Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Statistika: Saaremaal tehakse ühe inimese kohta kõige rohke kinnisvaratehinguid

07.02.2012 Tõnu Toompark

2011. a. tehti Eestis maa-ameti andmetel 41 855 kinnisvaratehingut. See teeb 1000 inimese kohta 31,2 tehingut ehk eelmisest aastast 1% võrra enam.

Kõige suurem kinnisvaratehingute oli eelmisel aastal Saaremaal. Seal tehti 1000 inimese kohta 64,0 tehingut. Hiiumaal oli tehingute arv 47,2 ja Läänemaal 44,0.

Harjumaa tehingute arv 1000 inimese kohta oli õigepisut üle Eesti keskmise ehk 32,0. Tartumaal tehti kinnisvaratehinguid 1000 inimese kohta 24,8 ja Pärnumaal 33,1.

Kinnisvaratehingute käive oli maa-ameti andmetel 2011. a. Eestis 1,76 miljardit eurot ehk 1316 eurot inimese kohta. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute käive 19%.

Suurin kinnisvarakäive inimese kohta oli Harjumaal, kus see oli 2265 eurot. Käibelt järgmine maakond oli Saaremaa, kus kinnisvarakäive inimese kohta oli 1096 eurot.

Tartumaa kinnisvarakäive inimese kohta oli 1055 eurot ja Pärnumaal 903 eurot.

Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades

Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Militaarsest elitaarseks – Kalamaja

06.02.2012 Siiri Maask

Tänu Kultuuripealinn Tallinn raames endisele rannapromenaadile rajatud “kultuurikilomeetrile” on Kalamaja uudistajate hulk oluliselt suurenenud. Seetõttu on nii mõnigi huviline avastanud võrratult omanäolise mereäärse ala. Retk kultuurikilomeetrit mööda Lennusadamani pakub tohutult üllatusi – rohelusse uppunud justkui uinunud aiad, huvitav arhitektuur ja idülliline vaade Tallinna lahele.

Nii mõnigi uudishimulik on peale Lennusadama ja Sõjasadamaga tutvumist jalutanud mööda nostalgiahõngulisi tänavaid avastama piirkonnas paiknevaid üllatusi ning pidanud tõdema, et Kalamaja on juba “avastatud” – ärksama meele ja tunnetusega kinnisvara-arendajate poolt ning mitte ainult……

Tallinna üks omanäolisemaid asumeid, Kalamaja, paikneb maa-alal Tallinna lahe ääres ning piirneb Kopli, Pelgulinna ja Vanalinnaga. Piirkonna kõige magusam ja kinnisvaraturul hinnatuim, merega piirnev ala, jääb Soo tänava, Salme tänava ja Kalasadama vahele.

Osaliselt kaldareljeefil asuv õdus piirkond (Suur ja Väike Patarei, Jahu, Küti, Köie, Suur Laagri, Väike Laagri, Noole tänavad) jääb Põhja puiestee poolt vaadates küllaltki peidetuks, kuna tänavavõrgustik on mere poole kaldu ja osa tänavatest (Võrgu, Kalasadama) jääb ranna-alale Kalasadama basseini varju.

Mitmed eri aegadel ehitatud eluruumid selles võõra silma eest varjatud piirkonnas on vahetanud viimaste kümnendite jooksul omanikke ning tänu korrastatud ja korrastamisel olevatele elamutele ning uusarendustele, on tunda on Kalamaja mereäärse ala uut hingamist…….

Alles hiljuti oli aeg, mil tänu piirkonna peamiselt militaarsele minevikule, räämas majade, korrastamata tänavate ja õuede tõttu oli piirkonna hinnatase suhteliselt madal, kuigi Vanalinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel…..

Juba täna on olukord sootuks teine ning on hoogsalt välja arenemas üks Tallinna elitaarsemaid piirkondi – miljööväärtuslik ning merelähedane……

Patarei ümbruses võib leida väga eri aegadel ehitatud ja väga erinevas seisukorras elamuid, mis muudab ümbruse ülimalt omanäoliseks. Tänaseks on seal ka mitmeid hästi renoveerituid ja ümber ehitatud korterelamuid ning ka uusehitisi – nagu näiteks Domina hotell, Ilmarise kvartal, karakteriga kortermaja Noole 4, trendikas Art Depoo aadressil Jahu 12, modernne Reederi Residents ja peagi valmiv Uus-Kalamaja 10 korterelamu.

Ajani kuni nutikad uusarendajad oma teed Ilmarise kvartali tagusele alale polnud veel leidnud, oli nn. olemasolevate eluruumide hinnatase suhteliselt soodne võrreldes muude vanalinna ümbritsevate piirkondadega ning jäi ca 25 – 30% allapoole kesklinna hinnataset. Esimeste uusarendusena võib välja tuua väikese, kuid stiilse, kaldaastangul paikneva korterelamu Suur Patarei 16 ning komplektselt arendatud Ilmarise kvartali koos Domina hotelliga.

Tänaseks, kui arendajate rada Lennusadama läheduses on piltlikult öeldes “sisse tallatud”, on kvartali areng mõjunud ka eluruumide hinnatasemele, mis viimase aastaga on tugevalt kerkinud. Piirkonna omapäraks on ka kokkuhoidva kogukonna olemasolu, loodud on aktiivselt tegutsev Kalamaja selts, tekkinud piirkonna fänn – klubi.

Kinnisvaraturu seisukohalt annab Kalamaja kaldapealsele ja kaldaalusele kvartalile tugeva eelise ka kogu piirkonna arengu kontseptsiooni olemasolu, mille juhtmõtteks on mitmekihilise linnastruktuuri idee, piirkonna seos merega nii visuaalselt kui logistiliselt. Arengukava järgi on plaanis kogu piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine ning asukoha geograafiliste, linnaehituslike ja ajalooliste väärtuste jõuline esiletoomine, piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine. Kalamaja arengu kontseptsioonis on ette nähtud ka mitmed kalda-reljeefile rajatavad pargid ja rohealad ning vaatesektorid, et säiliks linna visuaalne ühendus merega.

Kogu piirkonna geograafiline asend, merele avatus ja kompleksse arengu kontseptsioon on selgeks märgiks piirkonnas täna paikneva ja tulevikus ehitatava/arendatava kinnisvara jääva väärtuse säilimiseks läbi aegade.

Siiri Maask
Rime Kinnisvara

Vanalinn sai pärli võrra rikkamaks

05.02.2012 Siiri Maask

Ehtsate pärlite kohta on teada, et nad tuhmuvad kui neid ei kasutata ega hooldata. Samamoodi on ka ehtsate ajalooliste hoonetega.

UNESCO pärandisse kuuluv Tallinna vanalinn on saanud rikkamaks kaunilt restaureeritud imposantne Pärli majaga, mis taas-avati möödunud aasta 30 novembril. 15 korterit ja 5 äripinda sisaldav elegantne hoonete ansambel paikneb Toompead all-linnaga ühendava Pika jala väravatorni vastas nurgakinnistul. Hoonetekompleks Nunne 2/Lai 2/Pikk 1 paikneb kunagises jõukate linnakodanike ja kaupmeeste elukvartalis. Restaureerimise käigus on üldjoontes säilitatud hoonestuse ajaloolised gabariidid ja maht. Interjöörides, nii korterites kui alumiste korruste restoraniruumides, on säilitatud ja eksponeeritud rohkesti keskaegseid ehitusdetaile. Oma koha on leidnud ajaloolised mantelkorstnad, massiivsetest palkidest ukselengid, raidkivist põsega uks ja raidkivist kaev hoone keldrikorrusel ja ka seinatahveldised. Hoone alumistel korrustel paiknevad äri- ja restoraniruumid ning ülemistel korrustel kaunite vanalinna-vaadetega stiilsed korterid.

Pärli maja ajaloost

Kinnistut on ajaloolistes ürikutes esmakordselt mainitud aastal 1364 – vanades pärimiskirjades aastast 1392 esineb nimetus “nurgamaja Pikajala ees”. Tõenäoliselt toimus kinnistul paikneva mitme hoone ühendamine veidi enne 1772 aastat, sest sel ajal räägivad ajalooarhiivis säilinud dokumendid “värskelt valminud elamust”. Hiljem, 18. sajandil on hoonetekompleksis läbi viidud ulatuslikum ümberehitus, mida tõendab 1825.aastal Revali (Tallinna) Garnisoni Insenerikomando poolt teostatud tänavaseina joonis, millel kogu hoonestik on vaadeldav praegustes gabariitides ning tänaseni säilinud barokse aknarütmiga.
Restaureerimistööde käigus konstruktsioonides avastatud mitmete ajalooliste ehitusdetailide fragmentide põhjal võib järeldada, et tegemist ei ole tüüpilise diele-dornse ehitisega, vaid mingi nurgahoone eritüübiga.

Ajaloolise hoone restaureerimine

Ajaloolise hoone restaureerimine nõuab mitte ainult ettevõtlikkust, vaid ka tugevat missioonitunnet. Missioon ajaloolise ehitise taastamisel on seotud suures osas loomisprotsessiga ja põhineb soovist (taas)luua ja säilitada aegumatu väärtus nii praegusele kui tulevastele põlvedele.
Iga ajaloolise hoone taastaja peab arvestama paindliku eelarvega, mis üldjuhul kaldu kasvamise suunas. Peab ka arvestama üllatustega, mis kaasnevad vanade müüride avamisega. Seetõttu on kindlasti raskem määratleda ka täpset ehitustööde lõpptähtaega, sest tööde lõplik teostus seotud just võimalike ootamatute ajalooliste detailide üllatuslike leidudega, mis üldjuhul nõuavad põhjalikumat täiendavat uurimist ja nõuetekohast säilitamist.

Lisaks tavalisele dokumentatsioonile nagu ehitusprojekt ja ehitusluba, on ajaloolise hoone taastamisel vajalikud mitmed muud kooskõlastused. Samuti on järelvalve rangem ning toimub koos Muinsuskaitseametiga.

Enne ajaloolise hoone või muinsuskaitseala territooriumil paikneva hoone rekonstrueerimisprojekti koostamist on vajalik Muinsuskaitseameti poolt restaureerimiseks ja ümberehituseks väljastatud eritingimused. Nende väljastamiseks on eelnevalt vajalikud hoone konstruktsioonide avamistööd, arhitektuurajalooline uuring ning projekteerimiseks vajalike konstruktsioonide fikseerimised.

Kõik ehitise detailide ja konstruktsioonide konserveerimistööd tuleb viia läbi vastavalt muinsuskaitse spetsialistide poolt ettekirjutatud ja heakskiidetud metoodikale. Fassaadide ja arhitektuuriajalooliselt oluliste hoone osade restaureerimine tuleb teostada muinsuskaitsega kooskõlastatud materjalide ja tehnoloogiaga.

Kõik ehitise käigus ettetulevad võimalikud projektimuudatused ning kõrvalekaldumised tuleb samuti kooskõlastada muinsuskaitsega.

Pärli maja aadress – Nunne 2/Lai 2/Pikk 1, Tallinna vanalinn

Pärli maja restaureerimistööde tellija – Kodukolde Kinnisvara OÜ
Pärli maja remondi-restaureerimistööde projekti autor – Inrestauraator Projekt OÜ
Ehitustööde peatöövõtja – Tarrest LT OÜ
Sisekujundus – AS Vaikla Disain
Akende restaureerimine – Ajanägu OÜ
Muinsuskaitse järelvalve – A. Pantelejev
Müügikorraldus – Rime Kinnisvara

Pindi Kinnisvara: turuinfo 01/2012

03.02.2012 Tõnu Toompark

Ilmunud on värske Pindi Kinnisvara turuülevaade, mis võtab kokku 01/2012 kinnisvaraturul toimunu.

Ülevaate saab alla laadida siit.

Üürikorterist ja rahast

03.02.2012 Kalle Virkus

Viimastel päevadel on ilmunud ajakirjanduses paar artiklit sellest justkui oleks Eesti valmis üürikorterite turu arenemiseks ja üürimajade ehitamiseks. Mõnes osas ei saa kuidagi vastu vaielda – üürikorterite sektor on meiel elamumajanduses lausa olematu.

Sellist “kahe korteri lõksust” üürimisega välja pääseda püüdmist ei saa kuidagi omaette sektoriks nimetada. Täiesti loomulik oleks, et üürikorterite osa oleks kogu elamufondist mõnikümmend protsenti.

Aga kas on juba käes eraldi üürimajade ehitamiseks? Guugeldades leiab arvutusi sellest kas osta korter või rentida ja kui palju oleks olemasoleva korteri mõistlik üür. Alljärgnevalt proovin teha arvutuse selle koha pealt, kui kellelgi tekiks soov investeerida spetsiaalselt üürimiseks ehitatavatesse majadesse.

Oletame, et üürimaja ehitamise ruutmeetri omahind on 1000€. Hoone elueaks võtaks 50 aastat. Ühe Kanada allika põhjal läheb 50 aasta jooksul hoonesse 144% sellest ressursist, mis kulus hoone ehitamiseks. See siis tähendab, et ruutmeetri kulu hoone eluea jooksul on 2440€. Diskonteerima siinkohal ei hakka, sest lisanduv ressurss ei lisandu sujuvalt vaid mitmte “hüpete” kaupa ja ei hakka arvutust nii keeruliseks tegema.

Siit edasi võib arvata, et 50 aasta jooksul tahame saada igalt ruutmeetrilt tagasi 2440€, mis paari aritmeetilise tehte järel annab meile ~4,1€/m² kuus. Sellele numbrile liidame 6% tootlust ja 10% vakantsustasu, saame 4,8€/m² kuus. Selles numbris puuduvad igasugused teenused. Julgen arvata, et teenused nagu majahoidja ja raamatupidamine lähevad maksma 1 € ruutmeetri kohta kuus. Hind on jõudnud tasemele 5,8€/m² kuus. Sellele lisanduvad siis mitmesugused tarbimised – soojus, gaas, vesi, elekter aga see jäägu üürilise enda kanda.

Niisiis – 5,8€ ruutmeetri üür. See on vanas rahas ~90kr/m². Ühe keskmise 60m² korteri kuuüüriks tuleb seega (5400 kr või) ~350€.

Kas seda on vähe või palju ja kas ja kuhu tasub ehitada üürimaja, seda saab iga investor ise otsustada.

Eesti keskmine üüripakkumine 2011 aasta keskel oli 5,47€/m²

Lasnamäel oli see number napilt 4€/m², Tartus ja Pärnus veidi rohkem kui 6€/m² ja muudes eesti linnad märgatavalt vähem. (“Äripäev” 06.06.2011)

Praegu näib, et ehk tõepoolest on aeg üürimajade ehitamiseks Tallinna kesklinnas, Pirital, Kadriorus, Tartus ja Pärnus?

Kalle Virkus
Virkus Postil OÜ
http://www.virkus.com/kalle/

Veel viimased päevad on võimalik registreerida koolitusele Kinnisvara ABC

02.02.2012 Tõnu Toompark

Veel viimased päevad on võimalik registreerida end järgmisel esmaspäeval 06/02/2012 algavale koolitusele Kinnisvara ABC.

Koolitus Kinnisvara ABC jaguneb kaheks olulisemaks mooduliks.

Esimene moodul käsitleb peamiselt kinnisvaraturgu majanduslikust aspektis, samuti vaadeldakse selle raames maakleri tegevust.

Kinnisvara ABC koolituse esimese mooduli lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, maaklerbürii juht Andree Raid ja planeeringute spetsialist Marko Sula.

Koolituse teine moodul pühendab end juriidikale. Praktika näitab, et see on valdkond, mis vajab kinnisvaravaldkonnas kõige enam täiendkoolitust.

Juriidilise osa katab jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Lisakoolitused

Kinnisvara ABC kursusele järgneb üürikoolitus, kus vaadatakse lähemalt elamispindade üürivaldkonnaga seonduvaid nüansse. Üürikoolitus toimub 22/02/2012.

29/02/2012 toimub kinnisvara müügikoolitus, kus võtame läbi praktilised sammud, kuidas toimub kinnisvara müük.

Täpsem info ja registreerumine

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

LVM Kinnisvara: 5 küsimust, millele kodukindlustuse ostmisel tähelepanu pöörata

02.02.2012 Tõnu Toompark

Mida kodukindlustus hüvitab? Näiteks ei hüvita paljud kindlustused üleujutuskahjusid. Seda tüüpi riske tuleb eraldi kindlustada.
Kui suures ulatuses nõuded hüvitatakse? Isegi kui kodukindlustus katab tekkinud kahju, võib hüvitis olla limiteeritud. Näiteks on kodusisustus lepingus kindlustatud summas, mis ei pruugi olla piisav asjade asendamiseks uutega.
Milline on asendusmaksumus? Kui kodu on täielikult hävinud saad kindlustushüvitise ainult kokkulepitud ulatuses. Veendu, et oled sõlminud lepingu, mis vajadusel katab kahjud täielikult. Näiteks, kui kodu on kindlustatud 150 000 €´le, kuid selle taastamine maksab 180 000 €, siis hüvitatakse kahjud ainult 150 000 € ulatuses.
Milline on tegelik turuhind? Tihti on tänane turuhind madalam, kui asendusmaksumus. Nii näiteks maksavad maamajad täna 50 .. 80% vähem nende ehitusmaksumusest. Vanemate maamajade puhul on see vahe veelgi suurem. Kahjude hüvitamisel võidakse lähtuda turuhinnast.
Milline on vastutus? Tavaliselt katab kodukindlustus kindlustusjuhtumid, mis on seotud varaga. Samal ajal tasuks omanikuna mõelda ka juhtumitele, mis võivad aset leida kinnistul või olla sellest põhjustatud. Nii näiteks katab vastav kindlustus arstiabi-, õigusabi- ja kohtukulud või naaberkorterile tekitatud veekahjud.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Reporteritund: üüriturg

01.02.2012 Tõnu Toompark

Käsitlesime 30/01/2012 raadiosaates Reporteritund üüriturul toimuvat.

Saadet juhtis Arp Müller. Osalesid Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste, Uus Maa analüütik Risto Vähi ja kinnisvaraanalüütik ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

Saade on kuulatav siit.

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal

01.02.2012 Tõnu Toompark

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu aastaülevaade Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal.

Tegemist on mahuka statistilise ülevaatega eelmise aasta kinnisvaraturul toimunu kohta.

Väärt kinnisvara on kindel pensionisammas

01.02.2012 Tõnu Toompark

Netipangas oma pensionifondide tootluse vaatamine on kurvakstegev kogemus ega sisenda just väga suurt optimismi pensionipõlves normaalse toimetuleku suhtes. Vaja on leida teisi võimalusi, et tagada endale täisväärtusliku elu jätkumine ka siis kui enam tööd ei tee.

Üheks varaklassiks, kuhu pikemat perspektiivi silmas pidades mõistlik investeerida, on kinnisvara. Usun seda sellepärast et…

Tänane madalseisus turg annab head võimalused soodsa hinnaga kvaliteetset kinnisvara osta. Enamasti, nagu näitab ka Eesti lähiajalugu, ostavad inimesed buumi ajal ning sellele järgneva languse tõttu langeb ka ostetud vara väärtus, millega koos ka selle varaklassi maine. Tulevikku vaadates ja uskudes majanduse tsüklilisust, on aga võimalus targalt tegutseda ja võita turuhinna tõusuga kas kesk- või pikas perspektiivis.

Kinnisvara ei pea lihtsalt passiivselt omama, vaid selle saab vahepealsel ajal enda kasuks teenima panna. Tootlused ei ole Eestis küll liiga kõrged, jäädes 3-5% vahele, kuid samas on nõudlus üürikorterite järgi ajas vaid kasvanud ning kehvadel aegadel saab ka paremat üürihinda küsida

Investeerides pikemalt ja mõeldes lastele pärandamisele või endale pensionisambaks, saab müügiaega valida ise ja realiseerida vara siis, kui turg on tõusus. Küll ei ole head hinda soovides müügiprotsess kiire, kuid samas kiirel raha vajadusel saab soodsamalt müües ka kinnisvara kiirelt realiseerida. Turul on alati ostjaid soodsale varale

Kui vahepealsel ajal on soov laenu võtta, siis kinnisvara on heaks tagatiseks pankadele ning laenuintressid on soodsamad , kui mõnel teisel tagatisel laenates.

Paigutades raha vanalinna korterisse või väärtuslikku maatükki, on see kohati isegi kindlam investeering kui aktsia või kuld, kuna seda saab kas reaalselt kasutada ja ka raha teenima panna igakuiselt või maatükina väärtuse tõusus oodata. Vanalinna meil juurde ei ehitata, ka maad juurde ei teki ja seega nende väärtus säilib hästi. See kehtib muidugi väärtusliku krundi puhul mere ääres, looduslikult muidu omanäolises kohas.

Oluline nüanss, mis meid ilmselt peagi hirmutama hakkab – inflatsioon! Kui investeerida kinnisvarasse, siis tugev inflatsioon tõstab selle investeeringu väärtust veelgi ning ka laenud muutuvad odavamaks, kui investeering teha laenu abiga. Tänaseks on majanduslanguse järgne odav raha taas kallinenud ja ilmselt kallineb veelgi. Inflatsiooni ootuses või kartuses kinnisvarasse investeerimine oleks mõistlik tegevus igal juhul.

Mart Saa
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
EKFL juhatuse aseesimees

Tallinna majade üüripakkumisi tuleb juurde

01.02.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE pakkumiste andmetele tuginedes saab öelda, et viimaste kuude jooksul on Tallinnas suurenenud majade üüripakkumine. Jaanuaris oli portaali pakkumisel 119 üürimaja. Veel juulis 2011. a. oli üürimaju pakkumisel kõigest 83.

Majade üüripakkumise kõrghetk oli 2009. a. lõpus. Siis oli kuine üüripakkumine 190 maja lähedal.

Majade üürihinnad on käitunud üürikorteritest erinevalt. Korterite üüriturul toimus märgatav elavnemine 2011. a. suvel-sügisel ja sellega kaasnes märgatav hinnatõus.

Majade turul toimus ligi 20-protsendiline pakkumishindade kasv 2010. a. sügisel, mil keskmine pakkumishind tõusis üle piiri 5 €/m². Edaspidi on üürimajade pakkumishind püsinud suhteliselt stabiilsena.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinna majade üüripakkumiste arv ja keskmine pakkumishind portaalis KV.EE

Тыну Тоомпарк: квартирный рынок в Нарве удивил своим падением

31.01.2012 Tõnu Toompark

Ситуация на рынке недвижимости в Нарве в 2011 году была спокойной. При этом, однако, при стабильных ценах на квартиры количество сделок сократилось весьма существенно. В наступившем 2012 году не приходится ожидать значительных изменений на рынке жилья, а вот на рынке аренды возможно оживление.

В течение 2011 года, по данным Земельного департамента города Нарвы, в городе было совершено 506 сделок по купле-продаже квартир. Меньшее число сделок за последние семь лет в Нарве было зафиксировано только в 2009 году, когда рынок недвижимости в Эстонии и во всем мире находился в состоянии относительного застоя.

Причины падения активности рынка в Нарве такие же, как и по всей Эстонии. Снижение числа сделок обусловлено, в первую очередь, высоким уровнем безработицы, сложными финансовыми условиями и общей неопределенностью в отношении будущих экономических перспектив. Это и есть те причины, которые вынуждают людей отложить взятие на себя долгосрочных обязательств по кредитам.

При значительном сокращении количества сделок с квартирами немного удивляет рост стоимости самих сделок — за год они подорожали на 6,4%. В 2011 году средняя цена квадратного метра в сделках с квартирами была 309 евро/м². В течение года цены сделок, хотя и немного, но выросли. При этом они по-прежнему составляют около 60% от цен сделок по купле-продаже квартир в Нарве во время пика в 2007 году, когда этот показатель равнялся 800 евро /м². При таких темпах роста — 6,4% за год – на то, чтобы достигнуть уровня 2007 года, потребуется 15 лет.

Высокие цены сделок с квартирами в Нарве, по данным Земельного департамента по кварталам за прошлый год, находились в диапазоне от 837 до 1412 евро за квадратный метр. Сделок с очень дорогими квартирами в Нарве в 2011 году не совершалось. Такой уровень цен делает практически невозможным строительство новых жилищных объектов, поскольку у застройщиков, при кусающейся цене строительства практически отстствует возможность зарабатывать прибыль.

Предложение на рынке новых квартир выросло в Нарве с 96 в начале 2011 года к середине лета до 171. К концу года число предложений, по данным портала KV.EE, упало до 138. Средняя цена предложений по продаже квартир, в отличие от самого числа предложений, не очень изменилась в течение года.

Если смотреть по месяцам, то средняя цена предлагаемых на портале KV.EE квартир, составляла от 416 до 493 евро за квадратный метр. В течение года цены предложений выросли на 10%.

Наряду с предложениями о продаже, четкая тенденция к росту наблюдается и на рынке аренды жилья. В декабре 2011 года на портале KV.EE числилось 38 предложений по сдаче жилья в аренду. Средние цены предложений находятся, в основном, в пределах 3-5 евро за квадратный метр.

От наступившего 2012 года можно ожидать аналогичного развития событий. Экономическая ситуация не изменится очень сильно по сравнению с прошлым годом и, вероятнее всего, она не изменится в лучшую сторону до тех пор пока не будет найдено конструктивное решение по долговому кризису в Европе. Поэтому можно ожидать, что число сделок снизится так же как и в 2011 году. Что касается цен сделок, то потенциал для роста есть. Вполне можно ожидать, что по аналогии с другими крупными городами Эстонии, рынок аренды жилья в Нарве активизируется и это может привести к умеренному росту цен в этом секторе.

http://rus.err.ee/blog/d98f0915-0be7-4f5f-b6be-33af4ab95344#comments

DTZ Kinnisvaraekspert omab RICS-i tunnustust

31.01.2012 Tõnu Toompark

Alates 2012. aasta jaanuarist on DTZ Kinnisvaraekspert esimene ettevõte Eestis, kellele on antud RICS-i tunnustus.

RICS asutati 1868. aastal eesmärgiga tõsta kutsealast pädevust maa, kinnisvara ning ehituse valdkonnas. RICS on kehtestanud kõikidele
firmadele, kes soovivad nendega liituda järgimiseks viis põhimõtet:

proportsionaalsus
vastutus, aruandekohustus
järjepidevus, stabiilsus
eesmärgistatud tegevus
läbipaistvus

Firmad ja isikud, kes kasutavad RICS-i tunnustusega kinnisvaraettevõtte teenuseid võivad olla kindlad, et töid on teostavad oma ala parimad
asjatundjad, kes on tõestanud oma pädevust rahvusvahelise komisjoni ees ning kohustuvad järgima rangeid eetikareegleid. RICS-i tunnustus
antakse üksnes neile ettevõtetele, kelle töökorraldas ja juhtimissüsteem vastavad RICS-i nõuetele.

Kui ettevõtte teenuste osas peaks siiski
esinema pretentsioone, toimub nende lahendamine kindlate reeglite alusel, mh on võimalik kaebusega pöörduda ka RICS-i peakontorisse.

RICS-i tunnustusega ettevõtte klientidele lisab kindlustunnet, et ettevõtte tegevus on kaetud vastutuskindlustusega.

RICS on maailmas kõige enam tunnustatud kinnisvaraala asjatundjaid ja ettevõtteid ühendav organisatsioon. Tänaseks tegutseb RICS-s 140 riigis üle maailma.

Colliers: riigi toel kasvanud nõudlus toob turule uusi kvaliteetpindu

31.01.2012 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest, mis võtab ühtlasi kokku 2011. aasta, ilmneb, et kuigi 2011. aasta alguses ei oodatud turul märkimisväärseid muutusi, üllatas büroopindade sektor aasta lõpus vähese vakantsuse ja kasvavate rendihindadega uutes büroohoonetes.

„Kuna eriti suur puudus on A-klassi büroopindadest, siis prognoosime, et 2013. aastaks lisandub kesklinna ärikvartalisse vähemalt 10 000 m2 uusi büroopindu. Jaekaubanduse sektoris, kus 2011. aastal oli kõige tihedam konkurents toidupoekettide vahel, jätkub sarnane trend ka 2012. aastal. Püsirentnike jaoks peaksid rendimäärad stabiilseks jääma, aga pisut võivad tõusta väiksemate jaepindade üürihinnad,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Ootamatult kasvas 2011. aastal ka kinnisvaraarendustegevus, mille peamiseks tõukejõuks oli avaliku sektori aktiivsus. 2012. aastal valmivad Tallinna Teaduspargis Tehnopol Tehnomeedikum ja Mehhatroonika Keskus ning hoonestest ligikaudu pooled büroopinnad on kaetud riigiga sõlmitud üürilepingutega. Lisaks sellele on Technopolis Ülemiste alustanud uue büroohoone ehitust, milles on kokku 22 000 ruutmeetrit üüripinda, millest11 600 ruutmeetrit võtab enda alla Maksu- ja Tolliamet. Hoone valmimise tähtajaks on 2013. aasta teine pool. Samuti on 2013. aasta lõpuks plaanitud uus büroohoone Eesti Statistikaametile (ca 4 400 m2), mis teeb riigisektorist ka 2012. ja 2013. aastal olulise vedava jõu büroopindade arendamise turul.

2011. aastal aset leidnud ekspordi kasv suurendas nõudmist tööstuspindade ja laopindade järele. Märkimisväärne arv tööstusettevõtteid ja väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid, mis tegutsevad peamiselt elektroonika ja distributsiooni valdkonnas, hakkasid laienemisplaane pidama ja seetõttu lisa- või täiesti uut pinda otsima. Tulenevalt ehitushindade tõusust on märkimisväärselt kasvanud ka rendihinnad. Võrreldes 2009. aastaga on hinnatõus olnud 50% ja enam. Colliers prognoosib, et laopindade turul tekib 2012. aastal puudus suurtest ja kvaliteetsetest pindadest, mistõttu on kinnisvaraturul ruumi hea kvaliteediga laopindade spekulatiivseks arendamiseks, mille rendihinnad jäävad vahemikku 4,0-4,5 eurot ruutmeetri kohta kuus.

Üldiselt on buumi ajal tekkinud omakasutuses olevate laopindade trend kadumas. Üha enam laopindade üürnikke eelistab laopinda rentida, et säilitada vaba kapitali ja seda kinnisvaraga mitte siduda. Olukord on keerulisem rasketööstusettevõtete jaoks, mis tulenevalt tootmispindadele esitatavatest spetsiifilistest nõudmistest eelistavad endiselt ise sobiva pinna omanikud olla.

„Kuigi euroala võlaprobleemid avaldasid aasta teises pooles investeerimisturule halba mõju, moodustas investeeringute kogumaht 2011. aastal ca. 250 miljonit eurot, mis on ligi kolm korda rohkem kui 2010. aastal. 2011. aastal tehti Eesti turul ka ajaloo suurim üksiktehing – börsil noteeritud Soome jaekaubandusinvestor Citycon ostis Tallinnas 105 miljoni euro eest Kristiine Keskuse. Meie hinnangul jääb investeerimisturg tõenäoliselt aktiivseks ka 2012. aastal, kuna enamus investoritest omab vabu vahendeid ja turule on oodata uute investeerimisobjektide tulekut,“ sõnas Tinno.

Statistika: 67% kinnisvarakäibest jääb Harjumaale

31.01.2012 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti Eesti 2011. a. 41 885 kinnisvaratehingust 16 800 ehk 40% Tallinnas ja Harjumaal. Harju maakonna kinnisvaratehingute osakaal on viimased 4 aastat püsinud 40-41% suurusjärgus kogu Eesti kinnisvaratehingute arvust.

Harju maakonnale järgnevad tehingute arvult Ida-Virumaa, kus tehti mullu 4242 tehingut ehk 10% kogutehingute arvust. Ida-Virumaale järgnes Tartumaa 3700 tehinguga (9%).

Tehingute koguväärtusest 1,76 miljardit eurot moodustab Harjumaa kinnisvaratehingute käive 67% ehk 1,19 miljardit eurot. Ida-Virumaale jäi kinnisvarakäibest kõigest 4% (69 miljonit eurot), Tartumaale 9% (158 miljonit eurot).

Pärnumaa 299 kinnisvaratehingut moodustasid Eesti kinnisvaratehingutest 7% ja käibest 80 miljonit eurot ehk 5%.

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,373 1,374 1,375 … 1,554 1,555 1,556 Vanemad uudised ››

Statistika: Saaremaal tehakse ühe inimese kohta kõige rohke kinnisvaratehinguid

Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades

Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €

Militaarsest elitaarseks – Kalamaja