Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 11/02/2014

15.01.2014 Tõnu Toompark

11/02/2014 toimub järjekordne koolitus “Kinnisvaraturundus”. Koolitus keskendub kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile.

Vaatame, milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutada, millised on ühe või teise kanali eelised ja puudused. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas teha reklaami efektiivsemalt, kuid kulusid kokku hoides.

Koolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraarendajatele ja ka eraisikutele, kes soovivad kinnisvara müüa.

Koolitust “Kinnisvaraturundus” viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub teisipäeval 11/022/2014 kell 14:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

15.01.2014 Statistikaamet

Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.

Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.

Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.

Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.

Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.

Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli n-ö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Metoodika

Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.

Põllumajandusmaa rendihindu uuritakse kogu Euroopas. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat on eraldanud Eesti statistikaametile grandi, et uurida põllumajandusmaa ostu ja müügi ning rendihindadest ülevaate saamiseks küsitlusuuringu kõrval alternatiivseid võimalusi (sh administratiivandmed). Tulemused peaksid selguma 2015. aastal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru riskid on suurenenud

15.01.2014 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et korterituru riskid on kasvamas. Seda eelkõige 2012.-2013. aastal asetleidnud väga kiire korteritehingute arvu ja hindade tõusu tõttu.

Tänaseks on korterite hinnad kasvanud tasemele, kus need hakkavad järjest olulisemalt mõjutama tarbijate võimekus eluaset soetada.

Siiski hoiavad soodsad finantseerimistingimused kinnisvara kättesaadavust veel heal tasemel. Seda on omakorda toetamas ka kiire sissetulekute tõus.

Korteriomanditehingute arv

2013 IV kvartali korteritehingute arv jätkas kasvu. Kvartal varasema ajaga võrreldes tehingute arv küll langes, kuid siis on tegemist sesoonsete põhjustega, mitte langusega.

Tehingute arvu olulised toetajad on olnud jätkuvalt madal intressimäär ja kasvav laenukäive. Eluasemelaenude intressimäär oli 2013 novembris 2,6%, eluasemelaenude käive oli 72 miljonit eurot ehk aastatagusest 28% enam.

Finantseerimistingimuste kõrval toetas tehingute arvu kindlasti keskmise palga kasv, mis 2013 III kvartalis küündis Eestis 8,8 protsendini, Tallinnas aga koguni 9,2 protsendini.

Eelkõige kasvanud korteritehingute kui kinnisvaraturu laia indikaatori põhjal võime väita, et kinnisvaraturu osas on kinnisvaraostjate kindlustunne vägagi kõrgel tasemel.

Hea kindlustunde najalt tehti 2013 IV kvartalis Eestis kokku 4718 korteritehingut. Tallinnas tehti korteritehinguid 2083, Tartus 351 ja Pärnus 186.

Veel korra tuleb tõdeda, et korteriturg hakkab vaikselt-vaikselt “suurlinnadest” väljaspoole liikuma. Kui 2012. aastal tehti 58% korteritehingutest Tallinnas-Tartus-Pärnus, siis 2013. aastaks kukkus vastav näitaja aasta keskmisena 56% peale.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingutele positiivsena mõjuvad tegurid on andnud võimaluse tehingute arvu hoogsalt kasvatada.

Eelmainitud finantseerimistingimuste ja sissetulekute kasvu kõrval mõjutab korteriturgu kindlasti ka asjaolu, et korteriturul on laienenud ettevõtetest ostjate osakaal. Teisisõnu soetavad ettevõtted kortereid investeeringuna, et neid välja üürida.

Korterite tehingute arvu kasv on isegi kiirenenud. Kui 2013 III kvartalis oli aastane tehingute arvu juurdekasv Tallinnas 6%, siis IV kvartalis kerkis see juba 13% peale. Eesti tehingute arv kasvas vastavalt 13% pealt 17 protsendini.

Pärnu 2013 III kvartali aastane tehingute arvu langus -6% pöördus IV kvartaliks tõusule +14%.

Erand selles ansamblis on Tartus, kus 2013 III korteritehingute aastane tõus 14% langes IV kavrtaliks 4 protsendini.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

On üsna loogiline (ja eriti veel tagantjärele tarkusena tõdeda), et korteritehingute arvu tõusuga käib viitajaga kaasas hindade tõus. Nii oleme kogu 2013. aasta vältel kogenud pea sirgjoonelist korterihindade tõusu.

Juba väljatoodud olulisemate turumõjurite taustajõuna on korterite hindu kergitanud pakkumiste vähesus. Kui uute korterite tehingute arv jäi 2013. aastal aastatagusega enam-vähem samale tasemele, siis uute korterite pakkumiste ar v on aastaga vähenenud.

Vähenenud on ka vanemate korterite pakkumiste arv. Portaali KV.EE andmetele tuginedes, mis sisaldab nii uusi, kui vanu kortereid on korterite müügipakkumiste hulk aastaga vähenenud Eestis 6% ja Tallinnas 15%.

Nii kerkis Tallinna korteritehingute keskmine hind 2013 IV kvartaliks Tallinnas tasemele 1333 €/m2, Tartus 1092 €/m2 ja Pärnus 781 €/m2. Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind kerkis sel ajal tasemele 885 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Vähenenud pakkumine ja suur tehingute arv on korterite hinnatasemeid tõstnud oluliselt. Kahtlejad võivad küsimärgi alla seada, kas korterite väärtus on kerkinud sama palju, kui näitab tehingute keskmise hinna tõus viies mõtisklused sellele, et äkitsi tehakse rohkem tehinguid uute korteritega ja see loob illusiooni korterite suurest hinnatõusust.

Reaalsus on see, et uute korteritega ehk kallima kinnisvaraga tehti 2013. aastal tehinguid isegi pisut vähem, kui 2012. aastal, st uute korterite osakaal kogu tehingute mahu suhtes on vähenenud.

Nii võime kahtlusevarjuta kinnitada, et korterite reaalne tehinguhind, mis viitab ka nende väärtusele, on aastaga kasvanud.

Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind kerkis 2013 IV kvartaliks aastaga 14%. Seda ületas Tallinna korterite hinnatõus, mis oli 18%.

Veelgi kõrgem oli korterite hinnatõus Tartus, kus see oli 21%. Pärnu korterite hinnad kerkisid aastaga aga ainult 1%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Huvipakkuv on korterite hinna võrdlemine 2007. aasta tippudega. Sisulist tähendust kunagisel hinnahullusel majandusreaalsusega eriti ei ole, kuid pisut siiski.

Võrdlus kunagiste tipphindadega annab meile võimaluse mõelda toonasele korteritehingute arvule ja sellele, kui palju on tänaseks inimesi, kes tipphinnaga korteri ostsid ja kelle korterilaenu jääk veel tänaseni eluaseme turuväärtust ületab.

Kui 2011. aastal prognoositi, et hinnatasemed võiksid 2007. aasta tasemele jõuda 2017.-2019. aastal, siis tänaseid numbreid vaadates tundub, et hinnalõksust pääsemist ootavate inimeste vabanemine toimub siiski varem.

Eesti korteritehingute keskmine hind on tipust veel küll üsna kaugel ehk 73% peal. Tallinnas on hinnad aga 80% 2007 II kvartali tasemest.

Kõige lähemal tipule on Tartu korterite tehinguhinnad, mis moodustavad 2007. aasta tipust 91%.

Kõige kaugemal on seevastu Pärnu korterite hinnatase, mis on vaid 55% kõige kõrgemast tasemest.

Märkusena olgu siiski veel igaks juhuks meelde tuletatud, et loomulikult on vahepeal majanduses laineid löönud inflatsioon. See tähendab, et tänane 1000 eurot ei ole sootuks seda väärt, mis ta oli 6-7 aastat tagasi.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttena võime tõdeda, et 2013. aasta korterituru areng oli tormiline. Tallinna-Tartu tehihgnute arv tõusis väga kiiresti, sarnast ülivõrret võime kasutada ka korterihindadest rääkides.

Vaadeldavatest “suurlinnadest” kolmas ehk Pärnu on arengutes olnud märksa tagasihoidlikum. Seda eelkõige Pärnu kinnisvara- ja korterituru väiksuse tõttu.

Otseselt ei ole märke, et alanud 2014. aastalt peaksime ootama trendi muutust ja tehingute arvu või hindade tõusu pöördumist languseks. Samas tuleb tõdeda, et hinnatõus on olnud sedavõrd kiire, et kinnisvara kättesaadavus hakkab halvenema. Senist kinnisvara head kättesaadavust on toetanud soodsad finantseerimistingimused, kuid intressimäär on “põhjas” ja languseks ehk laenutingimuste veelgi soodsamaks muutumiseks suurt ruumi ei ole.

Tehingute arv on samuti juba määra lähedal, mis ületab kaugeltki kestliku majanduskasvu tingimustes olevat normaalsuse määra, milleks peetakse 3…5% elamufondist. Majandusreaalsus on aga see, et meie suurimatest kaubanduspartneritest lähinaabrite majandusseisud on sama nutused, kui meilgi. Kui väliskaubanduses tuleb tagasilööke, siis selle mõju kandub paratamatult ka kinnisvaraturule.

Nii võime öelda, et teadmatus elamispindade turu edasise käitumise osas on suurenenud ehk elamispindade turu riskid on kasvanud.

Omaette põnev teema, mille kaudsed järelmid Eestigi kinnisvaraturule võiva jõuda on Rootsi elamispindade turg. Väidetavalt sisaldavad Rootsi elamispindade hinnad 25% õhku ehk väljendatakse suurt võimalikkust, et hinnad võivad langeda. Kuidas Eestis tegutsevate pankade keerulised olukorrad koduturul peegelduvad teisele poole Läänemerd on siiski raske ennustada. Siiski on vähetõenäoline, et Rootsi elamispindade turu riskantseks hindamise järel nähakse vajalikkust Eesti (või Baltikumi) eluasemelaenude portfelli suurendada, mis aitaks siinsel korterite hinnatõusul senises tempos edasi minna.

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tartu toetab korteriühistuid asfalteerimistöödel

14.01.2014 Tartu.ee

Tartu linn toetab tänavu elamute ümbruse asfalteerimistöödel viit korteriühistut. Üheteistkümne aasta jooksul on linnalt toetust saanud üle 90 ühistu.

Linnavalitsus kinnitas elamute ümbruses asfalteerimistööde tegemiseks eraldatavad toetused. Taotluse elamute ümbruses tehtavate asfalteerimistööde kaasfinantseerimiseks 2014. a eelarvest esitas 5 korteriühistut: Pikk 78, Anne 61, Kaunase pst 7, Ravila 64 ja korteriühistu LIILIA-1, mis asub Kannikese tn pikendusel.
Linna poolt antavad toetused jäävad vahemikku 2600 eurost kuni 14 000 euroni – sõltuvalt tööde mahukusest. Ühistud finantseerivad ise töid 40-52% maksumusest. Linn toetab viite ühistut ühtekokku 33 933 euro ulatuses.

Korteriühistuid toetatakse asfalteerimistööde tegemisel alates 2003. aastast, mil linnavolikogu võttis vastu sellekohase määruse. Kokku on 11 aasta jooksul linnalt asfalteerimistöödeks toetust saanud üle 90 ühistu.
Toetust on küsitud parkimisalade laiendamiseks, sõidu- ja kõnnitee ehituseks ning remondiks.
Linn on toetab ka sademeveekanalisatsiooni ehitustöid, kui need on asfalteerimisega otseselt seonduvad, samuti äärekivide vahetust, kaevude reguleerimist jms töid.

Ühistud, kes on huvitatud toetuse taotlemisest 2015. aasta eelarvest, peaksid linnamajanduse osakonnale esitama hiljemalt käesoleva aasta augusti lõpuks taotlusdokumentatsiooni (ehitatava ala kohta käiva projekti, hinnapakkumused 3 töövõtjalt ja omapoolse garantiikirja).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud: jaanuar 2014 ja 2013 aasta kokkuvõte

14.01.2014 Urmas Tehver

Detsembris tehti Tallinnas 615 korteriomandi müügitehingut, mis arvestades detsembrisse jäänud pikki pühasid oli oodatult vähem kui eelnevatel kuudel.

2013 aasta oli Tallinna korteriomandite müügitehingute osas väga aktiivne, kokku tehti 7742 müügitehingut (2012.a. 7050 tehingut, kasv 9,8%). Kokku kaheksal kuu oli tehinguid üle 600 tk kuus ja sellest neljal üle 700 tehingu kuus, rekordkuuks jäi oktoober 766 tehinguga. 2012 aastal oli üle 600 tehingu vaid viiel kuul ja parimaks kuuks november 683 tehinguga. Võrdluseks, et nn buumi viimasel 2007 aastal tehti Tallinnas kokku 9914 korteriomandi müügitehingut.

Ennustame aktiivsuse jätku, keskmiseks tehingute arvuks 2014 aasta esimesel poolaastal prognoosime ~700 tehingut kuus.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind tõusis detsembris võrreldes eelneva kuuga 4,1% 1359 EUR/m2-ni. Keskmise m2 müügihinna kasv aastases võrdluses oli detsembris 20,3%. Müügihinna kasv aastases võrdluses oli 2013 aasta teisel poolaastal kolmel kuul üle 20%, kõige väiksem oli kasv septembris 12,3%. Kiire hinnakasv oli ka 2010 aasta suvest kuni 2012 aasta kevadeni (perioodi keskmine 13,1%, suurim 22,4%), seejärel, alates 2012 aasta aprillist kuni 2013 juunini, kasv kahanes (perioodi keskmine 7,2%, suurim 13,6%, vähim -1,1%).

Prognoosime, et hinnakasv on 2014 aasta esimeses pooles aastases võrdluses keskmiselt üle 10% kuus.

Samuti on aktiivne korterite üüriturg, mille kohta pädev statistika puudub, kuid meie kogemus näitab, et tehingud toimuvad kiiresti ja üürihinnad on võrreldes aastataguse perioodiga kõrgemad. Suurem on hinnakasv enimnõutavate korterite (2…3-toalised heas korras korterid), eksklusiivsete, suurte ja kehvemas piirkonnas olevate korterite puhul olulist hinnamuutust aastaga pole toiminud.

Nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaade osas oli turg 2013 aastal samuti aktiivsem kui paaril eelneval aastal. Harjumaal tehti hoonestatud elamumaadega aasta jooksul 1457 tehingut (2012.a. 1237 tehingut) ja hoonestamata elamumaadega 753 tehingut (2012.a. 533 tehingut) sealhulgas Tallinnas 388 hoonestatud elamumaa (2012.a. 283) tehingut. Vähem kui 2012.a. tehti Tallinnas tehinguid hoonestamata elamumaaga: 2012.a. 136 tehingut ja 2013.a. 134 tehingut. Selle põhjuseks on eelkõige pakutavate hoonestamata elamukruntide nappus Tallinnas.

Arvame, et 2014 aastal suurendab korterite aktiivne turg veelgi aktiivsust elamumaade ja elamute turul.

Turugraafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud_jaanuar_2014

Artikli allikas
Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ.

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

14.01.2014 EKÜL

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Kiire hinnatõus pöörab ostjate pilgud ebapopulaarsemate linnaosade poole

14.01.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aastal toimunud hoogne kinnisvarahindade tõus Tallinnas pöörab ostjaskonna pilgud ka seni ebapopulaarsemate asumite poole. Pean silmas eelkõige Põhja-Tallinna loodepiirkonna asumeid Koplit, Karjamaad ja Sitsit, kus hinnatase on linnaosa keskmisest madalam.

Eelkõige just hinnatundlikum, aga ka ajalugu hindav klient on asunud otsima soodsamaid alternatiive ning eelmainitud asumid saavad aina olulisemaks valikuks. Kui siia lisada teadmine, et antud piirkonnad arenevad ja sealseid maju renoveeritakse, leevenevad ka hirmud.

Ka investeeringuna on need asumid perspektiivikad, sest Kalamaja ja Pelgulinna mõju liigub järjest Kopli poolsaare suunas. Samuti parandavad Kopli elanikud ka ise oma elukeskkonda, on asutatud seltse ja korraldatakse ühiseid ettevõtmisi. Kõik see hakkab tulevikus avaldama mõju ka kinnisvara likviidsusele ja hinnatasemele.

Artikli allikas on
Uus Maa

Raku asumisse rajatakse moodne tehnopark

14.01.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab Raku valda tootmislinnaku rajada.

Detailplaneeringuga moodustatakse 34,14 ha suurusele maa-alale 46 krunti. Detailplaneering võimaldab Nõmme linnaosas Valdeku tänava, Viljandi maantee, Karuse tänava ja Liiva kalmistu vahelisele alale ehitada või rekonstrueerida kokku 55 ühe- kuni neljakorruselist äri- ja/või tootmishoonet. Lisaks näeb detailplaneering ette ühe kahekorruselise korterelamu ehitamise ning olemasolevate garaažide ning kahe- kuni viiekorruseliste kortermajade rekonstrueerimise, samuti olemasoleva lasteaia rekonstrueerimise.

Detailplaneeringu koostas AS K-Projekt. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning järgib Nõmme linnaosa ehitusmäärust. Planeeringulahendusega on välja töötatud praegu valdavalt kasutuseta alale ühtne hoonestuse kontseptsioon, mille alusel rajatakse kaasaaegne tehnopark.

Planeeringualale tehnopargi rajamine toob piirkonda uusi töökohti, parandab piirkonna infrastruktuuri ja loob kaasaegse korrastatud linnaruumi. Paiknemine Tallinna ringtee läheduses annab tehnopargile võimaluse areneda atraktiivseks tööstuskeskuseks.

Planeeritud maa-ala näol on tegemist suhteliselt omaette asuva endise Raku karusloomakasvatuse alaga, kus kompaktselt paiknesid koos töötajate elamud, garaažid ning lasteaed ja karusloomakasvatuse territoorium.

Osaliselt on maa-ala kasutusel äri- ja tootmistegevuseks – Viljandi mnt 26 kinnistul asub AS Balbiino tootmiskompleks, Valdeku tn 168 kinnistul aga AS Raku Maja ärihooned. Suur osa maa-alast on hoonestamata. Viljandi mnt 24d kinnistul on hiljuti välja ehitatud loomade hoiupaik. Planeeringualast põhjas ja läänes paikneb Liiva kalmistu. Lõunasse jääb Raku järv, mis planeeringualaga piirnevas osas kuulub mäetööstusmaana Männiku liivakarjääri koosseisu. Viljandi maanteest kirdesse jäävad metsaalad on kavandatud Tallinna rohevõrgustiku tuumalaks. Viljandi maantee äärne metsa-ala, Viljandi mnt 28 kinnistu, jääb ka edaspidi hoonestamata metsa-alaks. Viljandi maanteel on vastavalt Tallinna üldplaneeringule lubatud raskeveokite liiklus ning planeeringualalt on võimalik kesklinna läbimata kiiresti jõuda Tallinna ringteele. See loob eeldused piirkonda kaasaegse tehnopargi rajamiseks.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotlesid AS Balbiino ja AS Onistar. Tallinna Linnavalitsus võttis Raku kvartali detailplaneeringu vastu 3. augusti 2011 korraldusega. Detailplaneering oli 20. septembrist kuni 4. oktoobrini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Arendaja, Hoog Kinnisvara AS on võtnud kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja välisvalgustuse valmisehitamine ja haljastuse rajamine oma vahendite arvelt.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna Ettevõtlusamet kutsub osalema kinnisvaramessil MIPIM 2014

14.01.2014 Tallinn.ee

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga kutsub ettevõtjaid osalema ühisstendil rahvusvahelisel kinnisvaramessil MIPIM 2014, mis toimub 11.-14. märtsini 2014 Cannes, Prantsusmaal.

MIPIM 2014 on maailma tähtsaim kinnisvaramess, mis toob kokku mõjukaimad oma ala asjatundjad. MIPIM kinnisvaramess on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga maailma linnades toimuva kinnisvaraarendusega, tutvustada oma ettevõtte investeerimisprojekte ja kohtuda lisaks ehitajatele, arendajatele ning rahastajatele ka kõigi olulisemate rahvusvaheliste kinnisvaranõustajatega.

Messil osaleb külastajate ning eksponentidena kokku ca 20 000 inimest. Lisaks on messil mastaapne seminaride programm. Tallinna ühisstendile on oodatud eeskätt kinnisvarainvesteeringutest huvitatud ettevõtted, aga ka seotud sektorite esindajad, s.h ehitus, arhitektuur, nõustamine jmt. Ühisstend on ideaalne kohtumispaik potentsiaalsete koostööpartneritega.

2013. aastal osalesid ühisstendil Riigi Kinnisvara AS, AS Tallinna Sadam, OÜ Uus Maa Property Advisors, AS Pro Kapital Grupp, AS Technopolis Ülemiste, AS Kaamos Kinnisvara, Baltic Property Fund OÜ, AS Eereif Management, AS Süda Maja ja Pluss Matek OÜ.

Tallinna linna ja ettevõtjate ühisstend asub korrusel 01 Skandinaavia regioonis, suurus 62,1 m² (stend nr 13.18,15.17).

Ettevõtte osalemine Tallinna ühisstendil kaaseksponendina maksab 1600 eurot (sh käibemaks).

Hind sisaldab:

ühisstendi kasutusõigust (sh logo eksponeerimine stendi seinal) messistendi renti, ehitust, montaaži- ja demontaažitööd, inventari transporti

Lisandub:

kaaseksponendi registreerimistasu 1015 eurot (esimene osaleja), iga järgnev osavõtja 800 eurot (kuni 03.03.2014), alates 04.03.2014 1725 eurot. Kaaseksponendi tasu sisaldab pääset messialale, seminaride programmile, messi avavastuvõtule ning kinnisvaraprojektide tunnustusüritusele Mipim Awards, lisamist messikataloogi (registreerumisel hiljemalt 04.02.2014) ja elektroonilisse andmebaasi. reisikulu (majutus, lennupilet)

Suhtumine lemmikloomade pidamisse üürikorteris muutub tasapisi paremaks

14.01.2014 Ave Klaser

Kuigi lemmikloomad ei ole üürikorterites olnud oodatud elanikud, on selles osas näha juba kerget jää sulamist. Kui kuulutuses pole spetsiaalselt toonitatud, et kassid-koerad ei ole oodatud, tasub lemmikloomadega üürihuvilistel selle kohta küsida, sest kogemus näitab, et läbirääkimiste tulemusel jõutakse aina enam positiivse lahenduseni.

Korteriomanike-poolset leebumist on näha kahest asjast. Esiteks, on tekkinud rida kuulutusi, kus antakse teada, et elanikeks on oodatud ka toredad lemmikloomad, ning teiseks saavad inimesed aina enam aru, et kõik loomad ei näri ega kraabi ja et päeval üksi olles pikutavad nad enamasti oma puuris.

On olnud mitmeid juhuseid, kus algselt loomadesse skeptiliselt suhtunud omanik on lõpuks nad vastu võtnud. Tee selleni jõudmiseks hõlmas endas lemmikute tutvustamist, pilte ja tõu kirjeldamist, millest tuli välja, et õpetatud koerte ja kasside puhul pole nendepoolset laamendamist vaja karta. Kogemus näitab, et kõik sellise tõestamisprotsessi läbi teinud üürnikud pole korteriomanikke alt vedanud.

Loomulikult on tegemist usaldusega ning lemmikloomade omanikel ei tasu bluffida ja oma väikeseid kaaslasi tegelikust rahulikumana kirjeldada. Kui pettumusi hakkab liiga palju kogunema, võib suhtumine kaasüürilisest koera või kassi taas halvemaks muutuda.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Korterite müügipakkumiste arv on kõige enam vähenenud Nõmme linnaosas

14.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel 2013 detsembris müügiks 5590 korterit ehk aastatagusest 15% vähem. Kõige enam ehk 25-27% on korteripakkumiste arv vähenenud Lasnamäe ja Nõmme linnaosades.

Üle 20% on korteri müügipakkumiste arv kukkunud veel Kristiines, Mustamäel ja Pirital.

Ainsa linnaosana on korterite müügipakkumiste arv kasvanud Pirital, kus 12/2013 pakuti müügiks 532 korterit ehk aastatagusest 4,3% rohkem.

Kesklinnas kui Tallinna aktiivseimas turupiirkonnas on korteripakkumiste arv aastaga vähenenud 5,9%.

Korterite müügipakkumiste jagunemine Tallinnas (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kopli liinide maa-ala võimalik ostja käis alaga tutvumas

13.01.2014 Tallinn.ee

Kopli liinide maa-ala võimalik ostja ja kinnisvaraarendaja Suurbritanniast käis Tallinnas ostetava objektiga tutvumas. Esialgu on müügi- ja ostuotsused veel õhus, kui aga Kopli liinide räämas maa-ala saab arendaja, võib koledast kõdurajoonist saada ehk koguni tallinlaste meelispaik.

Möödunud aasta novembrikuus otsustas Kopli liinide müügiga tegelev Tallinna linnavara komisjon kvalifitseerida võimalikuks ostupakkujaks Ühendkuningriikidest pärit ettevõtte Ransome’s Trading Holding Company. Laupäeva hommikul käis Tallinnas müüdava maa-alaga tutvumas briti ettevõtte omanik Paul Cooke, kes näeb pikaajalises arenduses väga suurt potentsiaali. „Minu jaoks on see üks huvitavamaid objekte, mida eales oma pika karjääri jooksul näinud olen, siin on nii palju potentsiaali. Kuna aga tegemist on suure alaga, siis saab arendus olema pikaajaline ning kõik peab olema ettevaatusega läbi mõeldud.“

Cooke’i hinnangul läheks piirkonna arendamiseks umbes 10 aastat ning kogu projekt maksaks ca 100 miljonit eurot. Tallinna linna omandis oleva 82 kinnistu ehk Kopli liinide alghind on kokku 1,5 miljonit eurot. Kopli liinide maa-ala ostuks enampakkumise esitamise tähtaeg on 27. Märts 2014. Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri sõnul on võimalik, et Jaanipäevaks on linnavalitsuse otsus olemas ning sellisel juhul on täiesti realistlik septembris-oktoobris jõuda ka lepinguni.

Kopli liinide maa-ala arendaja peab välja ehitama sealse elamuala koos kanalisatsiooni- ja veetrassidega, lisama tänapäeva spordi- ja mänguväljakud ja haljasalad. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi. „Meie potentsiaalne ostja ehk siis läbirääkija on ajaloo hariduse taustaga ärimees ja tema kindlasti säilitab nii palju kui võimlik,“ märkis Uri.

Täna on Kopli liinid veel masendavas olukorras. Siin pesitsevad kodutud ja asotsiaalid, osa tsaariaegseid tööliskasarmuid on lammutatud, osa poolenisti või ka täielikult maha põlenud. Teisalt on kõdurajooni taga kena rand, kus otse kalda juures ujuvad luiged ja pardid ning kuhu saaks rajada otse elumajade kõrvale ka kena väikese supelranna või paadisadama.

Kes vastutab katuselt langenud lume ja jää eest?

13.01.2014 Tõnu Toompark

Alanud talve ja maha sadanud lume puhul on paslik meelde tuletada majaomaniku kohustused katuse puhastamisel lumest ja jääst.

Kes on vastutav kui maja katuselt langeb lumi või jää maja ette pargitud autole või kõige halvemal juhul mõnele möödakäijale?

Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Seega olukorras kus katuselt langeb alla sinna kogunenud lumi ning kahjustab näiteks maja seina äärde pargitud autot, vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik(ud).

Üldlevinud väärarusaam on, et taolises olukorras vastutab tekkinud kahju eest korteriühistu, kelle ülesandeks on kortermaja eest hoolitsemine, kuid seadus sätestab üheselt, et vastutajaks on kinnisasja omanik. Mitme omanikuga kinnisasja puhul (näiteks kortermajad) on vastutavateks ja sellest tulenevaks kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kõik selle maja kaasomanikud (korteriomanikud).

Seega võib kannatanu nõuda tekkinud kahju hüvitamist solidaarselt kõikidelt kaasomanikelt või valida nende hulgast ühe või mitu kelle vastu ta oma nõude pöörab. Eelnimetatu tähendab seda, et näiteks suure kortermaja katuselt langenud lume tõttu kannatanud isik valib välja ühe korteriomaniku, nõuab temalt sisse katuselt langenud lume ja jää poolt tekitatud kahju ning kõnealune korteriomanik peab ise teistelt korteriomanikelt nende osa hüvitatud kahjust sisse nõudma.

Kuid mida saab majaomanik teha, et ennetada kahju tekkimist?

Kõige lihtsam variant on regulaarselt puhastada maja katust sinna kogunenud lumest ja jääst.

Samas sõltuvalt lume kogusest ja sadamise tihedusest võib see olla väga kallis ning igapäevane koristamine võib olla raskendatud või võimatu tegevus.

Võlaõigusseaduse § 139 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Ülaltsiteeritud tekst tähendab seda, et juhul kui kinnistu omanik on piiranud parkimist ja selgelt viidanud katuselt lume ja jää langemise ohule ning piirangutest ja hoiatustest hoolimata pargib kannatanu näiteks oma auto räästa alla ning see saab alla kukkunud purikatest kannatada, siis saab kahjuhüvitist vähendada või välistada, sest kannatanu on ise pannud ennast olukorda kus ta teab, et kahju võib tekkida.

Seega juhul kui katuse puhastamine lumest ja jääst ei ole võimalik, siis peaks kinnistu omanik tegema kõik endast sõltuva, et piirata kolmandatele isikutele kahju tekkimist kas piirates liikumist hoone ümbruses või tähistades selgelt ja arusaadavalt kahju tekkimise ohu ning piirkonna.

Iga kinnisasja kaasomanik peab tähelepanu pöörama sellele, et kahju tekkimise minimeerimise kohustus lasub temal lisaks korteriühistule või maja haldajale, sest esmajärjekorras vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik, mitte haldaja.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Ärikinnisvara hinnad tõusevad mõõdukalt

13.01.2014 Tarmo Tuisk

Alanud aastal on oodata mõõdukat ärikinnisvara rendi- ja müügihindade tõusu, eriti hea asukohas paiknevatel kvaliteetsetel pindadel.

Ärikinnisvara taust detsember 2013 seisuga

Kinnisvarasektoris kajastuvad muudatused umbes pooleaastase viiteajaga. Ärikinnisvara turg reageerib maailmamajanduse ja Euroopa majanduse muudatustele ning meeleoludele tundlikumalt kui elukondliku kinnisvara turg.

Majandusprognooside halvenemisel panevad ettevõtjad laienemisotsused ootele, tellimuste vähenemisel otsitakse aktiivselt võimalusi kulude kokkuhoiuks. Kui vajadus kulusid kärpida ületab teatud taseme, tekitab see kinnisvaraturul samuti aktiivsust – ettevõtted kolivad massiliselt väiksematele ja odavamatele pindadele.

Kolimisaktiivsus on kindlasti seotud ka tähtajaliste üürilepingute lõppemisega. 2014. aastal võivad kolimist kaaluda näiteks need ettevõtted, mille üürilepingud büroopindadele on sõlmitud aastatel 2010-2012.

Büroopinna üürilepingu tavapärane pikkus on 3-5 aastat, kuigi pakutakse välja ka 10aastase tähtajaga üürilepinguid. Investeeringukulude tasateenimiseks ulatuvad toitlustusasutuste üürilepingud tavaliselt 10 aastani, pikad tähtajalised üürilepingud iseloomustavad ka lao- ja tootmispindade turgu.

Kolimisotsuse langetamiseks võrdlevad üüripindu kasutavad ettevõtted lepingu sõlmimise ajal lukku löödud ja järgnevatel aastatel tarbijahinnaindeksi võrra korrigeeritud hinnataset praeguse turuhinnaga, mille kõrval arvestatakse ka praeguse ja alternatiivsete üüripindade kõrvalkulusid ning kolimiskulusid. Et kolimine tõepoolest aset leiaks, peab ettevõte saavutama uues asukohas märkimisväärse hinnavõidu, mis kaalub üles kolimisega seotud ebamugavused.

2014.a. suundumused ärikinnisvaraturul

Esialgu pole ärikinnisvaraturul suuri ja olulisi muudatusi ette näha, kuid turgu mõjutavad kindlasti plaanitavad uusarendused ning Euroopa ja maailmamajanduse käekäik.

Näiteks büroohoonetest valmivad 2014. aastal Navigator, Mentori ärimaja ja Metalli ärihoone. Hulgaliselt Tallinna bürooarendusi on praegu vaid paberil. Uute büroopindade puhul on olulisteks märksõnadeks hea asukoht ja seda ümbritsev infrastruktuur, parkimisvõimaluste olemasolu, energiasäästlikus ning madalad kõrvalkulud.

Kaubanduspindade turule on oodata uusi kaubanduskeskusi ning plaanitakse laiendada ka olemasolevaid.

Jätkuvalt nõutakse kvaliteetseid ning kaasaegseid lao- ja tootmispindu, kuid arendajad ehitavad uusi lao-ja tootmispindu konkreetse kliendi olemasolul ning vastavalt tema soovidele.

Püsib nõudlus uute 100–400 m2 suuruste kompaktsete lao-ja tootmispindade ning multifunktsionaalsete hoonete järgi.

Mis juhtub ärikinnisvara rendi ja müügihindadega?

Ehitushinna jätkuv tõus survestab uute pindade üüri- ja müügihindu. Uute A-klassi büroohoonete puhul üürihinna tõusu siiski ei prognoosi. Ehituskulude kasv kajastub aga uute lao- ja tootmispindade hinnas.

Vanemate büroopindade üürihinnad püsivad, kuid olenevad paljuski konkreetsest hoonest ja üürilepingute pikkusest. Tähtajaliste üürilepingute lõppemisel üritavad üürnikud hinda alla kaubelda.

Vanemate lao- ja tootmispindade hind sõltub eelkõige nende asukohast, kvaliteedist ja konkreetse pinna lisaväärtustest, näiteks sildkraana olemasolust. Korralikus seisus ja hea asukohaga ruume otsitakse endiselt. Hinnatase jääb tõenäoliselt stabiilseks.

Hea rahavooga ärikinnisvara hind on kindlasti tõusuteel.

Millega peaksid ettevõtjad arvestama?

Ettevõtjad peavad arvestama, et hea hinna ja kvaliteedi suhtega ärikinnisvara otsitakse aktiivselt ka siis, kui turul tervikuna olulisi muudatusi ei toimu. Keerulisemate valikute tegemiseks tasub kaasata asjatundja kinnisvarasektorist.

Prognoosid:

-2014. aasta lõpuks suureneb büroopindade vakants hinnanguliselt 15 000-20 000 ruutmeetrini. Keskmisest paremat täituvust näitavad vaid kuluefektiivsed hooned.

-Kui E.L.L. Kinnisvara alustab Panorama kaubanduskeskuse ehitust, tekitab see üle pika aja taas võidujooksu kaubanduspindade üürnikele.

-Sarnaselt 2013. aastaga toimub tootmishoonete ja –kinnistutega vähe tehinguid.

-Rahavoo objektide järele on tugev nõudlus, hinnad kasvavad.

-Metsa- ja põllumaade hinnad löövad uusi rekordeid.

Artikli allikas:
Arco Vara

Koduomanike kiusajaks valiti puuküürinikud ja sõbraks Õigusjärgsed omanikud

13.01.2014 Omanikud.ee

Täna toimus Estonia kontserdisaalis järjekorras juba IV Koduomanike kongress, kus anti üle Koduomaniku sõbra ja kiusaja tiitel. Seekord tunnustati auhinnaga Eesti Õigusjärgesete Omanike Liidu asutajaid, keda oli ühtekokku 17 ning Kiusaja auhind läks puuküürnikele.

Kuuendat aastat järjest valib Eesti suurim kodanikuorganisatsioon Omanike Keskliit sõpra ja kiusajat. Liidu peasekretäri Priit Värgi sõnul tehti kolmandat aastat järjest lõplik valik rahva poolt hääletusportaalis petitsioon.ee. Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajad said 40% hääletanute toetuse ning auhind anti üle asutajatele: Ivar Eslas, Jüri Estam, Jaak Herodes, Kalev Kukk, Inga Käär, Harri Leppik, Peeter Ploompuu, Vilip Pärisoo, Richard Pärnsalu, Anto Raukas, Raul Roman Tavast, Pärtel Tõnsberg, Tiit Ulas, Vladimir Viies, Väino-Rein Villik, Leo Õispuu ja Malle Õunapuu.

Omanike Keskliidu tegevjuhi Priit Värgi sõnul suutsid Eesti Õigusjärgsete Omaniku Liidu asutajad 1994. aastal kodanikualgatuse korras uuesti käima lükata toppama jäänud omandireformi, mis viis Eesti ühiskonna ning omandisuhted Nõukogude aegsetest seadustest taas euroopalikku õiguskorda.

2008 aastal anti esmakordselt auhind üle Maksumaksjate liidu juhile Lasse Lehisele ning järgmistel aastatel on tiitliga pärjatud Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vald, õiguskantsler Indrek Tederit ja Tanel Viksi maamaksuvabastuse eest. Kiusaja tiitlid pole seni veel keegi vastu võtnud, kuid nendeks on osutunud Eesti Gaas, kahel korral Tallinna Vesi, Eesti Energia ja Euroopa Liidu kliimapoliitika.

Koduomanike Kongressil oli kandvaks teljeks 20 aasta tähistamine liidu loomisest. Sõnavõttudega esinesid TTÜ prof Roode Liias, liidu asutaja Harri Leppik, kaitseminister Urmas Reinsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, liidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas, liidu peasekretär Priit Värk, Tarbijakaitse Ameti endine juht Helle Aruniit ning kongressi patrooniks oli Ene Ergma.

Koduomanike Liit ehk Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ca 64 200 korter- ja eramaja omanikku.