Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks osutus AS Merko Ehitus Eesti

17.12.2013 Tallinn.ee

Parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamiseks moodustatud komisjoni 2013. aasta jaanuarist kuni detsembrini läbiviidud kontrollreidide kokkuvõtte tulemusena kuulutati parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks Tallinnas AS Merko Ehitus Eesti.

„Parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks oli AS Merko Ehitus Eesti poolt ehitatav Tedre tn 55 kortermaja/ärihoone, mida kontrolliti neljal kontrollreidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed. Kõrghaljastus oli kaitstud nõuetekohaselt,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

2013. aastal hinnati ehitusobjekte kuueteistkümnel korral. Komisjon kontrollis ligi neljakümne üheksa ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma.

Parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärk on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele eesmärgiga tagada linlastele turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Komisjoni kuuluvad spetsialistid Tallinna Kommunaalametist, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist ja Põhja Politseiprefektuurist, kelle töö seisneb peamiselt heakorraalaste nõuete täitmise fikseerimises ning vajakajäämiste kohta ettekirjutuste koostamises ning nende täitmise kontrollis.

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks: AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008) OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011), NCC Ehitus AS (2012).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Parim kink on raamat: käsiraamatud “Kinnisvaraõiguse ABC” ja “Korter üürile…”

17.12.2013 Tõnu Toompark

On vana tõde, et parin kink on raamat. Rõõmusta oma sõpru-lähedasi-tuttavaid värske kinnisvarakäsiraamatuga “Kinnisvaraõiguse ABC” või “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Kinnisvaraõiguse ABC

“Kinnisvaraõiguse ABC” on värske ja parim abimees kõikidele, kes plaanivad teha kinnisvaratehingut teha. Olgu siis tegemist kodumüüjast eraisiku või kogenud kinnisvaramaakleritega.

“Kinnisvaraõiguse ABC on kohustuslik kirjandus kõikidele, kes kinnisvaratehinguid teevad, sest tugev õiguslik teadmine on iga kinnisvaratehingu turvalisuse alustala,” kommenteeris käsiraamatut LAAM Kinnisvara partner Mart Saa.

“Kinnisvaraõiguse ABC” autor on pikaajalise kogemusega koolitaja ja jurist Evi Hindpere.

Korter üürile…

Kõikidele väikeinvestoritele ja korterite üürileandjatele on suunatud käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Käsiraamat annab konkreetset praktilist nõu üürileandjatele, üürnikele ja kinnisvaramaakleritele, milline on üüriäri majanduslik ja juriidiline taust.

Käsiraamatu fookuses on, kuidas üürniku ja üürileandja positiivne suhe võiks olla selline, millest mõlemad pooled maksimaalse kasu saavad.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Soeta raamat siit

Soodsaima hinnaga leiad raamatu Kinnisvarakooli kodulehelt.

NB! Kahe raamatu tellimisel kehtib eriti MAGUS hind!

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kerkis 30%

17.12.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2013 III kvartalis ehitusloa 784 eluruumi. Ehitusloa saanud eluruumide kogupind oli 92 500 m2.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 30% ja nende pind 16% võrre.

Fakt, et ehitusloa saanud eluruumide arv tõusis rohkem, kui ehitusloa saanud eluruumide pind näitab, et ehitusloa saanud korterite osakaal ja vähenenud suurte elamispindade (ühepereelamud, ridamajad, paarismajad) osakaal.

Tähelepanu väärib see, et ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind on jätkuvalt oluliselt suuremad, kui kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind. See tähendab, et paljud ehitusload jäävad nö sahtlisse ootama.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tallinna Botaanikaaia maad lähevad linna omandisse

16.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna Botaanikaaia kasutuses olev Kloostrimetsa tee 56 maatükk antakse Harju maavanema korraldusega Tallinna munitsipaalomandisse.

„Kloostrimetsa tee 56 maatüki pindala on ligi 11,2 ha, maatüki sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa – ühiskondlike ehitiste maa ning see moodustab osa botaanikaaia territooriumist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Harju maavanema korralduse aluseks on Tallinna Linnavaraameti poolt esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Korraldusega sätestatakse, et kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud maad kasutada üksnes sotsiaalmaa – ühiskondlike ehitiste maana ning botaanikaaia osana, maa sihtotstarvet võib muuta ning maad võõrandada, kasutusvaldusega või hoonestusõigusega koormata üksnes keskkonnaministri loal.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

EA Reng viib projekteerimise raskuspunkti Lääne turgudele

16.12.2013 Tõnu Toompark

Leviv ebakindlus Eesti ehitusmaastikul on tugevalt mõjutanud olukorda projekteerimisturul, mis on EA Rengi hinnangul langenud tagasi „masu“-aegsesse hinnavõitlusse. Ettevõtte filosoofia ja kvaliteedistandardid ei võimalda ühendada olemuselt vastandlikke kriteeriume – odavat ja head. Seepärast loodi tütarettevõtted Norras ja Soomes, Suurbritannias käivad selleks ettevalmistustööd.

Jüri Rass, EA Reng AS juhatuse esimees, selgitas: „alustasime intensiivselt Norraga tegelemist aasta tagasi. Ettevõtte EA Reng Prosjektering lõime kevadel ning meeskonna komplekteerimisel kasutasime mitmeid Eestiga seotud Norra spetsialiste. Intensiivne müügitöö ja Eesti ettevõtete üldine hea maine viisid esimese suurema lepingu sõlmimiseni. Eelmisel nädalal asusime projekteerima spordikompleksi ja apartment-hotelli, kokku 20 000 m², Norra naftapealinna – Stavangeri lähedal.“

Jüri Rass jätkas: „Ka Soome oleme läbi aastate üht-teist projekteerinud, ent sügisest võtsime asja põhjalikult ette – läksime enamusosanikuks korraliku referentsnimekirjaga arhitektuurifirmasse. Alustasime jäähalli projekteerimisega Helsingisse.“

EA Rengi konkurentsieeliseks Lääne turgudel on 7-aastane BIM-projekteerimise kogemus, mis ühendatuna tugevasse ja kokku töötanud meeskonda annab tugevad argumendid tööde saamiseks.

„Samas on Eesti koduturuna jätkuvalt oluline.“ lõpetas Rass.

EA Reng AS (www.eareng.ee) on Eesti juhtiv BIM (ehituse infomudel) tehnoloogial ning koostööplatvormil põhinevat arhitektuurset ja ehituslikku projekteerimist, projektijuhtimist ning järelevalvet pakkuv ettevõte. EA Reng asutati 1990. aastal ja tal on viis tütarettevõtet: Projektkeskus OÜ on tegev veemajanduse ja infrastruktuuri alal, EA Reng Projekt Valgevenes, EA Reng Projekt Ukrainas ning alates 2013. EA Reng Prosjektering Norras ja EA Reng Suunnittelu Soomes. Selle aasta töödest on tuntumad: neljale ministeeriumile kavandatud kaksiktorn Suur-Ameerika tänaval Tallinnas, mis on Eesti esimene tõeline ja täiemõõtmeline BIM projekt, Ülemiste Kaubanduskeskuse laiendus, Tallinna Postimaja ümberehitus kaubanduskeskuseks jpt. Kontserni 2013. aasta käive saab olema 3,5 miljonit eurot. EA Rengis töötab koos tütarettevõtetega ligi 100 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ettevaatust kinnisvaratehingutes

16.12.2013 Tõnu Toompark

Minu poole pöördus klient sooviga kontrollida kinnisvara ostutehingu korrektsust. Asja analüüsimiseks esitas ta mulle kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse ning notari koostatud müügilepingu projekti.

Kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse kohaselt oli müügilepingu esemeks Tallinna kesklinnas asuv 74 m² suurune värskelt renoveeritud 3 toaline korter koos 2 parkimiskohaga maja kinnises hoovis mida saab soovi korral ka välja üürida.

Klient vaatas korteri üle ning müüja sõnul olid nad remondi käigus muutnud ruumide planeeringut ning eemaldanud mõne vaheseina.

Kliendile pakkumine sobis ning pooled leppisid kokku notariaalse tehingu vormistamise.

Notariaalse müügilepingu projektiga tutvudes selgus, et müüdav korter ei ole tegelikult selline millisena teda müüja poolt ostjale esitleti. Müügilepingu projektis olid kajastatud ehitisregistri andmed, mille kohaselt oli tegemist 65 m²suuruse 2 toalise korteriga. Vestluses maja haldava korteriühistu esimehega ilmnes, et mitte ühelgi korteril selles majas ei ole 2 parkimiskohta vaid igale korterile kuulub vastavalt üldkoosoleku otsusele 1 parkimiskoht.

Seega ei ole korter nii suur nagu kuulutuses märgitud, samuti ei kaasne korteriga nii mitut parkimiskohta nagu lepingus märgitud ning korter ei ole ametlikes andmebaasides sellises kujul kajastatud nagu ta peale ümberehitust on.

Siinkohal võib lugejal tekkida küsimus, et milles probleem, see paar ruutmeetrit ning parkimiskohta ei ole nii olulised, leppige hind kokku ja tehke tehing ära.

Võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) § 6 ja § 7 sätestavad, et pooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järgides. See tähendab seda, et lepingueelseid läbirääkimisi pidades ei tohi teise poolele valetada ning pead arvestama ostja mõistlike huvidega.

VÕS § 14 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimis pidavad või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavad pooled peavad mõistlikult arvestama teineteise huvide ja õigustega ning üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed peavad olema tõesed.

Korteri tegelikust suuremena reklaamimine ning selle olematu parkimiskoha lisamine on potentsiaalse ostja eksitamine ja valeandmete esitamine ning ei ole käitumine hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järgides.

Ostja otsus korter osta ning selle eest konkreetne hind tasuda sõltub mitmest asjaolust muu hulgas ka ostetava korteri suurusest ning parkimiskohtade arvust. Ilmselt on iseenesestmõistetav, et Tallinna kesklinna korter 2 parkimiskohaga on kallim ja ihaldusväärsem kui korter 1 parkimiskohaga.

Juhul kui ostja lepiks sellega, et müüja talle valetas ning olulisi andmeid tema eest varjas ja sõlmiks müügitehingu, siis kaasnevad ostjale sellega järgmised negatiivsed tagajärjed:

ostja maksab tõenäoliselt korteri eest suuremat hinda kui selle tegelik turuväärtus, sest korterite hinda arvestatakse üldjuhul ruutmeetrite arvu järgi;
ümberehituse registreerimata jätmise põhjuseks võib olla asjaolu, et müüja on teinud selle ilma projekti ning ehitusloata. Ebaseadusliku ümberehituse legaliseerimine on väga aja- ning rahakulukas tegevus ja võib mõnel juhul osutuda ka võimatuks;
juhul kui tänane ostja soovib korterit tulevikus müüa, siis uus ostja ei pruugi leppida valeandmetega ning nõustub tasuma korteri eest hinna mis vastab tema tegelikule suurusele ning see võib olla märkimisväärselt väiksem kui tänane ostja selle eest maksis.

Juhul kui ostja oleks teinud tehingu leppides müüja poolt esitatud andmetega, siis taoline müüja tegevus kvalifitseeruks kriminaalõiguslikuks kelmuseks ja selle alusel võiks müüjat kohus karistada.

Konkreetsel juhul minu klient loobus tehingu sõlmimisest selle müüjaga ning leidis Tallinna kesklinnas teise korteri, mille müügikuulutuses esitatud ja registrites kajastatud andmed vastasid tõele ning vältis sellega endale võimaliku kahju tekkimise.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Ajaloorubriik: Pelgulinna Maisi tänava lugu

16.12.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Maisi tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja ulatub kuni Sõle tänavani. Maisi tänav on ligikaudu 370 meetri pikkune.

Praeguse Maisi tänava nimi oli alates 14. jaanuarist 1925 Nurme tänav. Pärast Nõmme liitmist Tallinnaga 1940. aastal tekkis linna kaks Nurme tänavat. Kordumise vältimiseks anti 25. septembril 1959 tänavale uueks nimeks Kilgi tänav. Seejärel sai tänav 22. aprillil 1960 lähikonnas asetsevate kõrsviljanimeliste tänavate eeskujul nimeks Maisi tänav.

Maisi tänava ääres asuvad 1929. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud linnateenistujate majad ning nõukogude ajal rajatud paariselamud.

Maisi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Maisi 1 – 1930. aastal.
Maisi 3 – 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 5 – 1928. aastal.
Maisi 7 – 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 9 – 1926. aastal.
Maisi 11 – 1920. aastate teises pooles.
Maisi 13 – 1928. aastal.
Maisi 15 – 1965. aastal.
Maisi 17 – 1959. aastal.
Maisi 19 – 1954. aastal.
Maisi 21 – 1954. aastal.
Maisi 23 – 1954. aastal.
Maisi 25 – 1954. aastal.
Maisi 27 – 1954. aastal.
Maisi 29 – 1954. aastal.

Maisi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Ristiku tänava nurgale jääb 1928. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud Pelgulinna algkooli, tänase Ristiku põhikooli hoone.
Maisi tänava alguses asub Ristiku põhikooli staadion.
Maisi 4 – 1929. aastal.
Maisi 4a – 1929. aastal.
Maisi 6 – 1929. aastal.
Maisi 8 – 1929. aastal.
Maisi 10 – 1959. aastal.
Maisi 12 – 1958. aastal.
Maisi 14 – 1955. aastal.
Maisi 16 – 1955. aastal.
Maisi 18 – 1954. aastal.
Maisi 20 – 1955. aastal.
Maisi 22 – 1952. aastal.
Maisi 24 – 1957. aastal.

Maisi 6 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool alustab koolitustega taas veebruaris

15.12.2013 Tõnu Toompark

Tänavuseks aastaks on Kinnisvarakooli koolitused läbi saanud. Täname kõiki osalenuid südamest. Järgmine Kinnisvarakooli koolitus on “Kinnisvara ABC“, mis toimub 03-06/02/2014.

Kinnisvara ABC on hea sissejuhatus kinnisvaravaldkonda kõikidele, kel plaan kinnisvaraäris karjääri teha.

Koolitusel käsitleme kinnisvaraturgu, hindamist, finantseerimist, maakleritegevust ja kinnisvaravahendust, lisaks ehitust ja planeeringuid ning mahukalt juriidikat.

Koolituse Kinnisvara ABC lektorid on Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Kinnisvarakoolitusele Kinnisvara ABC registreerimine on avatud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 03-06.02.2014 iga päev kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ober-Haus: Totaalne hinnahüpe Lasnamäel

14.12.2013 Rain Rätt

Tallinna kõige suurema korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on tehingute hulk ja hinnad käesoleva aasta jooksul liikunud tõusutrendis, eriti kiiresti on tõusnud keskmine pinnaühiku hind.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga on käesoleva aasta samal perioodil toimunud tehingute baasil hinnatõus +27%. Tallinnas tervikuna on keskmine hinnatõus 18% ja näiteks kesklinnas ainult 12%.

Võrreldes eelmise aastaga on käesoleval aastal kasvanud tehingute hulk suuremate korteritega ja vanemates paneelmajades asuvate 4-toaliste väga heas/heas korras korterite hinnad on üldjuhul hinnavahemikus 75 000–80 000 eurot.

Samas on toimunud üksikuid tehinguid, kus 1-toaliste korterite hinnad on ulatunud 49 000 euroni ja 2-toaliste hinnad 70 000 euroni ehk pinnaühiku hinnast lähtuvalt 1 400–1 500 €/m². See on juba sama hinnatase, mis oli Lasnamäel enne kinnisvaramulli lõhkemist.

Lasnamäel korterite ostjate hulgas võib märgata kahte trendi. Ostjate hulgas on palju Ida–Virumaalt pärit inimesi ja kohalikud, juba Lasnamäel elavad inimesed, kes kolivad kesklinnale lähemale renoveeritud või uutesse korteritesse.

Maa–ameti andmetel on Lasnamäel käesoleva aasta IV kvartalis keskmine korteri pinnaühiku hind 1 077 €/m², 2006. a enne kinnisvarabuumi lõppu 1 255 €/m².

Korterite hinnatõusu on soodustanud eluasemelaenude madal intressitase, sissetulekute kasv, samuti soov investeerida kinnisvarasse üüritulu saamise eesmärgil kuna pangakontodel oleval rahal on tootlus väga väike.

Rain Rätt
Ober-Hausi analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Aasta Betoonehitis 2013 konkursil osaleb 10 ehitist

13.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2013“ esitati 10 nominenti.

„Vähemalt uute, väljapaistvate betoonehitiste koha pealt võib öelda, et Eesti ei ole väga Tallinna poole kaldu,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Meie tänavune võistlus paistab silma esitatud ehitiste tõeliselt laia geograafiaga,” lisas Leosk.

2013. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:

ABB tootmis- ja büroohoone – Aruküla tee 83, Jüri, Rae vald, Harjumaa;
Büroohoone – Kentmanni 4, Tallinn;
Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni Õigeusu Kirik – Loopealse 8, Lasnamäe, Tallinn;
Jõhvi viadukt (Jõhvi Liiklussõlm) – Jõhvi;
KVÜÕA Lahingkooli õppehoone – Kose tee 3a, Võru;
Metaprint tootmishoone – Betooni 2, Pärnu;
Sillamäe sadama kaid nr. 12-15 – Sillamäe;
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut – Viljandi mnt. 42, Tartu;
Viljandi Gümnaasium – Hariduse 2, Viljandi;
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd – Tallinn.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.

Neljateistkümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris.

Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2014. aasta märtsis.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

13.12.2013 Tõnu Toompark

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise korterihindade tõusuga.

Swedbanki peaäkonomist Tõnu Mertsina sõnul mõjus eluaseme taskukohasusele soodsamalt aga eluasemelaenu intressi vähenemine. „Just palga hooajalisest vähenemisest tingituna on kolmandal kvartalil eluaseme taskukohasuse indeksi langus tavapärane. Samas vähenes eluaseme taskukohasus ka aastases võrdluses,“ märkis ta.

„Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase kolmandal kvartalil kõige taskukohasem Riias. Riias oli netopalk 58% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vilniuse näitaja oli aga kõige madalam, vaid 31%. Nii nagu Tallinnas, alanes eluaseme taskukohasuse indeks ka Riias. Peamiselt mõjutas seda korterihindade kiirem tõus võrreldes palkade tagasihoidliku kasvu ja intressimäärade langusega. Vilniuses eluaseme taskukohasus aga paranes nii palkade tõusu kui korterihindade languse koosmõjul,“ selgitas Mertsina.

Kolmandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19% ja Riias isegi 59% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 52%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 77% ja 64%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teises Balti riikide pealinnades.

Mertsina sõnul hoiavad kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid kinnisvaraturul aktiivsust. „Eluasemelaenude käive kasvas Eestis kolmandal kvartalil 19%, korteritehingute arv Tallinnas aga 6%. Ettevaates peaks oodatav eluhoonete pakkumise suurenemine korterihindade juba niigi kiiret kasvu aeglustama,“ lisas Mertsina.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit!

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pro Kapital Grupp tütarettevõtte müük

13.12.2013 Tõnu Toompark

Tallinn, 2013-12-13 07:12 CET (GLOBE NEWSWIRE) — AS Pro Kapital Latvia, mis kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp sõlmis 12.12.2013 lepingu SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” (WTC Riga) osade müügiks äriühingule Belveron Holdings Limited.

AS-le Pro Kapital Latvia kuulub 100% SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” osadest. SIA “Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga”” registreeritud, sissemakstud ja hääleõigust omav osakapital moodustab 1 192 777 LVL, mis jaguneb 1 192 777 osaks, nimiväärtusega 1 LVL osa kohta. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga ja AS Pro Kapital Grupp ega selle tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole muul viisil tehingust isiklikult huvitatud.

Osade omandiõiguse üleandmise ja SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” juhatuse vahetuse dokumendid vormistatakse seisuga 01.01.2014. Tehingu hinnaks on SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” omakapital seisuga 31.12.2013 (ühingu osakapital (1 192 777 LVL) ja jaotamata kasum), millele liidetakse 200 000 EUR. Müügihinna omakapitali osa tasaarvestatakse AS Pro Kapital Latvia kohustustega. Müügihinna 200 000 EUR osast tasutakse 25 000 EUR 5 (viie) tööpäeva jooksul omandiõiguse üleandmise dokumentide esitamisest äriregistrile ja ülejäänud osa tasutakse müügilepingus kokkulepitud eeltingimuste täitumisel.

SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” tegutseb riigile kuuluva büroohoone, asukohaga Elizabetes 2 Riia, haldamise ja majandamise operaatorina, lähtudes AS-iga “Valsts nekustamie īpašumi” sõlmitud üürilepingust, mille tähtaeg saabub 31 märtsis 2014. SIA-le Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” kuulub 70% SIA Prokurs osadest, millised kantakse 28.12.2013 üle AS-le Pro Kapital Latvia.

SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” juhatuse liikmeteks on Olga Rudzika ja Ilona Ahramoviča. SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” ja AS Pro Kapital Grupp vahel ei saa seisuga 01.01.2014 olema ühtegi kehtivat lepingut.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozi sõnul keskendub AS Pro Kapital Grupp oma põhitegevusele, milleks on oma kinnisvaraobjektide arendus, peamiselt elukondlik- ja kaubanduskinnisvara. AS Pro Kapital Grupp juhatuse hinnangul ei mõjuta SIA Pasaules Tirdzniecības centrs “Rīga” müük Läti äritegevust.

Uus Maa turuülevaade 11-2013

13.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti

Novembris hakatakse vaikselt aastat kokku võtma ning see on alati olnud näha ka kinnisvaraturul, mil tehingute hulk oktoobriga võrreldes langeb. Nii läks ka sel aastal.

Maa-ameti statistika kohaselt toimus novembris kogu riigis 3530 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 12,3% samas kui möödunud aasta novembriga võrreldes toimus siiski 7,2% enam tehinguid.

Kinnisvaraturu rahaline kogumaht oli vaadeldud kuus aasta keskmine вЂ“ 172,43 miljonit eurot ning liikumised on sarnased muutustega tehingute arvus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

November oli veidi vaiksem ka Tallinna kinnisvaraturul вЂ“ toimus 1018 ostu-müügitehingut. Võrreldes oktoobriga langes tehingute hulk 6,2%, kuid aastaga tõusis see 8,2%. Väärib märkimist, et kui möödunud aastal ei kerkinud tehingute hulk üle tuhande mitte ühelgi kuul, siis käesoleval aastal on selle piiri ületanud juba neli kuud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 701 (oktoobris 767), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1229 eurot. Oktoobriga võrreldes jäi hinnatase sisuliselt samaks, langedes siiski protsendijagu, kuid möödunud aasta novembriga võrreldes on hind kerkinud 18,4%. Muide, Tallinna korterite keskmine mediaanhinnatase on üle tuhande euro püsinud nüüdseks täpselt aasta.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1200 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 8,4% ja aastaga 19,6%.
Kadriorg: 2070 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 7,3% ja aastaga 24,5%.*
Kalamaja: 1467 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 11% ja aastaga 2,9%.
Kesklinn: 1659 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -6% ja aastaga 6,1%.
Kristiine: 1379 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 2,6% ja aastaga 29,5%.*
Lasnamäe: 1090 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 1,5% ja aastaga 19,1%.
Mustamäe: 1257 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 1,3% ja aastaga 36,5%.*
Nõmme: 1215 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 0,5% ja aastaga 42,3%.*
Pirita: 1528 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 12,9% ja aastaga 7,5%.
Põhja-Tallinn: 1144 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -1% ja aastaga 21,6%.*
Vanalinn: 2842 в‚¬/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -2% ja aastaga 12,4%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur вЂ“ nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Käesoleval aastal on Tallinna linnaosadest enim silma paistnud Mustamäe. Kaks viimast kuud on sealne korterite keskmine hinnatase ületanud juba Tallinna keskmist. Kui mujal linnaosades-asumites annavad keskmise hinna kujunemisel aeg-ajalt tooni ka uusarendused, siis Mustamäel, nagu ka teistes magalates, on mõjutajateks kiirelt kasvanud hindadega väikesed renoveeritud tüüpkorterid.

Eramuturg jäi oktoobriga võrreldes samale tasemele. Maju müüdi 36 (oktoobris 33) ja elamukrunte 7 (oktoobris 13). Nagu kogu kinnisvaraturul, nii jääb ka eramute osas nii öelda hooaegu aina vähemaks ning talve lähenemine enam suurt langustrendi kaasa ei too. Tõusud ja langused tehingute arvus jäävad sarnaseks ülejäänud aastaga.

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturul toimus novembrikuus suur langus. Гњhelt poolt on tegu iseloomuliku aastalõpu вЂћotste kokkutõmbamisegaвЂњ, aga teisalt ka viimaste kuude kõrge tehinguaktiivsusega, mille põhjustasid uute korterite ostu-müügilepingute hulgakaupa vormistamised ja suurem hulk tehingud äri- ja tootmismaade ja -hoonetega.

Maa-ameti andmetel toimus Tartu linnas novembris 153 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 22,7% madalam tulemus. Mulluse novembriga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 6,1%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi novembris 119 (oktoobris 130) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1061 eurot. Võrreldes oktoobriga kerkis antud hinnatase 0,7% ning aastaga 22,7%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 16 (oktoobris 20) ja elamukrunte 1 (oktoobris 2).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal toimus novembris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on üsna aasta keskmine tulemus. Võrreldes oktoobriga langes tehingute hulk 5,4%, kuid aastaga kerkis see siiski 29,2%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul jätkas tõusu Narva, kus müüdi novembris 65 korterit (oktoobris 61), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 409 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 2,3%, siis aastaga 16,2%. Narva erineb teistest maakonna suurematest linnadest pideva hinnatõusu ning suureneva tehingute hulgaga. Selle põhjuseks on eelkõige just Venemaa elanike huvi piirilinna korterite vastu.

Allikas: Maa-amet

Teistes linnades on turg traditsiooniliselt hüplikum ning konkreetset trendi ühes või teises suunas pole. Näiteks Kohtla-Järvel kerkis korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind kuuga 20% 94 eurole. Maakonnakeskuses Jõhvis langes see aga 36% 128 eurole. Suured tõusud-langused on väikesele turule omased, sõltudes sellest, millise hinnaklassi kortereid teistest enam müüdi.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tõmbas novembris kiirust maha ning tehinguaktiivsus oli aasta keskmisest mõnevõrra madalam. Maa-ameti andmeil toimus möödunud kuul 74 kinnisvara ostu-müügitehingut. Samas, vaadates eelmiste aastate tehingustestruktuuri, on selline langus üsna ootuspärane.

Võrreldes oktoobriga langes tehingute hulk 28,2% ning 2012. aasta novembriga võrreldes 1,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 52 (oktoobris 66) ning nende keskmine ruutmeetri mediaanhind oli 695 eurot. Kui kuuga hinnas muutust ei toimunud, siis aastaga langes see 2,9%.

Allikas: Maa-amet

Kuigi müüdud eramute hulk kuuga mõnevõrra langes, oli november maade- ja majadeturul aasta keskmisest siiski oluliselt aktiivsem. Müüdi 10 eramut (oktoobris 13) ja 2 elamukrunti (oktoobris 0).

Viljandi

Viljandis toimus novembrikuu jooksul 31 kinnisvara ostu-müügitehingut. Oktoobris oli vastav number 37 ja möödunud aasta novembris 40. Kui vaadata aga tehingute struktuuri, siis on tegu käesoleva aasta keskmise tulemusega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 18 (oktoobris 22) ning tehingute keskmiseks mediaanväärtuseks kujunes 353 eurot ruutmeetri eest. Tegu on erandliku hinnatasemega, sest novembris müüdi tavapärasest enam hulk odavama hinnaga kortereid. Seetõttu langes ruutmeetri keskmine mediaanhind kuuga 29,2% ja aastaga 30,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg muutus novembris aga taas vaikseks, müüdi vaid 2 maja (oktoobris 9).

Rakvere

Rakveres toimus novembrikuu jooksul 27 kinnisvara ostu-müügitehingut. Oktoobris oli vastav näitaja maa-ameti statistika kohaselt 33 ning möödunud aasta novembris 27.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 22 (oktoobris 26) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 443 eurot. Võrreldes oktoobriga kerkis hind 5,6%, kuid aastaga langes 6,1%.

Eramuturg püsis aasta keskmisel tasemel, müüdi 4 maja (oktoobris 2).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg püsis novembrikuus aasta keskmisel tasemel, toimus 19 ostu-müügitehingut. Kuigi võrreldes oktoobriga, mil toimus 35 tehingut, on see statistiliselt suur kukkumine, pole tegemist siiski kinnisvaraturu aeglustumisega. Oktoober oli erandlikult aktiivne, sest ühe-aegselt jõuti tehinguni paljude varemplaneeritud ostuotsustega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 13 (oktoobris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 631 eurot. Võrreldes oktoobriga kerkis antud hinnatase 0,8%. Kuna möödunud aasta novembris toimus tavapärasest enam tehinguid kallima hinnaklassi korteritega, on statistiline aastane hinnalangus 24,6%.

Eramuturg oli vaikne, müüdi vaid üks maja.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg kulges novembris tavapärasel kiirusel. Maa-ameti andmetel toimus 16 ostu-müügitehingut (oktoobris 19 ja möödunud aasta novembris 18).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (oktoobris 11), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 393 eurot. Oktoobriga võrreldes langes hinnatase 13,6% ja aastaga 4,8%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 1 elamu, mis tähendab keskmisest oluliselt vaiksemat eramuturgu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Statistics: The number of permits of use of dwellings increased 13% within a year

13.12.2013 Tõnu Toompark

According to Statistics Estonia, in the 3rd quarter of 2013 436 dwellings with total floor area of 48 400 m2 were completed, i.e. were granted the permit of use.

Compared to the same time of previous year, the number of dwellings that were granted the permit of use increased 13 and their floor area 12%.

Still, the growth numbers of the 3rd quarter are not a reason to celebrate. During the three quarters of the current year still 9% less dwellings were completed than in the three first quarters of the previous year.

The average floor area of the completed dwellings was 111 m2. This means that a large part of the completed dwellings are still one-family dwellings, terraced houses and semi-detached houses, and smaller part are apartment houses.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/12/statistics-the-number-of-permits-of-use-of-dwellings-increased-13-within-a-year/

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

12.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta esimesel poolel languses. Kuigi kolmandas kvartalis majanduskasv taastus, jääb aastane kasv siiski tagasihoidliku 1% juurde. Majanduskasv kiireneb eksporditurgude kosumise toel 2014. aastal 2,6%ni ning 2015. aastal 3,9%ni.

Euroala majandus on 2013. aastal elavnenud ootuspärases tempos. Kuus järjestikust kvartalit väldanud majanduslangus lõppes teises kvartalis. Euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi kohaselt kasvab euroala majandus 2014. aastal 1,1% ja 2015. aastal 1,5%. Euroala inflatsioon jääb sellel aastal 1,4% juurde ja aeglustub järgmisel aastal 1,1%ni, sest sisenõudlus on kesine, toidutoorme hinnad langevad ja energia hinna kasv on nafta odavnemise tõttu väike. 2015. aastal oodatakse euroala inflatsiooni kiirenemist 1,3%ni. Piiratud hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade püsimist kogu prognoosiperioodi jooksul. Ka Euroopa Keskpanga nõukogu on kinnitanud, et rahapoliitilised intressimäärad jäävad madalale tasemele pikemaks ajaks.

Intressimäärad on püsinud Eesti laenuturul madalad ja pangalaenudele ligipääsetavus on hea, kuid sellest hoolimata on 2013. aastal kapitalimahutus põhivarasse seiskunud. Selle peamine põhjus on ettevõtete vähene investeerimisvajadus, kuna olemasolev tootmisressurss on olnud alarakendatud. Eksporditurgude taastumine peaks julgustama ettevõtteid investeeringuid põhivarasse suurendama. Tootmiskapitali laiendamine ja töötajate kapitaliga varustatuse parandamine võimaldab säilitada konkurentsivõimet ning suurendada toodangu mahtu ka olukorras, kui tööealiste inimeste hulk väheneb ja tööjõukulud kasvavad kiiresti. Vähene investeerimisaktiivsus ohustaks nii ettevõtete arenguväljavaadet kui ka majanduskasvu kestlikkust.

Hõive suurenes 2013. aasta esimesel poolel kiiresti, kuid selle kasv rauges kolmandas kvartalis. Eelolevatel aastatel on oodata hõive väikest, kuid püsivat kahanemist. Kuna hõive väheneb peamiselt rahvastiku vananemise ja väljarände tõttu, kahaneb järgmistel aastatel ka tööpuudus. Tööpuudus väheneb aeglaselt, sest ettevõtetel on võimalik olemasolevat tööjõudu intensiivsemalt rakendada, suurendades pärast kriisi vähendatud töötundide arvu.

Töötajate suurem tootlikkus, alampalga tõus ning avaliku sektori palgafondi suurenemine hoiavad majapidamiste sissetulekute kasvu hoogsana ka järgmistel aastatel. Kuigi sissetulekute kiire kasv parandab majapidamiste reaalset ostujõudu, kujutab see koos püsivalt madalate intressimääradega ohtu kinnisvara hindade ülemääraseks tõusuks.

Eesti ettevõtted on seni suutnud kiirelt kasvanud palgakulud katta hinnatõusu arvelt, kuid seda peamiselt siseturule orienteeritud tegevusvaldkondades. Väliskonkurentsile avatud tegevusaladel pole see samas ulatuses olnud võimalik. Majanduses tervikuna on palgakasv edestanud tööjõu tootlikkuse kasvu, kuid prognoosi kohaselt palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla majandusaktiivsuse suurenemise toel taastub. Kui majanduskasv jääb kesisemaks, võib eelkõige eksportivatel ettevõtetel kiire ja püsiva palgakasvu tõttu olla raske säilitada kasumlikkust, ning see võib viia töötajate arvu vähendamiseni.

Tarbijahinna kasv püsib Eestis järgmistel aastatel mõõdukas ning ulatub 2014. aastal 2,1%ni ja 2015. aastal 2,9%ni.Varasemate aastatega võrreldes aeglasem hinnakasv on tingitud osaliselt sellest, et 2014. aasta alguses taandub tarbijakorvi võrdlusbaasist elektri järsk kallinemine. Hinnasurvet vähendab ka nafta odavnemine. Importtoodete hinnad hakkavad vastavalt euroala majanduse kosumisele tasahaaval kasvama. Alusinflatsioon samal ajal kiireneb, mida mõjutavad kodumaised tegurid ja eelkõige palgakasv. Hinnakasvu ümbritsevad pigem tõusuriskid, kuna maailma majanduskasvu oodatust kiirema taastumise korral hakkab nõudlus toormete, sh nafta hinnataset tõstma.

Valitsemissektori eelarvepositsioon püsib järgmisel kahel aastal tugev. Eelarve kulud ületavad siiski tulude mahtu kõigil prognoosiaastatel. Struktuurne eelarvepositsioon ehk eelarve ilma majandustsükli mõjuta jääb prognoosiaastatel ülejääki, kuid selle suurus väheneb. Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ja lükata nominaalse tasakaalu saavutamine edasi ei pruugi olla põhjendatud, kuna majandustsükli hinnangud on mõneti vastuolus. Kuigi majandus tervikuna jääb oma tootmispotentsiaalile alla, on hõive, palga ja eratarbimise kiire kasv suurendanud maksulaekumist ning majandustsükli negatiivne mõju eelarvepositsioonile on seega väiksem. Kui lükata nominaalse tasakaalu eesmärki korduvalt edasi, siis ohustab see ranget eelarvedistsipliini ega võimalda riigil suurendada reserve, millega negatiivsete riskide realiseerumise korral majandust tasakaalustada.

					Erinevus eelmisest prognoosist
	2012	2013	2014	2015	2013	2014	2015
SKP jooksevhindades (mld eurot)	17,42	18,39	19,46	20,99	0,51	0,23	0,25
SKP püsivhindades, muutus (%)	3,9	1,0	2,6	3,9	-1,0	-1,6	-0,4
Tarbijahinnaindeks, muutus (%)	3,9	2,9	2,1	2,9	-0,1	-0,4	0,2
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%)	4,2	3,3	2,3	3,0	0,0	-0,4	0,0
SKP deflaator, muutus (%)	3,3	4,6	3,1	3,8	1,5	-0,2	0,4
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,8	-1,9	-1,9	-1,5	-1,1	-1,1	-1,3
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)	4,9	4,8	3,4	3,9	1,8	0,0	0,0
Valitsussektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	3,8	0,0	1,7	1,2	-1,0	0,2	-0,3
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	10,9	-2,8	3,6	6,1	-4,3	-3,2	0,6
Eksport püsivhindades, muutus (%)	5,6	2,0	3,1	7,0	-5,9	0,0	1,0
Import püsivhindades, muutus (%)	8,8	3,0	3,0	6,9	-2,8	-0,3	1,2
Tööpuuduse määr (%)	10,2	8,7	8,5	8,3	-0,5	-0,3	-0,2
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%)	2,2	2,3	-0,4	-0,3	0,5	-0,5	-0,2
SKP töötaja kohta püsihindades, muutus (%)	1,7	-1,3	3,0	4,2	-1,5	-1,1	-0,3
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%)	2,2	0,8	3,7	4,7	-0,2	0,1	0,4
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	5,9	7,8	6,6	7,7	2,7	0,2	0,3
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,6	1,6	4,1	5,8	-2,1	-0,9	0,1
Brutovälisvõlg (% SKPst)	95,4	91,6	88,9	84,2	-2,7	0,1	1,4
Eelarve tasakaal (% SKPst)	-0,2	-0,2	-0,3	-0,1	0,1	-0,3	-0,3