Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Üüriäri KKK: Kas korteri väljaüürimiseks koostada äriplaan või lasta asjadel kulgeda omasoodu?

07.03.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani koostamine on mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Sageli jääb mitmete muutujate ja pika ajaperioodi puhul “näppude peal arvutamisest” väheks. Äriplaani koostamine peakski selle vajakajäämise kõrvaldama.

Seejuures tuleks üüriäri planeerides arvestada, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks, mille üle investor rõõmu saab tunda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus nõutavale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

See tähendab, et äriplaan tuleb regulaarselt üle vaadata ja täiendada reaalsest elust võetud numbritega. See aitab jooksvalt hinnata äri edukaks või mitteedukaks olemist.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti veebruaris müügiks 1218 elamut

06.03.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruari kuus Tallinnas müügiks kokku 1218 elamut. Nende pakkumiste keskmine hind oli 1003 €/m².

Valdav enamus elamute müügipakkumistest asuvad traditsioonilistes ühepereelamute piirkondades Nõmme ja Pirita linnaosas. Neis kahes linnaosas asub kogu Tallinna elamute müügipakkumisest ligi pool ehk 556 pakkumist.

Pirita on seejuures kõige kallima ühepereelamute piirkond. Pirita elamute pakkumise keskmine ruutmeetrihind oli veebruaris portaalis KV.EE 1313 €/m². Seda ületab vaid vanalinna pakkumiste hind, kuid vanalinna näol on tegemist väga spetsiifilise turuga.

Aastaga on Tallinna elamute pakkumiste arv vähenenud 8%. Nõmme ja Pirita pakkumiste hulk on püsinud aastatagusega umbes-täpselt samas suurusjärgus. Oluliselt on vähenenud elamute pakkumine Kristiine linnaosas, mis on aastataguselt 179 pakkumiselt tänavuseks veebruariks kukkunud 112 pakkumisele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	02/2012	02/2013	Muutus, %	02/2012	02/2013	Muutus, %
Haabersti	195	195	0%	1 033	1 091	6%
Kesklinn	146	107	-27%	926	892	-4%
Kristiine	179	112	-37%	1 055	818	-22%
Lasnamäe	76	74	-3%	277	265	-4%
Mustamäe	49	58	18%	232	231	0%
Nõmme	312	313	0%	1 179	1 204	2%
Pirita	242	243	0%	1 323	1 313	-1%
P-Tallinn	56	65	16%	826	592	-28%
Vanalinn	21		NA	2 170	2 112	-3%
Tallinn	1 330	1 218	-8%	1 041	1 003	-4%

Pärnu	361	282	-22%	748	795	6%
Tartu	359	300	-16%	720	741	3%
Eesti	5 640	5 089	-10%	795	792	0%

Enampakkumisele tulevad Nõmme kinnistu ja korter Kadriorus

05.03.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet paneb avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosas asuva Kadaka pst 46 kinnistu ning kesklinnas Kadrioru asumis J. Vilmsi tn 48 hoones paikneva eluruumi.

Elamumaa sihtotstarbega, hoonestatud Kadaka pst 46 kinnistu alghind on 102 000 eurot, kinnistu pindala on 1822 m2.

J. Vilmsi tn 48-63b korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 18,2 m², korteriomandi alghind on 11 400 eurot. Korteriomand moodustab mõttelise osa elamumaa sihtotstarbega kinnistust pindalaga 1132 m².

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nõmme kinnistud leidsid enampakkumisel ostja

05.03.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linavaraameti poolt korraldatud avalikel kirjalikel enampakkumistel tunti ostuhuvi kahe Nõmme linnaosas asuva kinnistu vastu.

Männikul aadressil Remmelga tn 3 asuva elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 1071 m² ostab OÜ Ehmo. Kinnistu hind kujunes enampakkumisel alghinnast 30% kallimaks, kerkides 49 900 eurolt 65 000 eurole.

Rahumäel asuva tootmismaa sihtotstarbega 500 m² suuruse Sihi tn 37a kinnistu enampakkumise võitis 90 020 euro eest Savivabrik OÜ. Kinnistul asub tähtajatu üürilepinguga koormatud keraamikatöökoda. Hoone rentnikul on õigus asuda enampakkumise võitja asemele.

Allikas: Tallinn.ee

Pindi kinnisvara: turuinfo 02/2013

05.03.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaade 02/2013.

Ülevaatega on võimalik tutvuda siin.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kuuülevaade: veebruar tõi kinnisvaraturule elavnemismärke

05.03.2013 Martin Vahter

Möödunud kuul tehti Tallinnas 871 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 73 miljonit eurot, mida on aastataguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kui jaanuaris tehti Tallinnas 736 ostu-müügitehingut, siis veebruaris 871. Tehingute kogumaksumus tõusis viimase kuu jooksul 6,5 protsenti, mis on aastataguse ajaga võrreldes 24,7 protsendi võrra kõrgem.

Aasta viimasele ja esimesele kuule tüüpiline madalseis kinnisvaraturul on 1Partneri Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läbi saamas ning tõenäoliselt elavdas turgu ka elektrihinna tõus, mis pani inimesi ökonoomsemaid elupindu otsima. “Selle aasta märksõnaks uue elupinna soetamisel on kindlasti eluasemekulud ja võimalused uuteks energiasäästlikeks lahendusteks,” märkis Vahter.

Tallinna korterite pinnaühiku maksumus püsis endiselt üle 1000 euro ruutmeetri kohta, jäädes veebruaris tasemele 1173 eur/m2. Võrreldes jaanuariga oli keskmine pinnaühikumaksumus 10,7 protsenti kõrgem (1060 eur/m2). Kõige kallim korter müüdi eelmisel kuul Tallinnas hinnaga 338 500 eurot ja kõige odavam hinnaga 3484 eurot.

Hoonestatud elamumaa kinnistuid müüdi veebruaris Tallinnas 26, mida on ühe võrra enam kui eelmisel kuul. Kõige kallim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati hinnaga 520 000 eurot ja odavaim hinnaga 25 000 eurot. Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi veebruaris Tallinnas kümme, mida on kahe võrra enam kui jaanuaris. Kalleim krunt võõrandati hinnaga 540 000 eurot ja odavaim hinnaga 11 400 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: 2012. aastal finantseerisid pangad elamispindade arendusi 44,2 miljoni euro väärtuses

05.03.2013 Tõnu Toompark

Elamispindade arenduseks antud pangalaenude jääk on endiselt pea sirgjoonelises languses. 2012. aasta lõpuks oli eluasemete arendusprojektide finantseerimise laenujääk Eesti Panga andmetel 236 miljonit eurot.

Veel aasta tagasi oli see näitaja 29 miljoni euro võrra kõrgemal tasemel.

Elamispindade arendamiseks antud laenude käive oli 2012 IV kvartali 15,9 miljonit eurot. Kogu 2012. aastal andsid pangad sellesse sektorisse 44,2 miljonit eurot, mis on sama palju, kui 2011. aastal.

2011. aastal andsid pangad elamispindade arendusprojektide finantseerimiseks laene 44,8 miljonit euro väärtuses.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” toimub kolmapäeval 06/03/2013

04.03.2013 Tõnu Toompark

Juba sel kolmapäeval kl 16.00-19.15 toimub koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris“.

Lepinguõiguse koolitus on suunatud eelkõige maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel.

Samuti on koolitusele kutsutud eraisikud, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve.

Koolituse lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisainfo ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tehnorajatiste tasu vajab paikapanekut

04.03.2013 Moonika Kukke

Miks peavad maaomanikud taluma elektriliine, kui elektriarvega nõutakse neilt sisse aina suuremaid summasid. Kas nad ei võiks osaliselt või täielikult vabastatud olla võrgutasude maksmisest?

Kas kinnistuomanikud, kelle maal elektriliinid, ei võiks osaliselt või täielikult vabastatud olla võrgutasude maksmisest?

Teisalt on tehnovõrkude omanikud (elektri-, gaasi-, soojus-, elektroonilise side ja vee-ettevõtjad) probleemi ees, kuidas lahendada kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise hüvitiste maksmine pärast riigikohtu 17. aprilli 2012 otsust, millega tunnistati põhiseaduse vastaseks senised hüvitismäärad.

Riigikohus leidis, et senine talumistasu ei pruugi olla kinnistuomanikele õiglane, sest hüvitis ei arvesta tehnorajatisest tulenevat tegelikku mõju kinnistu kasutamisele. Riigikohtu otsus jõustus edasiulatuvalt, mis tähendab, et 16. aprillini 2012 tuleb tehnorajatiste talumise tasu maksta kuni otsuse jõustumiseni seaduses olnud määrades, kuid alates 17. aprillist 2012 need määrad enam ei kehti.

Nii ongi tehnovõrkude omanikud küsimuse ees, kas jätkata hüvitiste maksmist senises määras või jätta hüvitised kuni uue regulatsiooni kehtimahakkamiseni välja maksmata ning riskida kinnistuomanike viivisnõuetega? Kas töötada välja enda metoodika, sest justiitsministeeriumil võib minna uue seaduse tegemisega aastaid?

Kas leppida kinnistuomanikuga uus talumise tasu kahepoolselt kokku, kaaludes seejuures ka varianti, et hüvitiseks oleks kinnistuomaniku vabastamine teenustasudest? Millist mõju avaldab mis tahes otsus teenustasudele, teenuse kättesaadavusele mõistliku tasu eest, võrguinvesteeringutele, kinnistuomanike õiglasele või tarbijate võrdsele kohtlemisele?

Võrguettevõtjate jaoks on küsimused pakilised, sest neil tulnuks 2012. aasta 1. juuliks avalduse esitanud kinnistuomanikele maksta 2012. aasta eest hüvitis välja hiljemalt 1. detsembriks 2012.

Ka kohalikud omavalitsused peaksid tähelepanelikud olema uute tehnorajatiste ehitamist lubavate sundvalduste seadmisel, sest justiitsministeerium märgib, et lisaks perioodilisele talumishüvitisele tuleks kinnistuomanikele maksta ka sundvalduse seadmisel hüvitist selle eest, et nende maale üldse tehnovõrk rajatakse.

Teisisõnu: kinnistuomanikul on õigus hüvitisele nii sundvalduse seadmise eest (ühekordne hüvitis) kui ka hilisema kitsenduse talumise eest (perioodiline hüvitis).

Mida sellises olukorras soovitada?

Kinnistuomanik, kes arvab, et teemaga pole mõtet tegeleda, sest tasud on nagunii tühised, võiks uurida võrguettevõtjatelt, kuidas on kavas hüvitiste maksmise küsimus lahendada. Võrguettevõtja passiivsuse korral tasuks teha omapoolne ettepanek.

Kui aga tegemist on kinnistule alles rajatava tehnovõrgu või -rajatisega, siis tasuks läbi rääkida ka kinnistu koormamise ühekordses hüvitises, nagu justiitsministeerium on oma analüüsides välja toonud.

Võrguettevõtja, kelle tehnovõrgud ja -rajatised paiknevad paljudel kinnistutel, peaks välja töötama hüvitiste arvutamise metoodika. Miks mitte teha seda koos teiste sama valdkonna võrguettevõtjatega, sest eksimisel võivad kaasneda kohtuvaidlused.

Riigikohus annab seejuures omalt poolt metoodika tegemiseks vajalikud soovitused: võrguettevõtjal tuleks esmalt luua oma tehnovõrkude ja -rajatiste liigitus, seejärel peaks ta kaardistama faktilised ja õiguslikud piirangud, mis tulenevad maa sihtotstarbest ning eelneva alusel töötama välja hüvitise suuruse leidmise meetodi.

Kui kinnistuomanikke, kelle maadel asuvad tehnovõrgud, on vähem, võib võrguettevõtjale alternatiiviks olla ka personaalne kokkulepe iga maaomanikuga.

Kohalikud omavalitsused peaksid sundvalduse seadmisel hindama ka kinnistuomanikule sundvõõranditasu määramise õigustatust ning haldusaktis selle suuruse ja tasumise korra välja tooma.

Hüvitiste ümbervaatamine on konfliktne olukord, mis praeguse vastasseisu kinnistuomanike ja võrguettevõtjate vahel võib lihtsalt ümber mängida vastasseisuks kinnistuomanike ja tarbijate vahel.

Moonika Kukke
Glimsted
Advikaat

DTZ: Baltikumi kontoripindade turuülevaade

04.03.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on 2012. a. teist poolt kokkuvõttev Baltikumi kontoripindade turuülevaade.

Ülevaatega saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Maakleritöö = projektijuhtimine

04.03.2013 Ingvar Allekand

Uuringufirmade andmetele tuginedes võib väita, et kinnisvaramaaklerite maine on mõnest kahetsusväärsest puuküürniku juhtumist hoolimata rühkimas tasapisi ülespoole. Põhjuseid selleks on mitmeid – alates erialaliitude aktiivsest tegutsemisest kuni suuremate kinnisvarafirmade poolsete sammudeni teenuse kvaliteedi parandamisel.

Näiteks läbis üle 10 Domus Kinnisvara maakleri möödunud aastal kinnisvaramaakleri kutseeksami. Kõige selle hulgas on loomulikult oluline ka iga maakleri isiklik püüd parema teenusega kinnisvaraturul edukas olla. Selles osas on minu arvates määrava tähtsusega maakleri kutsetunnistuse väärtustamine eelkõige valdkonna siseselt, kuid ka klientide poolt, ning küllalt laialdane diskussioon Euroopa maakleriteenuse standardi üle. Tore.

Siiski ei ole see toonud kaasa põhimõttelist muutust maaklerite töökorraldses ning väga tähelepanuväärset tulemuste paranemist üldisemalt.

Selles valguses esitaksin mõtte, et kinnisvaramaakleri töö on kõige ehedam projektijuhtimine. Kuigi nii maakleri kui kliendi huvides on pikaajaline usaldusväärne suhe, on ühe kinnisvaraobjekti müük või ost ikkagi ühekordne projekt. Sellel on eesmärk, algus, lõpp, ajakava, kulud-tulud jt teised ressursside küsimused, eeldused, riskid ja kõik muud tahud, mis ühte tavalist projekti iseloomustavad.

Tahtmata õpikutarkusi kordama hakata võime siiski meenutada, et projektijuhtimine on meetod, kuidas ühendada kõik olulised protsessid – aja juhtimine, müügi juhtimine, personalijuhtimine, finantsjuhtimine jne. Kõik mis on vajalik ühe eduka kinnisvaratehingu saavutamiseks.

Meie omavahelistes vestlustes imestavad Soome kolleegid, kuidas Eestis on võimalik mõnda objekti „müüa“ aastaid st ilma mingi selge arusaamata millal ja kuidas see objekt müüdud saab. Soome kinnisvaraturul on kombeks, et objekt müüakse igal juhul ära mõistliku aja jooksul (nt majade puhul mõned kuud, mitte aastad).

USA-s on käibel mõiste days on market, millega peaaegu, et näidatakse, kas tegemist on hea või halva objektiga. Mida rohkem päevi on objekt turul pakkumisel, seda kehvem. Domus Kinnisvara kogemuse kohaselt on ka Eestis tegelikult võimalik prognoosida objekti eeldatavat müügiperioodi ning planeerida kõik müügitegevused sellele vastavalt.

Olen veendunud, et Eesti kinnisvaraturg toimiks märksa efektiivsemalt, kui rohkem maaklereid käsitleks oma objektiportfelli mitte võimalusena teenida maakleritasu vaid kohustusena täita omanikega sõlmitud kokkuleppeid.

Võimalused muudavad meid laisaks, samas kui kohustused sunnivad otsima võimalusi. Minu arvates on normaalne, kui kinnisvaramaakler mõtleb läbi kogu kinnisvaraobjekti müügiprotsessi ning planeerib müügitehingu toimumiseks kõik vajalikud tegevused. Teeb projektiplaani. Ja esitab selle ka omanikule maaklerlepingu sõlmimisel.

Kahjuks ei ole sellist tulemuse saavutamisele orienteeritud lähenemist näiteks maaklerteenuse standardis ega ka teistes olulistes alusdokumentides. Seetõttu loodan, et mõtteviisi muutuse kutsub esile kinnisvaraturg ning tellijad ise läbi efektiivsema maakleritöö (projektijuhtimise) tunnustamise. Loodan, et aja möödudes tunnustatakse klientide poolt kinnisvaramaakleritena neid spetsialiste, kes suudavad hinnata mitte üksnes vara väärtust vaid ka väärtusele vastavat müügiperioodi, planeerida detailselt kogu müügiprotsessi ning lõpuks sellele plaanile vastavalt ka objekti eduka tehinguni viia.

Usun, et Domus Kinnisvara spetsialistid suudavad selles osas olla eestvedajate hulgas.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Uus käsiraamat aitab korteriühistutel kulukat kohtuteed vältida

04.03.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu hiljutine e-käsiraamat “Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades” päästab nii mõnelgi juhul kulukast kohuteest – raamatus on juba ära toodud korteriühistutes juhtunuga seotud kohtulahendid, mis jõudnud Riigikohtusse.

Muu hulgas saab lugeda juhtumist, kus üks korteriomanik takistas KÜ plaanitud remonditöid. “Taoline lahend on ära toodud ka selles raamatus. Ühistu üldkoosolek otsustas välja vahetada maja
küttesüsteemi. Kuigi üks majaelanik üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud, ei lasknud ta ometi oma korteris vajalikke töid teha põhjendusega, et torude vahetamine rikub tema vastvalminud korteriremondi. Ühistu jätkas küttesüsteemi renoveerimist, kuid see tõi kaasa vajaduse teha lisatöid, millega kaasnesid lisakulutused. Siis andis ühistu selle tõrksa korteriomaniku kohtusse. Kohus leidis, et korteriomanik ei tohi takistada kaasomandis olevate süsteemide hooldust ja remontimist. Kuna põikpäise majaelaniku tegevus oli õigusvastane ja põhjustas lisatöid ja -kulutusi, otsustas kohus korteriühistu kasuks ja mõistis kostjalt lisatöödele kulunud päris suure summa välja,” rääkis raamatu koostaja, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Raamat on koostatud Riigikohtu kodulehel avaldatud kohtulahendite baasil, käsiraamatus on ära toodud 77 lahendit aastatest 1999–2012.

Raamat käsitleb ka üht korteriühistute jaoks olulisimat küsimust – probleeme võlgnikega. “Probleemid võlgnikega on korteriühistute igapäevane praktika. Raamatust saab järele vaadata, mida peab ühistu
teadma, kui ta majandamisnõuded esitab, kuid ka seda, millal majandamiskulude nõue aegub, kuni selle lahendini välja, et elaniku saab korterist välja tõsta, kui ta oma võlgu ei tasu. Lisaks saab
kohtulahenditega tutvudes abi ka võlanõuete menetlemisel kui ka võõrandamisnõuete esitamisel,” selgitas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ober-Haus: hinnaindeks 02/2013

04.03.2013 Tõnu Toompark

Ober-Haus: Korterite pinnaühiku hind Tallinnas jätkas tõusu. Tartus ja Pärnus hind langes.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis veebruaris jaanuariga võrreldes 2.7%. Võrreldes 2012. aasta veebruariga on indeks 9.0% kõrgem.

Tallinnas tehti veebruaris korteriomanditega 576 tehingut, mida on 13.2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmine pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 3.3%, linnaostiti näiteks Kesklinnas 2.0%, Lasnamäel 0.3% ja Mustamäel isegi 5.8%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta alguses on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 31.3% väiksem ehk 1173 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind 0.9% 946-le eurole ja Pärnus 1.1% 732-le eurole.

Vaata ja loe lähemalt siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnistu ja korteriomandid leidsid enampakkumistel uue omaniku

01.03.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet leidis avalike kirjalike enampakkumiste tulemusel ostja Kadaka tee 177 kinnistule ning neljale korteriomandile.

Kadaka tee 177 kinnistu müügihinnaks kujunes 31 313 eurot. Kinnistu oli enampakkumisel alghinnaga 27 750 eurot. Kadaka tee 177 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa, kinnistu pindala on 342 m2.

Pelgulinnas asuv Nabra tn 7a-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,5 m², leidis ostja alghinnast üle kahe korra kallimalt – hind kerkis 3600 eurolt 7401 eurole.

Alghinnast märksa kõrgemaks kujunes ka kahe kesklinnas ja ühe Lasnamäe serval paikneva korteriomandi hind.

Katusepapi tn 7-15 korteriomandi hind kerkis 4800 eurolt 8111 eurole. Korteriomandi reaalosaks on remonti vajav elamiskõlbmatu korter üldpinnaga 18,1 m². Korteriomand asub elamumaa sihtotstarbega kinnistul pindalaga 1259 m².

Ostja leidsid ka kaks kesklinnas Juhkentali asumis paiknevat korteriomandit – Herne tn 14-9 korteriomandi hind kerkis 6000 eurolt 10 525 eurole ning Herne tn 12A-16 korteriomandi hind 12 600 eurolt 19 510 eurole.

Herne tn 14-9 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 10,2 m² ning Herne tn 12A -16 korteriomandi reaalosaks eluruum üldpinnaga 22,2 m². Herne tn 14 elamumaa sihtotstarbega kinnistul pindala on 851 m² ning Herne tn 12A elamumaa sihtotstarbega kinnistul pindala 672 m², kinnistutel paiknevad amortiseerunud väheelamiskõlblikud korterelamud.

Viie kinnisvaraobjekti müügist laekub linnakassasse kokku 76 860 eurot.

Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kohus jättis täies ulatuses rahuldamata AS-i Riigi Kinnisvara hagi AS Tallinna Vesi vastu

01.03.2013 Tõnu Toompark

25.02.2013.a jättis Harju Maakohus täies ulatuses rahuldamata AS-i Riigi Kinnisvara hagi AS-i Tallinna Vesi vastu. RKAS on 100% riigi omandis olev äriühing, mis vaidlustas Ettevõtte erastamise aluseks olnud kahesed tariifid, väites, et Tallinna vangla osas RKAS-iga juriidilise isiku tariifiga arveldamine olevat ebaseaduslik ning arveldama peaks füüsilisele isikule mõeldud tariifiga. RKAS nõudis AS-ilt Tallinna Vesi väidetavalt RKAS-il tekkinud kahju kompenseerimist summas 301 987,35 eur, selgitamata oma nõude õiguslikku alust.

Kohus leidis, et AS Tallinna Vesi on kohustatud täitma ning järgima Tallinna linna veehinna määrusi, millest ei tulene erandit Tallinna vanglale ega RKAS-ile, mistõttu ei olnud Ettevõttel õigust ega ka võimalust osutada neile juriidilistele isikutele teenust füüsilisele isikule kehtestatud hinnaga. Vastupidine tegevus oleks tähendanud kehtivate õigusaktide rikkumist. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et RKAS-il oli võimalus taotleda Tallinna Linnavalitsuselt erandi tegemist Tallinna Vanglale (mida RKAS ka taotles 2005 aastal) ning kui Tallinna Linnavalitsus keeldus erandi tegemisest oli RKAS-il võimalik keeldumine vaidlustada Halduskohtus, mida RKAS ei teinud.

31. augustil 2012.a esitas RKAS ettevõtte vastase hagiga sarnastel alustel kaebuse ka Tallinna linna vastu, kuid halduskohtule. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus jätsid RKAS kaebuse rahuldamata ja Riigikohus ei võtnud asja menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus järeldas nüüdseks jõustunud lahendis muuhulgas, et Tallinna linna vastavad veehinna määrused ei ole ilmselgelt tühised, vaid kehtivad.

RKAS-il on õigus Harju Maakohtu 25.02.2013.a otsus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30. päeva jooksul.