов, например, на портале kv.ee, снизилось за год на 15%, что, очевидно, и повлияло на рост цен на жилье.

Ирина Киреева
Редактор

http://rus.err.ee/v/opinion/02950236-919b-4901-a448-45e4de00abc3

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutasid detsembris enim elekter ja õhutransport

08.01.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,1% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta detsembriga võrreldes 1,1% ja teenused 1,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2012. aasta detsembriga võrreldes langenud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,1%.

2012. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 21,9% kallimana kodudesse jõudnud elekter, mis andis kogutõusust 60%. Kaks kolmandikku elektri põhjustatud indeksitõusust tasandas kogu aasta väldanud sideteenuste odavnemine. Toidu 2,2%-lise kallinemise tasandas transpordi 2,8%-line odavnemine. Mootorikütus oli 2013. aasta detsembris 1,8% odavam kui aasta varem samal ajal. 2012. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 15% kallinenud kala ning 17% odavnenud kohv, ka on 15% odavnenud munad ja suhkur.

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 3,9% odavamalt kodudesse jõudnud elekter. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 27% kallimad kui kuu varem ning 1,6% kallines kuuga mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsete jookide soodusmüükidel ja muu puuvilja 6,9%-lisel kallinemisel. Võrreldes novembriga kallinesid toidukaupadest enim värske kurk (23%) ja banaanid (21%) ning odavnesid hiina kapsas (14%) ja rapsiõli (10%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2013
Kaubagrupp	Detsember 2012 – detsember 2013, %	November 2013 – detsember 2013, %
KOKKU	1,4	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,5	0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,0	-0,7
Riietus ja jalatsid	1,9	-0,6
Eluase	5,3	-1,7
Majapidamine	0,5	-0,3
Tervishoid	7,1	-0,2
Transport	-2,8	1,7
Side	-11,5	0,0
Vaba aeg	3,0	0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,9	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,9	0,2
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	0,3

Аналитик: новый бум на рынке недвижимости уже наступил

08.01.2014 Tõnu Toompark

Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк уверен, что бум недвижимости уже наступил, но теперь он специфический.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulud

08.01.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 2,8%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust kaks kolmandikku. Suuremat mõju avaldasid veel toidu 4,9%-line kallinemine ja transpordi 3,5%-line odavnemine. Mootorikütus oli 3,7% odavam kui 2012. aastal.

2013. aastal kallinesid 2012. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kartul (39%) ja värske köögivili (16%) ning odavnesid kohv ja suhkur (11%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud alla 3% kahel korral: 2009. aastal -0,1% ja 2003. aastal 1,3%. 3% oli aastamuutus 2010. ja 2004. aastal.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2013
Kaubagrupp	2012–2013, %
KOKKU	2,8
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,1
Riietus ja jalatsid	4,3
Eluase	8,8
Majapidamine	1,0
Tervishoid	6,0
Transport	-3,5
Side	-9,8
Vaba aeg	1,9
Haridus ja lasteasutused	-3,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,0