Ehitusluba tuleb suveperioodil taotleda piisava ajavaruga

Suvel ehitamist plaanivatel inimestel soovitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja vajalike lubade ning kooskõlastuste taotlemisega algust teha juba täna.

Igal kevadel suureneb Tallinna Linnaplaneerimise Ametile läbivaatamiseks ning ehitusloa saamiseks esitatavate projektide arv talvekuudega võrreldes ligikaudu kolmandiku, see omakorda suurendab oluliselt ameti igapäevase töö mahtu ning toob kaasa projektide läbivaatamisele kuluva aja pikenemise.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul näitab varasemate aastate praktika, et aprillist juuni lõpuni esitatakse ametile menetlemiseks kolmandik kogu aasta ehitusprojektidest. „Kui soovite soojal ajal ehitamisega algust teha, oleks mõistlik ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus esitada meile aprillis või mai esimesel poolel. Nii saame töömahtu ühtlustada ja sellega tagada parema teenuse osutamise,“ soovitab Hallik-Jürgenstein.

Tallinnas antakse aastas keskmiselt välja 1800 projekteerimistingimust ning väljastatavate ehituslubade, kirjalike nõusolekute ning muudatusprojektide kooskõlastuste arv kokku on 2850. Kui 2012. aasta esimese kolme kuu jooksul oli väljastatud ehituslubade, kirjalike nõusolekute ning muudatusprojektide kooskõlastuste arv 605, siis käesoleva aasta samal perioodil oli see 585.

MTA kontrollis esimeses kvartalis ehitusettevõtteid 566 korral

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra.

Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames on arestitud üle 90 000 eurose maksuvõla katteks juhatuse liikmetele kuuluvad neli kinnistut.

Üks vastutusotsuse juhtum sai alguse kolmest maksumenetlusest, kus selgus, et ettevõte kajastas oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid, oli jätnud deklareerimata töötajaid ja maksis neile ümbrikupalka. Ettevõttel kuulus tasumisele kokku 100 000 eurot. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, siis alustati vastutusmenetlus juhatuse liikmete suhtes ning arestiti nende isiklik vara. Kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikmed ei täitnud oma kohustusi, siis vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest oma isikliku varaga.

Seoses ümbrikupalga maksmisega, maksuhalduri tegevuse takistamisega või käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on praegu menetluses kaheksa väärtegu. Sellise tegevuse eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 13 000 eurot ja füüsilist isikut trahviga kuni 1200 eurot.

Näiteks kontrolliti märtsi lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitusobjekti, millega on seotud 34 erinevat ettevõtet. Vaatlusel tuvastati 20 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Üks töötaja, kellelt seletusi võeti, ütles enda kohta vale nime ja isikukoodi, kuid õige nimi tehti kindlaks ja valeütluse andmise eest alustati tema suhtes väärteomenetlus.

Ühele ehitusega tegelevale äriühingule määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu, kuna ettevõte kajastas oma kulutustes 43 000 euro ulatuses suure ehitusmaterjalide müügiga tegeleva kaupluse müügitšekke. Kontrollimisel selgus, et ehitusmaterjalide kauplus ei ole mainitud kviitungeid väljastanud, tšekid olid võltsitud ja tegelikkuses kaupu ei ostetud.

Teisele, Tallinnas tegutsenud ehitusettevõttele määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu ligi 69 000 eurot, kuna äriühing oli aastatel 2009-2010 osutanud ehitusteenust juhatuse liikmega seotud ettevõttele, kuid jätnud deklareerimata teenuse osutamisest tekkinud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Üle Eesti kontrolliti märtsi kahe viimase nädala jooksul ka viie koolimaja ehitusobjekti, kust leiti 17 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Uutest töötajatest 10 leiti Viljandi Riigigümnaasiumi ehitusobjektilt, millega on seotud 17 ehitusettevõtet. Viljandi Riigigümnaasiumi kümnest uuest töötajast kolm olid arvel ka töötukassas ja ühel puudus elukoha- ja tööluba, mille kontrollimiseks edastasime andmed politsei- ja piirivalveametile ning töötukassale.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul ei ole ehitussektoris probleemiks ainult ümbrikupalga maksmine vaid ka käibemaksupettused.

„Ümbrikupalga maksmiseks on valemänguritel vaja vahendeid ning seda tekitatakse käibemaksupettust läbi viies. On oluline märkida, et sellised pettused võivad lõppeda ka isikliku vara kaotamisega ning rahuliku meele tagaks ikkagi reeglite aus järgimine,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et ehitusettevõtete kontrollide käigus on aastatel 2012-2013 selgitusi võetud 3867 inimeselt. „Nendest oli esimest päeva tööl 1044, kes ei kajastunud kontrollile eelnenud kolmel kuul ühelgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. See näitab, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27%.“

Prisma Peremarket rajab kaupluse Tallinna kesklinna

AS Prisma Peremarket on sõlminud lepingu uue kaupluse rajamiseks Tallinna kesklinna, Hobujaama ja Ahtri tänava nurgale. Pood tuleb läbi kahe korruse, hoonesse rajatakse ka bussiterminal. Prisma Peremarket loodab uue kauplusega pakkuda tõsist hinnakonkurentsi hetkel kesklinnas tegutsevatele suurpoodidele. Kauplus plaanitakse avada 2016. aasta esimeses pooles.

„Tegemist saab olema kauplusega, mis pakub tugevat hinnakonkurentsi nii kesklinna toidupoodidele kui ka Kaubamajale, läbi laia kaubavaliku ja märkimisväärselt soodsama hinnataseme,“ sõnas Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen.

Avatava kaupluse üldpinnaks on planeeritud 16 000 m². Poe valikusse hakkab kuuluma umbes 60 000 erinevat toodet. Prisma kauplus tuleb läbi kahe korruse, hoonesse rajatakse ka bussiterminal.

Kaupluse esialgne avamisaeg on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde.

Prisma Peremarket on Eesti ainus suur jaekett, kes pole oma tegevuse ajal maksnud dividende Eestist väljapoole, vaid investeerinud varasemate aastate kasumi oma tegevuse arendamisse Eestis.

Prisma on Põhjamaade juurtega SOK-le kuuluv kaubanduskett, mis tegutseb Soome, Eesti, Läti. Leedu ja Venemaa turgudel. Prisma on üks stabiilsemaid Eesti turul tegutsenud hüpermarketeid, alustades tegevust 2000. aastal. Prisma Peremarket annab Eestis tööd enam kui 1200le inimesele.

Eestis tegutsevad SOK tütarettevõtetena AS Prisma Peremarket ja AS Sokotel, mis tegutseb Sokos Hotel Viru kaubamärgi all.

Koos Soome tarbijateühistutega moodustab SOK S-Grupi. Rahvusvahelise S-Grupi tegevusvaldkondadeks on toidukaubandus, bensiini- ja teenindusjaamad, kaubamajad, hotellindus, autode ja autokaupade müük ning aiandus- ja põllumajandustooted. Tuntumatest brändidest kuuluvad S-Grupile Prisma, Sokos Hotel, S-Market, Alepa, Sale, ABC!, Sokos, Holiday Club ja Agrimarket.

Tallinna üüriturg: kiirustades enam lepinguid ei sõlmita

Viimaste kuude jooksul Tallinna üüriturul tervikuna ei ole olulisi hinnamuutusi toimunud. Hinnad ja pakkumiste hulk on püsinud suhteliselt stabiilsed.

Tallinna äärelinnas on üüripakkumiste hinnad sõltuvalt korteri seisukorras ja täpsemast asukohast vahemikus 5,5-7,0 €/m², kesklinnas keskmiselt 8 €/m².

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on Tallinna äärelinnas Mustamäel ja Lasnamäel üüripakkumiste arv vähenenud ja hinnad tõusnud sõltuvalt korterist 10–15%.

Hinnatõus on olnud suurim väiksemate kommunaalkuludega 1- ja 2-toalistel korteritel. Ober–Haus Kinnisvara hinnangul tehaksegi kõige rohkem üüritehinguid 1- ja 2-toaliste korteritega.

Kui varem olid oluliselt vähemnõutud vanemates korterelamutes paiknevad 3–4-toalised korterid, siis nüüd lähevad needki suhteliselt kiiresti kaubaks.

Kesklinnas on samuti märgata pakkumiste vähenemist ja hinnad on liikunud kerges tõusutrendis. Eriti otsitud on 2-toalised korterid hinnaga kuni 400 eurot. Viimaste kuude jooksul on kesklinnas üllatavalt palju hakatud otsima 4-toalisi kortereid hinnaga 600–800 eurot.

Hinnatasemelt on kesklinnale kiiresti lähenemas Kristiine linnaosa kesklinna lähedane piirkond ja Kalamaja.

Kuna käesoleval aastal on tõusnud sundkulutused eluasemele järsult, siis on hakanud kliendid järjest rohkem tähelepanu pöörama üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga.

Sageli saab otsustavaks üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega. Enamik üürnikke planeerib oma sissetulekust teatud osa kommunaalkuludeks ja üürimakseks.

Omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita.

Üürnike poolt vaadates on eelistatud möbleeritud korterid, mille juurde kuulub ka kindel parkimiskoht.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine teemaplaneeringu avalik väljapanek

21. märtsil 2013 võttis Tallinna linnavolikogu otsusega nr 31 vastu «Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine» teemaplaneeringu.

Tallinna linnaplaneerimise ametis Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis toimub 19. aprillist kuni 20. maini 2013 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul teemaplaneeringu avalik väljapanek.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu alusel korraldatakse puhkevõimaluste väljaarendamine ja inimtegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ning tagatakse maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse. Teemaplaneeringus on tsoneeritud 8 kõrge ja 9 keskmise kasutusintensiivsusega aktiivala ning 11 loodusala.

Teemaplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja joonistel.

Teemaplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel ka Nõmme linnaosa valitsuses Vabaduse puiestee 77 ja Mustamäe linnaosa valitsuses A.H.Tammsaare tee 135 ning Tallinna linna koduleheküljel www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-Mustamae-maastikukaitseala-puhkevoimaluste-planeerimine.

Merko ehitatav Kentmanni 6 kortermaja valmib 2014. aasta lõpus

Merko Ehitus Eesti jätkab eksklusiivse 14-korruselise kortermaja ehitust Tallinna ühel atraktiivseimal kinnistul Kentmanni 6. Arhitekt Indrek Allmanni projekteeritud maja valmib 2014. aasta lõpus. Kortermaja sisearhitektideks on Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla.

„Hoonele on juba rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning ehitustööd jätkuvad sel nädalal. Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ning ülejäänud 12 korrust korteriteks,“ ütles Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

„Tegemist on kindlasti ühe atraktiivsema asukohaga Tallinna südalinnas, mille enam kui sajast korterist avaneb suurepärane vaade linnale. Lisaks iseloomustab kortereid hea planeering, eksklusiivne siseviimistlus ja kaasaegsed tehnosüsteemid, mis tagavad parima elukvaliteedi. Autoomanikele on kesklinnas oluline lisaväärtus maja-alune parkimisvõimalus. Korterite vastu on juba praegu elav huvi ning pea pooltele korteritele on ka broneeringud tehtud,“ lisas Kuusik.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Merko on ehitanud ja arendanud Eestis enam kui 2000 korterit. Eesmärgiga luua kvaliteetset elukeskkonda, arvestab ettevõte uute eluasemete planeerimisel ja ehitamisel inimeste vajadusi, turvalisust, keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkusega ning kõrgete kvaliteedinõuetega materjalide valikul ja ehitusel.

Krundi valik

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?

Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2.

Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal, 13% Ida-Virumaal ja 10% Tartumaal.

Tallinna osakaal kogu Eestis valminud mitteeluhoonetest on 7%, kuid nende mitteeluhoonete pindala moodustab kogupinnast 16%. See tähendab, et Tallinnas valminud mitteeluhooned on Eesti keskmisest kaks korda suuremad.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Koolitus “Kinnisvara müük internetis” toimub 25/04/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara müük internetisNeljapäeval 25/04/2013 toimub Kinnisvarakoolis internetiturundusele keskenduv koolitus “Kinnisvara müük internetis“, mida viib läbi Priit Kallas.

Koolitus läbib internetiturunduse põhialused ettevõtte kodulehest kuni sotsiaalmeediani.

Priit Kallas annab konkreetseid lihtsalt elluviidavaid nõuandeid, kuidas kinnisvaraettevõtte või -arendusprojektiga veebis paremini nähtav olla ja seeläbi konkurentsieelist saada.

Koolitus on suunatud maakleritele ja , kinnisvaraettevõtete juhtidele ja turundusjuhtidele, samuti kinnisvaraarendajatele.

 

TULE KOOLITUSELE,SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Investeerime kinnisvarasse

Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust teenida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama? Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius, väärisesemed, kuld või fondid?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi läheb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi riskantne. Eesti kontekstis, kus ülekuumenemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüsteem, tuleks oma vara investeerides riske hajutada.

Professionaalide pärusmaa?

Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaalide pärusmaaks. See võib olla tingitud arusaamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samuti võib põhjuseks olla teabe puudumine või lihtsalt hirm tundmatu ees.

Näiteks aktsiatega kauplemine nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsiate kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist. Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõttu, et investeerija ei oma tegelikku ülevaadet, mida tema rahaga tehakse.

Ta ei saa oma investeeringut kuidagiviisi suunata. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fondijuhte, kes on suutnud läbi aastate tõestada oma kindlameelsust ja head vaistu ning kasvatanud investorite raha.

Hea pensionifond

Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat. See ei ole pikk aeg ning traditsioonid kinnisvara investeeringute valdkonnas alles kujunevad.

Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateenimisvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks. Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle volatiilsus on siiski palju aeglasemkui börsil toimuv.

Tallinna kesklinna investeeriv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne üürnik on maksejõuline ja aktiivne inimene, üüritootlus parem, kui raha lihtsalt sukasääres hoida.”Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või ostab, vastas Kaido: “80 protsenti oma varast investeerin kinnisvarasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnisvara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investeerin tõepoolest väärisesemetesse. Mõlemad, nii kinnisvara kui ka väärisesemed, on minu jaoks pikaajalised investeeringud. Lihtsalt kinnisvara puhul tekib igakuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada investeeringute üle kontrolli, sellepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.”

Selleks et kinnisvara üüritulust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha. Siinkohal räägimegi pigem lisateenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks teenida. Korteri ostmine ja väljaüürimine tootlusega 5–6% on ettevõtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla investor ka alates 15 000 euroga.

Pakutakse kinnisvarahaldust

Suurem küsimus on, kuidas hallata oma üürikorterit või kortereid. Kinnisvarahaldust pakkuvad ettevõtted teevad ära selle mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust.

Kinnisvarabüroo maakler Kristina Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit. “Esiteks teen korraliku taustauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üürileandjad oleksid rahul. Meelerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnisvarasse ja nüüd soovivad teenida tulu.

”Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsendi võrra vähendada, aga suurema mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldusteenuseta ka keerukaks osutuda.

Stabiilne investeering

Kokkuvõttes on kinnisvara stabiilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad üles-alla, on kinnisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatamata üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiilsust kui muud investeerimisvõimalused.

2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegusest mitu korda suurem. Kinnisvaraturg kosub koos üldise majandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahinnad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Eesti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.

Artikli autor:
Elari Tamm
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Korteriühistud: kakssada miljonit eurot on renoveerimistoetustena tarvis, et majad korda teha

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti täna VII Balti elamumajanduse konverentsi “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris” Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast võeti delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel.

Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest.

Konverentsil Eesti eluasemevaldkonna arengutest ülevaate andnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et renoveerimisplaanide teostamisel riik korteriühistuid kindlasti ka toetab. Partsi sõnul tuleks jätkata siiski olemasoleva elamufondiga, seni on olemasolevast elamufondist renoveeritud 3-4%. Riigi toetuse olulisust rōhutas ka konverentsil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, kes viitas ka Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivile, kuhu riikliku toetamise nõue sisse on kirjutatud.

Alates aastast 2009 on SA KredEx toetanud korterelamute energiasäästule suunatud renoveerimist. Välja on jagatud toetuseid 3506-le energiaauditile ja renoveerimisprojektile. Sõlmitud on 512 renoveerimislaenu lepingut, mille raames on investeeritud 49 miljonit eurot ning säästetud 1500 GWh energiat.

CECODHAS Housing Europe’i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juhi Kurt Eliassoni sõnul on Eesti ühistuliikumise kogemused ning liikmete suur hulk Euroopas unikaalne. “Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas,” kiitis Euroopa elamuorganisatsioone esindava katusorganisatsiooni juht, kes konverentsipäeva hommikul kohtus ka saadikutega Riigikogus.

Soetusmaksumus või turuväärtus? Kuidas aastaaruandes kinnisvara hinda määrata

01.01.2013 algavate majandusaastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on õiglase väärtuse meetodi kasutamine kohustuslik kinnisvarainvesteeringute puhul, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega. Objektiivseima tulemuse annab kinnisvarainvesteeringu kajastamine õiglases väärtuses ja aktiivse turu korral on selle parimaks indikaatoriks  kinnisvarainvesteeringu turuväärtus.

Alternatiivselt kasutatud soetusmaksumuse meetodit kasutati varem pigem järjepidevalt (ehk valiti kas õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetod ning kasutati jätkuvalt), kuid nüüd kajastatakse kinnisvarainvesteeringuobjekti soetusmaksumuse meetodil vaid siis, kui õiglast väärtust ei ole enam võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata, ning seda vaid senikaua, kuni õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kinnisvarainvesteeringute arvestus- ja kajastamismeetodite valimisel tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgnevatele asjaoludele:

  • Kui raamatupidamise heas tavas fikseeritud arvestus- ja aruandluspõhimõtetele tähelepanu ei osutata, moonutab see ettevõtte finantsseisundist ning tegevuse tulemustest esitatavat kuvandit.
  • Sõltuvalt vara soetamise ajast ei pruugi soetusmaksumuses kajastamine käesoleval hetkel olla objektiivne, kuna enamiku kinnisvaraturu kõrgajal soetatud ja rajatud varade soetusmaksumus ületab nende tänaste turupõhiste sisenditega leitud väärtust.

Soovitav on soetusmaksumuse meetodit kasutada pigem piiratud turuga (ehk eriotstarbeliste) varade korral, mille puhul reaalselt turgu kui sellist ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Kuigi ettevõtetel otsene kohustus selleks puudub, on siiski soovitav Eesti raamatupidamise hea tava kohaselt kinnisvarainvesteeringute turuväärtuse hindamisel kasutada ettevõtteväliste professionaalsete ehk kutseliste (atesteeritud) hindajate abi. Nõue ei kehti juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste, kuid ka siis võib olla (maksustamise, vähemusosanike huvide kaitse vm aspektide tõttu) mõistlik saada väärtusele sõltumatu osapoole hinnang.

Vastava spetsialisti kaasamine ettevõtte kinnisvara hindamiseks suurendab hinnangute täpsust ning adekvaatsust. Hindajad jälgivad ja töötavad igapäevaselt läbi kinnisvaraturu informatsiooni, maandades vara turuväärtuse kajastamisega seotud riske. Võib julgelt märkida, et ise eksperte omavaid ettevõtteid on hetkel minimaalselt. Juhul kui ettevõtte juhtkond katsub ise hinnata ettevõtte bilansis oleva kinnisvara turuväärtust, võib tulemus olla teadmatuse, oskamatuse või hindamiseks vajalike alusandmete puudulikkuse tõttu ebapädev ja lõpptulemusena ei pruugi seetõttu juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandusaasta aruandes olla kajastatud õiglases- ehk turuväärtuses.

Enamik suuremate kinnisvarabüroode hindajatel on ka juurdepääs maa-ameti tehinguregistrile, kus kajastuvad kõik Eestis teostatavad kinnisvaratehingud. Muudel ettevõtetel juurdepääs sellisele tehinguinfole puudub, mistõttu on ka keeruline omal käel pädevalt õiglast väärtust määrata ning lihtsalt müügipakkumiste põhjal väärtuse määramine on äärmiselt ebatäpne, reaalsuses võib hilisem tehinguhind pakkumishinnast erineda väga palju.Sõltuvalt kasutatud sisenditest ja muudest andmetest võib leitud tulemuseks olla ka hoopis erinevat liiki väärtus:

  • Kasutades konkreetse objekti võimalikke rahavoogude andmeid juhul, kui need ei vasta hetke turutasemele (nt omandisuhete kaudu seotud ettevõtetel, kus üürilepingud ei vasta turu hinnatasemetele vms), on tulemuseks pigem kasutusväärtusele omane tulemus, mitte aga õiglane väärtus.
  • Teine levinud viga on näiteks kalli tehnoloogia või sisseseade arvestamine kinnisvara väärtuse sisse, mida teha ei tohiks. Tootmiseks vms kasutatav tehnoloogia ei kuulu kinnisvaraobjekti lahutamatute päraldiste hulka, mistõttu seda tuleb käsitleda eraldiseisvalt.

Hea teada:

Eriotstarbeline vara – vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konkreetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul – välja arvatud juhul, kui toimub vara asustava ettevõtte müük.Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.

Õiglane väärtus – Vastavalt RTJ 5-le on vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

Turuväärtus – on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

Kutseline hindaja – hindaja, kes on sooritanud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja Kutsekoja poolt korraldatava kutseeksami ning kellele on väljastatud vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.

Maa-ameti tehinguregister – maa-ameti poolt peetav register, kus registreeritakse Eesti Vabariigis toimuvad kinnisvaratehingud ning milles sisalduva info kasutamise võimalus on litsentseeritud maahindajatel, kellele on vabariigi valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents.

Artikli autor:
Meelis Tammre
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. I kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 

2013. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 11 174 tehingut ligikaudu 490 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 9 940 kinnisvara tehingut 412 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku ligi 33 347 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 30 340 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Lääne-Viru maakonnas – 3 395 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 725 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2012. aasta esimese kvartaliga 12,3% ning võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga 2,4%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,8 %, hoonestamata maa hinnaindeks 16,1% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 0,7%.

Allikas: Maa-amet

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes materjal 0,1%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4% ja tööjõule 6,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,1% ja võrreldes I kvartaliga 6,1%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
IV kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
I kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
KOKKU 2,2 5,6
tööjõud 6,4 15,1
ehitusmasinad 1,4 3,9
ehitusmaterjal -0,1 1,3
Eramuindeks 2,4 6,0
Korruselamuindeks 1,7 4,9
Tööstushooneindeks 1,9 5,4
Ametihooneindeks 2,3 5,8

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
IV kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
I kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
KOKKU 2,1 6,1
tööjõud 6,3 15,0
ehitusmasinad -0,5 -0,8
ehitusmaterjal -0,1 2,0

Turul uus teenus: LVM Korterivahetus

LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral.

Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast. “Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda ja kohe uue korteri osta,” selgitab ta. Seega toimub ostu-müügitehing, milles üks tehingupool on kinnisvarafirma.

“Ostame kliendilt ära vana korteri ja müüme talle uue. Tehing toimub nädala-paari jooksul,” kirjeldab Saksing teenuse iseloomu. Huvi teenuse vastu on tema sõnul olnud suur ja esimesed kokkulepped ka juba sõlmitud.

“Kui teenus toimib ja klienti huvitab, saame seda ehk hiljem laiendada ka eramute ja järelturu korterite puhul,” räägib Saksing. “Kui klient tahab oma korteri maha müüa, saame talle pakkuda kahte lahendust,” räägib Saksing. “Klassikaline, kus klient jätab korteri müüki, ja teine, mille puhul hindame korteri ära ja teeme kliendile hinnapakkumise,” selgitab ta.

Vahel võit ja vahel kaotus. Saksing ütleb, et neilt on küsitud, kas nüüd saab klient korteri eest ainult poole hinnast. “Aga pakkumise teeme ikkagi lähtuvalt turuhindadest või vähemalt sellele lähedase,” vastab ta.

“Muidugi me hindame ka enda riske – prognoosime hinnastamist ja müügiperioodi. Eks mõnikord võidame ja mõnikord kaotame, nagu äris ikka,” ütleb ta. Saksingu sõnul on korterivahetusteenuse eelis kiirus ja mugavus.

“Kinnisvarabüroo peaks pakkuma teenust, mis pakub kliendile mingit lisaväärtust. Ega keelatud pole ju ise korterit müüa, aga mugavam on osta teenus,”ütleb ta. Tegu võib olla ka laenuga korteriga.

Samas on olnud juhus, mil laenujääk panga ees oli suurem kui korteri väärtus hetkel, sel juhul kinnisvarabüroo aidata ei saa. “Igal korteril on tegelikult ostja olemas, kõik oleneb hinnast,” lisab Saksing.

“Meil on olemas ka maakondade kohta hinnainfo, mida saame kliendile näidata. Eks on ka omanikke, kes ootavad suuremat hinda, kui me pakkuda saame, aga me peame siiski sellega arvestama, et suudaksime objekti ka ära müüa. On piirkondi, kus see on lihtsam, ja piirkondi, kus see on keeruline.” Näiteks kesklinnas leiab objektile ostja tunduvalt kiiremini kui Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel.

“Mõne korteri puhul me ka remondime korteri või teeme pisiparandusi,” lisab Saksing. Tema sõnul antakse ka kliendile sama nõu: et ostjal tekiks positiivne emotsioon seoses objektiga, tuleb seda presenteerida kõige paremal moel.

Mugavus maksab. Vahetusteenus on populaarne näiteks vanemate inimeste seas, kuna see on mugav ja samas maandab ka riske, sest vana korteri müük on kindel. Samas on Saksingu sõnul uued teenused alati teretulnud, ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu kinnisvara.

“Tarbija ei teagi alati, millist teenust ta vajab,” räägib ta. Näiteks kui 1990ndatel küsiti pangateenuste kohta, et mida oodatakse, siis klient vastas, et võiks olla rohkem tellereid ja pangad kauem lahti, aga lõpuks jõudsid turule sularahaautomaadid, mis selle ootuse täitsid. Samamoodi on uued teenused oodatud ka kinnisvaraturul, lisab ta.

“Näiteks on meie kasutusse võetud hind ruutmeetri kohta levinud praegu paljudesse kinnisvaraportaalidesse, nii et uuendused on alati teretulnud,” ütleb Saksing.

Kommentaar: Korterivahetusteenuse pakkumist pole kaalunud

Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo juht

Sellise teenusega on seni tegelenud rohkem finantsasutused. Eks sellega kaasnevad omad riskid ja sellel on oma temaatika. Meie ei ole selle teenuse pakkumisele seni küll mõelnud.

Aga erinevatel aegadel on selliseid teenuseid turul olnud, näiteks meenub, et ka Balti Realiseerimiskeskus pakkus midagi selletaolist, aga ei meenu, et nad oleksid väga edukad olnud.

See ei ole ju ka puhas vahetusteenus. Võrdluse võib tuua automaailmast, kus automüüja ostab ära kliendi vana auto, et klient saaks uue osta. Ei oska öelda, kui kliendisõbralik see on, eks seda näitab aeg.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi