Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Domus Kinnisvara: Domus grupi ärikinnisvara investeeringuid asub juhtima Kairit Kasepuu

03.04.2025 Domus Kinnisvara

Domus Kinnisvara OÜ nimetas oma rahavoo investeerimisprojektide juhtimisega tegeleva tütarettevõtte Domus FND OÜ tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks laialdase finantskogemusega Kairit Kasepuu.

Rohkem kui 10 aastat PricewaterhouseCoopersis projektijuhi ja juhtivaudiitorina töötanud Kairit Kasepuu asub juhtima Domus Kinnisvara rahavoo investeerimisprojektide ärisuunda. Domus Kinnisvara emaettevõtte juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul on Kairit Kasepuu liitumine ettevõtte jaoks märgilise tähtsusega ja tuleviku kasvustrateegia võtmeks. „Domus Kinnisvara on tuntud ja kõrgelt hinnatud eelkõige teenusäri tõttu, kuid grupi suurimad mahud on seni tulnud elamuarendustest. Nüüd on sobiv aeg keskenduda ärikinnisvara portfelli loomisele, mis pakub investoritele stabiilset tootlust ja pikaajalist väärtust läbi tulemusliku kinnisvarajuhtimise,“ ütles Ingvar Allekand.

Kairit Kasepuu sõnul on konkurents kinnisvaraturul küll tihe ja ärikinnisvara valdkonnas jagub väljakutseid, kuid seda põnevam on uus roll vastu võtta. „Domus Kinnisvaral on pikaajaline kinnisvaraturu kogemus ja väga professionaalne meeskond, mistõttu liitumisotsus kinnisvara valdkonnaga tuli lihtsalt,“ ütles Kairit Kasepuu. Varasemalt nii raamatupidamisettevõtet juhtinud kui ka tehnoloogiaettevõttes strateegiajuhi ametit pidanud Kairit Kasepuu ülesandeks saab Domus FND strateegia elluviimine, suhtlus investoritega ning piisavat tootlust pakkuvate ärikinnisvara objektide leidmine. „Ärikinnisvara valdkond võitleb nii geopoliitiliste tõmbetuulte kui ka muutliku majanduskeskkonnaga, kuid võib olla parimad võimalused peituvadki just hetkedel, mil suur osa turuosalistest on ooterežiimil,“ lisas Kairit Kasepuu optimistlikult.

Domus FND OÜ on rahavoo investeerimisprojektide juhtimisega tegelev ettevõte, mis kuulub 2002. aastal asutatud Domus Kinnisvara gruppi. Domus FND visiooniks on luua pikaajalist ja stabiilset väärtust investoritele, keskendudes ärikinnisvara investeeringutele ja portfelli tõhusale haldamisele. Domus FND hallatavate varade maht on 11 miljonit eurot, järgmiseks eesmärgiks on portfelli varade mahu kasvatamine 50 miljoni euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: 2024 Annual Report of Arco Vara

03.04.2025 Tõnu Toompark

GROUP CEO’S REVIEW

The year 2024 brought numerous challenges in the sector of real estate, requiring companies to be flexible, exercise strategic planning, and adapt to the changing market conditions. The real estate developer Arco Vara faced a complicated economic environment where low consumer confidence and high interest rates impacted the activity of the real estate market and the financial results of the company.

The greatest challenge of the first half of the year was selling completed apartments in Kodulahe and Kuldlehe developments, the market value of which is nearly 14 million euros. Even though a growth appeared in the number of transactions on the apartment market in the second half of the year, the overall interest in purchasing remained modest. In addition, the start of construction of the next stage of Kodulahe (Soodi 6) was postponed due to processing the construction permit, which in turn impacted the project schedule and future revenue.

The volatility of the economic environment and high borrowing costs placed pressure on corporate profitability. Despite all this, we managed to maintain a steady and clear path towards increasing future development volumes and to continue development in line with our strategy. We may have ended the year 2024 with a loss, but our focus remained on ensuring long-term sustainability and strategic management of investments.

Signs of stabilisation were seen in the second half of the year – the decrease of Euribor had a positive effect on the market and the transaction volume of apartments grew in Q4 of 2024 compared to both the same period of the previous year as well as the first half of 2024. An adjustment of pricing policies and occupancy rates were also observed in both the residential market and commercial real estate.

Arco Vara continued to seek new investments and develop existing projects. Our focus remained on developing sustainability and expanding the life cycle analysis to all new projects. Our promise “Build the future, create value” guides all of our decisions and activities.

In 2024, we focused on developing quality residential environments, maintaining a strong financial position, and flexible adjustment to market changes, in order to ensure the sustainable growth and competitiveness of the company. Our mission is creating modern, sustainable and desirable residential environments where the customer can create their dream home.

Our vision is to be the first choice for homebuyers. A 360-degree real estate journey combining development, construction, sales, and customer service, allows us to offer the best homebuying experience and homes with the best convenience of use.

The primary focus of Arco Vara is a satisfied customer – which will also remain the focus of our daily work in the future. Even though 2024 was the year of adaptation and finding balance, we remain confident that our strategic direction and knowledgeable management form a strong basis for future developments and sustainable growth.

Our main goals for 2025 are to complete the first stage of the Bulgarian development, sell the completed apartments in Kodulahe and Kuldlehe, and to start the construction at Soodi 6. We are also moving forward with the development of the Arcojärve project, hoping to obtain the construction permit as early as by the end of the year. In addition, we are looking for new projects to add to our portfolio in order to increase development volume and strengthen the position of the company on the real estate market.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The group’s revenue was 7,477 thousand euros, which is 2.5 times less than the revenue of 18,339 thousand euros in 2023.

In 2024, the Group’s operating profit (=EBIT) was 68 thousand euros and net loss 624 thousand euros. In 2023, the group made operating profit of 3,940 thousand euros and net profit of 3,550 thousand euros.

In 2024, 23 apartments were sold in projects developed by the group in Estonia. In 2023, 66 apartments, 3 commercial spaces in Estonia and 3 land plots in Latvia.

In 2024, the group’s debt burden (net loans) increased by 4,887 thousand euros up to the level of 13,495 thousand euros as of 31 December 2024. As of 31 December 2024, the weighted average annual interest rate of interest-bearing liabilities was 8.7%. This is an increase of 0.5 percentage points compared to 31 December 2023.

OPERATING REPORT

The revenue of the Group totaled 7,477 thousand euros in 2024 (in 2023: 18,339 thousand euros), including revenue from the sale of properties in the Group’s own development projects in the amount of 7,145 thousand euros (in 2023: 17,581 thousand euros).

Other sales revenue in 2024 mainly includes revenue from franchise fees of real estate agencies in Estonia, Latvia and Bulgaria. Franchise fees for 2024 were 273 thousand euros, franchise revenues for 2023 were 252 thousand euros.

In 2024, the pre-sale of the next stage of Kodulahe began: 62 apartments and 4 commercial premises in the form of three buildings will be built at Soodi 6. By the time this report is published, 8 apartments and 2 commercial premises have been presold. The homes are schedules to be completed in 2026.

In the most premium phase of Kodulahe, Rannakalda, a pavilion, 4 service areas and 108 apartments (as three separate apartment buildings), many of which have a sea view, have been completed. 21 apartments were sold in the project in 2024. As of the publication date of the quarterly report, 21 of the 113 are vacant.

A subsidiary of Arco Vara, Arcojärve OÜ, in 2021 signed an agreement for land acquisition beside Lake Harku, address Paldiski road 124b, Tallinn. More than 35,000 m² of residential and commercial real estate (GBA) is planned for development. The project is called Arcojärve. The start of the construction of the first stage is planned for 2025.

In the Pirita Kuldlehe project, an exclusive cluster house with 5 spacious homes was built in Pirita. By the date of publication of the quarterly report, 3 out of 5 apartments are vacant.

The Botanica Lozen project foresees construction of 54 homes (houses) in three stages. Construction and sales of the first 16 buildings have begun – the private houses of the first phase will be completed in Q2 2025. By the date of publication of the quarterly report, 9 out of 16 houses have been pre-sold.

Kerberon OÜ, a subsidiary of Arco Vara, developed a fully automatic padel venue with six indoor courts at Helme 18 with the help of the construction company Arco Tarc OÜ. The venuw has been given a long-term full lease and generates rental income for the group from 2024.

After to the balance sheet, the group acquired a property with building permit at Spordi 3a, 3b Kristiine Tallinn. The development will consist of two buildings and 7,600 m² of residential real estate (gross building area) with an underground parking lot. The buildings will have a total of 56 apartments, several of which have a balcony or terrace. Pre-sales of Spordi 3a and 3b apartments will begin in the Q2 2025, and homeowners will receive the keys by the end of 2026. The buildings will be built by Arco Vara’s construction company Arco Tarc OÜ.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros	2024	2023

Revenue from sale of own real estate	7,145	17,581
Revenue from rendering of services	332	758
Total revenue	7,477	18,339

Cost of sales	-5,707	-12,740
Gross profit	1,770	5,599

Other income	7	107
Marketing and distribution expenses	-551	-387
Administrative expenses	-1,127	-1,387
Other expenses	-31	-20
Gain on investment property	0	28
Operating profit	68	3,940

Financial costs	-640	-390
Profit/ loss before tax	-572	3,550
Income tax	-52	0
Net profit/ loss for the period	-624	3,550
Total comprehensive profit/ loss for the period	-624	3,550
Attributable to owners of the parent	-624	3,550

Earnings per share (in euros)
– basic	-0.06	0.34
– diluted	-0.06	0.34

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

In thousands of euros	31 December 2024	31 December 2023

Cash and cash equivalents	1,720	1,472
Receivables and prepayments	5,690	5,798
Inventories	29,170	27,637
Total current assets	36,580	34,907

Receivables and prepayments	18	18
Investment property	2,296	20
Property, plant and equipment	622	221
Intangible assets	52	24
Total non-current assets	2,988	283
TOTAL ASSETS	39,568	35,190

Loans and borrowings	234	3,391
Payables and deferred income	4,487	4,013
Warranty provisions	127	80
Total current liabilities	4,848	7,484

Loans and borrowings	14,981	6,689
Total non-current liabilities	14,981	6,689
TOTAL LIABILITIES	19,829	14,173

Share capital	7,272	7,272
Share premium	3,835	3,835
Statutory capital reserve	2,011	2,011
Other reserves	27	56
Retained earnings	6,594	7,843
Total equity attributable to owners of the parent	19,739	21,017
TOTAL EQUITY	19,739	21,017
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	39,568	35,190

ArcoVara_annual report 2024 ENG – pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn: Linn on teinud esimeses kvartalis rekordarvu planeeringuotsuseid

02.04.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnaplaneerimise ametis viimase kahe aasta jooksul tehtud töökorralduslikud muudatused on kiirendanud planeeringute menetlemist. Selle aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 planeeringu osas, mis on kaks korda rohkem kui 2024. aastal ja neli korda rohkem kui 2023. aastal samal perioodil.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus kommenteeris, et saavutatud tempot, mis on umbes 20 planeeringuotsust ühes kvartalis, on plaanis ka hoida. „Planeerimisprotsesside tõhustamine Tallinna linnaplaneerimise ametis on olnud juba kaks aastat ameti üks olulisemaid eesmärke, kuid see ei tähenda, et me teeksime järeleandmisi elukeskkonna kvaliteedis või kaasaksime vähem, vaid meie teenuse kvaliteet on kõigile osapooltele kiirem ja parem.”

Eelmisel aastal jätkati Tallinna linnaplaneerimise ametis detailplaneeringute menetlusprotsessi tõhustamisega, et muuta see efektiivsemaks ja kiiremaks. Koostati uued menetlusjuhendid ning kooskõlastamisel on uus töökorralduse määrus. Kogu menetlusinfo on koondatud detailplaneeringute juhtimislauale, mis tagab operatiivse ülevaate kõigist töös olevatest planeeringutest.

Üha enam liigub linnaplaneerimine andmeanalüüsil põhineva otsustamise suunas. Näiteks valmis eelmise aasta lõpus lasteaedade ruumilise planeerimise kaardirakendus ning hiljuti sarnane tööriist koolikohtade ja -asukohtade vajaduse hindamiseks. Sel aastal kaardistatakse spordirajatiste vajadused. Need tööriistad aitavad linnaplaneerimise ametil paremini ette näha linlaste vajadusi tulevikus ning sellest lähtuvalt kavandada ka mõistlikku ruumikasutust kogu linnas. Oluline uuendus ameti töös on ka üldplaneeringu ülevaatamise aruandele tuginedes ettevalmistus üldplaneeringute koostamise uuendamiseks ja kiirendamiseks.

Sel aastal alustatakse uue Tallinna planeeringute registri arendamist, mille hankeleping on allkirjastatud ning uus register peaks valmima aasta pärast. Samuti jätkatakse menetlusprotsessi lihtsustamist. Näiteks on eesmärk uuemate algatamise taotluste ning algatamisotsuste puhul jälgida, et nende puhul toimuks otsus seaduses ettenähtud aja raamides jne.

2025. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 detailplaneeringu osas, sh algatanud üheksa, vastu võtnud seitse ja kehtestanud neli detailplaneeringut. 2024. aastal samal perioodil tehti otsus 11 detailplaneeringu ja 2023. aastal viie detailplaneeringu osas. 2025. aasta I kvartalis on lõpetatud ligi 50 mitteaktiivset detailplaneeringut.

1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaraturg oli stabiilne, kevadine osturalli märtsis veel ei alanud

02.04.2025 Tõnu Toompark

Märtsi jooksul tehti Tallinnas kinnisvaraga 910 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine hind püsis eelnevate kuudega sarnase 2 946 euro juures ruutmeetri kohta, tehinguaktiivsus on aastaga kasvanud enam kui viiendiku võrra, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Kokku toimus Tallinnas märtsi jooksul 910 ostu-müügitehingut, mis on sarnasel tasemel eelmiste kuudega, kuid märkimisväärselt kõrgem kui aasta tagasi, mil tehingute arv ulatus vaid 727-ni. “Juba teist aastat järjest on esimese kvartali tehingutest kadunud sesoonsus ning kõik kolm kuud on omavahel pea äravahetamiseni sarnased. Küll aga on eelmise aastaga võrreldes selle aasta esimesed kolm kuud tehingute arvukuselt olnud enam kui 20% aktiivsemad,” rääkis Martin Vahter.

Igakevadine tehinguaktiivsuse tõus Vahteri sõnul märtsis veel ei alanud, kuid suvel saabuv käibemaksutõus toob tema hinnangul lähikuudel kaasa surve uusarenduste tehinguaktiivsuse kasvule. “Nagu nägime automaksu näitel, siis kauplemisaktiivsus kasvas hüppeliselt alles vahetult enne maksu jõustumist ning sarnane efekt võib tekkida ka kinnisvaraturul,” selgitas 1Partneri juht.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind oli möödunud kuul 2 946 eurot (veebruaris 2 943€) ning mediaanhind 2 785 eurot ruutmeetri kohta (veebruaris 2 759€). 1Partner Kinnisvara juht märgib, et kuigi korterite keskmine ruutmeetrihind on püsinud juba pikemat aega kolme tuhande euro läheduses, on soodsama hinnaklassiga korterid juba veidi kallinenud. “Vaadates, kuidas ümberringi kogu muu elu kallineb, on vaid aja küsimus, millal see jõuab ka kõrgema hinnaklassiga varadesse,” nentis Vahter.

Märtsi jooksul müüdi pealinnas 700 korterit, millest kalleim vahetas omanikku 585 000 euroga. Lisaks müüdi Tallinnas möödunud kuul 26 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kalleima kinnistu hind ulatus 4 270 000 euroni.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Bigbank: Hinnatõus vaibumise hoogu ei näita

02.04.2025 Raul Eamets

Täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi kiirhinnang näitab, et märtsis tõusid hinnad aastases võrdluses 4,3% ja märtsi hinnaindeks oli praktiliselt sama suur kui veebruari oma ehk hindade muutus oli -0,3%. Need tulemused näitavad, et Eesti Panga prognoos selle aasta inflatsiooni kohta on igati õigustatud, sest aasta teises pooles ootavad meid ees maksutõusud, mis samuti hinnatõusule kaasa aitavad. Tuletan meelde, et Eesti Pank prognoosis selle aasta inflatsiooniks 6% ning toidukaupade hinnatõusuks 7%.

Hindade nii kiire kasv avaldab kahtlemata survet ka palga kasvule, sest töötajad ei soovi, et nende palga reaalne ostujõud väheneks. Sisuliselt oleme me täna juba käivitanud palgad-hinnad kasvuspiraali, mis tähendab, et peab olema valmis pikemaajaliseks hinnatõusuks, mis kindlasti ei piirdu ainult selle aastaga. Pikemaajalisele hinnakasvule aitab kaasa ka rahvusvaheline keskkond, sest Euroopa suuremahuliste kaitsetööstuse investeeringute ja majandusarengu erutamise programmide rahastamiseks peab Euroopa Keskpank varem või hiljem hakkama uuesti raha juurde trükkima. Raha juurde trükkimine tähendab inflatsiooni kiirendamist.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Suuline üürileping

02.04.2025 Evi Hindpere

Vahel tuleb ette, et omanik annab eluruumi üürniku kasutusse üürilepingut sõlmimata. Kas on siis tegemist usaldusega, sooviga varjata üüritulu vms. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid vähesed teavad, mis sellega kaasneb.

Kui üürilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, on tegemist suulise lepinguga. Võlaõigusseadus sätestab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult.

Reeglina saab tähtajatut üürilepingut kumbki pool korraliselt üles öelda kolme kuulise ette teatamisega, siis suulise lepingu korral ei või lepingut üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Seega saab suulise lepingu korral üürnik olla mureta, et omanik ütleb lepingu üles enne aasta möödumist. Siiski jääb ka suulise lepingu korral omanikule õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürnik jääb võlgu rohkem kui kahe kuu eest või rikub muul moel üürilepingu tingimusi.

Samuti ei vabasta suuline üürileping omanikku kohustusest üüritulu deklareerida ja maksta kasumi pealt tulumaksu.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Hinnakasv püsib tugev, kuid intressimäärade langus jätkub

02.04.2025 Tõnu Mertsina

Tarbijahinnad tõusid euroalal märtsikuus 2,2 protsenti, mis vastas Bloombergi ökonomistide paneeli ootustele. Energiahinnad langesid, tööstuskaupade aastane hinnakasv on püsinud madalal ja teenuste hinnakasv, mis märtsis ulatus küll veel 3,4 protsendini, on aeglustumas. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 2,3 protsendist hinnakasvu. Inflatsioon aeglustub ja euroala keskmine hinnakasv peaks liikuma keskpanga eesmärgiks seatud kahe protsendi suunas.

Erinevalt euroala keskmisest, tuleb Eesti hinnakasv aga sel aastal tõenäoliselt mullusest kiirem. Kuigi Eesti harmoneeritud tarbijahinnad vähenesid märtsis veebruariga võrreldes 0,3 protsenti, oli tõus aastases võrdluses (4,3 protsenti) ikkagi tugev. Ühes Horvaatia ja Slovakkiaga oli tegu euroala kiireima inflatsiooniga. Samas on ka Lätis ja Leedus inflatsioon sel aastal kiirenenud – seal kasvasid hinnad aastases võrdluses 3,6 protsenti.

Eesti selle aastasest hinnakasvust kolmandik tuleb maksutõusudest

Märtsikuuks olid Eesti harmoneeritud tarbijahinnad aasta algusest tõusnud juba kaks protsenti. Statistikaameti andmetel tõusid peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnad. Vaid rõivaste ja jalanõude hinnad vähenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,6 protsenti. Ka veebruaris oli see kaubagrupp ainus, mille hinnad allapoole liikusid. Rõivad ja jalanõud möödutavad kuus protsenti tarbimiskorvist, mistõttu nende mõju kogu inflatsioonile ei ole väga suur (märtsis -0,2 protsendipunkti).

Eelmise aasta teisest poolest tõusma hakanud majapidamiste hinnakasvuootused küll leevenesid veidi veebruaris ja märtsis, kuid on endiselt üle pikaajalise keskmise. Sel aastal on kiire inflatsiooni taga peamiselt toidukaupade ja teenuste hinnakasv, mida omakorda mõjutavad maksutõusud. Maksutõusud annavad sel aastal ligi kolmandiku kogu inflatsioonist.

Toiduainete hinnad kasvavad maailmaturul eelmisel aastal kerkinud toormehindade tõttu. Kuigi toidutoormete hinnakasv on pidurdunud, avaldab nende varasem tõus veel mõnda aega mõju Eesti toiduainete hindadele. Teenuste hinnakasvu lükkavad tagant nii maksutõusud kui ka senine kiire palgakasv. Samas on palgakasv aeglustumas, eriti avalikus sektoris. Toiduained ja teenused moodustavad kokku üle poole keskmisest tarbimiskorvist, mistõttu nende hinnamuutuse mõju kogu inflatsioonile on tugev. Tööstuskaupade hinnakasv on nõrgema nõudluse tõttu vaoshoitud.

Elektri börsihind oli märtsis madalam kui veebruaris, kuid siiski kõrgem kui aasta tagasi. Samas olid nii toornaftahind maailmaturul kui ka bensiinihind Eestis eelmise aasta märtsiga võrreldes madalamad. Olgugi et soojemate ilmade saabumise ning kütteperioodi lõppemisega võivad energiahinnad allapoole liikuda, jääb nende hinnatase sel aastal võrdlemisi kõrgeks.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionide tõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal langeda ei tohiks. Vaatamata inflatsiooni kiirenemisele aasta esimestel kuudel, jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv isegi kiirenes.

Intressimäärade langus euroalal peaks jätkuma, kuid ebakindlus on suur

Kolme kuu euribori futuurid selle aasta lõpus on püsinud kahe protsendi lähedal juba pikemat aega, mis näitab, et euribori paneeli kuuluvate pankade hinnangul inflatsiooni aeglustumine ja juba varem prognoositud keskpanga intressimäärade kärpimine jätkub. Samas, kui veel hiljuti pidasid turud Euroopa Keskpanga intressimäära veerandi protsendipunkti kärpe tõenäosuseks aprillikuisel kohtumisel 85 protsenti, siis nüüd on see langenud 70 protsendini.

Suurimaks ebakindluse põhjustajaks on USA kaubanduspoliitika ja võimalikud Euroopa Liidu vastu suunatud tollitariifid, mille president Donald Trump on lubanud avaldada 2. aprillil. Laiaulatuslikud tollitariifid ja Euroopa Liidu vastus nendele pärsiksid Euroopa Keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu esimesel aastal 0,3 protsendipunkti, kuid nende mõju inflatsioonile ei ole veel kindel.

Euroopa on lõdvendanud eelarvereegleid, EL kaitsekulutused kasvavad ning Saksamaa suurendab veel oluliselt oma taristuinvesteeringuid. Need otsused võivad inflatsioonile survet avaldada. Samas peaks nende suurem mõju avalduma järgmisel aastal. See kõik mõjutab keskpanga intressiotsuseid.

Kui praegune keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,5 protsenti, siis euroala neutraalne intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu ja mis hoiab inflatsiooni stabiilsena, peaks olema kahe protsendi lähedal. Tõenäoliselt ei taha keskpank sellest intressimäärast allapoole minna, kuid kui euroala majandus jääb liiga nõrgaks, võib keskpank meie hinnangul oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viia aasta lõpuks ka 1,75 protsendini.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn: Arsenali keskuse kõrvale kavandatakse elu- ja ärihooneid

02.04.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Erika 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas. Planeeringu eesmärk on muuta senise äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu äri- ja elamumaaks ning anda ehitusõigus kuue kuni viiekorruselise äriruumidega korterelamu rajamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et endine kinnine Arsenali tööstusala on kujunemas Karjamaa asumi uueks keskusalaks ning see annab võimaluse kavandada sinna ka täiendavaid eluruume. „Planeeringulahendus näeb ette uute äriruumidega kortermajade rajamise ning avaliku ruumi arendamise, millega paraneb oluliselt ligipääsetavus, samuti istutatakse täiendavat kõrghaljastust. Keskusala saab senisest oluliselt elavam ja rohelisem.”

Lippuse sõnul on Põhja-Tallinna arengu üheks peamiseks küsimuseks täiendavate lasteaia- ja koolikohtade kavandamine. „Karjamaa keskusala arengut toetab ka 2025. aasta sügisel seal samas kõrval aadressil Karjamaa 18 tööd alustav uus Põhjatähe põhikool ning 2027. aastal valmiv Manufaktuuri lasteaed.”

Planeeritav 1,47 hektari suurune maa-ala asub Arsenali keskuse kõrval. Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu tööversioonis on see ala samuti määratud korterelamute piirkonnaks, kus lisaks eluasemetele võivad paikneda ka kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud asutused.

Kruntidele on kavandatud kuus kaasaegset äriruumidega korterelamut, mis pakuvad kvaliteetseid elamispindu ning tänavaäärseid äripindu. Perimetraalne hoonestus seob uued majad paremini kõrvaoleva kvartaliga ning asendab amortiseerunud tööstushooned kaasaegsema ja linnaehituslikult sobivama lahendusega.

Kesklinna läheduses asuva hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega ala tihendamine on põhjendatud, arvestades Põhja-Tallinnas toimunud suuremahulise tootmise väljakolimist ajaloolistest tehasepiirkondadest. Planeeritud äri- ja elamufunktsioon parandab piirkonna elukvaliteeti ning toob juurde uusi elanikke ja töökohti.

Varasem, 2007. aastal kehtestatud detailplaneering nägi ette olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimise ja laiendamise, kuid seda pole ellu viidud. Korterelamute kõrvale elamute kavandamine on otstarbekam kui tööstusettevõtete rajamine. Seetõttu on uus planeering sobivam, sest arvestab paremini ümbritsevat linnaruumi, naaberkruntidel paiknevaid korterelamuid ning merele lähedase ala otstarbekamat kasutust. Samuti suureneb uue lahendusega haljastuse osakaal.

Alale viidi koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja omandas kinnistu Nõmme Südamekodu hooldekodu rajamiseks

02.04.2025 Tõnu Toompark

31.03.2025. a viis EfTEN Hiiu OÜ lõpule tehingu, millega omandas Südamekodud AS-ilt Tallinnas, Hiiu tn 42 kinnistu.

Varasemalt (20.02.2025) on fond teatanud börsile võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisest, milles kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on nüüdseks täidetud.

Osaliselt jätkab kinnistu kasutamist kehtiva üürilepingu alusel sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ülejäänud osas sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping Südamekodud AS-i tütarettevõtte Hiiu Südamekodu OÜ-ga. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis hakkab tulevikus mahutama kuni 170 Südamekodu klienti.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired a registered immovable for construction of the Nõmme Südamekodu elderly care home

02.04.2025 Tõnu Toompark

On 31.03.2025, EfTEN Hiiu OÜ finalized the transaction by which the subsidiary of the fund acquired the property located at Hiiu 42, Tallinn from the Südamekodu AS.

Previously (20.02.2025), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have as of now been met.

The North Estonia Medical Centre will continue to use the part of the property under a valid lease agreement. For the remaining part, a long-term (10 + 10 years) lease agreement was signed with Hiiu Südamekodu OÜ, a subsidiary of Südamekodud AS. In cooperation with the lessee and Südamekodud AS, the building will be partially rebuilt into an elderly care home “Nõmme Südamekodu”, which will accommodate up to 170 Südamekodu clients in the future.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna Sadam sõlmis Eesti Vabariigiga maade võõrandamise lepingu Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamiseks

01.04.2025 Tõnu Toompark

AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) sõlmis 31.03.2025 lepingu Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kliimaministeeriumiga Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamisega seotud maade võõrandamiseks. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti pakkumisele ja poolte kokkuleppele on tehingu kogusumma 4 884 711 eurot, mis sisaldab kinnisasjade tasu, motivatsioonitasu ja tehingu ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamist. Riigile võõrandatakse 8 eri suurusega kinnisasja, kokku ligi 165 tuhat m2. Maade võõrandamine avaldab positiivset mõju Tallinna Sadama 2025. aasta majandustulemustele.

Rail Baltica on Eestile oluline projekt, mis parandab reisijate- ja kaubaveoühendusi Euroopa raudteevõrguga, toetab majandusarengut ja suurendab julgeolekut. Tallinna Sadama jaoks tähendab Rail Baltica potentsiaalselt suurenenud kaubavoo juhtimist sadamatesse, kuna raudteetransport võimaldab kiiremat, keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat ühendust Läänemere sadamate ja Kesk-Euroopa vahel. Lisaks võib projekt suurendada Tallinna Sadama atraktiivsust logistikakeskusena ning parandada kaupade eksporti ja importi läbi Eesti. Arvestades võõrandatud maade asukohta ja kinnistute kuju, on vähe tõenäoline, et need kinnistud oleksid toonud alternatiivse kasutusena olulist müügitulu pikemas ajaperspektiivis.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta konsolideeritud auditeeritud finantstulemused

01.04.2025 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (fond) 2024. aasta auditeeritud majandustulemused. Finantstulemused jäid samaks, võrreldes esialgse avalikustamisega 17. veebruaril 2025.

Meie strateegilised püüdlused

2024. aastal tegi Fondi juhtkond strateegilise otsuse võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad, et tegevuse tulemuslikkust tõhusalt mõõta ja jälgida. See otsus tuleneb tõdemusest, et ilma selgete ja mõõdetavate võrdlusalusteta ei saa hinnata Fondi edusamme seatud eesmärkide poole liikumisel. Konkreetsete peamiste tulemusnäitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning parandada otsustusprotsesse.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

saavutada portfelli vähemalt 90% tegelik täitumus 2025. aasta lõpuks;
viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle;
kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
selge parenduste ja üürnike strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 130 EUR/m2.

2024. aasta eesmärke kokku võttes on meil hea meel teatada järgmistest saavutustest:

Oleme edukalt saavutanud portfelli 100% BREEAM sertifitseerimise.
Hoolimata sellest, et saime 2024. aastal GRESB-i 3 tärni hinnangu, analüüsisime hindamistulemusi põhjalikult ja töötasime välja tegevuskava, et saavutada 2025. aastal GRESB-i 4 tärni hinnang.
Kuigi me ei saavutanud 2024. aasta lõpuks oma eesmärki saavutada portfelli 90% täitumus, tegime märkimisväärseid edusamme, saavutades 86,5% täitumuse rendilepingute sõlmimise kuupäeva alusel, mille järel on oodata ka tegeliku täitumuse suurenemist, kui üürnikud on sisse kolinud.
Avaldasime hiljuti teatud objektide võõrandamiste plaanid, et vähendada laenu ja väärtuse suhet. 2025. aasta veebruari seisuga on alanud mõned võõrandamisprotsessid, kusjuures võimalik tehingute lõpuleviimine on kavandatud aasta jooksul hiljem.
Jätkame 2025. aastal sama kindla strateegia ja eesmärkidega, mis stabiliseerivad Fondi finantsseisundit ja maksimeerivad portfelli potentsiaali.

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et vastata rentnike nõudmistele ja turutingimustele. Meie peamised eesmärgid on portfelli mahu suurendamine ning laenu ja väärtuse suhte vähendamine võlakirjade osalise tagasimaksmise kaudu.

Fondi juhtkond võtnud ennetavaid meetmeid finantsstabiilsuse suurendamiseks, vähendades finantsvõimendust võlakirjade osalise tagasimaksmise kaudu. Selle strateegia eesmärk on leevendada finantssurvet, võimaldades Fondil saavutada kestlikumaid finantstulemusi.

2025. aastal jätkame sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. 2024. aasta lõpuks saavutasime kogu portfellis 98% roheliste rendilepingute eesmärgi. Soovime seda osakaalu järgmisel aastal veelgi suurendada.

Samal ajal on Fond oma finantsseisundi tugevdamiseks võtnud kohustuse parandada võla teenindamise suhtarvu ning vähendada laenu ja väärtuse suhet. Keskendudes täitumuse määra suurendamisele ja kinnisvarakontseptsioonide optimeerimisele, püüame parandada varade tootlust ja maksimeerida puhast äritulu. Peamisteks prioriteetideks jäävad kohandatavad rendistrateegiad, varade ümberpositsioneerimine ja sihtotstarbelised investeeringud suure nõudlusega segmentidesse. Nende algatuste eesmärk on luua investorite jaoks pikaajalist väärtust, tagades samal ajal Fondi vastupanuvõime dünaamilises turukeskkonnas.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

2024. aastal sai Baltic Horizon oma esimese BREEAM-i suurepärase sertifikaadi ning Meraki ärikeskus sai lõpliku sertifikaadi. 2025. aastal keskendub Fond asjaomaste sertifikaatide uuendamisele, et 100% sertifitseerimine säilitada.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. Fond suurendas oma punktisummat juhtimismoodulis 27 punktilt 29 punktini (30-st), kuid tulemuslikkuse mooduli punktisumma vähenes 55 punktilt 50 punktini (70-st), kuna puudusid andmed aruandeperioodil müüdud kinnisvara kohta ja väline isik ei vaadanud andmeid üle. 2024. aastal rakendas Fond GRESB-i täiustamiskava ja kavatseb 2025. aastal saada taas 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2024. aasta puhaskahjum oli 16,8 miljonit eurot (2023: puhaskahjum 23,0 miljonit eurot). Tulemust mõjutas peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kahjum. 2024. aasta kahjum osaku kohta oli 0,13 eurot (2023: 0,19 eurot).

Kontsern teenis 2024. aastal 11,6 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (2023: 14,6 miljonit). 2023. aasta tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete viie kuu puhas renditulu summas 1,2 miljonit eurot.

Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu oli 2024. aastal 11,8% väiksem kui 2023. aastal. Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga ja S27 keskus vabanes 100%, samuti väiksem renditulu Europas, mis oli tingitud sellest, et uus ankurrentnik IKI sisustas oma ruume ja avas märtsis.

2024. aasta puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: kaubandus 53,3% (2023: 43,6%), büroo 41,7 % (2023: 50,9%) ja vaba aja veetmine 5,0% (2023: 5,5%).

Südalinnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrs) renditulu moodustas 42,2% Fondi portfelli 2024. aasta puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2024. aasta puhta renditulu osakaal oli 11,1%.

Fondi 2024. aasta puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 44,4% (2023: 41,8%), Leedu 22,8% (2023: 31,1%) ja Eesti 32,8 % (2023: 27,1%).

Kinnisvarainvesteeringud

2024. aasta lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2024. aasta detsembri lõpus 241,2 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 250,4 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 118,3 tuhat m². Portfelli väärtuse muutuse peamised põhjused olid projektidest väljumise kapitalisatsioonimäärade muutused ja kaalutud keskmise kapitalihinna (WACC) ülespoole korrigeerimine. 2024. aastal oli kontserni investeeringute kogusumma 6,0 miljonit eurot, mis kulus pindade kohandamisele rentnike vajadustega.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 31. detsembri 2024. aasta seisuga 256,0 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 261,1 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli peamiselt seotud Fondi kinnisvarainvesteeringute negatiivse ümberhindamisega ligikaudu 15,6 miljoni euro võrra ning selle korvas osaliselt uute osakute suunatud pakkumine, mis toimus septembris ja mille tulemusel suurenes raha ligikaudu 6,29 miljoni euro võrra.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 31. detsembri 2024. aasta seisuga 98,1 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 109,5 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisest. 2024. aasta septembri lõpus emiteeriti 23 927 085 uut osakut, mille tulemuseks oli ligikaudu 6,29 miljonit eurot uusi omavahendeid. Seisuga 31. detsember 2024 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6833 euroni (31. detsember 2023: 0,9156 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7267 eurot (31. detsember 2023: 0,9546 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6797 eurot (31. detsember 2023: 0,9122 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 31. detsember 2024 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 149,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 143,5 miljonit eurot). Aastane laenuamortisatsioon moodustas 1,5% kogu tasumata laenujäägist. 2024. aasta juulis allkirjastas Fond Bigbankiga Meraki laenu kogusummas 10,3 miljonit eurot. Suurem osa laenust kasutati lühiajaliste võlakirjade tagasimaksmiseks summas 8,0 miljonit eurot, mille tähtaeg oli 2024. aasta juulis. 31. detsembri 2024. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,1 miljonit eurot (31. detsembri 2023. aasta seisuga 6,2 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2024. aastal 9,9 miljonit eurot (2023. aastal raha laekumine 11,4 miljoni euro ulatuses). Põhitegevusest tulenev rahavoog vähenes peamiselt Duetto ja Domus Pro kinnisvara müügi tõttu 2023. aasta esimesel poolaastal ning suurema hulga vabade pindade tõttu, peamiselt S27-s ja Upmalas Birojis. Investeerimistegevusest tulenev raha rahavoog oli negatiivne: 7,0 miljonit eurot (2023. aastal positiivne rahavoog 19,9 miljonit eurot), mis tuleneb investeeringutest olemasolevasse kinnisvarasse ja tehingukuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne summas 1,0 miljonit eurot (2023: negatiivne summas 30,5 miljonit eurot). 2024. aasta neljandas kvartalis tegi Fond 2,7 miljoni euro ulatuses laenude ettemakseid ning maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarset amortisatsiooni ja intressi.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes	2024	2023	Muutus
Puhas renditulu	11 588	14 617	-20,7%
Halduskulud	-2 373	-2 617	-9,3%
Muu äritulu/-kulu (neto)	18	44	-59,1%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-863	-4 047	-78,7%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-15 581	-21 876	-28,8%
Ärikasum/-kahjum	-7 211	-13 879	-48,0%
Finantskulud (neto)	-10 344	-9 750	6,1%
Maksueelne kasum/kahjum	-17 555	-23 629	-25,7%
Tulumaks	774	656	18,0%
Perioodi puhaskasum/-kahjum	-16 781	-22 973	-27,0%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	126 303 633	119 635 429	5,6%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,13	-0,19	-31,6%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2023	Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	241 158	250 385	-3,7%
Varade brutoväärtus (GAV)	256 048	261 138	-1,9%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad	148 989	143 487	3,8%
Kohustised kokku	157 953	151 606	4,2%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)	98 095	109 532	-10,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)	104 333	114 205	-8,6%

Ringluses olevate osakute arv	143 562 514	119 635 429	20,0%
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)	0,6833	0,9156	-25,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)	0,7267	0,9546	-23,9%

Laenu ja väärtuse suhe (%)	61,8%	57,3%	–
Keskmine sisemine intressimäär (%)	6,7%	5,2%	–

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2024

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Otsene tootlus	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Segment	(tuhandetes eurodes)	(m²)	2024²	2024³	Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Europa	Kaubandus	35 946	17 092	2,3%	2,8%	80,6%
North Star	Büroo	19 548	10 734	6,5%	7,0%	91,8%
Meraki	Büroo	16 380⁴	7 833	1,2%	1,5%	86,3%
Vilniuses kokku		71 874	35 659	3,0%	3,6%	85,2%
Riia, Läti
Upmalas Biroji	Büroo	19 224	11 203	3,7%	4,2%	64,1%
Vainodes I	Büroo	15 900	8 128	8,8%	8,8%	100,0%
LNK Centre	Büroo	11 360	7 303	-0,6%	-0,9%	–
Sky	Kaubandus	4 900	3 260	8,6%	8,5%	100,0%
Galerija Centrs	Kaubandus	60 020	19 423	3,2%	4,1%	84,7%
Riias kokku		111 404	49 317	3,7%	4,5%	71,0%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza	Kaubandus	21 800	9 232	3,7%	6,7%	100,0%
Postimaja ja CC Plaza	Vaba aeg	13 190	7 869	4,8%	4,3%	97,7%
Lincona	Büroo	13 100	10 767	6,4%	7,4%	88,5%
Pirita	Kaubandus	9 790	5 425	6,7%	9,2%	97,1%
Tallinnas kokku		57 880	33 293	4,9%	6,7%	95,3%
Portfell kokku		241 158	118 269	3,8%	4,7%	82,1%

Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, kajastatud kasutusõiguse varadel.
Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
Meraki väärtuse aluseks on müügihind. Turuväärtus sõltumatu hindaja Newseci hinnangul on 17 490 000 eurot.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

EUR ‘000	01.01.2024	01.01.2023
	– 31.12.2024	– 31.12.2023
Renditulu	15 136	17 743
Teenustasutulu	4 744	6 008
Renditegevuse kulud	-8 292	-9 134
Puhas renditulu	11 588	14 617

Halduskulud	-2 373	-2 617
Muu äritulu	18	44
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-863	-4 047
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum	-15 581	-21 876
Ärikasum/-kahjum	-7 211	-13 879

Finantstulud	196	104
Finantskulud	-10 540	-9 854
Finantstulud ja -kulud kokku	-10 344	-9 750

Maksueelne kasum/kahjum	-17 555	-23 629
Tulumaks	774	656
Perioodi kasum/kahjum	-16 781	-22 973

*Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum*
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	-1 003	-1 273
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	52	123
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	-951	-1 150

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku	-17 732	-24 123

Tavakahjum osaku kohta (eurodes)	-0,13	-0,19
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,12	–

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	241 158	250 385
Immateriaalsed põhivarad	4	11
Materiaalsed põhivarad	5	4
Tuletisinstrumendid	1	295
Muud põhivarad	1 225	647
Põhivarad kokku	242 393	251 342

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2 800	2 591
Ettemaksed	802	402
Tuletisinstrumendid	–	621
Raha ja raha ekvivalendid	10 053	6 182
Käibevarad kokku	13 655	9 796
Varad kokku	256 048	261 138

Omakapital
Sissemakstud kapital	151 495	145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-420	531
Jaotamata kahjum	-52 980	-36 199
Omakapital kokku	98 095	109 532

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	98 491	64 158
Edasilükkunud tulumaksukohustised	1 898	2 774
Muud pikaajalised kohustised	1 446	1 079
Pikaajalised kohustised kokku	101 835	68 011

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	50 736	79 584
Võlad tarnijatele ja muud võlad	4 473	3 343
Tulumaksukohustis	14	6
Muud lühiajalised kohustised	895	662
Lühiajalised kohustised kokku	56 118	83 595
Kohustised kokku	157 953	151 606
Omakapital ja kohustised kokku	256 048	261 138

BHF Annual Report_2024_ET

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EIS: Valgas toimub 17. aprillil renoveerimismess

01.04.2025 Tõnu Toompark

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Valga vallavalitsus ja Valgamaa Arenguagentuur korraldavad 17. aprillil Valgas renoveerimismessi, kus korteriühistud saavad tasuta nõu kortermaja renoveerimise teemal.

“Mess on hea võimalus eeskätt kõigile Lõuna-Eesti kortermajade elanikele saada päevaga ülevaade rekonstrueerimise tehnilistest lahendustest ja finantseerimisvõimalustest, samuti kuulata ühistute kogemusi ning suhelda renoveerimisvaldkonna ettevõtetega,” ütles EISi kortermajade toetuste juht Taniel Vain.

Läinud aasta 28. oktoobril avatud korteriühistute rekonstrueerimistoetuse voorus on veel eelarvet kahe Lõuna-Eesti maakonna rekonstrueerimisprojektidele. “Seetõttu on messile eriti oodatud Valga- ja Põlvamaa ühistute esindajad, kes on rekonstrueerimise suhtes veel kõhkleval seisukohal,“ sõnas Vain.

Mess leiab aset 17. aprillil Valga kultuurikeskuses Kesk tänav 1. Messiala on avatud kell 10.00–17.00. Üritus toimub eesti keeles ja osalemine on tasuta. Messi raames toimuvad mitmed ettekanded ja teemad hõlmavad praktilisi küsimusi, millega puutub kokku iga ühistu, kes rekonstrueerimise ette võtab.

Finantseerimisest ja asjaajamisest käsitletakse riiklike meetmete võimalusi, pangalaenu taotlemist ning ühistu üldkoosoleku korraldamist.

Ehitusteemadest tutvustatakse lähemalt tehaselise rekonstrueerimise võimalusi, rekonstrueerimisprojekti tellimist, vigade vältimist ehituse jooksul, tehnilise konsultandi ja ehitusspetsialisti rolli ning korteriühistute juhtide kogemusi rekonstrueerimisprojektides.

Messialal on lisaks korraldajatele esindatud järgmised ettevõtted ja asutused: A.K.Montage, Baltsafe Baltic, Coop Pank, Eesti Puitmajaliit, EhEST, ERLEKS Ehitus, K&M Projektbüroo, Miridon, Puistemees, SEMT, Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA), Termopilt, Valmap Grupp.

EIS on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Harjumaalasi oodatakse tagasisidet andma eskiislahendusele, millega määratakse maakonnas riikliku huviga kaevandamisalad

01.04.2025 Tõnu Toompark

Valminud on Harju maavarade teemaplaneeringu ja mõjude hindamise eelnõud. Teemaplaneeringuga määratakse riikliku huviga võimalikud alad, kus ehitusmaavarasid uurida või kaevandada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab materjalidega tutvuma, esitama oma tagasisidet ning osalema teemaplaneeringu avalikel aruteludel.

„Teemaplaneeringuga soovime koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega kaardistada ning leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa. „Tänu planeeringule saab inimestel olema selgem ülevaade, kus on riikliku huviga kaevandamiseks sobilikud alad ning kus on suurem tõenäosus uute karjääride rajamiseks või olemasolevate laiendamiseks. Samuti paneme kirja tingimused, kuidas kaevandamisega seotud tegevuste võimalikke mõjusid leevendada ja karjääre korrastada. Lisaks aitab teemaplaneering ennetavalt läbi mõelda, kuidas tagada ehitusmaavarade varustuskindlus aastani 2050. Võtmetähtsusega on siin aga leida tasakaal, kuidas kaevandustegevus ei kahjustaks karjääride lähedusse jäävate inimeste kodupaiku ega sealset keskkonda. Seetõttu on meie jaoks kohalike inimeste ja omavalitsuste kaasamine kogu planeerimisprotsessi vältel väga oluline,” selgitas Lihtsa.

Teemaplaneering ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna kaevandamisõigust, vaid määratleb riigi huviga alad, kus on võimalik kaevandamis- või uuringulube taotleda. Konkreetses kohas kaevandamiseks tuleb luba taotleda Keskkonnaametilt, kes kaevandamisloa andmise võimalikkuse üle otsustab. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja sealsed elanikud. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada.

Teemaplaneeringu lahendus keskendub peamiselt kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamisele. Eelmise aasta sügisel tutvustati avalikkusele esmaseid potentsiaalseid kaevandamiseks sobilikke alasid, mida oli lubjakivi osas metoodika alusel välja joonistunud üle 2500 hektari. Praeguseks on sellest alles jäänud ligikaudu 1000 hektarit, mis on seatud kasutuselevõtu ajalise järjekorra alusel kolme gruppi.

Kõrge prioriteediga alade kasutusele võtmisega saab tõenäoliselt tagada kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse lähimaks 15 aastaks.
Keskmise prioriteediga alasid ei ole võimalik kasutusele võtta lähiajal, kuid need panustavad varustuskindluse tagamisse perioodil 15+ aastat.
Madala prioriteedi said alad, kus täna ei ole võimalik kitsendustest tulenevalt kaevandamistegevust kavandada, kuid need piirangud võivad tulevikus muutuda.

Liiva puhul on määratud piirkonnad, kus on riigi huvi strateegiliselt kaevandamistegevust suunata ja nende puhul prioriteete ei seata. Kruusa kaevandamiseks on seatud üldised põhimõtted, millest lähtuda, ent nende puhul konkreetseid alasid planeeringuga ei määrata.
Teemaplaneeringu koostamisega samal ajal viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ja asjakohaste sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ei kaasne.

Lisaks viidi eraldi läbi rohevõrgustiku analüüs ning kliimamõjude analüüs. Viimasega hinnati teemaplaneeringus määratud kaevandamisalade kasutuselevõtust tekkivaid heitkoguseid ning pakuti lahendusi nende vältimiseks ja leevendamiseks.

Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsust – Keila, Loksa, Maardu ja Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses.

Riigi huviga kaevandamiseks sobilikke alasid ei ole planeeritud Viimsi, Kose, Raasiku, Kiili valda ega Keila, Maardu ja Loksa linna.

Pärast kevadist eelnõude avalikku tutvustamist ja arutelusid jätkatakse suvel põhilahenduse koostamisega ning mõjude hindamise täiendamisega, millele järgneb kooskõlastamise etapp. Sügise alguses täiendatakse lahendust viimaste muudatusettepanekutega ning prognoositavalt kesksügisel on teemaplaneering vastuvõtmiseks valmis. Sellele järgneb aasta viimastel kuudel lõpplahenduse avalikustamine ning oodatavalt 2026. aasta alguses jõutakse Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestamiseni.

Materjalide avalik väljapanek ning avalikud arutelud

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimub 14.04.-14.05.2025.
Materjalid on kättesaadavad alates 14.04.2025 https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering. Paberkandjal planeeringumaterjalid on tööaegadel tutvumiseks saadaval ministeeriumide ühishoone fuajees (Suur-Ameerika 1, Tallinn).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid tutvustav avalik arutelu toimub 17.04.2025 kell 18.00 veebis, millega liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid hiljemalt 14.05.2025 aadressile Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või info@mkm.ee. Lisainfo: Agnes Lihtsa, 5819 0538,

Seejärel toimuvad juunikuus kohalikes omavalitsustes avalikud arutelud, kus tutvustatakse teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamise tulemusi:

05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)
09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)
11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)
12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)
16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)
17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)
19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval)

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: Laagri „Hortese“ üürilepingu lõpetamine ja Rikets Aianduskeskus OÜ-ga uue üürilepingu sõlmimine

01.04.2025 Tõnu Toompark

Fondi tütarettevõte EfTEN Seljaku OÜ kui üürileandja ja aktsiaselts Hortes (pankrotis) kui üürniku vahel sõlmiti 24.05.2017 üürileping, mille alusel aktsiaselts Hortes (pankrotis) kasutas Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Seljaku 4b ja 2a kinnistuid, sh hoonet koos tehnosüsteemide ja rajatistega.

07.03.2025 kohtumäärusega kuulutati välja aktsiaseltsi Hortes (pankrotis) pankrot. Sellega seoses nõudis EfTEN Seljaku OÜ üürnikult tulevase üüri, kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude maksmise tagatist ning teavitas tagatise esitamata jätmisel üürilepingu ülesütlemisest. Aktsiaselts Hortes (pankrotis) tagatist ei esitanud ning üürileping lõppes 31.03.2025.a.

Alates 01.04.2025. a asub uue üürilepingu alusel hoones tegutsema Rikets Aianduskeskus OÜ, kes jätkab Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Seljaku 4b ja 2a kinnistute üürimist fondi tütarettevõttelt.

Rikets Aianduskeskus OÜ kuulub Riketsi ettevõtete gruppi, millel on 30-aastane jaekaubanduse kogemus. Tänaseks kuulub Riketsi ketti 20 lillekauplust Eesti suuremates kaubanduskeskustes, jaotuskeskus Lagedil ning aiand Vana-Aespal, kus kasvatatakse suurt hulka kvaliteetseid lõike- ja potililli. Rikets aiand on üks neljast suurimast suvelillede kasvatajast Eestis. Ettevõte annab tööd 96 inimesele.