Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinnas alustati Eesti esimese rohebüroo ehitust

06.05.2013 Tõnu Toompark

Sel nädalal alustati Tallinnas Sõpruse puiesteel Eesti esimese Green Building kontseptsiooni järgiva kontorihoone rajamist, mille projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad lahendused on ligi kaks korda energiasäästlikumad, kui nõuavad täna Eestis kehtivad ehitusnormid.

“Kevadel 2014 Sõpruse puiesteel valmivas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrilahendused selle, et energiatarbimine on viidud nii madalale kui võimalik,” selgitas hoone arendaja ning ehitaja Mitt & Perlebach OÜarendusjuht Henri Laks. Tema sõnul tähendab uus büroohoone kasutajatele lisaks maailmavaatelisele argumendile tavamajadega võrreldes ka oluliselt madalamaid kommunaalkulusid.

Hoone ehitust alustatakse 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega, millega on tagatud kuni 50% soodsam talvine ruumide kütmine ja suvine jahutamine. Nii fassaadi, akende kui katuse soojustus saab olema üle pooleteise korra tõhusam kui tavalistel büroohoonetel. Maja üldpindade siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale ning hoone üldruumid varustatakse energiasäästlike LED valgustitega.

Lisaks ühisveevärgile ehitatakse hoone alla spetsiaalne vihmaveemahuti, kuhu kogutakse kokku hoone katuselt sademevesi, mida kasutatakse pärast filtreerimist näiteks tualettruumides. Hoonesse luuakse jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning parklasse elektriautode laadimiskoht.

Hoone üüriprotsessi eest vastutav Seven Real Estate Advisors konsultant Katja Kesselman-Zupsman ütles, et rajatavat maja võib tõesti nimetada esimeseks keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaks büroohooneks Eestis. “Oma erilise identiteedi ja loodussäästva kontseptsiooni tõttu tuntakse Sõpruse pst 157 kontoripindade vastu juba täna aktiivselt huvi,” lisas maakler.

Tallinnasse, aadressile Sõpruse puiestee 157, kerkiva rohelise mõtteviisi maja neljal korrusel saab olema 2500 ruutmeetrit üüritavat pinda ning 76 parkimiskohta.

Vaata hoonet tutvustavat videot aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A ja tutvu arendusega lähemalt kodulehelhttp://sopruse157.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigi Kinnisvara ASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande

05.05.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande ning koos sellega otsuse jaotada ettevõtte puhaskasum summas 8 812 569 eurot alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 440 628 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 8 371 941 eurot;
dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2012. majandusaasta müügitulu kasvas 81,7 miljoni euroni. Ärikasum oli 2012. aastal 12,6 miljonit eurot ja puhaskasum 8,8 miljonit eurot. Möödunud aasta tulemuses sisaldub erakorraline kasum, mis oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist AS-le Eesti Raudtee.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 18,4 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 140 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 377 hoonet üle riigi. Kokku on RKAS kahe aastaga renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks 484 hoonet üle Eesti.

2012. aastal valmisid uusehitistena Narva Politsei ja Päästeameti ühishoone ning Jõhvi Politsei ja Päästeameti ühishoone, mille rajamiseks investeeris RKAS kogu ehitise investeerimisperioodil kokku 12,95 miljonit eurot. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Jõgeva justiitshoone ning Kuressaare Politsei ja Päästeameti ühishoone, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2012. aastal müüdi 66 riigile mittevajalikku kinnistut 4,2 miljoni euro väärtuses. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal AS Erika 4 kinnistud Tallinnas (Erika 4; 4c; Tööstuse 69b; 69c; 69d; 69e; Tööstuse 71; 71a) hinnaga 1 521 000 eurot, kinnistu Tallinnas Toompuiestee 16 hinnaga 595 000 eurot ja kinnistu Keilas Piiri 5 hinnaga 202 011 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti majanduse väljavaated püsivad head

03.05.2013 Tõnu Toompark

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini.

Euroopa Komisjoni prognoos on heas kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga, mis näeb ette sel aastal samuti kolmeprotsendilist ning järgmisel aastal 3,6-protsendilist kasvu. Komisjoni hinnangul hakkab eksport taas majandust vedama alates selle aasta keskpaigast. Seda toetab Venemaa ja Põhjamaade majanduse parem seis. Tänu ekspordikasvule suurenevad ka ettevõtete võimalused investeerida, mis kompenseerivad avaliku sektori investeeringute vähenemist seoses kvoodimüügi tulu arvelt tehtud projektide lõppemisega.

Tööealise elanikkonna hõivemäär püsis mullu kõrge ning kasvab seoses elanike vanusestruktuuri muutustega lähiaastatel veelgi. Keskmine palk tõuseb Komisjoni hinnangul tänavu 5,7 protsenti ja järgmisel aastal 6,1 protsenti, reaalpalga kasv on vastavalt 2,1 protsenti ja 3 protsenti. Harmoniseeritud tarbijahindade kasv aeglustub sel aastal 3,6 protsendini ning 2014. aastal 3,1 protsendini. Hindade kasvu pidurdumise taga on tooraine hindade oodatav langus maailmaturul.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi püsib Eesti valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Kui sel aastal ootab Komisjon 0,3-protsendilist puudujääki SKPst seoses valitsemisalade palgatõusude, pensionide suurenemise ning töötuskindlusmakse alanemisega, siis järgmisel aastal on valitsussektor Komisjoni hinnangul 0,2 protsendiga SKPst ülejäägis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinna Sadama uue kruiisikai ehitab BMGS Eesti filiaal

03.05.2013 Tõnu Toompark

AS Tallinna Sadam sõlmis Vanasadama uue kruiisikai ehituslepingu BMGS Eesti filiaaliga, ehituslepingu maht on 9,8 miljonit eurot.

Kuni 340 meetri pikkuseid ja 42 meetri laiuseid ning kuni üheksameetrise süvisega kruiisilaevade vastuvõtmist võimaldava 421 meetrise kai valmimistähtaeg on 1. mai 2014.

Vanasadama uue kruiisikai ehitushankele esitati kokku kuus pakkumist, mille hinnavahemik oli 9,81-12,45 miljonit eurot. Pakkumised esitasid lisaks hüdrotehnilisi objekte ehitavale BMGS Eesti filiaalile Nordecon AS, OÜ Astlanda Ehitus, AS-i Merko Infra, AS-i Merko Ehitus Eesti ja Inseneriehituse AS-i konsortsium, KMG Inseneriehituse AS-i ja Per Aarsleff AS-i konsortsium ning AS-i Maru Ehitus, AS-i LNK Industries ja AS-i Latvijas Tilti konsortsium.

Investeering uude kruiisikaisse on tingitud aasta-aastalt kasvavast nõudlusest Tallinna kui kruiisisihtkoha järele ja üha suuremate kruiisilaevade eelistamisest reisifirmade poolt.

Tallinna Sadama prognooside kohaselt jõuab Tallinna külastavate kruiisireisijate arv juba uue kruiisikai valmimise hooajal ehk 2014. aastal poole miljoni inimeseni. Tänavu ootab Tallinna Sadam 485 000 kruiisireisijat, eelmisel aastal külastas Tallinna 440 000 kruiisireisijat.

Vanasadama senise kruiisikai kõrvale ehitatava uue kai kogupikkus on 421 meetrit, laius 20 meetrit ja sügavusega maapinnast (abs) 11 meetrit .

Ehitaja paigaldab kaile sildumisseadmed, pääste- ja turvavarustuse ning navigatsioonimärgistuse. Samuti saab kai elektrivarustuse koos välisvalgustusega, sidevarustuse, torustikud laevadele olmevee andmiseks ja reovee vastuvõtuks.

Ehitustööde käigus kavandatud merepõhja süvendustööde maht on hinnanguliselt 12 300 kuupmeetrit.

Vanasadama esimene, spetsiaalselt kruiisilaevade vastuvõtmiseks ehitatud 339 meetri pikkune kai valmis 2004. aasta kevadel, makstes toona üle 80 miljoni krooni ehk üle 5,1 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvara hindamise ABC koolitus toimub 08/05/2013

03.05.2013 Tõnu Toompark

Kolmapäeval 08/05/2013 toimub selle kevade viimane Kinnisvara hindmaise ABC koolitus, mida viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Hindamise ABC koolitus on sissejuhatus hindamise valdkonda. Koolitus on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, kinnisvaraarendajatele ehk kõikidele, kelle jaoks ei ole hindamine küll igapäevane töö, kuid kinnisvaravaldkondade ja eksperthinnangutega kokkupuutumist aga küll.

Koolitus koosneb kahest osas.

Esimeses osas keskendub Martin Kõiv hindamise valdkonna sissejuhatusele ja hindamisstandardile.
Koolituse teises osas aitab Kristjan Gross läbi tungida hindamismeetoditest ja tutvustab hindamise protsessi.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Brave Capital omandas kinnistu Peterburi ärikvartalis

03.05.2013 Tõnu Toompark

Brave Capitali juhitav OÜ San Miguel omandas aprillis Tallinnas 2,6 hektari suuruse mõttelise osa aadressil Väike-Paala 1 asuvast Peterburi ärikvartali kinnistust.

Omandatud kinnistule on lubatud rajada kokku 120 000 ruutmeetrit äri- ja kaubanduspindasid. “Peterburi ärikvartal on meie hinnangul tugeva äripotentsiaaliga peamiselt just tänu oma logistiliselt heale asukohale peamiste maanteede suhtes, mida täiendavad kiire ühendus südalinnaga, piirkonnas toimuvad teised perspektiivsed uusarendused ning ka lennujaama lähedus,” selgitas Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.

Kuuse sõnul on esmalt plaanis kinnistu jagada reaalosadeks. “Seejärel teeme lõpliku otsuse, kas asuda ise arendaja rolli, müüa kinnistu osadena või tervikuna,” märkis Kuusk.

Brave Capital on Eesti- ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamise ning projektide finatseerimisega. Brave Capitali investeerimisportfelli suurus ulatub täna üle 30 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna korterite pakkumishinnad on aastaga kasvanud 14%

03.05.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad kasvanud aastaga 14%. Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 2013. aasta aprilli kuus 1482 €/m².

Kõige enam on uute korterite pakkumishinnad kasvanud Haabersti linnaosas. Seal oli aastaseks hinnatõusuks 22%. Hinnatõus on eelkõige põhjendatav uusarenduste lisandumisega, mis kasvatab küll korterite keskmist pakkumishinda, kuid siiski ei kergita Haabersti korterite keskmist väärtust.

Suurem on olnud hinnatõus ka Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna hinnatõus on juba märksa vähem mõjutatud uute projektide lisandumisest, kuid oma mõjujooni on kindlasti ka neil. Portaali KV.EE andmetel on Põhja-Tallinna korterite keskmine pakkumishind 2013. a. aprillis 1244 €/m².

Kõige väiksem on pakkumishindade kasv olnud Pirita linnaosas. 3-protsendiline hinnatõus kasv viis keskmise pakkumishinna Pirital 1810 €/m² peale.

Kui hinnad on aastaga kasvanud, siis pakkumiste arv on seevastu oluliselt vähenenud. Tallinna korteripakkumiste arv portaalis KV.EE on aastataguse 8512 pakkumise pealt langenud 6744 pakkumisele ehk 20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2012	04/2013	Muutus, %	04/2012	04/2013	Muutus, %
Haabersti	675	568	-16%	1 092	1 327	22%
Kesklinn	2 070	1 825	-12%	1 714	1 857	8%
Kristiine	639	556	-13%	1 322	1 417	7%
Lasnamäe	1 745	1 118	-36%	926	1 055	14%
Mustamäe	954	805	-16%	1 050	1 164	11%
Nõmme	460	343	-25%	1 203	1 343	12%
Pirita	258	250	-3%	1 752	1 810	3%
P-Tallinn	1 346	934	-31%	1 076	1 244	16%
Vanalinn	214	197	-8%	2 756	3 008	9%

Tallinn	8 512	6 774	-20%	1 296	1 482	14%

Narva	180	230	28%	447	574	28%
Pärnu	1 293	1 079	-17%	1 004	1 079	7%
Tartu	1 779	1 457	-18%	1 043	1 125	8%
Eesti	17 459	15 305	-12%	1 001	1 077	8%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE: Tallinn-Narva-Pärnu-Tartu

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone sai nurgakivi

03.05.2013 Madis Idnurm

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil sai 30. aprillil 2013 nurgakivi. Aadressil Muuseumi tee 2 algas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus tänavu 11. märtsil.

Järgmine tähtpäev on sarikapidu, sarikapärg peaks üles viidama kevadel. Hoone peab valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul käib ehitus korrektselt ajakava järgi ja muuseumirahvas saab oma uue kodu võtmed kokkulepitud ajal kätte.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga. Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

02.05.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine vajalik olla.

Kui eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Oluline on siin hoida silm peal rusikareeglil, et laenu intressimäär ei läheks kõrgemale vara tootlusest (ROA).

Vastasel korral muutub finantsvõimendus negatiivseks. See tähendab, et laenukapital ei aita tekitada tulu, vaid hoopis kulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Nõmme hinnaline kinnisvara ootab võimekat omanikku

01.05.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Nõmme vana apteegi ruume ning Kivimäe sauna kinnistut.

Nõmme vana apteegi ruumid on enampakkumisel alghinnaga 114 750 eurot. Linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 345 000 eurot.

Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m². Käesoleval ajal ei ole tehniliselt halvas seisukorras olev Kivimäe saunahoone kasutusse antud ja seisab tühjana ning on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Mai tn 4-1 korteriomandi ning Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Alghinnaga 102 000 eurot on enampakkumisel Kadaka pst 46 elamumaa sihtotstarbega, hoonestatud kinnistu pindalaga 1822 m².

Kesklinnas asuv Liivalaia tn 40-M182 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 64 710 eurot. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m². F. R. Faehlmanni tn 26-8 korteriomand, mille reaalosaks 14,7 m² suurune eluruum, on enampakkumisel alghinnaga 12 700 eurot. Kristiine linnaosas asuv Seemne tn 2-2 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 61,50 m², on enampakkumisel alghinnaga 28 800 eurot ning Lasnamäel asuv Katusepapi tn 7-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,1 m², alghinnaga 4800 eurot.

Enampakkumisel on ka kaks väljaspool Tallinna asuvat kinnisvaraobjekti – Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand ning Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu.

Vahtra tn 18a-107 korteriomandi alghind on 2930 eurot, korteriomandi reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum. Elamumaa sihtotstarbega 3076 m² suurune Tööstuse tn 1 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 9000 eurot.

Piimakombinaadi ja kommivabriku ala saab teemakohased tänavad

30.04.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitus määras nime kolmele uuele kesklinna Kitseküla asumisse, muutunud kasutusotstarbega endisele piimakombinaadi ja kommivabriku maa-alale rajatavale tänavale.

Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga tekkivad uued tänavad saavad nimedeks Lelle tänav, Karamelli tänav ja Piima tänav.

Tallinna kohanimede määramise korra kohaselt määrab tänavale, nende analoogidele ja asustusüksusest väiksematele nimeobjektidele nime linnavalitsus nimekomisjoni seisukoha ja linnaosa valitsuse kooskõlastuse alusel.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon arutas nende tänavate nimesid mitmetel koosolekutel. Kuna piirkonnas on valdavalt kasutusel kitsarööpmelise raudtee peatuse nimeteema, pidas nimekomisjon Kohila tänavalt algavale, suures osas Tallinn-Lelle-Pärnu raudteega paralleelselt kulgevale ja Pärnu maanteel lõppevale tänavale sobivaimaks Lelle nime. Lelle tänav on piirkonda ka varem planeeritud olnud, kuid jäi toona planeeringulahenduse muutumise tõttu välja ehitamata.

Teiste uute tänavate osas peeti õigeks alal paiknenud suurte tootmisettevõtete jäädvustamist tänavanimedes. Endise piimakombinaadi juurde jäävale ja Pärnu maanteelt perspektiivse Lelle tänavani kulgevale tänavale valis komisjon Piima nime. Endise kommivabriku juures Pärnu maanteelt perspektiivse Lelle tänavani kulgevale tänavale kaaluti Kommi, Kompveki, Šokolaadi, Karamelli, Maiuse ja Magusa nimesid. Sellest valikust peeti parimaks Karamelli tänava nime, kuna seal piirkonnas tegutses kunagi kompvekitehas Karamell, mis liideti hiljem Kalevi kommivabrikuga. Seega on sellel nimel lisaks temaatilisele sobivusele olemas ka ajalooline koha-nime seos.

Tallinnas on levinud piirkonnaga seotud tootmisettevõtete jäädvustamine toodangu või tegevusalaga seotud nimetustega. Ülemistel on tänavanimedena kasutusel endisest Dvigateli tehasest tulenevad metallitöödega seotud nimetused, tooteartiklite järgi on nimetatud veel Laki tänav, Liimi tänav, Malmi tänav, Masina tänav, Klaasi tänav, Seebi tänav jne.

Eesti Arhitektide Liit näitab viimase 20 aasta parimaid arhitektuurivõistluste töid

30.04.2013 Tõnu Toompark

Neljapäeval 2. mail kell 17.30 avatakse Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) Eesti Arhitektide Liidu näitus „Hea arhitektuurivõistlus”.

Kuraator arhitekt Urmas Luure on näitusele välja valinud projektid viimase kahekümne aasta jooksul arhitektide liidu kaasabil korraldatud arhitektuurivõistlustelt, mille tulemused on ehitistena realiseerunud või realiseerumas.

Näituse avamisel tutvustatakse Eesti Arhitektide Liidu poolt koostatud uut arhitektuurivõistluste juhendit.

Eesti ühe hinnatuma arhitekti Emil Urbeli sõnul täidab arhitektuurivõistlus oma eesmärgi vaid juhul kui see on hästi ette valmistatud ja korralikult läbi viidud. „Võistlust peab piisaval määral rahastama ja töid peab hindama pädev žürii. Ent ka siis, kui need tingimused on täidetud, pole oodatud tulemus alati garanteeritud. Küllalt on korraldatud võistlusi, millele pole järgnenud ehitustööd või mis on lõppenud sõnasõja ja aukohtuga. Sageli pole põhjus olnud võistluse korralduses, vaid tellijal on huvi ja raha otsa saanud või on ta muutnud oma äriplaane, ” ütleb Urbel.

Täna on praktikas laialt levinud projekteerimistööde vähempakkumine ja ehituse-projekteerimise odavhanked, seda kahjuks eeskätt omavalitsuste ja riigi poolt ehitatavate hoonete puhul. Odavale projektile võib aga järgneda ootamatult kallis ehitushind. Ehitamine on kordades kallim kui projekteerimine.

„ Meeles tuleb pidada, et ehitatud keskkond kujuneb aeglaselt ja ehitised jäävad püsima kauaks. Möödapanekud projekti elluviimisel lähevad meile kalliks maksma ja vead jäävad siluda meie lastele,” lisab Emil Urbel.

Näitusel „Hea arhitektuurivõistlus” näeb Eesti viimase kahekümne aasta parimat projekteerimis- ja ehituspraktikat. Esindatud on näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Okupatsioonide Muuseum Tallinnas, Eesti Maanteemuuseumi välialad Varbusel ja Eesti Rahva Muuseum Tartus.

Näituse raames toimub 16. mail 2013 samas ka arhitektuurivõistluste teemaline vestlusring, kus esinevad sõnavõttudega oma ala spetsialistid ning tutvustatakse Eesti Arhitektide Liidu poolt koostatud uut arhitektuurivõistluste juhendit.

Näitus on avatud kõigile huvilistele alates 3. maist kuni 18. maini Disaini – ja Arhitektuurigaleriis Tallinnas, Pärnu mnt 6. Näitust toetasid kultuurkapital ja kultuuriministeerium.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Sõnumid Swedbanki privaatpanganduse kevadiselt seminarilt

30.04.2013 Tõnu Toompark

Täna toimus Swedbankis kinnisvaraturu trendidele keskendunud Swedbanki privaatpanganduse kevadine seminar, kus üheks peaesinejaks oli EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas.

Arakase sõnul on aenenud maailma keskpankade rahapoliitikast tingitud odavate intressimäärade ja hüppeliselt suurenenud rahapakkumise keskkonnas maailmas keeruline leida regiooni, kus ärikinnisvarahinnad langeksid.„Odava raha mõju on kinnisvaraturul võimatu eirata, samas on erasektori võlgnevus täna siiski oluliselt suurem kui eelmise hinnakasvu tsükli alguses, 2004. aastal, mis nõudluse poolelt edasist hinnatõusu pidurdab.“

Tema sõnul on kummalisel kombel raha Eesti kinnisvarasektori jaoks täna veelgi odavam kui Saksamaal ja Prantsusmaal, samas soovitab ta käituda laenu võttes ettevaatlikult: „Finantsvõimendusega mängimine on sama, nagu lõvipoja võtmine – alguses on ta tore ja armas, kuid ühel hetkel kasvab ta suureks ja sööb su ära,“ sõnas Arakas tänasel seminaril.

Kui jätta Arakase sõnul aga kõrvale need üksikud kurvad juhtumid, kus näiteks lapsed on pantinud oma vanemate varad uue kodu soetamise sissemakse tegemiseks, poleks pankade kätte täna jäänud kinnisvara vaadates Eestis kriisi nagu olnudki. „Kliendina vaadates võin öelda, et pangad on käitunud kriisi käigus väga vastutustundlikult,“ märkis Arakas.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: Keskmise korteritehingu väärtus kasvas aastaga 8,3 protsenti

30.04.2013 Tõnu Toompark

2013. aasta I kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3819 korteritehingut, tehingute kogukäive oli 173 miljonit eurot ja keskmine hind 801 €/m2.

Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv tugevad 15%. 8-protsendilisest hinnatõusust ajendatuna kasvas tehingute kogukäive isegi 25%.

2013 I kvartali keskmise korteritehingu väärtus oli 45 312 eurot. Aastaga tõusis keskmise tehingu väärtus sama palju, kui keskmine tehingu hindki ehk 8,3%.

Elamispindade ja eriti just korterite turu aktiivsuse taga on kindlasti jätkuvalt madal intressimäär ja kasvavad laenukäibed.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ülemiste Keskus sai esimesena Eestis BREEAM kvaliteedistandardi

29.04.2013 Tõnu Toompark

Ülemiste Keskus sai esimesena Eesti kaubanduskeskusena BREEAM keskkonna alase kvaliteedistandardi, mis muudab suvel algavate laiendustöödega Ülemiste Keskuse Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks ostukeskuseks. Tegu on Oxford Sustainable Groupi poolt tehtava BREEAM standarditele vastava auditiga, mis on maailmas laialt kasutatav keskkonnamõju hindamise meetod. Praeguseks on Ülemiste Keskus juba kokku hoidnud elektrikuludelt 30% tänu jätkusuutlike lahenduste rakendamisele.

Oxford Sustainable Group auditeeris Ülemiste Keskust, mis laieneb 75 000 m² peale ning saab esimesena Eestis Väga Hea BREEAM kvaliteedistandardile vastavuse hinde.

Ülemiste Keskuse tegevdirektori Guido Pärnitsa sõnul annab BREEAM kvaliteedistandard ostukeskusele kolmanda osapoole poolt mõõdetava tõendi kvaliteedist. “Meie rentnikud ja kliendid kogevad tervislikku töö- ja ostukeskkonda, madalaid kommunaalmakseid, madalamat energiakulu ja madalamat ressursside raiskamist. Sellega saame enda hoonele kõrgema väärtuse, madalama kulu materjalide vahetusele ning valmistume juba aegsasti Europpa Liidu ehitusstandardite uueks direktiiviks,” lisas Pärnits.

Oxford Sustainable Groupi tegevjuhi Hadley Barretti sõnul on Ülemiste Keskus teenäitajaks Eestis. “Oleme alates 2009. aastast litsenseeritud BREAAM kvaliteedistandardite auditeerijana Eestis ning selle aja jooksul näinud, et keskkonnasõbralikud projektid on aina populaarsemad suurte investeerimisfirmade ja haldajate seas. Kuna Ülemiste Keskus on suurimaid ostukeskuste haldajaid, siis oli kasulik nendega koostööd alustada esimesena ning luua Eesti kõige keskkonnasõbralikum ostukeskus. Jätkusuutlik mõtlemine ja keskkonnasõbralik lähenemine oma ärile on tulevikus normiks töötajate, valitsuse, äride ja tarbijate poolt. Ülemiste Keskuse puhul näitavad rentnike kõrged nõudmised juba täna nende edukust,” lisas Barrett.

BREEAM kvaliteedistandard on maailmas laialt kasutatav keskkonnamõju hindamise meetod, millega parandatakse ehituse ja tegevuse kvaliteeti. BREEAM tagab parima võimaliku elukeskkonna, madalad ülalpidamiskulud ja kinnisvara väärtuse stabiilse kasvu ajas. Üle miljoni hoone maailmas on siiani saanud endale BREEAM kvaliteedistandardi. BREAAM veebileht:

Ülemiste Keskuse 2. etapi on kavandanud Norra arhitekt Einar Aakeroy (AMB Arkitekter AS). Eestist osales projekteerimistöödes EA Reng. 2. ehitusjärk hõlmab endas 25 000 m² uut osa koos uue peasissepääsuga ja 400-kohalise 3-korruselise parkimismaja rajamist. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme.

Peale Ülemiste Keskuse 2. järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema

92 000 m² üldpinda, 38 000 m² renditavat pinda, 210 kauplust, 1350 parkimiskohta autodele. Ülemiste Keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb ca 40 miljonit eurot.

Ülemiste Keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste Keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste Keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub Norra börsil noteeritud investeerimisfirmale Awilhelmsen AS.

Oxford Sustainable Group (OSG) on tegutsenud aastast 2005 jätkusuutlike arenduste ja taastuvenergia vallas. Ettevõttel on kogemused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. OSG on Euroopas üks suurima kogemusega sõltumatu poolena tegutseja selles valdkonnas. Lisainfo: www.OxfordSustainable.com