Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn jätkab spordirajatiste rajamist

11.12.2013 Tallinn.ee

2014. aasta linnaeelarve eelnõu kohaselt on spordivaldkonna investeerimisprojektide ellu viimiseks ette nähtud ühtekokku 17 229 400 eurot, sealhulgas Tondiraba jäähalli ehituse lõpetamiseks, Sõle spordikompleksi ja Tondiraba golfiväljaku projekteerimistöödeks ning Kalevi Spordihalli rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tondiraba jäähalli ehituseks tänavu kulunud 12 miljonit eurot. „Lasnamäele rajatava mastaapse Tondiraba spordikeskuse ehitustööde esimese etapina valmib kolme väljakuga kaasaegne jäähall, mis peaks valmima tuleva aasta augustis,“ märkis Kõlvart. „Rajatava jäähalli kolmest väljakust üks tuleb multifunktsionaalne, lisaks tuleb kolm rahvusvahelistele nõuetele vastavat rada curling´u harrastamiseks ning peaareen, mis peaks mahutama 5000 pealtvaatajat.“

Ent jäähall on vaid osa plaanitavast suurest Tondiraba spordikompleksist. Teise etapina rajatakse spordikompleks koos kahe basseiniga ujulaga, samuti suur võimlemishall. Ühtlasi rajatakse spordikompleksi kõrvale üheksa rajaga golfiväljak.

Sõle Spordikompleksi (Sõle 40) on ette nähtud kolm pallimänguväljakut, vehklemise, võimlemise ja maadluse saalid ning kaheksa rajaga ujulakompleks, lisaks on kavas rajada kunstmuruga jalgpallistaadion, mis kaetakse talvisel hooajal teisaldatava halliga ning väliskorvpalliväljak. Spordikeskuses hakkavad toimuma ka koolide kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti aga on kompleks avatud kõigile ning seal hakatakse läbi viima ka linnarahvale mõeldud treeninguid.

Tondiraba golfikeskus kavatsetakse rajada Tondiraba piirkonda aadressil Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuvale kinnistule. Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele plaanitakse rajada 9-rajaline golfiväljak ja harjutusväljak. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone. Projekt hõlmab ligikaudu 25 ha suuruse maa-ala. Rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus rajatakse Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Golfi Liidu koostöös. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Ühtlasi jätkub tuleval aastal spordivaldkonnas laste ja noorte sporditegevuse toetamine. Nii toetatakse jätkuvalt ka eraspordibaasides tegutsevaid jäähalle, erinevaid spordiprojekte ja -ühendusi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kasvav Tallinna elanikkond suurendab nõudlust pisikeste üürikorterite ja –tubade järele

11.12.2013 Kaija Kullat

Kiirelt kasvav Tallinna elanikkond, mille peamiseks põhjuseks on sisseränne teistest Eesti piirkondadest, kasvatab aina enam nõudlust üüritavate elamispindade järele. Mida aeg edasi, seda enam tekib vajadus just väiksemate ja odavamate üürikorterite ja -tubade järele.

Enamasti on Tallinnasse saabuva inimese esmaseks elukohaks mõni odavam, rahuldavas seisukorras väike üürikorter või siis -tuba, sest määravaim on hind. Tavaliselt asuvad sellised korterid äärelinnas või kesklinna piiril ning hinnatase jääb vahemikku 100-200 eurot kuus.

Selle hinnaklassi korterid on enamasti rahuldavas seisukorras, varustatud elementaarse sanitaar- ja köögitehnikaga. Tihti on korteris vanem mööbel. Sarnase hinnaga üürituba ühiskorteris on tihti aga täelikult renoveeritud, olemas on kogu vajalik mööbel ning ühisruumis korralik köögitehnika ja sanitaarruumides kõik eluks vajalik.

Enamasti hakatakse aasta pärast pealinna saabumist vaatama veidi ruumikama kodu järele, kuid see ei pruugi alati õnnestuda. Üürihinnad kasvavad pidevalt, samas paljude palgatase on jäänud toppama. Seega püütakse ka edaspidi leida võimalikult soodne elukoht. Kui see ei õnnestu, siis jäädakse ka pikemalt olemasolevasse elukohta edasi.

Sisseränne Tallinnasse meenutab oma olemuselt möödunud sajandi alguse Tallinnat, mil töö pärast saabus pealinna samuti maalt ja väikelinnadest palju inimesi ning enim rajati just soodsaid, väikseid üürikortereid ja -tube.

Vaadates algavasse aastasse, võib eeldada rände ja seeläbi nõudluse kasvu just soodsamate üüripindade järele. Selle valguses võiksid korteriomanikud kaaluda võimalust jätta korter renoveerimise asemel rahuldavasse seisukorda, hoides seda uue elaniku jaoks puhtana ja korras ning üürihinna taskukohasena.

Artikli allikas on
Uus Maa

Tartu valmistub uue gümnaasiumihoone ehituseks

11.12.2013 Tõnu Toompark

Tartu linn alustab Nooruse tn 9 kinnistul asuva endise õppehoone laiendamist ja rekonstrueerimist kaasaegse õppekeskkonnaga koolihooneks, kus 2015. aastal alustavad kaks kooli – Tamme riigigümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium.

Linnavalitsus määras Nooruse tn 9 õppehoone laiendamiseks projekteerimistingimused.

„Oleme esialgset eskiisi koostöös koolide ja projekteerijaga edasi arendanud ning ümberehitus on täpsustunud lähtuvalt koolide vajadustest. Paremaks on muutunud ruumipaigutus ja logistika, õpilastele on hoonesse loodud avar puhkeala,“ selgitas linnavara osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Hoone rekonstrueerimisel on kavas maja keskmist osa laiendada umbes 18 meetrit ja idapoolset tiiba esimese korruse ulatuses 8 meetrit ning ehitada katusele ventilatsioonikambrid.
Projekteerimise käigus vaadatakse üle ka tulevase koolihoone ümbruse liikluskorraldus, et tagada majale hea ja ohutu ligipääs nii jalgsi kui rattaga.

Nooruse 9 õppehoone projekteerija AS Amhold lõpetab töö 2014. a märtsis, ehitus algab sama aasta suvel. Koolid alustavad uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Nooruse 9 õppehoone projekteerimine ning rekonstrueerimine on osa projektist “Tartu Tamme Gümnaasiumi rajamine Nooruse tn 9 kinnistule”, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektoriks sai Tanel Olek

11.12.2013 Tõnu Toompark

Detsembrist asus Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori ametikohale Tanel Olek, kes varem tegutses Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuhina.

„Põhjuseks Technopolis Ülemiste valikul oli asjaolu, et tegemist on parima võimalusega Eestis säärase haardega ettevõtte arengus kaasa lüüa ja olla mõjutajaks ühe terve linnaku käekäigus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi uus müügidirektor Tanel Olek. „Vähem tähtis ei ole ka kontserni rahvusvaheline mõõde, kus mul on võimalik õppida ja vahetada mõtteid Skandinaavia parimate müügitiimidega, kellele loodan ka Eesti kogemusest midagi väärtuslikku vastu anda.“

„Müük on meie jaoks märkimisväärse tähtsusega valdkond, millest oleneb paljuski Ülemiste City edasine areng ja uute projektide käima lükkamine. Tanel Olekil oli selles vallas ette näidata just õige taust ja kompetents – pea 10-aastane kogemustepagas ärikinnisvara nõustamisel ja vahendamisel erinevates mainekates ettevõtetes,“ selgitas valikut Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Usun, et Tanelist saab väät liige meie meeskonda, kes toob endaga palju värskeid mõtteid.“

Uue müügidirektori peamisteks tööülesanneteks on Ülemise City kiire arendamine koostöös Mainor Ülemiste ASiga ning linnaku tuntuse kasvatamine mujal maailmas, eesmärgiga tuua Ülemiste Citysse rahvusvaheliste firmade tugistruktuure.

Tanel Olek on lõpetanud 2003. aastal Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala. Ta oli Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht ning enne seda töötas Seven Real Estate Advisors tegevjuhina. Tanel on alates 2005. aastast Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige ning oli 2010-2012 selle juhatuse esimees.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51protsendilise osalusega Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc. Technopolise Tallinna kontorile anti tänavu veebruaris õigus kasutada keskkonnahoidliku kontori märgist „WWF Green Office”.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

В Таллинне финансовые возможности семей в части приобретения стандартных квартир ухудшаются

10.12.2013 Tõnu Toompark

Согласно результатам исследования банков SEB в странах Балтии, как в Риге, так и в Вильнюсе при нынешнем уровне доходов и ценах на недвижимость можно приобрести стандартную квартиру большего метража, чем год назад, причем в течение последних 12-ти месяцев индекс доступности жилья вырос наиболее заметно – на 3,1 квадратных метра – в Вильнюсе, составив 40,0 квадратных метров.

Если в последнем квартале 2012 года в Таллинне человек со средним доходом мог приобрести квартиру большего метража по сравнению с южными соседями – 53,4 квадратных метра, то сегодня ситуация изменилась. Житель Риги в состоянии приобрести квартиру площадью 50,3 квадратных метра, в то время как таллинец – жилье площадью лишь 44 квадратных метра.

Эксперт социальной экономики SEB в Латвии Эдмундс Рудзитис поясняет: «Уровень доступности жилья в Риге и Вильнюсе вырос в первую очередь благодаря тому, что темп роста доходов превысил темп роста цен на недвижимость, в Таллинне же уровень цен на недвижимость вырос быстрее уровня реальной заработной платы, что значительно снизило уровень доступности жилья.»

«Уровень доступности квартир в новостройках в Таллинне все же выше по сравнению с другими столицами стран Балтии. Принимая во внимание уровень цен на новые квартиры, среднюю ставку процента по жилищным кредитам и прочие условия, человек со средним доходом в состоянии приобрести в Риге 22,6 квадратных метра нового жилья, в Вильнюсе 26,9 квадратных метров, в Таллинне же – 32,2 квадратных метра. Причина кроется в том, что хотя средний доход жителя Эстонии выше по сравнению с балтийскими соседями, существенного различия в ценах на новое жилье не наблюдается,» – пояснила руководитель SEB Pank по развитию направления частных лицТрийн Мессимас.

* Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает количество квадратных метров, которое житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска. Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цена на жилье (типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляция и процентная ставка.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleeme lahendada

10.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seada.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt seatakse Tallinna linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale isiklik kasutusõigus Korteriühistu Mustamäe tee 147 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 425 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistu Mustamäe tee 147 esitas 19. novembril 2013 Tallinna Linnavaraametile avalduse korterelamu esisele parkimisalale isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Korteriühistu ehitas 2011. aastal vastavalt projektile elamuesisel alal välja parkimisala ja haljastuse. Parkimisalal on 34 parkimiskohta.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt Tallinna linna heakorra eeskirjale vastav heakord. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

„Tallinna linnavalitsus lahendab linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega parkimise probleemi elamukvartalites,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus enam kui 30 korteriühistu kasuks.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

10.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.

“Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi,” selgitas analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing, liidu värskes ajakirjas “Elamu.” Ühistuline ehitus oli laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise organisatsiooni (korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond. “Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald.

Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse,” selgitas Otsing.

Riigi ülesandeks on tema sõnul luua üldriiklik toetusprogramm, mis tutvustab avalikkusele ühistulise ehituse põhimõtet ning pakub välja toetusmehhanisme, näiteks tasuta maa andmine või infrastruktuuride rajamine. Omavalitsus saaks tema sõnul olla toetajaks maa ning infrastruktuuride rajamise küsimustes.

“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” selgitas Otsing.

“Ühistuline ehitus, kus loodava maja korteriomanikud korraldavad ise majaehituse, valides ise projekti ning olles ehitustööde tellijaks, kaasab ehitusprotsessi tuhandetes tundides vabatahtlikku tööd, mille arvel odavneb korteri hind ostjale. Samuti on ühistulise ehituse puhul välistatud korteri kasumimarginaali kinnimaksmine tulevase omaniku poolt, kuna arendaja on ühtlasi ka omanik,” rääkis ta.

Eestis tuleks tema hinnangul täna riigi, omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös töötada välja ühistulise ehituse põhimõtted ja toetusskeemid ning tutvustada neid avalikkusele.

“Elanikkonna gruppide toetus ühistuehituse elluviimiseks võimaldab otseselt vältida linnastumisest tulenevaid probleeme nagu getostumine või teatud piirkondade „tühjaksjooksmine“, leidis Otsing. “Internetiajastul on võimalik elupiirkondade rajamine ka kaugematesse maapiirkondadesse, kuhu saavad koonduda inimesed, kes väärtustavad rohelist elulaadi ning kelle töö ei eelda igapäevast kontoris viibimist. Selliste inimeste hulk on kasvav. Samuti võimaldab taskukohase eluaseme pakkumine väljaspool linnasid tuua tagasi elu maale, kuna kasvav elanikkond vajab lasteaedu ja koole ning terviklikult planeeritud elukeskkond võimaldab neid luua ühistute juurde.”

Ühistulise ehituse soodustamine aitab Otsingu hinnangul vähendada mitte ainult linnastumisest tekkivaid probleeme vaid ka toetab eluasmepiirkondade ühtse planeeringu põhimõtet. “See looks ka võimalusi väiksema maksejõuga elanikkonna gruppidele eluaseme soetamiseks,” leidis ta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Lemminkäinen Eesti AS mõisteti Kukruse-Jõhvi kriminaalasjas õigeks ning riigilt välja menetluskulud 141 179,68 eurot

10.12.2013 Tõnu Toompark

09. 12. 2013. a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti Lemminkäinen Eesti AS ja projektijuht Veikko Vapper Kukruse-Jõhvi teeobjekti puudutavas kriminaalasjas neile esitatud süüdistuses õigeks.

Õigeksmõistev otsus tähendab, et vastupidiselt esitatud süüdistusele ei ole Lemminkäinen Eesti AS ja Veikko Vapper riiki petnud ega tekitanud riigile mistahes kahju ning et Kukruse-Jõhvi teeobjektil on kasutatud hanketingimustele vastavat materjali. Tulenevalt seadusest ei ole prokuratuuril võimalust õigeksmõistmist vaidlustada.

Seoses Lemminkäinen Eesti AS-i ja Veikko Vapperi õigeksmõistmisega mõistis kohus riigilt Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja kriminaalasja menetluskulud summas 141 179,68 eurot.

Novembrikuu korteriturul üllatusi ei olnud

10.12.2013 Kristjan Gross

Tallinnas tehti novembris maa-ameti andmetel 696 korteriomandi tehingut. See on 70 tehingut vähem kui oktoobris (766 tehingut), kuid sisuliselt sama palju kui septembris (700 tehingut).

Oktoobrikuu statistika hulgas oli mitme arendusprojekti korterite müügi vormistamine. Ka novembris oli selliseid tehinguid, kuid peamiselt oli tegu ühe projekti müügiga (27 korterit). Seetõttu võib laias laastus öelda, et viimaste kuude elamispindade aktiivsus on olnud stabiilne. Suure tõenäosusega liigub maht siiski allapoole, sest jõulud ja aastavahetus on aeg, mil turg on passiivne. Näiteks eelmisel aastal oli detsembrikuine ostu-müügitehingute arv 26% väiksem kui novembris. Ka uue aasta esimese kvartali suhtes on ootused pigem madalad.

Novembrikuu keskmine hind pealinna korteritel oli 1307 €/m², mis on 2,1% väiksem eelmise kuuga võrreldes. Aastases võrdluses on tänavune keskmine hind ca 14% kõrgem.

Tartus tehti novembris 119 korteriomandi tehingut, mis on 10 võrra väiksem kui oktoobris. Tehingute arv on nüüdseks langenud 3 kuud järjest. Keskmine hind on samal ajal langenud 2 kuud, jõudes novembris tasemele 1088 €/m². Aastases võrdluses olid tänavused näitajad tublisti kõrgemad: kui elamispindade tehinguid on sel aastal üle 15% rohkem, siis keskmine hind on tänavu lausa 23% kõrgem.

Pärnus teostati novembris 52 korteriomandi tehingut, mis on 13 võrra väiksem kui oktoobris. Ka keskmine hind langes, jäädes tasemele 764 €/m². Kuine langus on 2,4%, kuid aastases võrdluses on hinnatase siiski 8% kõrgem.

Narva korteriturg eristub Tartu ja Pärnu turust üsna stabiilse tehingute arvuga – kui teistes linnades on viimastel kuudel tehinguid jäänud vähemaks, siis Narvas on kolm kuud järjest ostu-müügitehingute arv vähesel määral hoopis tõusnud. Selle tulemusel teostati novembris 61 korteriomandi võõrandamistehingut, mis on oktoobrikuuga võrreldes küll ainult ühe võrra rohkem.

Ka tehingute keskmine hind on Narvas püsinud väga stabiilne: viimasel kolmel kuul on keskmine hind sisuliselt sama, sest 1 m² keskmise hinna kõikumine on sel perioodil olnud ainult 1-2 eurot. Käesoleva aasta novembrikuu keskmine hind 439 €/m² on 20% kõrgem eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Haaberstisse plaanitakse jalgpallistaadioni

10.12.2013 Tallinn.ee

Linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Rannamõisa tee alguses asuvatele kinnistutele jalgpallistaadioni.

Idee kohaselt rajatakse alale täismõõtmetes, rahvusvahelistele nõuetele vastav tribüünidega jalgpallistaadion koos seda toetava treeningkompleksi ja infrastruktuuriga. Staadioni juurde on plaanis rajada administratiivhoone ning ka majutuskompleks ja sporditarvete pood, juurdepääsuteed ja parkimisplatsid.

Alale jalgpallistaadioni rajamist soovib Nõmme Jalgpalliklubi Kalju, mille edasise arengu ja toimimise seisukohalt on lisaks klubi poolt kasutatavale Hiiu staadionile hädavajalik iseseisva treeningkompleksi ja esindusstaadioni rajamine.

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on moodustada kinnistute ümberkruntimise ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 30% ärimaa sihtotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks analüüsitakse võimalust ehitada planeeringuala lääneossa ärihoone.

Planeeritava maa-ala suurus on 6 ha. Planeeritav maa-ala asub Rannamõisa tee ääres Haabersti ristmiku vahetus läheduses.

Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarve linnosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus-teenindus- ja vaba aja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Algatamisettepanek vastab ka Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, kus võivad asuda korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon..

Algatatava detailplaneeringuga antakse kogu ala kohta terviklahendus, mis võimaldab integreeritud äri- ja spordikeskuse tekkimise Rannamõisa tee äärde. Lisaks hoonestusele on oluline lahendada liiklusküsimused, sealhulgas Rannamõisa tee – Kaeravälja tn – planeeritava tänava ristmik, mis on üks Pikaliiva asumi olulisi juurdepääsuteid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi 21. augustil 2013 Nõmme Jalgpalliklubi Kalju. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Puusepp & Mänd. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Nõmme Jalgpalliklubi Kalju sõlmisid 4. novembril 2013 planeeringu koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kuidas valida energiasäästlikku ärihoonet?

10.12.2013 Tõnu Toompark

Kasvavate energiahindade juures on investorite, arendajate ja kinnisvaraomanike üheks olulisemaks väljakutseks kujunemas energiatõhusate ja jätkusuutlike uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete renoveerimine. Tehnilises mõttes on oluline saavutada võimalikult madal energiatarbimine, vähendada hoolduskulusid ning tagada nõuetele vastav sisekliima.

Lisaks tuleb hoone ekspluatatsiooni ajal hoone haldaja valikul pöörata olulist tähelepanu firma ning konkreetse halduri kompetentsile. Energiasääst ei pruugi olla ootustele vastav juba seetõttu, et halduril puuduvad vajalikud teadmised tehnosüsteemide käitamise eripäradest, mistõttu seadmed töötavad ebaefektiivselt. Kui hoonete tarbimise pool on optimeerimata, siis tõusvad energiahinnad lisaks veel võimendavad kulusid. Täites eeltoodud kriteeriumeid peaks hoone oma olemuselt olema atraktiivne potensiaalsetele ostjatele ja rentnikele.

Kuidas teha vahet energiasäästlikel hoonetel?

Enamikes Euroopa riikides on kohustuslik energiamärgis. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise arvutustes võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele, valgustusele, liftidele, elektriseadmete kasutamisele jms. Eestis väljastatava energiamärgise energiatõhususarv jääb skaalasse A-H. Oluline on teada, et energiamärgis näitab ainult hoone energiatarbimist, mitte aga selle sisekliima kvaliteeti, konstruktsioonides kasutatud materjalide tarbija sõbralikkust jms. Seetõttu saavad kinnisvarast huvitatud energiamärgise põhjal võrrelda ainult hoonete energiatõhusust.

Teiseks variandiks on vabatahtlik hoonete sertifitseerimine ehk „roheline märgis“ (Green rating). Tänaseks hetkeks Eestis veel niši staatuses olev kuid mujal maailmas laialt levinud sertfitseerimine on paljude investorite ja kinnisvaraomanike silmis vägagi väärtuslik märgis. Sertifitseerimine käib erinevate organisatsioonide poolt väljatöötatud standardite alusel, millest enamik neist on kas regiooni või riigipõhised. Sertifitseerimise standardeid, mille alusel hinnatakse, on koostatud üle maailma väga palju. Euroopas on põhiliselt levinud neli: BREEAM, LEED, HQE ja DGNB. Neist BREEAM ja LEED on ülemaailmse levikuga. Eestis on „roheline märgis“ veel vähe levinud, väljastatud on üksikud BREEAM ja LEED sertifikaadid ärihoonetele ning lähitulevikus on valmimas veel mõned büroohooned, mis vastavad LEED ja Green Building sertifikaatide nõuetele.

Erinevaid sertifitseerimise standardeid omavahel võrrelda on suhteliselt keeruline, sest igaühel on oma erisused ning nõuded. Näiteks osade sertifikaatide väga hea hinnang hoonele võib tähendada konkureeriva sertifikaadi mõistes samale hoonele rahuldavat tulemust. „Roheline märgis“ planeeritakse üldjuhul uuele projekteeritavale hoonele ning erinevates standardites varieeruvad hindamise kriteeriumite arvud suurusjärgus 40-60. Hindamise kriteeriumid on väga erinevad ning hõlmavad näiteks järgnevaid valdkondi: jätkusuutlik asukoht, veekasutuse efektiivsus, energia ja atmosfäär, materjalid ja ressursid, sisekeskkonna kvaliteet, prügi, haldamine, tervis ja heaolu jne. Kui hoone kavandatakse ja ehitatakse eelnevalt toodud kriteeriume arvestades, siis peaks olema tagatud jätkusuutlik hoone, mis toob kasu nii hoone omanikule kui ka kasutajale.

Kas märk tõstab hinda?

Hinnanguliselt on Euroopas kokku 24 miljonit m2 sertifitseeritud kontoripinda, mis moodustab alla 5% kogu kontori pinnast. DTZi üleeuroopalised analüüsid näitavad, et veel ei ole kujunenud välja selget hinnastamise poliitikat. Üksikutes riikides nagu Soome, Saksamaa ja Rumeenia on viimasel ajal siiski näha trendi, et „rohelise märgistusega“ hooned on turul rohkem hinnas võrreldes tavaliste hoonetega. Kuna Eestis on sertifitseerituid hooneid vähe, siis ei ole veel kujunenud välja kindlat hinnaerinevust.

Raul Prank
kutseline kinnisvarahaldur

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

The financial means of Tallinn residents to purchase an apartment in dormitory suburbs are in a state of decline

10.12.2013 Tõnu Toompark

In terms of current income and property prices, residents of Riga and Vilnius can now purchase a bigger standard apartment than a year ago, with the housing purchasing power index showing the biggest growth in Vilnius over the last 12 months, growing by 3.1 square metres to 40.0 square metres, as shown by SEB Baltic banks survey.

Even though a Tallinn resident with average income was able to buy a larger apartment than his or her Southern neighbours – 53.4 square metres as recently as Q4 2012 – the situation today has changed. A resident of Riga is able to purchase an apartment with 50.3 square metres, while a resident of Tallinn is able to purchase a living space with only 44 square metres.

SEB Latvia’s social economy expert Edmunds Rudzitis says: “The availability of housing in Riga and Vilnius improved mainly due to income growth exceeding real estate price growth, while in Tallinn the real estate prices grew relatively more than real wages, thereby significantly reducing the availability of housing.”

“However, Tallinn is still ahead of the other Baltic capitals in terms of apartment availability. Considering the price of new apartments, the average home loan interest rate, and other factors, a resident with average income can buy only 22.6 square metres of new living space in Riga, 26.9 square metres in Vilnius, but 32.2 square metres in Tallinn. The reason is that the average income of Estonian residents is higher than that of our Baltic neighbours, but the real estate price does not differ significantly in new developments,” added Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB Estonia.

*The SEB home purchasing power index is the number of square metres that a resident with average income can purchase with a loan, without taking an overly high risk. The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and interest rate.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ruta Arumäe: Hinnatõusud vaibuvad ja reaalkasvud tugevnevad

10.12.2013 Tõnu Toompark

Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine, 0,4% eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi sarnaselt oktoobriga 1,5%-le. Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Viimast võiks arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni inflatsiooniga, kus inflatsioonimäärade vahe Eestiga on ebatavaliselt väikeseks vajunud. Eurotsooni inflatsioon novembris oli 0,9%, suurem kui eelneva kuu 0,7%.

Viimasel kolmel kuul on järjepidevalt odavnenud toidu, väljas söömise ning kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hinnad taas tõusnud, mis inflatsiooni omakorda suurendab. Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam trendina kallinenud ei ole, vaid kõikunud keskmiselt sama taseme ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad ning ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 2%.

Novembrikuu jooksul alanesid hinnad kõikide suuremate kuluartiklite osas, mille peale kõik tarbijad on vähem või rohkem sunnitud kulutama, teisisõnu esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad – toit, eluase ja transport. Seega jäi ülejäänud tarbimiskulutuste suurendamiseks rohkem raha kätte. See omakorda soodustas jätkuvat sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste ja söömise hinnad väljaspool kodu.

Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus. Kütuse odavnemine vähendas aastast inflatsiooni 0,7 pp võrra, side odavnemine 0,6 pp võrra ning tasuta kõrgharidus 0,2 pp võrra.

Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis samal ajal sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ka ettevõtete kasumite paranemisele kolmandas kvartalis. Kasumid suurenesid enim sisetarbimisest veetud sektorites – kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtetes. Kuna muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ning nende hinnad olid kolmandas kvartalis languses, siis aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.

Tööjõu kallinemine kolmandas kvartalis ei mõjutanud seega kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis oli päris märgatav, siis palgakulud kokku suurenesid õige vähe kiiremas tempos, võrreldes varasemate kvartalitega, 9%-lt 10%-le. Samas pole müügitulu kasvutempo samuti kiirenenud, vaid suurenes sarnaselt eelmise kvartaliga 9%. Samal ajal puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8%-le eelmise kvartali 4%-lt.

See, et kasumid kolmandas kvartalis pärast kahanemist eelmises kvartalis taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse suunas. Samuti suurendab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid kolmandas kvartalis 14% aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivsetest märkidest edasiste väljavaadete kohta.

Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid oktoobrikuu näitajad majandusseisu kohta üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7%-list kasvu oma mahtudes, mis tähendab nii sise- kui välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5% ning eelnevate kuude madalseis pöördus kasvule. Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumite kasv kolmandas kvartalis, mis võib põhimõtteliselt märkida pööret paremuse suunas. Siiski on töötleva tööstuse kasumid viimaste aastate jooksul olnud väga hüplikud ning tuleb tunnistada, et trend on olnud ikkagi pigem külgsuunaline ja seda trendi pole veel murtud.

Jaekaubanduse mahtude suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8%. Samas oli kolmanda kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu neljandas kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus sarnaste kasvude püsimist.

Kõikide mainitud näitajate arengud on olnud meie prognoosidega kenasti kooskõlas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Veel saab osaleda: seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” 12/12/2013

10.12.2013 Tõnu Toompark

Veel on võimalus panna osalemiseks nimi kirja 12/12/2013 Kinnisvarakoolis toimuvale seminarile “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Tegemist on kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega Eestis.

Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuülevaade on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -arendajatele ja -spetsialistidele, kes tunnevad selle vastu huvi, mis saab edasi elamispindade hindade, tehingute arvu ja üldise turu suundumustega.

Ülevaade vaatab põhjalikumalt elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkte.

Teeme prognoose perspektiiviga pool-poolteist aastat.

Koolitus “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub 12.12.2013 kell 13:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

10.12.2013 Tõnu Toompark

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13 ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.