Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

13.02.2014 Taavi Raudsaar

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja paranenud finantsseisule suurenes ka majapidamiste võime tarbida ja investeerida.

Vähese nõudluse ja investeeringute tõttu oli Eesti ettevõtete laenuaktiivsus möödunud aastal väike. Kesine nõudlus ning jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu suhtes ei motiveerinud ettevõtteid põhivarainvesteeringuid märkimisväärselt suurendama. Kuna ettevõtete kasumlikkus püsis suhteliselt kõrge ja nende jooksvad tulud olid suuresti piisavad, et investeeringuid rahastada, oli vajadus ettevõtteväliste vahendite kaasamiseks väike.

Majapidamiste laenuaktiivsus on paranenud kindlustunde ja finantsseisu tõttu mõnevõrra suurenenud. Seda on märgata enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka tarbimislaenude puhul. Uute väljastatud eluasemelaenude maht on alates 2013. aasta märtsist ületanud varasemate laenude tagasimakseid ning selle tulemusena suurenes eluasemelaenude portfell aastaga 0,9%. Uute tarbimislaenude maht on hakanud samuti kasvama, kuid kasv ei ole seni varasemate laenude tagasimakseid ületanud.

Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga 2013. aasta detsembriprognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2014. aastal 4% ja 2015. aastal 6%.

Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks soodne. Kodumaistest hoiustest ja laenutagasimaksetest piisas 2013. aastal endiselt uute pangalaenude väljastamiseks. Hoolimata sellest, et uute pangalaenude intressimarginaalid on mõnevõrra kõrgemad kui paaril varasemal aastal, on ettevõtete ja majapidamiste intressikulud tänu väga madalatele baasintressimääradele väikesed.

Vt Majanduse Rahastamise Ülevaade 2014

Majanduse Rahastamise Ülevaade on kord aastas ilmuv väljaanne, milles Eesti Pank avaldab reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaate. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Liit: lagunevate kortermajadega tuleb kiiresti midagi ette võtta

13.02.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.

“Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur – näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja. Kohtla-Järvel on seis sama nutune: 42 kortermaja on hullus seisukorras,” viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – taolises piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Mardi toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. “See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada,” nentis Mardi.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Aldo Dapon lahkub aprillis E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe kohalt

13.02.2014 Tõnu Toompark

Aldo Dapon lahkub E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt tulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest 3. aprillil 2014. Daponi juhtimise perioodil on nii ettevõtte omakapital kui varade maht oluliselt kasvanud. Uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

„Üheksa aastat on pakkunud palju huvitavaid väljakutseid – oleme kogenud kinnisvarabuumi, nautinud majanduskasvu vilju ning näinud viimaste aastakümnete karmimat majanduskriisi. E.L.L. Kinnisvara on saanud hakkama mõlemas situatsioonis ning püsib täna majanduslikult tugeval alusel. Mul on olnud hea meel anda oma panus mastaapsete ärikinnisvaraprojektide arendusse, mis on edukad ja jätkusuutlikud ning mille toel on ettevõte tõusnud Baltikumi juhtivaks kinnisvaraarendajaks ja -omanikuks,“ ütles Aldo Dapon.

E.L.L. Kinnisvara on viimase üheksa aasta jooksul arendanud Riias Spice ja Spice Home, Leedus Vilniuses Panorama ning Šiauliais Saules Miestase kaubanduskeskused, Tallinnas Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza büroohooned ning Nordic Hotel Forumi.

„Tallinnasse planeeritud Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendusprotsessi peatamine jaanuaris märkis ühe etapi lõppu nii minu kui ettevõtte jaoks. Tulenevalt ka juhatuse liikme lepingu lõppemisest lähiajal on õige moment edasi liikuda ja anda teatepulk üle ettevõtte järgmisele juhile uute arengusuundade väljatöötamiseks. Uut juhti ootab ees väga professionaalne ja töökas kollektiiv. Siinkohal tänan kogu E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete töötajaid nende hea töö ja meeldiva koostöö eest,“ lisas Dapon.

„Nõukogu nimel tänan Aldot pikaajalise panuse eest ettevõtte arendamisse. Tema teadmised ja kogemused on aidanud meil edukalt käivitada ja arendada suuri kaubanduskeskusi Baltikumis. Ettevõtte omakapital on tema juhtimise perioodil kasvanud kolm korda ning varade maht enam kui viis korda ehk 300 miljoni euroni,“ ütles E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Tõnu Toomik.

Ettevõtte nõukogu alustab lähiajal uue juhi otsimist, uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete 2013. aasta üüritulu ulatus ca 26,5 miljoni euroni ning plaanipäraseid tulemusi näitas nii kaubandus- kui bürookinnisvara sektor. Vilniuse Panorama, Riia Spice ja Spice Home, Šiauliai Saules Miestase ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskust külastas 2013. aastal kokku ligi 37 miljonit inimest ning kaubanduskeskuste kogukäive oli ca 365 miljonit eurot. Bürookinnisvara sektori 2014. aasta prognoos on positiivne, kuna kõikides E.L.L. Kinnisvara omandis olevates büroohoonete projektides on vakants täna nullilähedane.

10 nõuannet kinnisvara ostmisel

13.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvara soetamisel tasub olla tähelepanelik ostja ja eelnevalt täpsustada dokumentide ja vajalike lubade olemasolu. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse aseesimees Mart Saa toob välja 10 punkti, millele tasub eelnevalt vastused leida.

Tüüpilisemad ohukohad, millele tähelepana pöörata enne ostulepingu sõlmimist.

1. Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk ruutmeetrite arv. Maja puhul ka krundi suurus. Hea oleks samuti teada kortermaja krundi suurust ja piire.

2. Saa kinnitust objekti ametliku kasutusele võtmise aasta kohta.

3. Küsi näha objekti dokumentatsiooni. Eramajade puhul on aina olulisemaks tõusmas kasutusloa olemasolu. Kindlasti tasuks tutvuda ka maja projektiga ning uurida, kas majal on eriosade projekt olemas. Kui neid ei ole, siis püüa aru saada miks ei ole ja kes nende taastamise või saamise korda ajab? Korterite puhul tasuks veenduda, et siseseinte ümberehitusi ei ole tehtud või kui on, siis kas need on ka seadustatud.

4. Korteri puhul kontrolli korteriühistu kaudu kommunaalmaksete võlgnevuste puudumist.

5. Tasuks uurida kortermaja elanike üldist maksedistsipliini kommunaalkulude osas, sest palju võlglasi tähendab korterelamu majandamisel võimalikke raskusi ja maja üldseisukorra halvenemist.

6. Uuri, kas korteriühistu on laenu võtnud maja korrastamiseks ja kui on, siis kui suured on igakuised laenumaksed antud korteri osas.

7. Selgita välja millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on reguleeritud majaelanike vahel.

8. Puitmaja korral tasuks selgitada ega ei ole infot majaseente/majavammi olemasolu kohta. Kas seda on üldse uuritud?

9. Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik ,milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad. Kui on müügiobjektil puudusi, siis tasuks kindlasti need kirja panna ning kelle peale jääb nende likvideerimise kohustus ja mis on selle tegevuse tähtaeg. Nii jääb ka vähem võimalusi segaduseks müüja poolt varjatud ja varjamata puuduste osas.

10. Notariaalse lepingu järgselt vormistage kindlasti ka objekti üleandmise-vastuvõtmise akt, kus kirjas üleandmise hetke mõõdikute näidud ning ka võimalikud puudused või muud kokkulepped edaspidiseks tegevuseks, kui neid võiks veel teha jääda.

Neil, kellele teema tundub keerukas ja võõras, on võimalik kasutada kinnisvarabüroode abi. Suur osa kinnisvara tehingutes toimuvadki kinnisvarabüroode kaasabil, nii peaks need nüansid iga professionaalne maakler juba enne objekti avalikku müüki panemist endale selgeks olema teinud.

Mart Saa

EKFL juhatuse aseesimees

LAAM Kinnisvara juhatuse liige

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Põllumajandusmaa rendihind maakondades

13.02.2014 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

2013. aastal oli hektari keskmine rendihind (koos maksudega) 39,5 eurot. Rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta. Ehkki Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu disain ei näinud ette statistika tegemist maakondade kohta, on tarbijate suurest huvist tingituna olemasolevate andmete alusel hinnatud ka põllumajandusmaa rendihindu maakondades.

Statistikaamet küsitles ligi kaht kolmandikku põllumajandusmaa rendilevõtjatest. Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. Hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus.

Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam.Põllumajandusministeeriumi andmetel avatakse tänavu PRIAs veel ka toetusõiguslike maade täiendav registreerimine, mis võib kasutatavat põllumajandusmaad juurde tuua ja seeläbi langetada ka ühise pindalatoetuse hektarimäära.

Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

Maakondades jäävad hektari keskmised rendihinnad 34–50 euro piiresse. Erinev on olukord vaid mandrist eraldatud Hiiu- ja Saaremaal ning ka Läänemaal, neis maakondades ei ületanud hektari keskmine rendihind 27 eurot. 50 euroni ulatub keskmine rendihind ainult Tartumaal. Tartumaal makstakse hektari eest vähemalt 100 eurot 6% rendimaa puhul, mis on Eesti maakondade seas kõrgeim näitaja. Samal ajal Hiiu- ja Saaremaal, aga ka Põlva- ja Harjumaal jääb nii kalli rendimaa osatähtsus ühe protsendi piiresse.

Kui Eestis keskmiselt oli põllumaa hektari rendihind 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot, siis maakondades erines põllumaa hind 17 eurost Hiiumaal kuni 52 euroni Tartumaal. Püsirohumaa hind oli 21 eurost Hiiumaal kuni 41 euroni Viljandimaal. Kui reeglina on põllumaa hind püsirohumaa omast kõrgem, siis mõningates maakondades pöörab nõudluse ja pakkumise suhe hinnad vastupidiseks või võrdseks.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 17-20/02/2014

13.02.2014 Tõnu Toompark

Kolmel päeval 17-20/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“, mida viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus annab tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest. See on hea ülevaade ja teadmistepagas kinnisvaratehingute tegemiseks.

Koolitusele on oodatud kõik suurema ja väiksema kogemusega kinnisvaramaaklerid. Samuti on koolitus heaks infoallikaks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul tehinguid teha.

Koolitust viib läbi väga pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on mh raamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” koostaja ja käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Rikkaks üüriäris: Kas anda korterit üürile ettevõtte kaudu või eraisikuna?

13.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid. Samuti ei saa tulust maha arvata väljaüüritava korteri sisustuse soetamiseks tehtud kulutusi.

Tulumaksu tuleb deklareerida ja maksta iga-aastaselt.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Ettevõttest üürileandjal on võimalik kuludesse kanda kõik väljaüüritava varaga seonduvad kulutused, sh kulutused sisustusele, remondile jms.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Vastuoluline Eesti kinnisvaraturg

13.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aasta oli Eesti kinnisvaraturul märgilise tähendusega. MASU jätkas taandumist ning kinnisvaraturg tõusis väga kiirelt, kohati isegi üle ootuste suures mahus. 2013. aastat jäävad enim iseloomustama suur hinnatõus ja pakkumiste vähenemine, mis mõjutavad ka alanud aastat.

Tehingute hulk kasvas Eestis aasta jooksul 14,7%. Enim mõjutas turgu korterite aastane hinnatõus, mis oli Tallinnas 16,6%, Tartus 13,1% ja Pärnus 5,1%. Müüdud korterite keskmiste ruutmeetrihindade kasvu taga oli suur ostutuhin, mis tekitas mitmel pool aga müügipakkumiste vähenemise.

Enim arutelusid tekitab nüüd küsimus, kas kahanev pakkumiste hulk on soodne pinnas möödunud aastaga võrreldava hinnatõusu jätkumisele või muutub turg stabiilsemaks ja hinnad kasvavad mõõdukalt vaid korterite puhul, mille osas on see põhjendatud. Usun pigem viimase stsenaariumi võimalikusesse ning arvan, et 2014. aastal saab keskmisest hinnast olulisemaks tehingute hulka näitav number.

Tallinna ja Tartu kinnisvaraturgu toidab ränne

Eesti majandusedu on enim näha suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, peamiselt aga siiski Tallinnas ja Tartus. See avaldub kõige muu kõrval ka kinnisvaraturul, sest inimesed, kes tööle saabuvad, soovivad kusagil ka elada. Nii ostetaksegi kinnisvara peale omatarbe palju ka investorite poolt, väljaüürimiseks.

Sellest lähtuvalt on kahel viimasel, aga eriti just 2013. aastal kiirelt ära ostetud suur hulk väiksemaid, heas seisukorras ühe- ja kahetoalisi kortereid eelkõige kesklinnast eemal ja „mägedel“. Just selliste korterite puhul saame rääkida suurimast hinnatõusust ja tekkivast defitsiidist.

On selge, et ränne suurtesse linnadesse jätkub, nõudlus väikeste korterite järele püsib ja müügipakkumiste hulk jätkab veel mõnda aega kahanemist. Kas see tähendab jätkuvat magalakorterite hinnatõusu? Vaadates praeguseid trende, siis vastus on pigem „ei“, sest selliste korterite soetajad on hinnatundlikumad. Juba praegu on näha, et tunnetusliku pakkumishinna piiri ületanud tüüpkorterid on jäänud portaalidesse seisma. Suurema üldpinnaga korterite puhul näeme kohati ka kerget allahindamist.

Seega jääb üldine hinnatõus mõõdukaks, ulatudes 10 protsendini ning on seotud pigem tehingutega uusarendustes ning unikaalsema ja miljööväärtusliku kinnisvaraga. Loomulikult annab oma osa ka inflatsioon. Hinnatundlikum ostjaskond pöörab pilgud enam ka linnaosade-asumite poole, mis seni on olnud ebapopulaarsemad ning kus hind on ka madalam.

Vastuoluline Eesti kinnisvaraturg

Vastukaaluks tõmbekeskuste positiivsetele arengutele on olukord paljudes väiksemates omavalitsustes ja endistes tööstuslinnades nukram, sest tööpuuduse tõttu on paljud inimesed lahkunud ning seetõttu pannakse aina rohkem kortereid müüki ja hinnad on langenud. Paraku näeme niisuguseid arenguid veel sel ja ka järgnevatel aastatel. Siin aitaks kindlasti tõhus regionaalpoliitika, aga ka tühjade majade lammutamine.

Siiski on näha ka positiivset. Näiteks Rakveres ja Viljandis on palju edukaid ettevõtjaid ja hoogne kultuurielu ning väljarändajate asemele kolib ka uusi elanikke. Neis linnades on suur nõudlus üürikorterite järele, samuti soetatakse suuremaid perekorterid ja eramuid.

Sel aastal jätkub ka Narva majanduslik areng ja tähtsuse kasv, linn on aina populaarsem venemaalaste seas. Seetõttu võib Narva kinnisvarahindade kasv veel tublisti üllatada.

Ja loomulikult ei saa unustada puhkusepiirkondi lääne-Eestis, kus alati ei olegi pidevat hinnakasvu, kuid nõudlus on see-eest konstantselt olemas. Hinnatõusud on neis piirkondades kõige aktuaalsemad hoopis puhkusekorterite üürimise puhul ning kui ilmad on soojad, siis võib hooajaline hinnatõus olla kuni 100%.

Üheksa korda mõõda ja siis lõika

Alanud aastat eristab mullusest eelkõige rahulikum kulgemine. Stabiilsemast turust juba rääkisin, aga lisaks sellele muutuvad inimesed taas ka valivamaks. Eks müügipakkumiste vähenemisel on selles oma osa ning väiksema valiku puhul tulebki enam kaaluda.

Palju küsitakse, et kas praeguste hindade puhul tasub üldse kodu osta või hoopis oodata. Kodu soetamine on väga emotsionaalne otsus ja tihti seotud pere suurenemisega, mille tõttu ütleksin, et küsimus pole ei õiges ega vales ajas, vaid oma võimaluste adekvaatses hindamises. Nagu juba vanarahvas ütles – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

2013. aastal peatus majutusettevõtetes rekordarv turiste

12.02.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2013. aastal 1,9 miljonit välisturisti ja üle miljoni siseturisti, teatab Statistikaamet. Turistide koguarv suurenes 2012. aastaga võrreldes 5%.

Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. 2013. aastal suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv varasema aastaga võrreldes 4%. 67% välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Majutusettevõtetes peatus neist naaberriikidest saabunud turiste varasema aastaga võrreldes vastavalt 5%, 8% ja 14% enam. Rohkem turiste kui 2012. aastal saabus ka Leedust, Poolast ja Ukrainast. Paljudest Euroopa riikidest turistide arv aga vähenes. Samas Aasia riikidest saabunud turiste peatus majutusettevõtetes neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

2013. aastal peatus majutusettevõtetes esmakordselt üle miljoni siseturisti. Siseturiste oli 8% enam kui 2012. aastal. Üle poole majutusettevõtete teenuseid kasutanud siseturistidest oli puhkusereisil ja 28% tööreisil. Eelistatuim sihtkoht oli Tallinn, kus peatus 17% majutusettevõtetes ööbinud siseturistidest. 11% siseturistidest peatus Pärnu ja 8% Tartu majutusettevõtetes.

2013. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 222 000 turisti, neist 140 000 välis- ja 82 000 siseturisti. Võrreldes 2012. aasta detsembriga oli välisturiste 7% ja siseturiste 4% rohkem. Välisturistidest ligi pool saabus Soomest, neljandik Venemaalt ja 6% Lätist. Detsembris pakkus külastajatele teenust 823 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 39 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja kolmandik voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2012. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine, 2010–2013
Näitaja	2010	2011	2012	2013*
Majutatute arv	2 401 763	2 725 937	2 839 895	2 980 865
Eesti elanikud	837 811	918 018	966 376	1 040 735
väliskülastajad	1 563 952	1 807 919	1 873 519	1 940 130
Ööbimiste arv	4 700 680	5 399 392	5 544 537	5 734 033
Eesti elanikud	1 496 959	1 650 527	1 721 498	1 824 707
väliskülastajad	3 203 721	3 748 865	3 823 039	3 909 326
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	27	29	31	32

^* 2013. aasta andmed on esialgsed.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus Maa turuülevaade 01-2014

12.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg jaanuaris üllatusi ei pakkunud ja tehingute hulk võrreldes detsembriga oodatult langes. Vaadates tehingute struktuuri pikemas aja peale tagasi, näeme, et aastane kasv oli võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem. Ostuaktiivsus, mis kirjeldab inimeste huvi kinnisvara soetamise vastu, oli jaanuaris siiski endiselt väga kõrge, kuid üldine ostujõud on hindade kiire kasvu valguses langenud.

Maa-ameti andmete kohaselt sõlmiti jaanuarikuus kogu riigis 3173 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping. Võrreldes detsembriga langes tehingute hulk 14,6%, kuid aastaga kerkis see siiski 13,2%. Tehingute kogukäibeks kujunes jaanuaris 139,08 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas langes jaanuaris tehingute hulk, samas kui mulluse jaanuariga võrreldes on see siiski kerkinud. Maa-ameti statistika kohaselt toimus pealinnas 827 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 9,7% vähem, kuid aastatagusest jaanuarist 12,4% enam. Tehingute rahaline kogumaht oli jaanuaris 66,13 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Korteriomanditega toimus 590 ostu-müügitehingut (detsembris 615) ning nende põhjal arvutatud ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 3,1% 1289 eurole. Aastaga on hinnatase kerkinud aga 27,2%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1195 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +0,2% ja aastaga +21,4%.
Kadriorg: 2215 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +4,6% ja aastaga +23,3%.
Kalamaja: 1691 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +3,4% ja aastaga +24,6%.
Kesklinn: 1803 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1,8% ja aastaga +15,2%.
Kristiine: 1562 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +6,3% ja aastaga +51,1%**.
Lasnamäe: 1082 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,2% ja aastaga +25,2%.
Mustamäe: 1171 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1% ja aastaga +21,2%.
Nõmme: 1246 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +14,2%* ja aastaga +21,2%.
Pirita: 1577 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +12,6%* ja aastaga +18%.
Põhja-Tallinn: 1368 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +9,9% ja aastaga +40,2%**.
Vanalinn: 2638 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +5,5% ja aastaga +17,7%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
** Märkimisväärse hinnatõusu põhjuseks on keskmisest suurem hulk tehinguid uusarendustes ja väikese üldpinnaga korteritega.

Allikas: Maa-amet

Kui seni oleme rääkinud pigem müügipakkumiste vähenemisest, siis jaanuaris hakkas neid taas lisanduma. Kasv tuli nii uusarenduste kui ka järelturukorterite arvelt. Kuigi tegu pole massilise suurenemisega ning turgu iseloomustab endiselt kohatine defitsiit, mõjutab konkureerivate pakkumiste lisandumine hinnataset stabiliseerivalt, mis avaldub näiteks osade magalapiirkondade suuremate korterite puhul.

Kuigi aina enam on hakatud praegust aega kirjeldama kui nn müüjateturgu, kus vaid müüjad dikteerivad hindu, siis päriselt nii öelda ei saa. Pakkumishinda makstakse uusarenduste ja erilisema-eksklusiivsema kinnisvara puhul, kuid mitte ülehinnatud teise ringi magalakorterite eest. Kinnisvaraportaalides jääb aina enam silma ülehinnatud „vanu tuttavaid“, mille puhul on pakkumishinna piir selgelt ületatud. Müüjatel tasub arvestada, et inimestel on kinnisvarabuum ja sellele järgnenud krahh veel selgelt meeles ning liigseid riske ei võeta. Kinnisvara ollakse endiselt valmis ostma, kuid põhjendatud hinna eest.

Eramuturg oli talviselt vaiksem – müüdi 19 eramut ja suvilat (detsembris 21) ning 9 hoonestamata elamukrunti (detsembris 10).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Võrreldes üldiste suundumustega oli Tartu kinnisvaraturg jaanuaris stabiilsem ning tehingute hulk mõnevõrra kasvas. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris 135 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 3,1% enam. Mulluses jaanuariga võrreldes tehinguaktiivsus ei muutunud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 96 (detsembris 100), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1030 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 3,5% samas kui aastaga on see tõusnud 15,3%.

Allikas: Maa-amet

Kui detsembris oli eramuturg madalseisus, siis jaanuaris kerkis see taas tavapärasele tasemele. Müüdi 14 eramut ja suvilat (detsembris 7) ja 2 elamukrunti (detsembris 1).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg kulges jaanuarikuus harjumuspärases rütmis – tehinguid vähem kui detsembris, kuid rohkem kui mulluses jaanuaris. Maa-ameti andmetel toimus 282 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on pea 20% detsembrist vähem. Võrreldes 2013. aasta jaanuariga kerkis tehingute hulk siiski 6,8%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg veidi kasvas. Näiteks Narvas toimus 66 tehingut (detsembris 60), mille keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 419 eurot (langus võrreldes detsembriga 5,5%). Jõhvis toimus 21 tehingut (detsembris 18), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 15% 256 eurole. Kohtla-Järvel toimus seevastu aga väike langus – jaanuaris müüdi 64 korterit (detsembris 67), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas pea 26% 87 eurole.

Allikas: Maa-amet

Nii Jõhvi kui Kohtla-Järve puhul on suured tõusud ja langused tavapärased, tulenedes kinnisvaraturu väiksusest ja sealsetest eripäradest.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus maa-ameti andmetel jaanuaris 64 kinnisvara ostu-müügitehingut. Detsembris oli vastav näitaja 86 ja mullu jaanuaris 75.

Allikas: Maa-amet

Ka kortereid müüdi vähem – 48 (detsembris 64) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 723 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 5,9%, kuid aastaga tõusis see 8,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli jaanuaris aga erakordselt vaikne, müüdi vaid 1 maja (detsembris 7). Elamukrunte müüdi aga tavapärasest enam – 4 (detsembris samuti 4, kuid tavaliselt 1-2).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg muutus jaanuaris taas aktiivsemaks. Maa-ameti andmetel toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist viie võrra enam ja möödunud aasta jaanuarist kümne tehingu jagu rohkem.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg elavnes veidi. Jaanuaris müüdi 16 (detsembris 13) müügitehingut. Ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 13,3% 492 eurole. Aastaga langes hinnatase aga 15,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg jäi aga talviselt vaiksemasse faasi. Jaanuaris müüdi 3 maja (detsembris 4) ja endiselt mitte ühtegi elamukrunti (viimati juunis).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg on püsinud üsna stabiilsena. Jaanuaris toimus maa-ameti statistika kohaselt linnas 26 kinnisvara ostu-müügitehingut (detsembris 27 ja 2013. aasta jaanuaris 29).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (detsembris 15) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 495 eurot. Võrreldes detsembriga kasvas hinnatase 2,5% ja aastaga 31,6%. Tõsi, mullu jaanuari hinnatase oli tavapärasest hoopis madalam.

Eramuturg jätkas aga küllalt hoogsal tasemel – maju müüdi 5 (detsembris samuti 5) ja elamukrunte 3 (detsembris 1).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli jaanuaris keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus linnas kokku 25 ostu-müügitehingut. Detsembris müüdi 18 ja möödunud aasta jaanuaris 16 kinnisvaraobjekti.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 17 (detsembris 10), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 684 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis hinnatase 6,6% ja aastaga 2,5%.

Müüdi ka 4 eramut, mis on Kuressaares keskmine tase.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli jaanuaris tavapärasest vaiksem. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt müüdi 10 kinnisvaraobjekti. Detsembris oli antud näitaja 13 ja 2013. aasta jaanuaris 14.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (detsembris 10). Kuna jaanuaris toimus enam müüke keskmisest oluliselt madalama hinnaga korterite osas, langes ruutmeetri keskmine mediaanhind kuuga 25,5% 286 eurole. Seetõttu langes hind aasta võrdluses 15,4%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturul tehinguid ei toimunud.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

12.02.2014 Statistikaamet

2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2,0 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15% ja koguväärtus 18%.

Eesti kinnisvaraturg jätkas 2013. aastal tõusu ning tehingute arv saavutas majandussurutise järgse rekordi. Võrreldes turu kõrgajaga 2006. aastal oli tehinguaktiivsus siiski veel 30% madalam. Kinnisvara ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2013. aastal 48 900 eurot, mis on 2% rohkem kui aasta varem. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv oli peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust.

Korteriomandi tehingud hõlmasid poole kinnisvara ostu-müügitehingutest. Elanikkonna kindlustunde kasv, soodne intressimäär ja tasapisi lisanduvad uusarendused on aidanud eluasemeturgu aktiivsena hoida. Korteritehingute arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 15% ja korteritehingute väärtus neljandiku võrra.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes korteriomandi ostu-müügitehingu keskmine väärtus kõige enam Lõuna- ja Kirde-Eestis (kummaski 16%). Põhja-Eestis olid tehingud keskmiselt 10% kallimad ja Kesk-Eestis jäid varasema aasta tasemele. Tehingute keskmine väärtus vähenes vaid Lääne-Eestis (2012. aasta kõige suurem kasvaja) ja seda enam kui kümnendiku võrra.

2013. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 840 eurot, mis oli kümnendiku kõrgem kui 2012. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri keskmine hind 14%, Tartus 13% ja Pärnus 5%.

31% kinnisvara ostu-müügilepingutest hõlmasid hoonestamata ja 19% hoonestatud maa tehingud. 2012. aastaga võrreldes jäi hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus samaks, hoonestatud kinnisasjal aga vähenes 5%.

Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute trend, I kvartal 2003 – IV kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mis võimaldab Kesklinnas Järvevana tee, Tammsaare tee ja Pärnu maantee liiklussõlme naabruses asuvale planeeringualale uusi ärihooneid ehitada.

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneeringu ala asub Pärnu maantee ja Keila-Tallinn raudtee vahelisel alal, planeeringuala suurus on 2,7 ha.

Detailplaneering koostatakse eesmärgil muuta kruntide piire ja määrata ehitusõigus kuni 10 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoonete ehitamiseks ja olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks. Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringu alale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad käesoleval ajal 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Planeeritav ala asub Tallinna keskusest lõunas ühe tähtsama väljasõidutee, Pärnu maantee ääres. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala ning magistraaltänavate ärivöönd. Detailplaneeringuga kavandatav vastab Tallinna üldplaneeringule.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Ühiselamu Projekt OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Tallinn asub kunagise Härjapea jõe asukohta fikseerima

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis seab eesmärgiks linnaruumist kadunud Härjapea jõe kunagise voolusängi asukoha tähistamise.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse linnavalitsusele ülesanne moodustada komisjon Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Vastavasisulise otsuse eelnõu esitas linnavolikogu liige Jaak Juske. Otsuse eelnõu kohaselt tuleb Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks linnavolikogu fraktsioonide esindajaist ja ekspertidest koosnev komisjon moodustada hiljemalt 15. aprilliks 2014.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Härjapea jõel olnud Tallinna linna jaoks kultuurilooliselt praktiliselt sama oluline tähendus kui merel, mille kaudu toimus kaubandus. Härjapea jõgi on ajalooliselt olnud Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja mille ääres tegutsesid tänu soodsale languse ja veevoolu hulga suhtele mitmed vesiveskid. Veskite juurde tekkinud tootmisüksustest said hilisemal ajal oma tegevuseks aluse nii mõnedki suuremad tööstuskompleksid nagu näiteks Tallinna paberivabrik. Samuti said Tallinna ümbritsenud kaitseotstarbelised vallikraavid just sellest jõest suurema osa oma veest.

Kultuurilooliselt on oluline jõe voolsäng ja selle ääres paiknenud olulisimad rajatised tähistada. Kunagise voolusängi eksponeerimine rikastaks ning mitmekesistaks Tallinna linnakeskkonda.

Jõe voolsängi ja selle ääres paiknenud olulisimate rajatiste tähistamiseks linnavalitsuse juurde moodustatavasse komisjoni võiksid kuuluda lisaks linnavolikogu fraktsioonide esindajatele ka eksperdid nii ajaloo, linnaplaneerimise, keskkonnakaitse, maastikuarhitektuuri, tehnosüsteemide insenerlahenduste jms valdkondadest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Maamaksukohuslased saavad Maksu- ja Tolliametilt vastavasisulise teate

12.02.2014 Tallinn.ee

Maksu- ja Tolliamet väljastab kõigile maamaksukohuslastele hiljemalt 15. veebruariks posti teel või elektroonselt vastavasisulise maksuteate.

Maamaksuteates on kirjas arvestatud maamaks ja selle tasumise tingimused. Nendele isikutele, kelle kõikide kinnistute maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei saadeta. Maamaksust vabastatud elamumaa omanikud Maksu- ja Tolliametilt maksuteadet ei saa.

Kuni 64-eurone maamaks tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1.oktoobriks.

Tallinnas maa maksustamisega seotud küsimustele vastab Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakond infotelefonil 6404454 ning e-posti aadressil maamaks [ät] tallinnlv.ee. Samuti saab maa maksustamise küsimustega pöörduda Vabaduse väljak 7 teenindussaali (E 8.15-18.00; T-N 8.15-17.00 ja R 8.15-14.00) või Tallinna Linnavaraametisse maa hinna osakonda Vabaduse väljak 10, III korrus (E 14.00-18.00 ja N 9.00-12.00).

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/maamaksuvabastus

Ülemistele hakatakse ühistransporditerminali kavandama

12.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Rail Baltic raudtee reisiterminal, siduda see planeeritava Ülemiste ühisterminaliga ja ühendada Tallinna ühistranspordivõrgustikuga.

Planeeritaval alal nähakse ette vajalike äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on 6,53 ha.

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänava ja Peterburi tee vahelisel alal, tiheda liiklusega magistraaltänavate ristumiskohas. Piirkonda on rajatud mitmeid uusi büroohooneid ning naabruses asub Ülemiste kaubanduskeskus. Planeeritav ala on hoonestamata, samuti puudub väärtuslik kõrghaljastus. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tehnilise Järelevalve Amet. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud OÜ Hendrikson & Ko.