Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvara täiendkoolitus alustab esmaspäeval 07/10/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitusEsmaspäeval 07/10/2013 alustab “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on suunatud kõikidele nö edasijõudnud maakleritele. Muuhulgas on koolitus mõeldud kinnisvaramaakleritele, kes soovivad minna kutseeksamile.

Kinnisvara täiendkoolitusel läbime kõik olulised kinnisvaravaldkonna teemad: kinnisvaraturg, turuanalüüs, finantseerimine, investeeringud, hindamine, kindlustamine, juriidika. Eraldi vaatleme kinnisvaramaakleri tegevust ja seda reguleerivaid standardeid.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid ja koolitajad: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus” toimub

  • E 07/10/2013  kl 09.00-16.15 kinnisvaraturg, hindamine, finantseerimine, kindlustus;
  • T 08/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika;
  • E 14/10/2013 kl 09.00-16.15 maakleritegevus, planeerimine, ehitus ja projekteerimine;
  • T 15/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Milline on 2013. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013”. Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Eesti betoonehituses on vaikse kosumise aeg, kus on ehk rohkem aega ka veidi atra seada,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk.

„Eesti betoontoodete tootmises on järjest olulisem toodete eksport. Viimastel aastatel on laienenud nii ekspordigeograafia, tootevalik, kui ka eksportijate arv,” lisas Leosk. Leoski sõnul on järjest kasvanud ka Eestist pärit betoonitööde teostajate tööd välisriikides, mis kinnitab taas kord Eesti erialainimeste kõrget professionaalsust.

Betoonehitise konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2013. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

„Käesoleval aastal on valminud ja valmimas hulgaliselt ehitisi, mis võivad edukalt meie võistlusel konkureerida,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk.

„Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid laiemalt,” täiendas Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2014. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2012. a. Betoonehitiseks tunnistati Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 49 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üks küsimus: kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused?

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne.

Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing:

“Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele.

Lihtsamalt öeldes – leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale.

Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja.”

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Emajõe Ärikeskuse arhitektuurse ideevõistluse tulemused avalikustatakse 3. oktoobril

Tänavu 26. augustil välja kuulutatud Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuurne ideevõistlus päädis žürii otsusegaga möödunud nädalal.

Täname kõiki, kes tundsid huvi Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuurse ideevõistluse vastu. Ideevõistlusele laekus üheksa tööd. Žürii luges võistluse kordaläinuks, esitatud tööd olid heatasemelised ning võistlustööde valik esinduslik.

Lõplik paremusjärjestus kolme esimese ideekavandi osas oli konsensuslik. Selgelt eristuvat parimat lahendust võistlusel polnud, mistõttu otsustati esimest preemiat mitte välja anda. Võistluse auhinnafond on 20 000 eurot. Auhinnatud tööde märgusõnad tähestikulises järjekorras on Linnamootor, Sadama värav ja Suhtlev ruum.

Žürii avaliku koosolek, kus avatakse võistlustööde märgusõnadele vastavate nimekaartide ümbrikud ja avalikustatakse autorid, toimub neljapäeval, 3. oktoobril kell 13 Dorpati konverentsikeskuses. 3. oktoobrist on Dorpati konverentsikeskuses avatud ka näitus, kus on eksponeeritud kõik võistlustööd.

Huvilised saavad näitust külastada kuni oktoobri lõpuni, tööpäeviti kell 10-17.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Aida 5 kortermaja – rekordprojekt Pärnu uusarenduste turul

Eelmisel nädalal vormistati viimase korteri müük Pärnu südalinna uues kortermajas aadressil Aida 5. Korterid leidsid uue omaniku Pärnu uusarenduste kontekstis märkimisväärse kiirusega – 40 korteri müügiks kulus vaid 18 kuud!

Aida 5 korterelamu asub Pärnu südalinnas, kus on kõik eluks vajalik mõnusalt lähedal. Kaheksakorruselises majas on kolmel esimesel korrusel äripinnad ja neljandast kaheksanda korruseni 1-, 2- ja 4-toalised korterid.

Seda, mis tegi selle maja korterid teistest uusarendustest erilisemaks, kommenteerib Arco Vara Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein: „Eriti atraktiivne oli see, et iga korter omab kogu korteri laiuses päikesepoolset rõdu, millelt avaneb suurepärane vaade Pärnu linnale. Pikki maja kulgevast koridorist saab aga nautida vaadet  jõele. Need korterid olid kõik lõpuni viimistletud. Igas korteris paikneb vann, kliimaseade, paljudes ka saun. Ruumid on tänu suurtele klaaspindadele avarad ja valgusküllased. Kõik korterid said ka maitseka siseviimistluse. Seda kõike just klient hindabki – hästi läbimõeldud terviklahendust.“

Korterite ostjateks olid 35% ulatuses välismaalased ning suurem osa korteritest osteti nn “suvituskorteriks“. Seega võib järeldada, et üsna suur osa korteritest on elanike päralt vaid suvisel ajal.

Aida 5 omanik oli Ektornet ning korterite vahendamisega tegeles Arco Vara Pärnu esindus. Arco Vara alustas tegevust  kinnisvarasektoris  juba  1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Investeerimissoovitus: Muuda suur korter üüritubadeks

Nõudlus üüritubade järele on küllaltki suur, seda näitab igakuine tehingustatistika. Nende üürimisest on eriti huvitatud inimesed, kes liiguvad töö tõttu rohkem ringi, mõne projektiga seoses lühiajaliselt Eestisse saabunud välismaalased ning ka tudengid. Sõltuvalt asukohast maksavad korralikus seisukorras toad ühiskorteris 120-240 eurot.

Üüritubade pakkumisega on praegu hea aeg alustada, sest magalapiirkondades on suurte. kolme- ja neljatoaliste korterite pakkumine kasvanud ning seetõttu hinnatase ka soodsam.

Sellise üüriäri puhul peab silmas pidama aga kahte kinnisvaraturu kuldreeglit, milleks on ASUKOHT (hea ühendus ülikooli ja piirkonnaga, kus on rohkem ettevõtteid) ning HIND (konkurentsivõimeline hind võrreldes piirkonnas pakutavate ühetoaliste korteritega).

Arvestama peab sellega, et korter tuleb ilusti remontida ning toad ja ühisruum varustada elementaarse mööbli ja tehnikaga. Kööginurga saab rajada esikusse ja senise köögi samuti üüritoaks ümber ehitada.

Millised on üürihinnad ja millega võrrelda? Näiteks, kui muidu saab Lasnamäe neljatoalise korteri eest üüri küsida 300-350 eurot, siis viie üüritoa eest (kui toa hind on 120 eurot kuus) on sama kogusumma 600 eurot kuus.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvara müügikoolitus toimub reedel 04/10/2013

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Maria KopsoReedel 04/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis Kinnisvara müügikoolitus. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja kinnisvaramaakler Maria Kopso.

Koolituse esimene osa keskendub müügisuhtlusele, kliendisuhtlusele ja müügiprotsessile, millest räägib Anneli Salk.

Koolituse teises osas keskendume kinnisvaramaakleri igapäevastele praktilistele tegevustele, kus koolituse läbiviijaks on Maria Kopso.

Kinnisvara müügikoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt võisoovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub reedel 04/10/2013 kell 10:00-13:30.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: 30 protsenti palkade kogusummast läheb elamispindade tehingute tegemiseks

Eelkõige just korterituru suur aktiivsus ja hindade kerkimine on ülespoole viinud ka elamispindade käibe. 2013 II kvartalis oli Eesti elamispindade käive 344 miljonit eurot. Nii suurt käivet nägime viimati viis aastat tagasi 2008. aastal.

Elamispindade käive netopalkade summa suhtes on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilselt turvalises 20-30% vahemikus. See on igati jätkusuutlik tase, kus kinnisvaraturul on piisavalt likviidsust, kuid tegemist ei ole veel ülekuumenemisega.

Hetkel läheneb elamispindade käibe osakaal palkade kogusummast 30 protsendi piirile. See ei pruugi olla päris vastavuses Eesti majanduse üldise olukorraga ja faktiga, et Eesti ekspordipartnerite majandusega ei ole samuti lood kõige paremad.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN jõudis Tartusse

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN on jõudnud Tartusse. Täna kell 16.00 toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu 3. korrusel asuvas Puksoo fuajees näituse avamine. Näitus jääb avatuks kuni 27. oktoobrini 2013.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse LASN raames on 9 arhitektide meeskonda loonud 9 erinevat maketti, mis tegelevad Tallinna suurima linnaosa Lasnamäe keskkonna puudulike aspektidega.

“Näitusel on eesmärk – panna inimesed mõtlema tuleviku peale. Kuigi näitus on koostatud Lasnamäe linnaosa silmas pidades, puudutavad need teemad samaväärselt ka Tartu magalarajoone,“ rääkis aastanäituse kuraator

Reedik Poopuu.

Näituse kuraatori sõnul on Tartul ka oma Lasnamägi – Annelinn, mistõttu puudutab “Lasnamäe lunastamise” teema teravalt kõiki, kelle koduks on nõukogude ajal rajatud elukeskkond.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN esitleti esmakordselt 18. oktoobril 2012 Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriis.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Linnavaraamet läheb Kopli liinidele naaberriikidest võimekat arendajat otsima

Tallinna Linnavaraamet korraldab oktoobrikuu esimesel poolel Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Moskvas enampakkumisele pandud Kopli liinide maa-ala tutvustavad üritused.

„Loodame Kopli liinide ala kui perspektiivika kinnisvaraarenduspiirkonna vastu välisriikide suurekaliibrilistes arendajates huvi äratada,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selle suure ala uueks loomise puhul on tegemist ambitsioonika, kuid samas ka väga perspektiivika väljakutsega.“

Abilinnapea sõnul on eesmärgiks leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Esimese etapi pakkumiste esitamise tähtaeg on 19. november.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil. Kombineeritud pakkumise esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Viimsisse kerkib kaubanduskeskus, mille ankurüürnikuks saab Selver

Viimsi südamesse, Haabneeme, kerkib 2015. aastaks uus kaubanduskeskus, mille põhiüürnikuks saab Selveri hüpermarket suurusega ligi 4000 ruutmeetrit. Kahekorruselise kaubanduskeskuse 14 000 ruutmeetrile on planeeritud lisaks Selverile erinevad kaubanduspinnad, toitlustuskohad, spordiklubi ning mitmed teised vaba aja veetmise võimalused. Hoone projekteerimise juures nähakse võimalust ka kogukonnale oluliste ruumide, näiteks raamatukogu, ehitamiseks.

„Hindame asukohta erakordselt heaks, sest Viimsi kiirelt arenevas elukeskkonnas puudub täna suur kaubandus- ja teeninduskeskus,“ räägib Selveri keti juht Andres Heinver. „Rajame atraktiivse kaubanduskeskuse, aga ühtlasi ka Viimsi suurima ja parima valikuga toidupoe, mida saab võrrelda näiteks tänase Pirita Selveriga“.

Kaubanduskeskus rajatakse Randvere teele, Tallinna poolt tulijale enne ringteed vasakut kätt. Tegu on suuruselt kuuenda Selveriga. Kaupluses saab tööd vähemalt 70 inimest ning keskendutakse peamiselt laiale toidukauba valikule, kuid kätte saab ka vajaliku esmatarbekauba.

„Ootame juba praegu kõiki huvilisi läbirääkimiste laua taha, sest keskusesse on planeeritud nii kaubanduspinnad kui toitlustuskohad ja vaba aja veetmisega seotud teenused,“ kutsub Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juht Peeter Kütt huvilisi endast märku andma. „Loodame, et meiega võtavad ühendust ettevõtjad, kel on häid ideid, kuidas pakkuda Viimsi elanikele lisaväärtust tuues oma teenused ja tooted kõrgelt hinnatud elupiirkonna keskusesse.“

Keskuse rajab Tallinna Kaubamaja Kinnisvara, mis omandas 2,3-hektarise kinnistu Viimsi vallas Haabneemes. Projekteerimistöödega alustatakse käesoleval aastal ning ehitustöödega 2014. aastal. Keskus valmib praeguse plaani kohaselt 2015. aasta esimeses pooles.

Eesti kapitalil Selveri jaeketti kuulub praegu 40 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Mainor Ülemiste uueks juhiks sai Toomas Aak

ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimehe ametikohale asub alates oktoobrist Toomas Aak, kes eelnevalt oli NCC Ehitus ASi juhatuse esimees. Ametikohalt lahkuv Taavi Toots jätkab ettevõtete arendamist äriarendusteenuste firmas BD Partners.

„Aasta tagasi, veel enne kui Mainor ASi juhatuse esimees Peeter Tohver ametikohale asus ja oma meeskonda looma hakkas, oli Mainor Ülemistesse vaja juhti, millele Taavi Toots pakkus välja lahenduse ning on suurepäraselt täitnud oma rolli vahejuhina. Aasta on olnud tulemuslik, hea energia ja edusammudega – suutsime ärikasumit peaaegu poolteist korda kasvatada. Nüüd tuleb sama tempoga Ülemiste City edulooga jätkata,“ kommenteeris Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits Taavi Tootsi teatepulga edasiandmist Toomas Aakile.

„Olen Ülemiste City Targa Äri Linna arengut viimasel ajal jälginud ja pakkumine Peeter Tohveri poolt oli ahvatlev, sest Ülemiste City on Eesti üks suurimaid ja edukamaid arendusprojekte,“ sõnas Mainor Ülemiste ASi uus juhatuse esimees Toomas Aak. „Kolmteist aastat töökogemust NCC Ehitus ASi juhina on andnud mulle teadmiste- ning kogemustepagasi, mida saan edukalt rakendada Ülemiste City arendamisel üheks põhjamaade suurimaks teadmistel põhinevaks majanduslinnakuks.“

„Vajasime Mainori meeskonda juhtima eelkõige kinnisvara taustaga inimest ja aktiivset arendajat, kes Toomas Aak kahtlemata on,“ selgitas Mainor ASi juhatuse esimees Peeter Tohver. „Toomas on tõestanud ennast hea juhi ning väärtusliku meeskonnaliikmena – ta on olnud meie suurprojekti, Lõõtsa tänava 8a asuvate kolmiktornide rajamise eestvedaja, mida ehitas NCC Ehitus. Toomas Aaki käe all on varem valminud Ülemiste kaubanduskeskus ja Lasnamäel asuv Tähesaju City.“

Peeter Tohveri sõnul saab Toomas Aaki peamiseks tööülesandeks Ülemiste City kiire arendamine multifunktsionaalseks linnakuks koostöös Technopolis Ülemiste ASiga ning linnaku tuntuse kasvatamine mujal maailmas, eesmärgiga tuua Ülemiste Citysse rahvusvaheliste firmade esindusi.

Mainor Ülemiste AS on asutatud 2005. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase 35-hektarilisele territooriumile kaasaaegne linnaosa, kus leiaksid endale uue kodu uuendusmeelsed ja teadmisi hindavad ettevõtted. Uus linn, nimega Ülemiste City väärtustab kõrgelt inspiratsiooni, milleta ei saa ükski loominguline inimene ja edukas ettevõte. AS Mainor Ülemiste on ettevõte, mis loob uut tüüpi ärikeskkondi Targa Äri Linna kontseptsiooni järgi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

NCC Ehituse uueks juhiks saab Toomas Alle

NCC Ehituse nõukogu kinnitas alates 1. oktoobrist uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks ettevõtte ehitusdirektor Toomas Alle.

Toomas Alle sõnul kavatseb ta suuresti sama meeskonnaga jätkata juba valitud suundadel ettevõtte positsiooni kindlustamist turul. „Ehitusturg on endiselt pidevas muutuses, pakkudes igapäevaselt rohkelt uusi katsumisi ning nagu igale ehitusfirmale, nii ka meile on ning jääb edaspidi võtmesõnaks muutustega kohanemine,“ märkis Alle.

Varasemalt on Toomas Alle töötanud Skanska juhatuse liikmena. Alle töötas Skanskas ja selle eelkäijas Skanska EMV-s kokku kaksteist aastat. NCC ehitusdirektorina alustas Alle möödunud aasta novembris.

NCC on Eestis tegutsenud üle 15 aasta ning ehitanud Ülemiste kaubanduskeskuse, Eesti Kohtuekspertiisi hoone ning üle 1000 korteri Haaberstis Pärnaõuel, Viimsis Tammeõuel, Lasnamäel Vana-Kuulis ning Mustamäel Rabakülas. Käesoleval aastal lõpetab NCC Ülemiste City kahe büroohoone ehituse Tallinnas.

Põhjamaade üks suurim ehitusfirma NCC eraldas 2010. aastal kontsernis ehituse ja elamuarenduse suunad vastavalt NCC Ehituse AS-iks ja NCC Elamuarendus OÜ-ks. 2012. aastal lõi NCC äripindade arendamisele keskenduva tütarettevõtte NCC Property Development OÜ.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Pelgulinna Pebre tänava lugu

Pelgulinnas asuva Pebre tänava esialgne nimi (aastast 1911) oli Olga tänav (saksa keeles Olgastrasse, vene keeles Олгинская улица). 25. mail 1939 sai tänava nimeks Sõnajala tänav.

Praeguse nime sai Pebre tänav 25. septembril 1959. Pebre tänav algab Heina tänavast ja lõpeb Õle tänavas. Tegemist on Pelgulinna ühe vanima hoonestusalaga.

Pebre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Pebre 1 – 2007. aastal.
  • Pebre 3 – 1940. aastateni asus seal saun. Ümberehitatud 1952. aastal.
  • Pebre 5 – 1915. aastal.
  • Pebre 7 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Pebre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Pebre 2 – 1920. aastatel.
  • Pebre 4 – 20. sajandi teisel kümnendi.
  • Pebre 6 – 1910. aastal.
  • Pebre 8 – 1908. aastal. Hoovis asuv garaaź 1970. aastal. 2013. aastast asub seal Flo Kasearu majamuuseum.
  • Pebre 10 – 1910. aastal.

pebre-7

Pebre 7

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Huumor: Kinnisvaramaakleri igapäevane elu

Play

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm