Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

SEB: Ehitusturg kogub hoogu

SEBVärske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.

Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mitte-eluruumide ehituse puhul. Büroopindasid, ladusid jt selliseid hooneid valmis kolmandas kvartalis pindala järgi arvestades 80% rohkem kui mullu. Uute ehituslubade arv kasvas põrandapindala põhjal samal ajal 60%.

Elukondliku kinnisvara senisest suuremas mahus rajamist toetab üllatavalt kõrge nõudlus. Näiteks on tänavu suurenenud Tallinnas korterite müük eelmise aastaga võrreldes 14%. Suuresti on kinnisvaraturu aktiivsuse kasv seotud intressimääradega, mis on muutnud laenumaksed inimeste jaoks oluliselt taskukohasemaks, kui need olid eelmisel aastal. Kasvuteele pöördunud on ka kinnisvarahinnad, ent õnneks liiguvad need käsikäes keskmise palga suurenemisega.

Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal. Intressimäärade edasisile langusele enam panustada ei tasu, ent küll paraneb inimeste ostujõud. Eriti märkimisväärne on tulumaksumuudatustega seotud netopalga tõus kõrgemapalgaliste seas, mis potentsiaalselt ka kinnisvaraturule suurimat mõju omab.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööstustoodangu hinnad püsivad stabiilsed

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti värsketel andmetel püsivad töötleva tööstuse hinnad jätkuvalt üsna stabiilsel tasemel, harude lõikes on siiski erinevusi. Septembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsenti. Ekspordi- ja impordihinnad tõusid mõnevõrra rohkem, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul on nende hinnatase kolm aastat sisuliselt paigal püsinud.

Tööstusharude lõikes on arengud olnud siiski mitmekesisemad. Puidutööstuse hinnad tõusid aastaga umbes 5 protsenti. Paari aasta tagusest madalseisust on tootjahinnad kerkinud sarnaselt importtoodete kallinemisega, ka ekspordihinnad on nendega sama sammu käinud. Eesti toodete tootmise kasv on siiski veel tagasihoidlik, seega müügitulu suurenemine tulenebki peamiselt hinnatõusust.

Toiduainetööstuse tootjahinnad olid septembris üle 3 protsendi kõrgemad kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes varasemate kuudega on hinnatõus aeglustunud ning aasta keskpaigaga võrreldes on hinnad mõnevõrra alla tulnud. Sama suunda näitavad ka impordihinnad, mis osaliselt mõjutab ka tootmist Eestis, kuid samuti Eesti tarbijate väljaminekuid. Samas ekspordis oli hinnatõus jätkuvalt kiire (ligi 10%), mis näitab, et välisturgudele on suudetud müüa kallimalt või kallimaid tooteid.

Nafta hinna langus maailmaturul peegeldub põlevkiviõli tootja- ja ekspordihindades, samuti naftatoodete (sh kütused) sisseveo hindades. Septembris olid tootjahinnad 14 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Kuigi viimastel kuudel on hindade langus aeglustunud, siis oktoobri esimesel poolel jätkus maailmaturul nafta odavnemine, mis mõjutab ka Eesti tootjaid.

Ka paberitööstuses on pärast järsku energia kallinemist 2021–2022 hinnad viimastel aastatel langenud. Septembris langesid tootjahinnad ligi 9 protsenti. Viimastel kuudel on impordihinnad hakanud taas tõusma, mis näitab turu üldisi arenguid ning see võiks viidata ka Eesti tootjahindade väljavaadetele.

Teistes harudes olid tootjahindade muutused pigem tagasihoidlikud, jäädes üldiselt paari protsendi piiresse. Ka ettevõtjad ei prognoosi lähikuudel olulisi muutusi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus.

Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 1,9%.

väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

251021 Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,2 1,7
tööjõud 0,4 1,2
ehitusmasinad -0,6 1,2
ehitusmaterjal 0,3 2,0
Eramuindeks 0,1 1,7
Korruselamuindeks 0,1 1,5
Tööstushooneindeks 0,7 1,4
Ametihooneindeks 0,0 1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,3 1,9
tööjõud 0,1 0,9
ehitusmasinad -0,5 2,0
ehitusmaterjal 0,4 2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 21.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Everaus Kinnisvara esimene puitelementmajadest uusarendus toob turule taskukohase ja energiatõhusa kodu

EverausEveraus Kinnisvara alustas Kangru Kodu ridaelamute müügiga. Tallinna külje alla kerkiv uusarendus vastab tänasele turuvajadusele, pakkudes kvaliteetset ja energiatõhusat elamispinda, mis on hinnastatud nii, et see kuulub hetkel Tallinna ja selle lähiümbruse soodsaimate uusarenduste hulka. Majad on planeeritud valmima 2026. aasta lõpus.

Kangru Kodu on arendaja portfellis esimene projekt, kus kasutatakse põhikonstruktsioonina puitelemente. Kaasaegse puitelementtehnoloogia kasutamine võimaldab ehitada kiiremini ja jätkusuutlikumalt ning pakkuda seeläbi atraktiivsemat lõpphinda, seejuures kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Kuna tegemist on tehases toodetud puitelementmajadega, siis majade olulised osad toodetakse kontrollitud tingimustes tehases ning selle tulemuseks on ühtlane ja kõrge ehituskvaliteet. Kangru Kodu on atraktiivne ka seetõttu, et uusarendus paikneb pealinna piiril, kuid keset loodust ja metsa. Looduslik kõrghaljastus annab kohe eelise nii kõrge elukvaliteedi kui rohelisema elustiili osas. Kangru Kodus on lisaks kosutavale loodusõhule tagatud ka tervislik ja mugav sisekliima. Ridaelamu hinnas sisaldub kaasaegne korteripõhine jahutusseade, mis pakub kuumadel suvepäevadel leevendust ja loob ideaalsed elutingimused selles A-energiaklassi kodus.
„Kangru Kodu looduslik keskkond inspireeris looma kodusid, mis oleksid sama looduslähedased ja jätkusuutlikud kui kõrghaljastus nende kodude ümbruses. Eesmärgiks sai luua harmooniline elukeskkond, kus kaasaegne puitelementtehnoloogia kohtub rohelise mõtteviisiga ja seetõttu kasutame põhikonstruktsioonina just puitelemente,“ kommenteeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Fassaade katab erineva laiuse ja reljeefsusega laudvooder ning hoonete koloriit on valitud naturaalset materjali rõhutav ja looduskeskkonda sulanduv. Iga elamu siluetist on välja loetavad neli esmapilgul lihtsat, kuid sisult hästi läbimõeldud ja mugavat kodu,” lisas ridaelamud projekteerinud arhitekt Martin Aunin.

Kangru Kodusse rajatakse mitmes etapis kaheksa ridaelamut. Igas ridaelamus on neli neljatoalist läbi kahe korruse planeeringuga kodu. Uusarendus asub mugavalt Tallinna külje all, Kiili vallas, tagades kiire ühenduse pealinnaga, kuid pakkudes samal ajal rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Piirkonnas on olemas vajalik infrastruktuur – läheduses on lasteaed, kool, sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused ning uued tõmbekeskused Luigel ja Kurnas. Lisaks ridaelamutele on Kangru Kodus müügis ka eramukrundid.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

29.10.2025 toimub koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 29.10.2025 koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolituse eesmärk on aidata ehitusvaldkonna spetsialistidel mõista, kuidas sõlmida, muuta ja lõpetada ehituslepinguid nii, et töö kulgeks tõrgeteta ja vältida võimalikke vaidlusi.

Koolitus on suunatud ehitusettevõtete juhtidele, juristidele, projektijuhtidele, objektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele ning pea- ja alltöövõtjatele.

Koolituse käigus käsitletakse ehituslepingu poolte põhikohustusi, tüüplepinguid ning olulisi lepingu tingimusi ja lisasid. Samuti selgitatakse, millal ja kuidas lepingut muuta või lõpetada ning millised õiguslikud tagajärjed sellega kaasnevad.

Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 29.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Hepsor AS Group company Hepsor Jugla SIA has signed a loan agreement in the amount 8.4 million euros to finance the construction of the Zaļā Jugla project

HepsorOn October 20, 2025, Hepsor Jugla SIA, a company belonging to the Hepsor AS Group, and BluOr Bank AS signed a loan agreement in the amount of 8.4 million euros. The purpose of the loan is to finance the construction of the first phase of the Zaļā Jugla residential development project and the establishment of infrastructure at Braila iela 23, Jugla, Riga.

In the first phase of the project, two apartment buildings will be constructed, comprising a total of 70 apartments and 4,262 m² of sellable area. Construction is scheduled to be completed in the fourth quarter of 2026.

The full Zaļā Jugla residential development project foresees the construction of three apartment buildings with a total of 105 apartments and 6,393 m² of sellable area. The estimated total cost of both phases is EUR 15 million.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 97% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Liven: acquisition of a new development property in Tallinn, Haabersti district

LivenLiven Kodu 24 OÜ, part of the Liven AS consolidation group (Liven), won the auction organised by the Land and Spatial Development Board (Maa- ja Ruumiamet) in October 2025 for the acquisition of a development property located at Järveotsa tee 16c in Tallinn, Haabersti district, Väike-Õismäe sub-district.

A residential building complex with commercial premises adding value to the living environment is planned on the approximately 13,300 m² property. The exact construction volume will be determined during the detailed spatial planning process to be initiated.

“The acquisition of the new property is a strategic step for Liven, securing a long-term development pipeline in one of Tallinn’s fastest-growing areas,” commented Andres Aavik, Chairman of the Supervisory Board of Liven AS. “Haabersti district is known for its active new development market and high competition, where Liven itself also has several ongoing projects. The development timeline of the Järveotsa tee 16c property allows us to ensure continuity and maintain Liven’s capability to offer new homes in the area even after the completion of currently ongoing and planned projects,” Aavik added.

“Our confidence in the area’s potential is confirmed by Liven’s Luuslangi development project, where more than half of the homes in the first buildings of the ongoing second phase have already found owners a year before completion. We believe that all new developments in the area will, once completed, increase the overall attractiveness and value of the district,” Aavik continued.

The value of the transaction is EUR 1.1 million, and the estimated total investment volume of the project is EUR 20 million. The property acquisition transaction will be completed within two months, and Liven will use the funds raised from its green bonds offering in financing the transaction.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 2024. a valmis eestis kokku 5815 eluruumi

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis Eestis 2024. a jooksul ehk sai kasutusloa 5815 eluruumi. Seda oli 31% vähem kui aasta varem, mil kasutusloa si 8424 eluruumi. Valminud eluruumi keskmine pindala oli 2024. aastal 93 m².

Eluruumide valmimises toimus aastaga suur tagasilöök. Tagasilöögi tagamaa on 2021. a ostubuum, mil osteti-müüdi väga palju uusi kortereid paberilt. 2021. a ostetud müüdud korterid läksid 2021.-2022. a jooksul ehitusse ja tekitasid 2023. aastaks suure ehitusliku valmimise laine.

Korterite ostubuum suunab üldjuhul turu väiksemate eluruumide ehitamise ja seega ka valmimise suunas. Viimase viie aasta pikkuses vaatlusperioodis ei paista välja, et ehitataks väiksemaid kortereid.

2024. a valminud eluruumide seas on osakaalu kasvatanud hoopiski 5- ja enamatoalised eluruumid, mille tavapärane 15-16% osakaal kogu Eesti valminud  eluruumide seas hüppas 2024. aastaks 19% peale. 

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Everaus Kinnisvara AS teise seeria võlakirjade märkimistulemused

EverausReedel, 17. oktoobril 2025, lõppes Everaus Kinnisvara AS (edaspidi Everaus Kinnisvara) võlakirjade avalik pakkumine. Tegemist oli Everaus Kinnisvara võlakirjade programmi teise seeriaga.

Pakkumise raames pakkus Everaus Kinnisvara kuni 3000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, lunastustähtajaga 22. oktoober 2028 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10% aastas (esimene intressimakse tehakse 22. jaanuaril 2026). Avalik pakkumine toimus Eestis, Lätis ja Leedus.

Märkimisest võttis osa 906 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 5 760 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni maht summas 3 miljonit eurot 1,92 kordselt üle. Võlakirju märgiti summavahemikus 1 000 kuni 240 000 eurot.

Võlakirjade jaotamisel lähtus Everaus Kinnisvara järgmistest põhimõtetest:

  • Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti.
  • Kõik vajadusel tehtud ümardused tehti üles poole.
  • Everaus Kinnisvara grupi töötajate, koduostjate, varasemate ja institutsionaalsete investorite märkimiskorraldused rahuldati täies ulatuses 574 000 euro väärtuses.
  • Eelnimetatud põhimõtete alusel jaotamata jäänud 2 426 000 euro väärtuses võlakirju jaotati ülejäänud investoritele. Igale investorile jaotati vähemalt 40% märgitud kogusest ning mitte vähem kui üks võlakiri investori kohta.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 22. oktoobril 2025. Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North on 23. oktoober 2025.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik kommenteerib: „Oleme igati rahul meie võlakirjaemissiooni teise seeria tulemustega – taaskordne ülemärkimine kinnitab, et investorite huvi ja usaldus on kõrge ka pärast kevadist edukat esmaemissiooni. Rõõm on tõdeda, et üheaegselt usaldavad meid nii varasemad investorid kui suur hulk uusi investoreid. Võlakirjade märkijate seas oli märkimisväärne arv, ligi kolmandik, neid investoreid, kes osalesid ka kevadises esmapakkumises. Märkijate hulgas on 65% ulatuses füüsilisi isikuid ning 35% ulatuses institutsionaalseid investoreid ja ettevõtteid. Meeldiv oli näha Läti ja Leedu investorite osakaalu kasvu, võrreldes kevadise esmaemissiooniga. Märkimistulemus kinnitab, et investorid jätkuvalt usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ning jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda,“ lisades, et „võlakirjaemissiooni teise seeriaga kaasatud vahendid toetavad kavandatud tegevuste veelgi tõhusamat elluviimist. Täname kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid usalduse eest. Usaldus on kõrgeim tunnustus.“

Avaliku pakkumise korraldamist nõustasid Redgate Capital AS ja advokaadibüroo TRINITI.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

  • Kokku märgiti: 5760 võlakirja (5 760 000 eurot)
  • Emissiooni maht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Ülemärkimise määr võrreldes baasmahuga: 1,92 korda
  • Lõplik emissiooni maht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Investorite koguarv: 906 unikaalset märkijat
  • Keskmine märkimissumma: 6 358 eurot investori kohta
  • Märkimine riigiti: Eesti investorid osalesid 81%, Läti investorid 15%, Leedu investorid 4% osakaaluga märgitud kogumahust
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Peetri ja Järveküla korterituru detailne ülevaade 10.2025

Tõnu ToomparkPeetri ja Järveküla kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Peetri ja Järveküla elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa ekspert: Mustamäe korterite müük tegi erakordselt suure tõusu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusis Mustamäe korteritehingute arv septembris kuuga 23 ja ruutmeetri hind 8,9 protsenti, mille taga on vajadus odavama kinnisvara järgi ning ühe märgilise uusarenduse turuletulek.

Sten Renar Subatšjuse sõnul oli september kogu Tallinna korteriturul aasta aktiivseim, kuid Mustamäe paistis linnaosadest erandlikult silma. „Huvi Mustamäe vastu tõuseb ja selle taga on kombinatsioon mitmest tegurist. Ühest küljest on ümbritsevate linnaosade hinnad kättesaamatult kalliks muutunud – inimesed ei jaksa enam kesklinna või Kristiinesse osta ning see tõstab suurusjärgu võrra soodsama Mustamäe nõudlust,“ ütles Subatšjus.

„Kui Mustamäel maksis korteri ruutmeeter septembris keskmiselt 2530, siis Kristiines 3230 ning Kesklinnas juba 3800 eurot. Kesklinna uude majja alla 5000-eurose ruutmeetrihinnaga korterit ei leia, aga Mustamäel algavad korralikus arenduses hinnad 3700-st eurost,“ lisas Subatšjus.

„Linn paisub – Kristiine on juba tunnetuslikult kesklinn ja Mustamäe liigub samas suunas. Tegemist pole enam kuidagi magala, vaid hinnatud aadressiga, kus on hea taristu, palju rohelust ning kiire ühendus kesklinnaga,“ rääkis Uus Maa konsultant Ave Klaser ja lisas, et kõige nõutumad on Sõpruse pst, Tammsaare ja Mustamäe teede äärsed piirkonnad.

Ave Klaseri sõnul hakkab Mustamäe kinnisvaraturgu järjest enam mõjutama ka uueneva Mustamäe Keskuse ümber kerkiva kvartali valmimine. “Rajatakse 24-korruseline Mustamäe Manhattani nimeline korterelamu, tervise- ja ärihoone ning uus avalik park, mis moodustavad Tammsaare-, Mustamäe- ja Sääse teede ristumiskohta linnaosa uue tõmbekeskuse. Septembris müüki tulnud Manhattani tornist osteti kümme protsenti paberil ette ära ja see tõmbab kaasa ka ümbruskonna vanema kinnisvara,“ lisas Klaser.

„Kuna Mustamäel on praegu uusarendusi vähe ja ega neid sinna palju juurde mahugi, siis tehakse kümnest tehingust üheksa vanemate korteritega. Kasvanud tehingute arv tingib müügipakkumiste vähenemise – Mustamäe müügiturult läheb rohkem kortereid ära kui juurde tuleb. Mullu septembriga võrreldes on praegu müügikuulutusi 3,6 ning augustiga võrreldes 6,4 protsenti vähem. Samamoodi on languses ka vabade üürikorterite arv,“ nentis Klaser.

251020 Ekspert Mustamäe korterite müük tegi erakordselt suure tõusu

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Summus Capital müüb kaks Baltikumi ärikinnisvaraobjekti INDEXO Kinnisvarafondile

Summus CapitalSummus Capital, üks Baltimaade ja Poola juhtivaid kinnisvarainvesteeringute ettevõtteid, müüs kaks ärikinnisvaraobjekti Eestis ja Lätis INDEXO Kinnisvarafondile AS, mida haldab Provendi varahaldus AIFP. Portfelli kuuluvad Saaremaa suurim kaubanduskeskus Auriga ja Riia Imanta linnaosas asuv jaemüügikeskus Damme.

Tehing on Summus Capitali jaoks strateegiline samm, kuna ettevõte jätkab oma investeerimisportfelli optimeerimist ja tugevdamist. Müüdavad varad on toonud ettevõttele stabiilse pikaajalise tulu ja tugeva väärtuse kasvu. Müügist saadav tulu reinvesteeritakse suurematesse ja hea kasvupotentsiaaliga kinnisvaraobjektidesse, toetades Summus Capitali jätkuvat laienemist Baltimaade ja Poola kinnisvaraturgudel.

„See tehing võimaldab meil realiseerida väärtust, mis on loodud stabiilselt tootvate investeeringute kaudu, ja suunata kapital ümber uute kasvuvõimaluste poole,“ ütles Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl. „Oleme tänulikud Auriga ja Damme keskuste pikaajalistele üürnikele ja partneritele koostöö eest. See müük on Summus Capitali jaoks järgmine etapp veelgi tugevama ja kaasaegsema portfelli loomisel.“

INDEXO Real Estate Fund AS, mida haldab Provendi Asset Management AIFP SIA Läti finantsjärelevalve järelevalve all, investeerib kvaliteetsetesse kinnisvaraobjektidesse kogu Balti riigis. Fondi mitmekesine portfell hõlmab elamu-, äri-, logistika-, büroo- ja jaemüügikinnisvara.

„Meil on hea meel omandada see hästi toimiv väljakujunenud jaemüügikinnisvara portfell, mis sobib ideaalselt meie strateegiaga luua mitmekesine ja tulu teeniv kinnisvarafond,“ ütles Provendi varahalduse tegevjuht K. Berzins.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Registreeritud töötus jätkas ka septembris langustrendi

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud registreeritud töötute andmed näitavad, et juba veebruaris alanud töötuse languse trend jätkub. Kui veebruaris oli meil registreeritud töötuid ümmarguselt 52 000, siis septembris oli töötuid 43 000. Tõsi on ka see, et juunis-juulis tööotsijate arv natuke kasvas, aga see on seletatav noorte tööotsimisega, kes suveperioodil endale lisasissetulekut otsisid. Üle kogu Eesti vähenes registreeritud töötute arv septembris aastases võrdluses 9%.

Kui vaadata natuke andmete sisse, siis on kõige rohkem registreeritud töötute arv langenud Pärnu maakonnas (-29%) ja Lääne maakonnas (-18%). Üle 10% on töötus langenud ka Lääne-Viru, Põlva, Võru, Järva ja Jõgeva maakonnas. Töötus on kasvanud paar protsenti Hiiumaal ja Saaremaal ning jäänud aastatagusega täpselt samale tasemele Rapla maakonnas. Kohalike omavalitsuste tasemel on pilt märksa kirjum. Kui jätame väikesaared kõrvale, siis kõige suurem töötuse langus oli aastases võrdluses Antslas (-46%), suurem langus oli ka Pärnumaa omavalitsustes: Põhja-Pärnumaal (-42,5%), Lääneranna vallas (-34%) ning Saarde vallas (-30%). Üle 25% langes töötute arv veel ka Tori vallas, Pärnu ja Rakvere linnas, Lääne-Nigula vallas ning Loksa linnas.

Töötus kasvas Setomaal (29%), Tartu, Nõo , Kohila, Kiili, Jõelähtme ning Harku vallas.

Kokkuvõttes näitavad registreeritud töötuse andmed sama, mida ka teised üldised makroandmed – majandus tasapisi taastub.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Luminori uuring: eestlased eelistavad elada looduse keskel, lõunanaabrid naudivad linnamelu

Luminor BankEestlaste loodusarmastus mõjutab ka kodukoha valikut. Kuigi Luminori hiljutise uuringu järgi elab enamik eestlasi veel linnas, kaaluks 53% neist kolimist maale või väikelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul sõltub linnast väljakolimine eelkõige sellest, kas uues elukohas on olemas vajalikud töövõimalused ja elamistingimused.

Norstati läbiviidud uuringust selgus, et ainult veerand ehk 25% Eesti inimestest soovib kindlasti elada linnas. Lätis ja Leedus on selliste inimeste osakaal suurem – vastavalt 30% ja 33%. „Eestlaste looduslähedus ja rahuarmastus kutsub ikkagi linnast välja. Kui meie lõunanaabrite seas on rohkem linnamelu nautlejaid, siis eestlaste jaoks ei ole linnas elamine nii kivisse raiutud otsus. Seda tendentsi on eriti näha noorte seas, kes kaaluks sobivatel tingimustel linnapiirist kaugemale kolimist,“ sõnas Kikas.

Täpsemalt näitas uuring, et 53% eestlastest kaaluks maale või väikelinna kolimist. Küll aga on 23% selles osas kõhklevad ning 19% vastanute jaoks on oluline, et linnast ära kolides oleks uues elukohas tagatud sobivad töö- ja elamistingimused.

„See, et uuringu järgi üle poole eestlastest kaaluks linnast välja kolimist, näitab laiemat väärtuste muutumist – inimesed otsivad tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning hindavad keskkonda, mis toetab üldist heaolu. Kolimisotsuseid mõjutavad ka kinnisvarahinnad ja töökorralduse muutused,“ lisas Kikas.

Noorte seas on huvi linnast väljapoole kolimise vastu eriti suur – tervelt 68% uuringule vastanud 18–29-aastastest kaaluks seda sammu. Samas on Kikase sõnul kodukoha valikul määravaks teguriks teenuste kättesaadavus ehk pigem suunatakse pilgud linnalähedastele elamurajoonidele. „Noored pered soovivad vaikust, rahu ja lastele sobivat kasvukeskkonda, kuid ainult looduslähedusest ei piisa. Seetõttu eelistatakse sageli äärelinna või linnalähedasi elamurajoone, kus kõik vajalik on ümbruses olemas,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Linnalähedaste arenduste eeliseks on enamasti taskukohasem ruutmeetrihind, mis on karjääri alustavatele noortele jõukohasem. Paindlik töökorraldus ja hübriidlahendused annavad inimestele rohkem vabadust elukohta valida ehk kui igapäevast linna sõitmist pole vaja, on äärelinnas elamine igati mõistlik valik.

„Tänapäeval ei tähenda äärelinna arendused enam pelgalt maju põllul, vaid enamasti on lisaks kodudele rajatud ka vajalik infrastruktuur, alates lasteaedadest ja koolidest kuni ühistranspordi ja poodideni. Hästi toimiv taristu ja piirkonna populaarsus hoiavad ka kinnisvara väärtust, mistõttu ei jää äärelinna arendused linnakorteritele sugugi alla,“ lisas Kikas.

Uuring viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis. Uuringule vastas Baltimaades kokku 3011 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine