Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi. “Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.”
Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk:
KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.
“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta – vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.
Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.
“Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.
“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite.
Tallinnas tõusis septembris keskmine korteri ruutmeetri hind võrreldes augustiga 1.4% 1115-le eurole.
