Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Äripäeva Kinnisvarakonverents: LVM Kinnisvara pakub parimat maaklerteenust

21.02.2014 Tõnu Toompark

Äripäeva tellimusel viidi ajavahemikus detsember 2013 – veebruar 2014 läbi uuring, mille eesmärgiks oli hinnata kinnisvaramaaklerite tänast taset ehk maaklerite suhtumist, käitumist, teadmisi ning professionaalsust igapäevastes kinnisvaratehingutes suhtluses kliendiga, võrrelda erinevaid kinnisvarabüroosid omavahel, kaardistada teenindusprotsessi positiivsed ja negatiivsed aspektid, tuua esile parimad kinnisvarabürood, võrrelda kliendi ootusi reaalse olukorraga.

Eilsel Äripäeva Kinnisvarakonverentsil tutvustas uuringu läbi viinud Dive Estonia selle statistikat ja tulemusi. Uuringu viisid läbi reaalsed kliendid 7 suurimas kinnisvarafirmas, tehes igale firmale 5 teeninduskontakti, sh erinevatele maakleritele. Uuringus osalesid 1 Partner, Arco Vara, Domus Kinnisvara, LVM, Ober-Haus, Pindi Kinnisvara ja Uus Maa.

Uuringu tulemusena valisid kliendid parimaks maaklerteenust pakkuvaks kinnisvarafirmaks LVM Kinnisvara (78%), teiseks Arco Vara (73%) ja kolmandaks Uus Maa (70%). Lisaks tunnistati parimaks kinnisvaramaakleriks individuaalarvestuses samuti LVM Kinnisvara maakler.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub 27/02/2014

21.02.2014 Tõnu Toompark

27/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar-koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses“. Koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kohtutäitus Mati Kadak.

Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad.

Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvarakoolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.

Koolitus-seminar “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub neljapäeval 27/02/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kaart: vaata kuhu soomlased Tallinnasse kinnisvara ostsid

21.02.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul ostavad soomlased Tallinnas kortereid kolme kohta – Rotermanni ja Maakri ning Vanalinna piirkondadesse.

Christian Ayreri sõnul on Eesti ja Tallinn Soome investoritele välisriikidest esimene valik. “Rootsis kinnisvara ei liigu ja sinna pole mõtet raha panna. Läti või Lõuna-Euroopa jäävad juba kaugeks ja arusaamatuks,” ütles Ayrer.

Christian Ayreri sõnul müüs ta mullu soomlastele ligi 40 korterit. “Neile on kõige olulisem asukoht – reeglina otsitakse Tallinna kesklinna,” ütles Ayrer ja lisas, et igast laevast tulevad maha potentsiaalsed kliendid.

Soome klientide maakleri sõnul on põhjanaabritest huvilisi kaht sorti – keskealine jõukas inimene, kel on siin äri või elu ja kes otsib endale teist kodu ning need, kes näevad ostu puhtalt investeeringuna. “Esimesed vaatavad suuremaid kortereid ning oma maitse järgi, investor otsib pigem mitut väiksemat, mida on kerge välja üürida,” ütles Ayrer.

Soomlastele siin tegelikult meeldib päris hästi, sest nende elu on Eestis anonüümsem ja rahulikum. “Soome väiksemates piirkondades võib olla päris palju naabrite pilkusid – kes kuidas elab ja palju kulutab ning selle eest kolitakse ka ära,” ütles Ayrer.

“Soomlase jaoks on Tallinna kinnisvara soodne – Helsingi kesklinnas maksab ühetoaline 300 000 eurot, Tallinnas saab poole vähemaga suure korteri,” sõnas Ayrer.

1Partner Kinnisvaras töötab peale Christian Ayreri veel kolm soomlast.

Maa-ameti statistika kohaselt oli 2013. aastal iga viienda Tallinnas tehtud kinnisvaratehingu taga välismaalane.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tasku keskuse planeering läheb avalikustamisele

21.02.2014 Tartu.ee

Volikogu võttis vastu Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu. Tasku keskuse laiendamisplaane ning bussijaama ümberehitamist käsitlev planeering on tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks avalikul väljapanekul 18. märtsist 9. aprillini.

Tartu kesklinnas 3,2 hektari suurusel planeeringualal asuvad Tasku keskus, bussijaam ja hotell Dorpat. Emajõe Ärikeskuse ASi ettepanekul eelmise aasta veebruaris algatatud planeeringu eesmärk on Tasku keskusele juurdeehitise rajamine ning bussijaama ümberehitamine.

Bussijaama ja Tasku keskuse vaheline ala on kavas kinni ehitada ning bussijaam hakkaks paiknema hoone sisemuses. Reisijate teenindamiseks mõeldud ala ehk bussiterminali siseruumi suuruseks on ette nähtud minimaalselt 850 ruutmeetrit. Samuti võimaldab planeering Dorpati hotelli ja Tasku keskuse ühendamist galeriidega alates teise korruse tasandist.

Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi kujundamiseks korraldati ideevõistlus, mille auhinnatud tööde lahendusi arvestatakse võimalusel projekteerimise etapis.

Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon rõhutas vajadust korraldada planeeringu avalikustamine nii, et kõik planeeringumaterjalid oleksid linlastele selgelt ja arusaadavalt esitatud, pöörates seejuures erilist tähelepanu bussijaama toimimise näitlikustamisele.

Planeering on avalikul väljapanekul 18. märtsist kuni 9. aprillini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning Tartu bussijaamas. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub Dorpati konverentsikeskuses 27. märtsil kell 17:00.

Detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikustamisele suunamist toetas 28, selle vastu oli 10 volikogu liiget.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arstid ja õed saavad Tallinnas maja

21.02.2014 Tallinn.ee

Ligi 90 meditsiinitöötajat saavad järgmisel kevadel Tallinna linnalt soodsa üüripinna rekonstrueeritud Akadeemia tee 48 hoones.

Arstide ja õdede majutamiseks kavandatud hoone põhjalik uuendamine viiakse linnavolikogu otsuse ja ühiselamutüüpi hoonete rekonstrueerimise programmi kohaselt lõpule 2015. aasta märtsiks. Linnavalitsus peab planeerima Akadeemia tee 48 asuva hoone uuendamiseks vahendid nii tänavuses lisaeelarves kui ka tuleva aasta eelarves. Ehitusluba on väljastatud ning rekonstrueerimist alustatakse kohe, kui riigihanked on tehtud ja lepingud sõlmitud – loodetavasti juba aprillis-mais, tõdes abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi eesmärk on aidata lahendada lisaks noorte perede eluasemeprobleemidele ka nende töötajate ja sihtrühmade korterimured, kes on olulised linna jätkusuutlikuks toimimiseks – need on ennekõike haridus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad. Sageli ei võimalda just nende varaline seis ja sissetulekud soetada või üürida endale eluaset turutingimustel.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate väljaränne Eestist jätkuvalt suur: läinud aastal taotles välisriigis töötamiseks vajalikku tõendit 118 arsti ja 185 õde. Eriti teravalt puudutab see Tallinna elanikke, sest siinsetes haiglates (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) on hetkel puudu 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat. Seetõttu toetabki linnavõim arste ja õdesid eluasemeprobleemi lahendamisel, pakkudes võimalust taotleda jõukohase üüriga munitsipaaleluruume, rõhutas abilinnapea.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Soome hotelliteeninduse gigant siseneb Eesti turule

20.02.2014 Tõnu Toompark

Euroopa juhtiva tekstiiliteenuse pakkuja Lindströmi tütarettevõte Comforta investeerib Eesti turule ning avab tänavu suvel uue teeninduskeskuse Tallinnas, mis hakkab pakkuma kvaliteetseid tekstiiliteenuseid kõigile Eestis tegutsevatele hotellidele.

“Lindströmil on juba ligi 20 aastat kogemusi Eesti ettevõtete teenindamisel ning oleme täheldanud vajadust hotellidele suunatud kvaliteetsete tekstiiliteenuste järele,” ütles Comforta Grupi tegevdirektor Santtu Jokinen.

“Comforta on tuntud oma usaldusväärse ja paindliku teenuse eest, mis vastab ka kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Meie teenus on serfitseeritud vastavalt ISO 9001 kvaliteedijuhtimisele ja ISO 14001 keskkonnakaitse standarditele ning meie kliendid saavad identset teenindust igas Comforta teeninduskeskuses,” lisas Jokinen.

Teeninduskeskus, mis hakkab asuma Tallinna lähedal Loo alevikus, annab tööd 10-14 inimesele. Värbamise protsessi alustatakse kohe ning keskus avatakse tänavu suvel.

Tiigiveski kodu eelmüük algab- kodu tegusale inimesele

20.02.2014 Tõnu Toompark

Soositud Kesklinna piirkonnas, Kalevi spordihalli vahetus läheduses ajaloolise Tiigiveski asumi alal alustab YIT Ehitus peatselt uue korterelamu ehitusega. Eelregistreerimine oma kodu osta soovijatele on tänasest YIT kodulehel yitkodu.ee alanud.

Ettevalmistustööd Tiigiveski kortermaja ehitamiseks on väldanud pikka aega, kuid nüüdseks on kogu vajalik dokumentatsioon valminud ning ehitus algab aprillikuus. Moodne ja otstarbeka ruumilahendusega korterelamu on kuue- kuni seitsmekorruseline ja 81 korteriga. Tiigiveski kodul on kaks trepikoda ning on valida 1- 4- toaliste korterite vahel.

Kõigil korteritel on rõdu või terrass, millelt avaneb vaade ümbritsevale. Elanike poolt alati nõutud autode parkimine lahendatakse soklikorrusel ja -1. korruse tasandil asuva autoparklaga. Turvalisuse tagamiseks piiratakse kinnistu aiaga. Tiigiveski kodu kerkib aadressil Staadioni 4 ning korterelamu arhitektiks on Urmas Muru.

YIT Ehituse kinnisvara turundus- ja müügijuhi Ingrit Asavi sõnul on 2015. aasta kevadeks valmiv Tiigiveski kodu väga hea asukohaga, otstarbekate planeeringutega, välimuselt stiilne ja kaasaegsete tehnosüsteemidega igati kaasaegne elamu. Siin on kõik olemas inimestele, kelle igapäevased toimetused on koondunud linna südamesse – koolid, lasteaiad, ostukeskused, kultuuri- ja spordirajatised on kiviviske kaugusel.

Väiksemad ja vanemad korterid löövad laineid

20.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aastal kasvasid elamupindade tehinguarvud peamiselt väikeste ja vanemate korterite arvelt, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Täna Äripäeva kinnisvarakonverentsil ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, et uusi kortereid tuleb aastas Tallinnas turule umbes tuhatkond. „Turgu vaadates võiks neid olla 20-30% rohkem,“ märkis Toompark.

Uuemaid kortereid ehitatakse enim Tallinna kesklinna piirkonda, kus on kinnisvara kallim. „Uute korterite kõrge hind on põhjuseks, miks on korterite müügiarv kasvanud just väiksemate ja vanemate elamupindade arvelt,“ ütles Toompark. „Uued korterid on luksuskaup, mida kõik endale lubada ei saa.“

Toompargi sõnul oli eelmise aasta ühe korteritehingu keskmine hind Tallinnas 74 000 eurot. Ta lisas, et korterite hinnad pealinnas on alates 2010. aastast tõusnud kaks korda rohkem kui Eesti keskmine palk. „Hinnad jooksevad palkade eest ära. Loogilises mõttes peaks tehingute keerukus hindasid allapoole tooma. Hindadele tekib surve,“ ütles ta.

Toompark lisas, et tasapisi on hakatud rohkem kortereid ostma ka Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast väljapool. „Veel ei ole väiksemad Eesti linnad kinnisvarapõuast lahti saanud, kuid asi hakkab sinnapoole jõudma,“ märkis ta.

Toompargi sõnul võib selleks aastaks oodata majade ja maade hinnatõusu.

Eliisa Matsalu
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=14f87ca3-6587-42cd-b756-d7fb173ed1a0

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

NIB annab laenu uue meditsiinilinnaku jaoks Tartus

20.02.2014 Tõnu Toompark

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Tartu Ülikooli Kliinikum kirjutasid alla 21 miljoni euro suurusele laenulepingule uue meditsiinilinnaku ehitamiseks Tartus.

Selle 17-aastase tagasimaksetähtajaga laenuga rahastatakse onkoloogiakeskuse, sisehaiguste kliiniku ja silmakliiniku, südamekirurgia osakonna ja endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haiglaapteegi ehitust. Ehitatavate rajatiste üldpind on ligikaudu 39 000 ruutmeetrit.

Projekt on suunatud praegusel hetkel mööda linna laiali olevate haiglaüksuste koondamisele ühe katuse alla. Projekt sai alguse 2004. aastal ja peaks olema välja arendatud 2015. aastaks, mil uus linnak ametlikult avatakse.

“Kliinikumile laenu andes loodame me, et ravitegevuse suurem tõhusus avaldab positiivset mõju ühiskonna ja majanduse üldisele konkurentsivõimele. Samuti ootame me, et kliinikumi infrastruktuuri uuendamine ergutab sealset teadus- ja innovatsioonitegevust,“ selgitas NIB president ja tegevjuht Henrik Normann.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis peamiseks meditsiinialase õppe- ja teadustöö baasiks. Sihtasutusena oma praegusel kujul asutati Tartu Ülikooli Kliinikum 1988. aastal Eesti Vabariigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna poolt mitmete haiglate koondamise tulemusel.

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on multilateraalne finantsinstitutsioon; NIB omanikud on kaheksa riiki: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank finantseerib era- ja avaliku sektori projekte nii liikmesriikides kui ka väljaspool. Põhjamaade Investeerimispangal on kõrgeim võimalik krediidireiting AAA/Aaa, mis on pangale omistatud juhtivate reitinguagentuuride Standard & Poor’s ja Moody’s poolt.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas anda korter üürile iseseisvalt või kinnisvaramaakleri abil?

20.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise vajalikkus ja mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet maaklerit palgata.

Pigem annab suur nõudlus üürileandjale võimaluse nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on üürileandjal ja maakleril omavahel kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda vahendustasu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

1Partner Kinnisvara: Kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe

20.02.2014 Tanel Tarum

Äsja teatas Merko, et loobub Panorama City arendamisest. See ei tähenda, et niigi pingelisel kaubanduskeskuste turul konkurents hõreneks, analüüsib kaubanduspindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Äsja oleme kuulnud nelja uudist kaubanduse sektorist. Käesoleval aastal alustati uute kaubanduspindade rajamist Mustamäel Tammsaare Teel. Sellele järgnes teade, et Merko loobub Panorama City arendamisest. Pro Kapital seevastu kinnitab Peterburi tee kaubanduskeskuse projektiga jätkamist ja teatas isegi investori leidmisest. Viru Keskus loobus aga Baltikast kui üürnikust selle nimel, et keskusesse tuua uued kaubamärgid.

„Kõik need sündmused näitavad, et kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe ja pingestuv keskkond sunnib olemasolevaid keskuseid end värskendama,“ kommenteerib kaubanduspindade turutrende Tanel Tarum.

Tallinna kaubanduspindade maht ühe elaniku kohta on kõrge ja nagu näha, siis kasvab veelgi. See sunnib kaubakeskusi kaasama järjest uusi teenuseid, mis kliendid kohale meelitaks, et konkurentsis ellu jääda. Kaubakeskuste laienemine ja uute teenuste kaasamine toob kaasa kogu Tallinna kaubanduse ja teeninduse veelgi suurema kontsentreerumise kaubanduskeskustesse.

„Kaubanduskeskuste omavaheline võitlus tarbijate pärast on olnud professionaalne. Vaatamata keskuste laienemisele ja uute kaubanduspindade lisandumisele me siiski kaua tühjana seisvaid pindasid keskustes ei näe,“ täiendab Tarum.

Lisandub kaubanduspinna maht tähendab, et üürihindade langetamiseks põhjust ei ole. Tarbijate rahakott on aga piiratud suurusega ja ostlejate kulutuste jagunemine suurema hulga kaupluste vahel on tegur, mis samas üürihindu kergitada ei luba.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kiire hinnatõus suurendab huvi remontivajavate korterite vastu

19.02.2014 Tõnu Toompark

Vähenenud pakkumiste hulk ja kallinenud hinnatase on taas esile toonud ostjaskonna, kes soovivad remontivajavat korterit. Kõige enam soovitakse vanu väiksemaid kortereid miljööväärtuslikes puithoonetes.

Ostjate sooviks on saada korter, milles on tehtud võimalikult vähe, veel parem, mitte üldse remonti. Parim on variant, kus on säilinud vanad uksed, aknad, elektripistikud, ahjud, radiaatorid jne. Aeg-ajalt kohtab foorumites ja sotsiaalvõrgustikes ka sooviavaldusi ühe või teise detaili, näiteks ajastutruude lambilülitite, hankimiseks. Enam ei piirduta lihtsalt moodsa ja hubase, vana maja hõngu toetava renoveerimisega, vaid taastada püütakse ka korteri endisaegset olemust või jõuda sinna lähedale. Seda loomulikult 21. sajandit arvesse võttes.

Renoveerimistöid tehakse nii spetsialiseerunud ettevõtete abil kui ka omal käel. Üldiselt arvestatakse tööde pikema kestusega.

Tegelikult on remontivajavad korterid alati teatud ostjaskonna huviorbiidis olnud, kuid olukorras, kus korterite müügipakkumisi on jäänud aina vähemaks ning üldine hinnatase kasvanud, on need muutunud taas arvestatavamaks alternatiiviks ja neist räägitakse rohkem. Kuna kõige defitsiitsemad on korterid miljööväärtuslikes puitlinnaosades, siis on Kalamaja, Pelgulinn või Kassisaba ka asumid, mille suunal see huvi avaldub. Oma osa mängib muidugi ka asjaolu, et neis linnaosades on algupärandit hindavaid kinnisavaraostjaid ka keskmisest rohkem.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Asula turvalisusele peab mõtlema juba planeerimise faasis

19.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 19. veebruaril otsitakse Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel korraldatud konverentsil võimalusi, kuidas läbi linnaplaneerimise suurendada inimeste turvalisust ning hoida ära kuritegusid.

Rahvusvaheline konverents on avaürituseks pikemale projektile, millega soovitakse suurendada turvalisuse ning riskide maandamise võtmes mõtlemist asulate ja elamukvartalite planeerimisel nii Eestis kui ka lähiriikides. Praegu ei ole turvalise planeerimise põhimõtteid Eestis veel eriti laialdaselt kasutatud.

Konverentsi moderaatori Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Veiko Randlaine sõnul aitab hoonete, inimeste liikumisteede ja avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine luua nii turvalisust kui ka turvatunnet. „Võimalikke ohukohti tuleb märgata ning riskid maandada juba detailplaneeringu koostamise faasis ning heade lahenduste leidmine nõuab politseinikelt põhjalikke teadmisi ning koostööd kohaliku omavalitsusega,“ rääkis Randlaine.

Inimeste turvatunnet mõjutavad näiteks pimedad ja kitsad tänavasopid ning halvasti valgustatud sissekäigud. Graffitid ja räämas tänavalõigud võivad anda vandaalidele signaali, et piirkonnas puudub järelevalve ning korrarikkumisi on hõlpsam toime panna.

Halvasti planeeritud teedevõrk võib tuua kaasa pidevaid kõrvalekaldeid kehtivast liikluskorraldusest. Samuti soosivad näiteks pikad sirged teelõigud elamurajoonides jalakäijatele ohtlikke kiiruseületamisi. Neid ohte annab läbimõeldud planeerimise kaudu maandada või täielikult ära hoida.

Konverentsil räägitakse turvalise planeerimise peamistest põhimõtetest ning nende tulemustest, headest näidetest erinevates riikides ning praegustest praktikatest projekti osalejariikides Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Samuti tutvustatakse täpsemalt projekti eesmärke, tegevusi, ajakava jmt.

Kuulajateks on peamiselt politseinikud partnerriikidest, lisaks esindajad Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist, Harju Maavalitsusest, Sisekaitseakadeemiast, Eesti Linnade Liidust, Eesti Naabrivalvest ning NGO Pro-Police Latviast.

Konverents toimub täna, 19. veebruaril kella 9-13 Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Komisjon Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist.

Lugupeetud ajakirjanikud! Soovi korral on võimalik konverentsiruumides intervjuuks kohtuda ka välisekspertide Tampere Tehnikaülikooli professor Panu Lehtovuori ja Hollandi kriminaalpreventsiooni ja kriminaalanalüüsi uuringute- ja konsultatsioonifirma DSP-groep kaasomaniku Paul van Soomereniga.

Menetlusse võeti eelnõu koduomanike maamaksuvabastuse laiendamiseks

19.02.2014 Tõnu Toompark

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni 17. veebruaril algatatud koduomanike maamaksuvabastust laiendav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (596 SE) laiendatakse kehtivat koduomanike maamaksuvabastust.

Senised kodualuse maa maksuvabastuse pindalalised piirangud asulas ja tiheasustusega alal 0,15 ha ning mujal 2 ha, kohaldatakse iga ühis- ja kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt.

See lõpetab korteriomandite omanike ning kinnisasja ühis- ja kaasomanike ebavõrdse kohtlemise tulenevalt omandivormist. Kodualune liitsihtotstarbega maa, mille hulka kuulub elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvik, vabastatakse maamaksust ka sellise maa muude sihtotstarvete osas senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kauneimad kodud on selgunud

18.02.2014 Tõnu Toompark

Täna pärjati Kadrioru Kunstimuuseumis ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tallinnas, endise Magasini tänava haiglahoone pööningukorrusel, kuhu Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmann on loonud valgusküllase värvika kodu.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul on võidukodu pererahval põhimõte, et igas toas peab olema midagi oma kätega loodud ja et parimad mööbliesemed leiab vanavanemate asjade seast või taaskasutusest.

Internetihääletusel valis rahvas lemmikuks Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis. ”Tänavu osales konkrusil arvukalt heledaid romantilisi kodusid, ka rahva lemmikkodu on kujundatud just selles võtmes,” ütles Pajula.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 17. korda. Aasta Kodu on suurima peaauhinnaga kodukonkurss. Peaauhinna, 3200 eurot annab välja konkursi peatoetaja K-rauta.

Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Ajakirja Kodukiri annab välja AS Ajakirjade Kirjastus olles 28 ajakirja väljaandjana ning enam kui 600 000 lugejaga Eesti ajakirjade kirjastamise turuliider. Kirjastuse väljaannete hulka kuuluvad ajakirjad Kroonika, Eesti Naine, Naised, Teleleht, Kodukiri, Anne & Stiil, Tervis Pluss, Oma Maitse, Pere ja Kodu, TopGear Eesti, Kalale!, Jana, Käsitöö, Kodukirja lisaväljaanne Aed, Kroonika Kodu-eri, Sudoku ning ristsõnaajakirjad Ristik, Miniristik, Megaristik, Meistriristik, Pähklipureja ja Ripsik. Lisaks kirjastatakse kliendiajakirju ja raamatuid.
Ajakirjade Kirjastusele kuuluvad ka portaalid Raamat24.ee, Ajakirjad24.ee, NaisteMaailm.ee, Toidutare.ee, Kroonika.ee, Ideesahver.ee ja telekavadeportaal Telekas.ee.