Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
 

Tööstuspargid majanduskasvu ootel

Valdav osa majandusbuumi harjal arendama hakatud tööstusparkidest on täna veel detailplaneeringu tasemel ning ootab vaikselt Euroopa majanduse elavnemist.

Osades tööstusparkides on ostetud vaid üksikuid maatükke. Sellistele pargialadele on püstitatud ka üksikuid hooeid, kuid need ei moodusta kaugeltki veel tööstusparki. Äri elavnedes tekib ettevõtetel esmalt vajadus tootmismahtu suurendada ning läbi Eesti veetava kauba maht kasvab, seejärel on oodata ka huvi kasvu tööstusparkide kinnistute vastu ning nende aktiivset müüki kinnisvaraportaalides.

Tööstusparkide puhul on majanduskasv ning hind pooleaastases kuni aastases nihkes. Pärnus näiteks pigem aastases nihkes, räägib Arco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein. Huvi ja nõudluse kasvades müüvad tööstusparkide arendajad esmalt maha nn laojäägid, seejärel hakkab hind tõusma.

Ehkki kinnisvara hind sõltub paljuski piirkonnast, ei saa tööstuskinnisvara hinna kujunemisel vaid piirkonna järgi ühtset reeglit välja tuua. Lõpliku hinna määrab siiski pigem äriettevõtte vajadus spetsiifilise transpordiliigi, elektrienergia, vee, stabiilse sisekliima ja muu sarnase järele.

Kui tootmisettevõte vajab hoones eritingimusi, nagu näiteks elektroonikatööstus, on rendihind tavapärasest samuti kõrgem. Hoone omanikule on erilahendusi ning lisainvesteeringuid vajav tootja suurem risk, kuna tema lahkudes ei pruugi majja sama tüüpi tootjat üldse leida ning tuleb teha ümberehitusi või seisavad konkreetsele tööstusharule kohandatud ruumid vahepeal isegi kuni paar aastat tühjad.

Arco Vara äripindade osakonna juhi Priit-Martti Ojari sõnul on praegu pakkuda päris palju nõukogude ajal ehitatud ja suurte kommunaalkuludega kinnisvara, kuid täna tööstuspindu otsivatel ettevõtetel on hoopis teistsugused vajadused. Uued üürilepingud on kallimad eelkõige ehitushinna tõusu tõttu.

Lao- ja tootmishoonete ehitushind on enam-vähem sama, või on tootmishooned kasutajate spetsiifiliste nõudmiste tõttu universaalsetest laopindadest kallimad. Tootmispinnad on investorile suurema riskiga ja seetõttu ehitavad tootmisettevõtted neid enamasti enda tarbeks ise.

Ojari sõnul on uutel laopindadel enamasti kliendid 90% ulatuses juba enne ehitamise algust olemas. Ülejäänud osa pinda jõuab vabale üüriturule.

Erko Närska, Arco Vara lao- ja tootmispindade maakler

Täna valitseb Tallinna lao – ja tootmispindade turul korralike 100–400 ruutmeetriste ja kompaktsemate laoruumide puudus. See annab vanemate hoonete omanikele võimaluse üürihindu tõsta. Hinnatõus tekitab aga üürnikes nõutust, kuna hinna ja kvaliteedi suhe ei vasta seetõttu soovitule.

Köetavate vanemate hoonete eest küsitakse täna umbes 2,5–4 €/m2 ning nõudlus on sildkraanaga ruumide järele, mille valik meil on suhteliselt kesine.

Samas on valmimas mõned uued lao– ja tootmishooned, kuigi nende võimalikud üüritavad ruumid algavad samuti umbes 1000 ruutmeetrist ja ruumi kõrgused umbes 8–10 meetrist. Uute lao– ja tootmisruumide hinnad jäävad täna umbes 4,5–5 €/m2 vahele.

Täna on palju ka selliseid arendajaid, kes ootavad potentsiaalseid üürnike ja on valmis vastavalt nende soovile hoone ehitama. Selliste hoonete suuru salgab reeglina umbes 2000 ruutmeetrist.

Samas saavad need arendajad täna kindlasti eelise, kes on valmis hoone reaalse tellijata valmis ehitama. Kui hinnatase ning tingimused jäävad mõistlikuks, leitakse reeglina vähemalt suuremale osale ruumidele üürnikud juba hoone valmimise ajaks.

Müügitehingutest pole ärikinnisvaras viimasel ajal samuti puudust olnud. Ostjad on leidnud endale nii suuremad kaubanduskeskused, büroohooned kui ka lao, tootmis- ja logistikahooned. Uuemad lao– ja tootmispinnad on suhteliselt stabiilse rahavoo tekitajatena head investeeringuobjektid.

Maa hind

Kommunikatsioonidega kinnistute hinnad algavad Tallinna piirkonnas 58-120 €/m2 ning lisaks tuleb maksta ainult liitumistasud. Kindlasti on ka kallimaid kinnistuid.

Harju maakonnas algavad kommunikatsioonideta kinnistute hinnad 25-50 €/m2. Sellisel kinnistul peab ostja kõik ise välja arendama. Odavama hinnaga kinnistud asuvad Tallinnast kaugemal ja reeglina on seal bussiliiklusega probleeme. Kindlasti müüakse kuskil kinnistuid ka hinnaga 15 €/m2, kuid see on pigem erand.

Üürihinnad

Suvi on ärikinnisvara üüriturul vaiksem aeg, kus on tegevad peamiselt rahavoo objekte otsivad investorid. Mis teevad hinnad aasta teisel poolel, selgub alles septembris-oktoobris.

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Swedbanki tütarfirma müüs 50%lise osaluse kinnisvaraarendajas AS Arealis

28. augustil 2013 kirjutasid Nordic Contractors AS, Swedbank AB tütarfirma FR&R Nemo B.V. ja Elle Capital OÜ alla lepingule, millega FR&R Nemo B.V. müüs oma 50%lise osaluse Eesti juhtivas kinnisvaraarendajas ASis Arealis Nordic Contractors ASile, misjärel omandas Elle Capital OÜ omakorda 50% miinus ühe aktsia suuruse osaluse ASis Arealis. Samaaegselt soetas AS Arealis seni Elle Capital OÜle kuulunud vähemusosalused Arealise grupi ettevõtetes Shnelli Ärimaja AS, Liivalaia Arenduse AS ja Tehnopolis Kinnisvara AS.

„Mõlemat investorit seob Arealisega aastatepikkune koostöö,” märkis Nordic Contractors ASi juhatuse esimees Toomas Luman. „FR&R Nemo B.V. asus ettevõtte aktsionäriks 2011. aasta kevadel investeerimisperioodiga 3 aastat, osaledes seejärel aktiivse finantsinvestorina ettevõtte nõukogu töös. Nelja-aastane koostöö Elle Capitaliga üksikute projektide tasandil jätkub edaspidi Arealise kontsernis.”

„Tehing võimaldab meil luua vundamendi uute arenduste alustamiseks, kindlustamaks Arealise positsiooni Eesti juhtiva A-klassi bürookinnisvara omaniku ja haldajana Tallinnas,” selgitas Toomas Luman. „Tänan FR&R Nemot senise konstruktiivse koostöö ja panuse eest Arealise kontserni arengusse. Täna toimunud aktsiate tagasiost FR&R Nemolt toimus kuus kuud enne kokkulepitud täheaega, mis kinnitab, et Arealis on arenenud kavandatust kiiremini.“

Elle Capital OÜga on Arealis alates 2009. aasta sügisest teinud koostööd läbi oma tütarettevõtete. Arealise omanduses ja hallata on teiste seas Shnelli Ärimaja (Eesti Raudtee peamaja), Liivalaia Arenduse ärihoone, tuntud ka kui Nordea Maja, Tehnopolis Kinnisvara ehk Skype Eesti peamaja ja ECE Ärimaja, kus asub praegu ka Arealise kontor. Arealise A-klassi büroohoonete rendipind on Eesti üks suuremaid – 40 800 ruutmeetrit.

AS Arealis (www.arealis.com) on Nordic Contractors ASi kinnisvara arendusele keskendunud tütarettevõte. Arealis alustas tegevust 2005. aastal ning tänaseks on ettevõtte varade maht kasvanud 114 miljoni euroni ja omakapital 46 miljoni euroni. Arealis koondab investeeringuid ning arendusprojekte peamiselt ärihoonetesse, kuid ka korterelamutesse. Arealise ärihoonetes on rendipinda 40 819 m² ning täituvus 96,3%. Ettevõtte sihtturgudeks on Eesti ja Leedu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ehitusmahud jäid II kvartalis mullusele tasemele

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,4% rohkem, teatab Statistikaamet. Eestis suurenes ehitustegevus 4%, ent välisriikides ehitati ligi kolmandiku võrra vähem.

II kvartalis ehitati omal jõul 557 miljoni euro eest, sellest hooneid 326 miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes jäi hoonete ehitamine samale tasemele, rajatiste ehitamine aga suurenes 2%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Teist kvartalit järjest on võrdluses eelneva aasta sama perioodiga vähenenud välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, vähenenud on nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta II kvartalis 8% (2012. aasta II kvartalis 11%).

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta II kvartalis kasutusse 475 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus, mistõttu oli suur ka eluruumide keskmine pind – ulatudes 137 ruutmeetrini. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 834 eluruumi ehitamiseks, s.o 100 eluruumi rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 186 mitteelamut kasuliku pinnaga 124 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – II kvartal 2013 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)
Ehitusmaht

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EBS liigub uue õppehoone ehitamise protsessiga edasi

EBS Campus OÜ viis edukalt läbi ideekonkursi EBSi A. Lauteri tn 3 kinnistule määratud ehitusõiguse ulatuse ja hoonestusala kuju täpsustamiseks ning planeeritava kõrghoone projekteerimiseks ja arhitektuurinõuete määramiseks. Konkursi korraldas Tallinna Linnavalitsus Maakri kõrghoonete kvartalis algatatud A. Lauteri tn 3 detailplaneeringu eskiisi raames.

EBSi asutaja Madis Habakuke sõnul tuleb planeeritavasse EBSi uude 25-korruselisse hoonesse lisaks ülikooli ruumidele ja auditooriumitele ka hostel kohalike ja välisüliõpilaste majutamiseks. Ideekonkursi tulemus kinnitas, et kõik eeldused kaasaegse õppe- ja majutuskompleksi planeerimise ja projekteerimise protsessi aktiivseks jätkamiseks on EBSil olemas.

Konkursil osales 3 arhitektuuribürood. Žürii, mille koosseisu kuulusid lisaks EBSi esindajatele arhitektid Ike Volkov ja Martti Preem ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad Jaak-Adam Looveer ning Arvo Rikkinen, hindas igakülgselt võistlustöödes esitatud linnaehituslikke analüüse ja arhitektuurseid lahendusi. Töödes esitatud ideid võetakse edasises planeerimisprotsessis arvesse.

Ideekonkursil on oluline osa detailplaneeringu menetlemise protsessis, see annab ideid, näitab kätte liikumissuunad ja pidepunktid hoone edasisel planeerimisel. EBSi A. Lauteri tn 3 detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus praeguse koolihoone rekonstrueerimiseks ning kuni 25 maapealse ja kuni kolme maa-aluse korrusega õppe-, büroo- ja eluruumidega juurdeehituse rajamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaratehingute õiguslikud alused

Kinnisvarakool: kinnisvaratehingute õiguslikud alused30/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused”, mida viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” on suunatud kõikidele, kes teevad või plaanivad teha kinnisvaratehinguid.

Oodatud on nii igapäevaselt selles vallas tegutsevad maaklerid, kui ka eraisikud, kes plaanivad oma kodu osta või müüa.

Koolitus annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest. Need aitavad viia kinnisvaratehingu läbi turvalisemalt ja odavamalt.

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” toimub esmaspäeval 30/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Rikkaks üüriäris: Kas üüriraha küsida üürnikult sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Lõunakeskuses avatakse näitus puitehitise konkursi võidutöödest

Laupäeval kell 13 avatakse Lõunakeskuses Aasta puitehitise konkursi võidutööde näitus, mis tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

Näituse installatsiooni autor on EKA arhitektuuritudeng Annika Valkna, fotode autor Liina Soosaar.

Näituse korraldajad on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo ning seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Puuinfo programm on oma kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ning selles peituvaid võimalusi ning jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab vaadata septembri lõpuni Lõunakeskuse infopunkti ja jäähalli vahelisel alal.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinnas nõutakse aina enam detailplaneeringuga ärimaad

Arendajad ja investorid on aina enam hakanud otsima Tallinna süda- ja kesklinna piirkonnas asuvaid detailplaneeringuga ärimaid. Häid objekte ei ole ka varem ära põlatud, kuid nüüd on huvi läinud tunduvalt intensiivsemaks.

Olulised märksõnad on nähtavus linnapildis, parkimine ja väljakujunenud taristu, seda eelkõige ühistranspordi näol. Piirkonnana eelistatakse kesklinna ja selle ümbrust lääne-Tallinna suunas. Huvi on taastunud ka unustustehõlma vajunud linnast väljuvate trasside ääres asuvate ärikinnistute vastu. See on selge märk, et ärikinnisvaraturul nähakse võimalusi ja tunnetatakse nõudlust.

Nii nagu elukondliku kinnisvara sektoris, on ka ärisektoris kindlustunne taastumas. Sellest hoolimata ollakse plaanides äärmiselt ratsionaalsed ja otsuseid tehakse konservatiivsemate arvutuste põhjal.

Reeglina otsitakse kinnistuid eesmärgiga rajada hoone, mida on võimalik välja üürida. Hiljem jäädakse kas selle omanikuks või realiseeritakse hoone rahavoona. Kinnistute hinnad sõltuvad potentsiaalist, mida on võimalik sellele rajada ning hinnaarvutustes lähtutakse võimalikust üürivoo tasemest.

Eelkõige soovitakse rajada vähemalt 5000-ruutmeetrise üldpinnaga büroohooneid või kaubanduspindu. Just viimaste sektor on olnud väga elav ja see tendents on ikka veel jätkumas. Kinnistuid, kuhu on võimalik rajada väiksemaid büroohooneid, vaadatakse eelkõige ühe konkreetse üürniku tarvis.

Tanel Olek
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Тоомпарк: низкий Euribor приводит к росту цен на недвижимость

По словам члена правления Школы недвижимости Тыну Тоомпарка, поскольку низкий Euribor стимулирует оборот кредитов, то в результате этого неизбежно растут и цены на недвижимость.

Еuribor, который является основой при определении процентных ставок по жилищным кредитам, продолжает оставаться на очень низком уровне, передает Postimees. «Это одна из причин нынешней активности рынка недвижимости, так как низкий Euribor делает жилищные кредиты более доступными», – отметил он.

Эксперт отметил, что выросший оборот неизбежно влияет на цены на недвижимость. «В Таллинне цена сделки с недвижимостью на 18 процентов выше, чем годом ранее», – отметил Тоомпарк.

Ирина Киреева
Редактор

http://rus.err.ee/v/topnews/62c06c64-04b8-420f-a53c-6c9dedbf587f

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arhitektide ja planeerijate arvates pole uued planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud vastuvõtmiseks küpsed

Justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi ning lihtsustada regulatsiooni, leiavad erialaühendused ja valdkonna spetsialistid. Rõhudes asja tõsidusele on justiitsministeeriumile saadetud ka ühispöördumine, kus tuuakse välja mitmed vastuolud ning probleemsed kohad ja soovitatakse tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: “Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks.”

Üks suur viga on läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses. Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole arvestatud. Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend. Tekib küsimus, kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit).

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KredEx lõpetab energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotluste vastuvõtu 31. augustil

KredEx sulgeb 31. augustil rahaliste vahendite lõppemise tõttu energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotlusvooru.

Toetuse saamiseks on tänaseks esitatud kokku 312 taotlust kogumahus 236 265 eurot. Energiaauditi toetuse saamiseks on esitatud 144 taotlust kogumahus 45 754 eurot ning ehitusprojekti toetuse saamiseks 168 taotlust kogumahus 190 511 eurot.

Toetuste rahastamiseks on eraldatud kokku 229 000 eurot.

Taotluste menetlemine toimub nende laekumise ajalises järjestuses, rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavad taotlused kuni rahaliste vahendite lõppemiseni.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinlaste korterid muutuvad järjest väiksemaks

1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on Tallinnas müüdud korteri keskmine suurus järjepidevalt kahanenud ja 2013. aastal 53,6 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on leibkonnad väiksemad ja ühe inimese kohta on pigem ruutmeetrite arv kasvanud. “Vanasti elas mitu põlvkonda ühes korteris, kuid nüüd on see pigem erand,” ütles Vahter ja lisas, et Euroopa keskmisest elamispinna suurusest inimese kohta on eestlased siiski enam kui kümne ruutmeetri kaugusel.

“Müüdud korterite suurus näitab hästi nii tõuse kui languseid kinnisvaras. Kui 2009. aastal oli keskmine müüdud korter ligi 58-ruutmeetrine, siis aasta hiljem juba seitse ühikut väiksem,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul praegu uute korterite suurus pigem kahaneb ning sama tubade arvu juures on ruutmeetreid vähem.“Uusarendustes on 36-38 ruutmeetrised kahetoalised korterid tavalised. Kommunaalkulud on tõusnud pangalaenuga samale tasemele ja kahele urbaniseerunud inimesele pole enam suurt korterilahmakat vaja,” ütles Vahter ja lisas, et sarnane trend on ka mujal maailmas.

Keskmise Tallinnas müüdud korteri suurus ja ruutmeetri hind (Maa-ameti andmebaas):

Aprill M2 Eur/m2
2013 53,6 1205,32
2012 53,63 1095,23
2011 55,56 1047,00
2010 51,12 913,13
2009 57,98 918,07
2008 55,11 1457,14
2007 54,29 1706,26
2006 55,89 1358,39
2005 54,00 864,90
2004 55,79 727,53
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Тоомпарк: низкий euribor приводит к росту цен на недвижимость

PostimeesПо словам члена правления Школы недвижимости Тыну Тоомпарка, поскольку низкий euribor стимулирует оборот кредитов, то в результате этого неизбежно растут и цены на недвижимость.

Еuribor, который является основной при определении процентных ставок по жилищным кредитам, продолжает оставаться на очень низком уровне. «Это одна из причин нынешней активности рынка недвижимости, так как низкий euribor делает жилищные кредиты более доступными», – отметил он.

Эксперт отметил, что выросший оборот неизбежно влияет на цены на недвижимость. «В Таллинне цена сделки с недвижимостью на 18 процентов выше, чем годом ранее», – отметил Тоомпарк.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1363964/toompark-nizkij-euribor-privodit-k-rostu-cen-na-nedvizhimost

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kommentaar: kuidas mõjutab euribori tõus elamispindade turgu

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEluasemelaenude baasiks olev euribor on pikka-pika aega olnud väga madalal tasemel – juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,336%. See on kindlasti üks põhjus tänasele korterituru suurele aktiivsusele, sest madal euribor muudab eluasemelaenud enamkättesaadavaks.

Eluasemelaenude käive on madala euribori toel kasvanud. Eesti Panga andmetel anti selle aasta esimeses pooles võrreldes aastatagusega uusi eluasemelaene välja 20% enam.

Kasvanud laenukäive jõuab paratamatult kinnisvarahindadesse. Tallinna korterite tehinguhinnad on täna maa-ameti andmetel 18% kõrgemal, kui aasta tagasi.

Euribori tulevikust rääkides võiks kasutada parafraseeringut ‘what goes down must come up’ ehk madalale kukkunud euribor kerkib vaieldamatu kindlusega ühel päeval tagasi. Küsimus on ainult, et millal ja kui kõrgele?

Kui meenutada 2008. aasta teist poolt, siis oli euribor üle 5%. Ehk siis tänase kaheprotsendilise riskimarginaaliga eluasemelaenu intressimäär oleks toona olnud 7%. Mitte 2,5% nagu oli selle aasta juulikuine keskmine intressimäär.

Lähimaks paariks aastaks oodatakse valdavalt siiski madalate intressimäärade jätkumist, Sellele võiks järgneda tõus, kuid mitte kiire tõus. Tulenevalt Euroopa majandusväljavaadete ebakindlusest ja üldisest teadmatusest on need prognoosid paraku üpriski ebakindlad – võib minna nii, võib minna teisit…

Kasvav intressimäär vähendab inimeste ostujõudu ja seeläbi vähendab korteritehingute arvu. Tehingute arvu vähendamine pärsib uusarendust, samuti seab kinnisvarale raskemaks muutunud ligipääs piirid hindade kerkimisele.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Toompark: madal euribor kergitab kinnisvara hindu

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark selgitas, et kuna madal euribor elavdab laenukäivet, siis kerkivad selle tagajärjel paratamatult ka kinnisvara hinnad.

Eluasemelaenude baasiks olev euribor on pikka-pikka aega olnud väga madalal tasemel – juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,336 protsenti. «See on kindlasti üks põhjus tänasele korterituru aktiivsusele, sest madal euribor muudab eluasemelaenud enam kättesaadavaks,» märkis Toompark ning osutas, et eluasemelaenude käive on madala euribori toel kasvanud. Eesti Panga andmetel anti selle aasta esimeses pooles võrreldes aastatagusega uusi eluasemelaene välja 20 protsenti enam.

«Kasvanud laenukäive jõuab paratamatult kinnisvarahindadesse. Tallinna korterite tehinguhinnad on täna maa-ameti andmetel 18 protsenti kõrgemal, kui aasta tagasi,» kinnitas ta.

Euribori tulevikust rääkides märkis ta, et madalale kukkunud euribor kerkib vaieldamatu kindlusega ühel päeval tagasi – «Küsimus on ainult, et millal ja kui kõrgele?»

Toompark meenutas, et 2008. aasta teisel poolel oli euribor üle 5 protsendi ehk tänase kaheprotsendilise riskimarginaaliga eluasemelaenu intressimäär oleks toona olnud 7 protsenti, mitte 2,5 protsenti nagu oli selle aasta juulikuine keskmine intressimäär.

«Lähimaks paariks aastaks oodatakse valdavalt siiski madalate intressimäärade jätkumist,» möönis ta.

http://www.e24.ee/1363614/toompark-madal-euribor-kergitab-kinnisvara-hindu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark