Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ober-Haus: Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

03.12.2013 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes novembris võrreldes oktoobriga -0,9%. Võrreldes 2012. aasta novembriga on indeks 17,9% kõrgem.

Tallinnas tehti novembris korteriomanditega 696 tehingut, mida on 9% vähem kui käesoleva aasta oktoobris, kuid 1,9% rohkem kui eelmise aasta novembris.

Tallinnas langes keskmine korteri pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga -2,2%, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 13,8%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Pirital 26,5%, Põhja–Tallinnas 5,0% ja Haaberstis 3,3%.

Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kesklinnas -9,1% ja Nõmmel -8,5%, põhjuseks keskmiselt vähem tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Tallinna suurimas elamupiirkonnas Lasnamäel hinnad oluliselt ei muutunud.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli novembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 23,4% madalam ehk 1 307 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind novembris võrreldes eelmise kuuga -0,5% 1 088-le eurole ja Pärnus -2,3% 764-le eurole.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 199 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis ja oli 439 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Vaata indeksit lähemalt siit.

Rain Rätt
Ober-Hausi analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ruta Arumäe: Ehitussektori paremaid päevi ei paista ka järgmistel aastatel

03.12.2013 Ruta Arumäe

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina süveneb.

Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Veidi pikemas perspektiivis vaadates ei ole tegelikult ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid enam niivõrd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid püütakse keskenduda rohkem pehmematele väärtustele kui betoon.

Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti vägagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2% ning valitsussektori investeeringute langus 9%.

Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.

Kuigi kinnisvarahinnad kasvavad ja seda jätkuvalt 8% määraga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine eriti ei suurene. Kinnisvarahindu suruvad üles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5% aastas, samas kui palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad ehk siis umbes paari aasta pärast.

Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende poolt võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti öeldes, tarbijate laenukoormus praegu veel ei suurene. Ka lähiaastateks ei ole ette näha, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.

Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2%. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.
ruta_nadalakommentaar09242013_elamuehitus

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

03.12.2013 Tõnu Toompark

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%.

Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu 66%.

Kinnisvaraturgu eeskätt pakkumise poole pealt mõjutav ehitushinnaindeks on statistikaameti andmetel septembri seisuga aastatagusest 4,9% kõrgemal.

Ehitushinnaindeksit veab üles eeskätt tööjõukulude kallinemine. See ei tähenda paraku palgatõusu ses sektoris, vaid musta tööjõu legaliseerumise positiivset protsessi.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

DTZi uued kinnisvaraturu ülevaated

02.12.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on värsked DTZi kinnisvaraturu inglisekeelsed ülevaated:

Arco Vara väljus Ahtri 3 projektist

02.12.2013 Tõnu Toompark

Arco Vara AS 100%-line tütarettevõte Arco Investeeringute AS müüs enda 50%-lise osaluse Ahtri 3 kinnistu omanikus Arco HCE OÜ-s ühisettevõtte teisele 50%-lisele osanikule Ahtrimaa OÜ-le, millega ühtlasi restruktureeriti Ahtri 3 kinnistuga seotud laenusuhted ja lõpetati kokkuleppeliselt kõik kohtuvaidlused ühelt poolt Danske Panga ja teiselt poolt Arco HCE, Arco Investeeringute AS ning Ahtrimaa OÜ vahel. Ahtrimaa OÜ kuulub U.S. Invest gruppi.

Kokkulepe kohaselt ei käenda Arco Investeeringute AS leppe sõlmimisest alates Arco HCE ja Dankse panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kokkulepe sõlmimise järel ei oma Arco Vara grupp enam mingeid õigusi ega kohustusi, mis seonduksid Arco HCE OÜ-ga või Ahtri 3 kinnistuga.

Tehingust tulenev rahavoog on Arco Vara grupile positiivne, kuid mitte olulises summas. Samuti kustutab tehingu tulemusena Arco Vara enda bilansist eraldise summas 1,9 miljonit eurot, mis moodustati Danske Pangale antud laenukäenduse katteks.

Provisjoni kustutamise tulemusena suureneb Arco Vara 2013.aasta IV kvartali puhaskasum 1,9 miljoni euro võrra.

Arco Vara juhataja kommentaar: „Osapooled on teinud alates 2012. aasta lõpust intensiivseid jõupingutusi Ahtri 3 projekti finantsstruktuuri normaliseerimiseks, pöördudes mitmes asjas isegi kohtusse. Täna tuleb tunnustada nii Danske Panka kui ka U.S. Investi, ja soovida ennekõike U.S. Investi meeskonnale edu niivõrd suure kinnisvara-alase väljakutse edasisel teostamisel. Arco Vara grupi seisukohalt oleme tänaseks lahendanud viimase kriitilise probleemi, millele osundasin 31. jaanuari webinari ettekandes. Tehinguga vabanesid ressursid, mille saame suunata enda projektidesse.“

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Keskmiselt iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

02.12.2013 Tõnu Toompark

Pangad väljastasid selle aasta esimese üheksa kuuga ligi 1200 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 62 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19,6%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 27,6%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,2%).

Kolmanda kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,9 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud üheksa kuu jooksul 619 noort peret 4,5 mln euro ulatuses, 570 noort spetsialisti 3,9 mln euro ulatuses, üks veteran ning üks sundüürnik.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 52 000 euroni (2012.a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (38%), Harjumaal (16%) ja Tartus (10%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Valgamaal (0,19%) ja Põlvamaal (0,68%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (80%) või elamu ostuks (16,6%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 21 176 leibkonda, kellest 12 873 on noored pered, 8240 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning üks veteran.

KredEx on riigi finantsasutus, kes aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Oktoobris tööstustoodang suurenes

02.12.2013 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta oktoobris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang ületas eelmise aasta taset enamikus tööstusharudes.

Kui augustis jäi töötleva tööstuse toodang 2012. aasta tasemele ja septembris vähenes 2%, siis oktoobris suurenes töötleva tööstuse toodang mullusega võrreldes 6%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang toiduainete, puit-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris 70% töötleva tööstuse toodangust. 2012. aasta oktoobriga võrreldes suurenes toodangu müük ekspordiks 5%, kodumaisel turul müüdi aga 6% rohkem toodangut.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2013. aasta oktoobris tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui septembris, töötlevas tööstuses 4% rohkem.

2012. aasta oktoobriga võrreldes toodeti 12% rohkem elektrit ja 6% vähem soojust.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – oktoober 2013(2010 = 100)

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2013 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1.1	6.9	6.9
Energeetika	-8.6	7.3	7.3
Mäetööstus	1.2	20.0	20.0
Töötlev tööstus	3.6	6.1	6.1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-0.6	-6.5	-6.5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-2.0	2.4	2.4
toiduainete tootmine	1.8	7.6	7.7
metalltoodete tootmine	0.9	4.4	4.4
elektriseadmete tootmine	7.5	3.5	3.5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	7.5	10.6	10.6
mööblitootmine	-3.6	1.1	1.1
mootorsõidukite tootmine	8.2	10.2	10.2
ehitusmaterjali tootmine	3.3	10.6	10.6
masinate ja seadmete tootmine	6.7	-8.6	-8.6

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tänava lugu

02.12.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli tänaval Karjamaa asumis.

Tänava pikkus on 1,8 km.

Ristiku tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav (saksa keeles Oskarstrasse, vene keeles Оскарская улица). Praeguse nimetuse sai tänav 25. mail 1939. Oskari tänava nimetus olevat tulnud Pelgulinna maa-ala endise omaniku, raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.

Täies ulatuses Pelgulinna läbiva tänava hoonestus on läbilõige kõigist asumi ehitusperioodidest.

Südalinnaga ühendust pidav bussiliin toodi Õle tänavalt Ristiku tänavale 1939. aastal. Lõpp-peatus oli toona koolimaja juures.

Kopli tänavaga ühendati Ristiku tänav pärast Teist maailmasõda. Üle raudtee viis alguses tavaline ülesõit, 1960. aastal suunati aga raudtee viaduktiga üle tänava.

Ristiku tänav läbis kapitaalremondi 2009. aastal.

Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus.

Ristiku tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Ristiku 3/1 – 1930. aastal.
Ristiku 3/2 – 1932. aastal.
Ristiku 5 – 1930. aastate alguses.
Ristiku 7 – 1930. aastate alguses.
Ristiku 9 – 1930. aastate alguses.
Ristiku 11 – 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 13 – 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 15 – 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 17 – 1925. aastal ehitatud linnateenistujate elamu.
Ristiku 17e – elektri alajaam.
Ristiku 19 – 1920. aastatel.
Ristiku 21 – 1920. aastatel, keldrikauplus.
Ristiku 21 hoovimaja – 1930. aastatel.
Ristiku 23 – 1923. aastal.
Ristiku 25 – 1922. aastal.
Ristiku 27 – 1923. aastal.
Ristiku 27a – 1935. aastal.
Ristiku 29 – 1920. aastatel.
Ristiku 31 – 1920. aastatel.
Ristiku 33 – 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 33a – endine majavalitsuse hoone. Kehtestatud uus detailplaneering.
Ristiku 37 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Ristiku 39 – 1907. aastal.
Ristiku 41 – 1930. aastate keskpaigas, renoveeritud 2013. aastal.
Ristiku 43 – 1930. aastatel.
Ristiku 45 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 47 – prügikast.
Ristiku 47/1 – 1913. aastal.
Ristiku 47/2 – 1939. aastal.
Ristiku 49 – 1910. aastal.
Ristiku 51 – 1912. aastal.
Ristiku 53 – 1910. aastal.
Ristiku 55 – 1910. ja 1912. aastal ehitatud elumaja.
Ristiku 57 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kauplus.
Järgneb 1950. aastate keskpaigas ehitatud ning 2012. aastal renoveeritud ja juurdeehituse saanud Kolde lasteaia kinnistu, kus enne Teist maailmasõda asus makaronivabrik. Kinnistu vana hoonestus hävis märtsipommitamises.
Ristiku 65 – 1930. aastate alguses. Maja üks sein hävis märtsipommitamises, taastati.
Ristiku 67 – 1930. aastal.
Ristiku 69 – 1928. aastal ehitatud koolimaja, tänane Ristiku põhikool. Arhitekt Herbert Johanson. Renoveeritud 1990. aastate lõpus. Abihoone ehitatud 1963. aastal.
Ristiku 71 – 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 73 – 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 75 – 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 77 – 1938. aastal.
Ristiku 79 – 1950. aastate alguses.
Ristiku 81 – 1952. aastal.
Ristiku 83 – 1959. aastal.
Ristiku 83a – katlmaja.
Ristiku 85 – 1953. aastal.
Ristiku 87 – 1956. aastal.
Ristiku 89 – 1950. aastate keskpaigas.
Ristiku 89a – 2002. aastal ehitatud töökoda ja garaaź.
Ristiku 91 – 1958. aastal.
Ristiku 95 – 1989. aastal ehitatud garaaž.

Tänava lõpus asub Standardi mööblitehase nõukogudeaegne tootmishoone.

Oskari, tänane Ristku tänav vaatega Kopli suunas 20. sajandi teisel kümnendil.

Ristiku tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:

Ristiku 4 – 1930. aastal.
Ristiku 4a – 1930. aastal.
Ristiku 4b – 1930. aastate alguses.
Ristiku 4c – 1930. aastate alguses.
Ristiku 6 – 1930. aastate alguses.
Ristiku 8 – 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
Ristiku 10 – 20. sajandi alguses ehitatud tehasehoone, renoveeritud ärihooneks 1998. aastal.
Ristiku 12 – nõukogude ajal ehitatud margariinitehase hoone koos ladudega. Omal ajal oli kogu piirkond margariinilõhna täis.
Ristiku 14 – 1920. aastatel.
Ristiku 16 – vana elumaja hävinud, täna laste mänguväljak.
Ristiku 18 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 20 – elektri alajaam.
Ristiku 20/1 – 1925. aastal.
Ristiku 20/2 – uus kortermaja valmib 2013. aastal.
Ristiku 24 – 1907. aastal ehitatud elumaja on hävinud.
Ristiku 26 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Ristiku 28 – 1906. aastal.
Ristiku 30 – 1907. aastal.
Ristiku 32 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Ristiku 34 – 1931. aastal.
Ristiku 34a – 1907. aastal.
Ristiku 36 – 1905. aastal.
Ristiku 38/1 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 38/2 – 1930. aastatel. Hoovimaja.
Ristiku 40/1 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 40/2 – 1930. aastatel. Hoovimaja.
Ristiku 42 – 1908. aastal.
Ristiku 44 – 20. sajandi esimese kümnendi teises pooles.
Ristiku 46 – 1912. aastal.
Ristiku 50 – 1900. aastal.
Ristiku 52, 54, 56, 58 – 1930. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu. Arhitekt Johannes Pikkov. Keskmises majas asub toidupood.
Ristiku 62 – 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille kohal asus varem mereväe autobaas.
Ristiku 62a – katlamaja.
Ristiku 68 – 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 70 – 1938. aastal.
Ristiku 72 – 1982. aastal ehitatud endine baar, hilisem toidupood, kus täna asub trükikoda.

Tänava lõppu jäävad 1940. aastal ehitatud Pel-Ra-Ko ehk Pelgulinna Rahvakorterite majad ning 1950. aasta paiku Tallinna garnisoni vanglaks ehitatud tänane Eesti filmiarhiivi hoone. Kõik need majad kannavad aga kõrvatänavate aadressnumbreid.

Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Taga paistab Balti puuvillatehas. Mõned aastad hiljem pikendati heinamaale Oskari, tänane Ristiku tänav ja kerkisid kortermajad.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Keilas on uued korterid väga nõutud

01.12.2013 Külli Friedrichson

Keila kinnisvaraturg on läbi aastate olnud tehingute mõttes üsna hüplik – kord tõustes, siis langedes ning seejärel jälle kasvades. Eks see ole väikelinnale täiesti omane muster. Kuid siiski on näha, et linna elamispinnad on ostjate seas väga populaarsed ja uusi tulijaid saabub mujaltki.

Maa-ameti tehingustatistikast nähtub, et käesoleva aasta kolmandas kvartalis toimus Keila linnas 38 kinnisvara ostu-müügitehingut. Kuna sellesse aega jäi ka suvi, langes tehingute hulk võrreldes teise kvartaliga 19%. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kukkus tehingte hulk 25%, mille põhjuseks on aga tollal müüdud suurem hulk hoonestatud elamumaid.

Korteriturg on juba hoopis stabiilsem ja hinnatase kasvamas. Kolmandas kvartalis müüdi 28 korteriomandit (teises 29 ja möödunud aasta kolmandas kvartalis 27), mille keskmine ruutmeetri mediaanhind oli möödunud kvartalis 681 eurot. Võrreldes teise kvartaliga kerkis hinnatase 6,4% ning 2012. aasta III kvartaliga kõrvutades 7,6%.

Nagu juba ennist mainitud, on hoonestatud elamumaadeturg, ehk suvilad ja eramud, vaiksemaks jäänud. Kolmandas kvartalis müüdi 3, teises kvartalis veel 9 ja mulluses kolmandas kvartalis suisa 12 elumaja. Selle põhjuseks on aina väiksem uute pakkumiste turuletulek. Samas on aga nõudlus just odavamate ja vanemate eramute järele suur.

Uus korter on hinnas

Keila kinnisvaraturul on kõige suurem nõudlus uute korterite vastu ning enamik ostuhuvilistest on just kohalik rahvas, kes soovib tõsta oma elukvaliteeti. Seda tõestas novembrikuu kliendipäev rajatavas kortermajas aadressil Pargi 2d, kus huviliste seas olid näiteks vanemad inimesed, kes soovivad oma suureks jäänud neljatoalise korteri maha müüa ja kolida väiksemasse uude korterisse ning ka noored pered, kes on omale buumi ajal ostnud kahetoalise korteri tollal rajatud uude majja, kuid nüüd, pere kasvades, vajavad nad juba kolmetoalist korterit. Ostuhuviliste seas on ka seniseid üürnikke, kes soetavad uue korteri, sest laenumakse tuleb üürihinnast juba kohati soodsam.

Uusarendustes on nõutuimad kahetoalised korterid, mille üldpind on vahemikus 45-52 ruutmeetrit ja kolmetoalised, suurusega 63-70 ruutmeetrit.

Ka vanemad Keila korterid on väga nõutud, sest taskukohasem hind on paljudele peredele määrava tähtsusega. Nende korterite puhul on ostjaskonnas enam ka mujalt, teistest valdadest ja Tallinnast, Keilasse kolijaid.

Defitsiitne on aga ühetoaline korter, mille hinnavahemik on 25 000-30 000 eurot. Neid kortereid ostetakse investeeringuks, sest väike, õige turuhinnaga üürikorter on Keilas alati nõutud. Selliste korterite müügiperiood on ka kõige lühem.

Korteriturg muutub aktiivsemaks

Lähitulevik toob Keila korteriturule ilmselt tehingute hulga kasvu, sest aina rohkem on neid, kes soovivad müüa oma senise elukoha, et osta korter uude valmivasse majja.

Uute korterite lisandumine soosib ka majade müükipanekut, sest nii mõnegi jaoks on eramu ülalpidamine hakanud üle jõu käima, mistõttu kolitakse korterisse.

Hinnad jätkavad kasvutrendis, kuid mitte buumiaegse sammuga.

Artikli allikas on
Uus Maa

ETK Jaekaubanduse AS ei ava Harkujärve Konsumit

29.11.2013 Tõnu Toompark

Hoone arendaja lubadustest ja tähtaegadest koduva mittekinnipidamise tõttu ei ole siiani selge, millal võiks toimuda Tallinnas linna piiril Paldiski maanteel ehitatava kaupluse üleandmine ETK Jaekaubanduse AS-ile, mistõttu otsustas ettevõte loobuda seal uue Konsumi avamisest.

„Oleme mitmete kuude jooksul kuulnud arendajalt üha uusi ja uusi lubadusi ning tähtaegu hoone valmimise ja üleandmise kohta, kuid tänaseni pole hoonel kasutusluba ja meie jaoks on selgusetu, millal ja kas üldse saaksime seal kaupluse avada,“ ütles ETK Jaekaubanduse juhatuse liige Margus Musthallik. „Võtsime tööle inimesi ja tegime suuri investeeriguid kaupluse sisseseadesse, mis praegu seisab jõude ja toob meile iga päevaga suuremat kahju.“

„Oleme hoone arendajaga pikalt läbirääkimisi pidanud ja püüdnud probleemidele lahendust leida, kuid arendajapoolse, meile arusaamatu käitumise tõttu jõudnud seisu, kus peame uue poe avamisest loobuma,“ lausus Musthallik. „Vabandan südamest kõigi Harkujärve ja Astangu piirkonna elanike ees, kes omale uut kodupoodi ootasid.“ Musthallik lisas, et Harkujärve Kosumisse värvatud ja tööle võetud inimestele pakutakse tööd teistes ETK Jaekaubanduse AS-i kauplustes.

ETK Jaekaubanduse AS on Eesti Tarbijateühistuste Keskühistu (ETK) tütarettevõte, kes opereerib praegu Tallinnas kahte Maksmarketit ja nelja Konsumit ning Pärnu linna ja Aurdu valle piiril tänavu juulis avatud Maksimarketit. Musthallik lisas, et ettevõte jätkab aktiivselt uute kaupluste rajamise võimaluste otsimist Tallinnas.

Sajaprotsendiliselt Eesti tarbijatele endile kuuluv Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. Enam kui 20protsendilise turuosaga ETK Grupp on Eesti jaekaubandusturu liider.

Merko toetab stipendiumitega TTÜ ehituseriala üliõpilasi ja noori teadlasi

29.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös toetab Merko omanimeliste stipendiumitega TTÜ tudengeid ja õppejõude. 3200-eurone stipendium määratakse ehituserialadel doktorikraadiga kuni 40-aastasele TTÜ noorele teadlasele/õppejõule ning 1920-eurone stipendium TTÜ ehitusteaduskonna inseneriõppe kolmanda, neljanda või viienda aasta edukale üliõpilasele. Kandideerimise tähtaeg on 30. november 2013.

„Ehitusinseneri elukutse üheks kõige iseloomulikumaks osaks on pidev areng – otsida võimalusi rakendada erinevaid teadussaavutusi praktilises töös, oma teadmiste täiendamine lähtuvalt kolleegide pikaajalistest kogemustest ja enda saadud teadmiste-kogemuste järgnevatele põlvedele edasiandmine. Seetõttu on tudengite stipendiumi kõrval olnud just õppejõudude järelkasvu toetamine pikki aastaid meie prioriteete,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume on pälvinud Miia Rõõm, Teet Reinson, Martin Talvar, Jürgen Sarmet, Ats Pildre ja Kaspar Vitsur. Aastani 2012 panustas Merko professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi, mille on saanud Targo Kalamees, Raido Puust, Hendrik Voll, Andrus Räämet, Madis Ratasepp ja Ivar Annus.
Tänavu novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016.

Lisaks toetab Merko 12. novembril avatud Tallinna Tehnikaülikooli interdistsiplinaarset innovatsioonikeskust MEKTORY.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.

Tühjenevad kortermajad kujutavad endast järjest suuremat probleemi

29.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.

Analüüs viitab ühe suure probleemina tühjenevatele korterelamutele maapiirkondades või ka linna äärealal. “Tihti asuvad need hooned ka pika küttetrassi lõpus ning nende kütmine kaugküttega on üleliia kulukas.

Juhul kui majas osa vaid kortereid on asustatud, muutub maja kui terviku kütmine elanikele veelgi kulukamaks. Tihti on korteriomanikud ka vähese maksejõuga, nende hulgas võib olla pensionäre või töötuid,” tõi analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing välja murekohad.

“Arengufondi koostatud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda. Sellises olukorras tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte teemat piirkonnas tervikuna,” selgitas ta.

“Meie ettepanek on, et omavalitsus, mille territooriumil on elamud, kus osa kortereid on tühjaks jäänud, teeb neile elamutele auditi, hinnates nende seisundit ja prognoositavat elanike arvu. Võimalusel renoveeritakse mõni paremas tehnilises seisundis olev korterelamu omavalitsuse, riikliku toetuse ja elanike kaasfinantseerimisel ning elanikele pakutakse võimalust koonduda elama renoveeritud majja. Amortiseerunud elamud lammutatakse,” rääkis ta.

“Analüüsitakse kaugkütte jätkusuutlikkust piirkonnas ning töötatakse välja alternatiivkütte võimalused. Riiklikul tasandil on vaja eraldada toetusi amortiseerunud hoonete lammutamiseks ning kaugküttepiirkondade reorganiseerimiseks perioodil 2014–2020.” nentis Otsing.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne läheb avalikule arutelule

29.11.2013 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule Kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis käsitleb linnavolikogus 27. juunil 2013 heaks kiidetud Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiislahendust.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on tegemist kesklinna üldplaneeringu lõpplahendust mõjutava olulise dokumendiga. Aruandes toodud mõjude hindamise tulemused ja ettepanekud näitavad, et praeguseks valitud planeeringu põhisuunad on õigustatud ja kesklinna tihendamine on kõiki mõjuvaldkondi analüüsides tervikuna positiivse iseloomuga.

Planeeringualaks on Tartu kesklinn (linna üldkeskus), mis piirneb Tartu linna üldplaneeringu järgi Pargi ja Aida tänava, Emajõe, Paju tänava, Pika, Sauna, Laia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, J. Kuperjanovi, Pepleri ja Väike-Tähe tänavatega ca 180 ha suurusel alal.

Üldplaneeringu üks ülesanne on kujundada kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ning hinnata ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamise tulemusena selgus, et valdavalt ei kaasne hindamise aluseks olnud eskiislahenduse elluviimisega eeldatavalt otseselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes võrreldakse enne Teist maailmasõda hoonestatud olnud alade taashoonestamisel põhinevat stsenaariumi situatsiooniga, mis kujuneks olemasoleva olukorra jätkudes. Leiti, et Tartu linna ja kesklinna konteksti arvestades oleks täiendav hoonestamine pigem positiivne. Kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.

Avalik väljapanek toimub 09.12.2013-12.01.2014 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalik arutelu toimub 13. jaanuaril 2013 kell 17.00 Tartu Raekoja saalis.

Skanska lahkub järgmisel aastal Eesti turult

29.11.2013 Tõnu Toompark

Skanska lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb oma Eestis tegutsevad üksused.

Skanska viib oma pooleliolevad projektid lõpule ja täidab kõik kohustused oma töötajate ja koostööpartnerite ees. „Viime kõik juba alustatud projektid lõpule vastavalt kokkulepitud tingimustele, samuti täidame kõik garantiikohustused“, kinnitas Skanska AS-i juhatuse esimees Andres Aavik.

„Meie jaoks on väga oluline oma töötajate heaolu ja edasine käekäik. Kõik töötajad, kes soovivad, saavad professionaalsel tasemel nõustamist“, lisas Aavik.

Skanska AS on Skanska Oy tütarettevõte, mis on Skanska esindus Eestis. Aavik jääb Skanska AS-i tööle ja juhib tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid. Skanskal on välja töötatud plaan eri üksuste, kinnisvara ja muude varade võõrandamiseks.

“Eesti turg on väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. 2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole, Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades, sageli sobivad: projektide rahavood on üldjuhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida. Sellises olukorras oleme otsustanud Eesti turult lahkuda,” selgitas Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti lahkumise põhjusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu Ülikooli kinnisvara juht läks 1Partner Advisory juhatajaks

29.11.2013 Tõnu Toompark

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juht Erkki Ääremaa asus tööle kinnisvarainvesteeringute nõustamisega tegeleva 1Partner Advisory juhtivpartnerina.

Erkki Ääremaa hakkab vastutama 1Partner kinnisvaragrupi ja selle klientide investeeringute juhtimise eest, mille maht on 20 miljonit eurot.

1Partner grupi suurosaniku Tanel Tarumi sõnul on ettevõte teinud juba mõnda aega vaikselt tööd, et kasvatada nõustamise ja investeeringute juhtimise portfelli, mille käive on igapäevasest vahendustegevusest suurem. “Napsasin enda meeskonda 20 aastat kinnisvarasektoris juhtivatel kohtadel töötanud mehe, kellel on selge visioon ja tegevusplaan, kuidas seda äri kasvatada,” ütles Tarum.

Avalikus sektoris töötades vastutas Erkki Ääremaa viimastel aastatel enam kui 40 miljoni euro väärtuses ehitusprojektide ning 300 000 ruutmeetri suuruse kinnisvaraportfelli haldamise eest. Varasemalt on Erkki Ääremaa töötanud ka suurettevõttes E.L.L. Kinnisvara finantsdirektorina.