Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel algavad aprillis Marta kraavi ääres ehitustööd valgustatud kõnni- ja rattateede rajamiseks, kraavi ümbruse korrastamiseks ning piirkonna ligipääsetavuse parandamiseks.
Marta kraav asub Kesklinnas raudtee ja Magdaleena tänava kortermajade vahelisel alal ning kavandatav tee hakkab ühendama Tondi ja Marta tänavat.
„Marta kraavi korrastamine aitab lahendada piirkonnas sademevee ärajuhtimise probleeme ning samal ajal loome kohalikele elanikele parema ja turvalisema liikumisruumi. Valgustatud kõnni- ja rattateed muudavad liikumise mugavaks ja turvaliseks kõigile linlastele ning aitavad siduda omavahel olulisi tänavaid,“ lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.
Projekti käigus korrastab ehitaja ATEMO OÜ Marta kraavi betoonseinad ning kujundab kaldad looduslähedasemaks maakivisillutisega. Kraavi põhjapoolsesse otsa rajatakse hooldusrajatis, mis takistab prahi sattumist sademeveetorustikku. Samuti rekonstrueeritakse olemasolev sademeveetorustik Magdaleena tänav 16 ning Tondi tänav 24a ja 26 kinnistute vahelisel alal.
Tondi tänava raudteeülesõidust kuni Marta tänavani rajatakse ligi 270-meetrine valgustatud kõnni- ja rattatee. Projekt näeb ette 2 meetri laiuse sillutiskiviga kõnnitee ja 2,5 meetri laiuse asfaltkattega rattatee. Marta tänavale kavandatakse tõstetud ja valgustatud teekünnis, mis parandab liiklusohutust.
Kraavi ja teede vahele rajatakse ka kaks väikest puhkeala, kuhu ehitaja paigaldab pingid, prügikastid ja rattahoidjad. Maastikuarhitektuurses lahenduses kasutab maastikuarhitekt Peep Moorast suuremaid maakive ja palke, mis toimivad ühtaegu piirdena, rahustavad rattaliiklust ning pakuvad istumis- ja mänguvõimalusi.
„Oleme planeerinud teha suuremahulised ja veidi mürarikkamad tööd kompaktselt võimalikult lühikese perioodi jooksul aprillis-mais, et vähendada kohalikele elanikele põhjustatud häiringuid ja liikuda projektiga edasi võimalikult ruttu ja ladusalt,“ lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehitusosakonna projektijuht Ats-Vidrik Tamm.
Projekti koostamisel on arvesse võetud piirkonnas tehtud dendroloogilist uuringut, mille käigus hinnati olemasolevate puude seisundit ja väärtust.
Projekti tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, projekteeris BIMAP OÜ, ehitab ja haljastab ATEMO OÜ. Lepingu kogumaksumuseks on 456 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) alustab 23. märtsil 2026 Volta SKAI kõrghoonete teise torni, aadressil Krulli 10, Tallinn, korterite ja äripindade eelmüügiga.
EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa inflatsiooniga seotud tõusuriski ja majanduskasvu ohustava langusriski. Energiahindade tõusu kaudu avaldab see inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele.
Valitsus algatas täna Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis.
KV.EE kinnisvara-podcast’i 134. osa külaline on 
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.
Eelmisel aastal alustas Eesti olümpiakomitee (EOK) multifunktsionaalse halli arenduse ettevalmistusfaasi, mille eesmärk on selgitada välja Eestile sobiv ja majanduslikult põhjendatud lahendus rahvusvaheliste spordi- ja suursündmuste korraldamiseks.
Koolitus „
Eesti elamispindade keskmist pakkumishinda peegeldav 
Kui koosolek on kokku kutsutud kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga ning kohal on nõutav arv korteriomanikke, võib alustada koosoleku läbiviimisega.
Kinnisvaraarendaja Invego Group OÜ kontserni tasandi 9,5% intressimääraga võlakirjade märkimisperiood lõpeb reedel, 20. märtsil kell 15:30.
Kolm aastakümmet tagasi ehk 1996. aasta märtsis hakkasid Eesti pangad esimest korda pakkuma pikaajalisi kodulaene. Seejuures tähendas pikaajalisus vaid kümmet aastat ning laenuintressid olid kõrged – ulatudes üle 12%.
Eesti majandus on küll tagasihoidlikule kasvule pöördunud, kuid taastumine püsib habras ning kasvutempo sõltub mitmest ebakindlast tegurist, selgub Luminori värskest majandusprognoosist. Käesolevaks aastaks prognoosib pank jätkuvalt umbes 2% majanduskasvu, ent seda väljavaadet varjutavad nii geopoliitilised pinged, energiahindade võimalik tõus kui ka sisemised tegurid – sealhulgas kaitsekulutuste suurus, Eesti majanduspoliitika ebamäärasus ja tarbijate ettevaatlikkus.
