Arco Vara: Kuidas vahetada kodu kulude kokkuhoiuks?

Koduotsijad on täna valmis maksma kõrgemat hinda, kui korteri või maja ülalpidamiskulud on tõepoolest madalad. Soovitan enne ostuotsust veenduda, et tavapärastele kodu ülalpidamiskuludele ei lisanduks muude nimetuste all, ei avalikult ega varjatult, täiendavaid igakuiseid makseid.

Näiteks on Tallinna vanades magalarajoonides korrusmaja ümber olevat vaid imeväike riba päris oma maad. Pole enam ammu saladus, et neis piirkondades ei jätku isegi korteriomanikele ruumi, et autot parkida, külalistest rääkimata. Reeglina tuleb korteriomanikel parkimiskorralduse eest täiendavalt maksta või osta koht piirkonna tasulises parklas.

Vahepealsetel aastatel paigaldati kõikvõimalikesse kohtadesse küttekaableid. Selliseid kaableid võib leida nii korrusmajadest kui ka eramutest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasub kodu ostes kindlasti uurida, kas hoonel on elektrisoojendusega sissesõiduteid, treppe, vee- ja vihmaveetorusid ning mis need talvel maksavad.

Küttekulud

Kui teil on korter vanas majas, võivad kogukulud olla kõrged kas soojakadude ja ootamatuste või renoveerimiseks võetud pangalaenu tagasimaksete tõttu. Toasoojale kuluvat summat näete korteriühistu makseteatise küttekulude real, oma elektriarvel või talvise küttematerjali eest tasudes.

Võrreldes keskküttega on ahiküttega korterit küll odavam pidada, kuid pead kaaluma, kas suudad korteriomanikuna olla samal ajal ka nii katlakütja kui korstnapühkija. Tasub arvestada sedagi, et küttepuud ja brikett annavad täit rahalist kokkuhoidu vaid juhul, kui ostate kogu talvevaru korraga ning ladustate varu kas kuuri või keldrisse.

Kodule lähimast poest või bensiinijaamast väikeste käepäraste kottide kaupa toodud halud ning puitbrikett lähevad tegelikult väga kalliks. Üldjuhul vajavad ahjuküttega majad renoveerimiseks tunduvalt suuremat summat ruutmeetri kohta kui nõukogude ajast pärit korrusmajad.

Renoveerimislaen

Vahel on renoveerimislaenu tagasimaksed makseteatisel välja toodud eraldi real. Tavaliselt makstakse kortermaja renoveerimislaenu pangale tagasi 10 aastat. See toimub korteriühistu remondifondi kogutavast rahast, kust makstakse peale maja renoveerimist iga kuu ära sisuliselt sama suur summa kui sinna laekub.

Kui enne kortermaja renoveerimist kogutakse remondifondi vähem raha, kui pank laenu tagasimakseteks soovib, tõstetakse remondifondi makse koos laenuotsuse hääletamisega korteriühistu üldkoosolekul panga nõutud tasemele.

On kortermaju, mida renoveeritakse järkjärgult ning vaid remondifondi kogutud rahast. Sellega hoiab kokku intressikuludelt ja laenuga kaasnevalt kohustuslikult kindlustuselt, kuid nii paraneb maja väljanägemine üsna aeglaselt. Tehnosüsteemide nagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine võib võtta veelgi rohkem aega, sest need tööd on eriti kulukad.

Et korteriühistul oleks raha ootamatute või täiendavate remonttööde tegemiseks, tuleb remondiraha koguda renoveerimislaenu võtmise eelsest ajast rohkem. Uuendatud kütte- ja muud süsteemid ei pruugi aga anda igakuistel arvetel sellist kokkuhoidu, et korteri kogukulud oleks renoveerimiseelsest ajast väiksemad.

Muutus ruutmeetrites

Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada suuremat korterit väiksema vastu vahetades. Näiteks, kui vahetate neljatoalise keskküttega korteri samasuguse kahetoalise korteri vastu. Lasnamäe neljatoalise korteri müügist saad samas osta kahetoalise korteri uude majja äärelinnas.

Sellisel juhul ei võida sa aga mitte kuludes, vaid mugavuses. Uues majas ei saa sa kulusid alla, vaid sama raha eest oluliselt rohkem mugavust: sul on maja ümber rohkem rohelust ja välisvalgustust, parkimine õues või köetav garaaž maja all, panipaik, soojustagastusega ventilatsioon. Kõik maja süsteemid töötavad, vajades vaid korralist hooldust. Läheb hulk aastaid enne, kui pead põhjalikumale remondile ja tehnosüsteemide uuendamisele mõtlema.

Kulude vaatevinklist võiks kolmetoalise magalapiirkonna korteri alternatiiv olla hästi soojustatud väiksem maja. Hästiehitatud 120 ruutmeetrise maja kulud on oluliselt väiksemad kui 60 ruutmeetrise äärelinna korteri omad. Parim lahendus oleks passiivmaja, mille ehituskulud on küll suuremad, kuid kogukulu aasta lõikes praktiliselt olematu. Samas tähendab see, et päike ja tuul abistavad sind kõikjal ning sina müüd osa neilt saadud energiast ära.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja

Artikli allikas on
Arco Vara.
Arco Vara

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

58 − = 55

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!